1-19-5449/86

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse aeg ja koht

1. august 2021, Rakvere kohtumajas Kohtuasja number 1-19-5449 Kohtunik Anu Ammer Kohtuistungi sekretär Elena Jõgis Tõlk Laurita Gavrilova Kaitsja Otto Preem (kokkuleppel) Prokurör Ain Tali Kohtuasi Viru Vangla materjalid Vladimir Pekka vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks elektroonilise valve alla Süüdimõistetu VLADIMIR PEKKA, isikukood 38309246519, kannab karistust Viru Vanglas, elukoht vabanemisel: XXX Karistuse kandmise algus 11.01.2021 ja lõpp 11.03.
2. Kohtuasja läbivaatamise aeg 03.08.2021 videokohtuistungil Kohtumääruse õiguslik alus KarS § 76; KrMS § 426, § 383, § 384 ja §
3. RESOLUTSIOON Jätta VLADIMIR PEKKA vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamata. Edasikaebamise kord Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud 1 Viru Vangla esitas 21.06.2021 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Vladimir Pekka vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks elektroonilise valve kohaldamisega. Vladimir Pekka on süüdi tunnistatud Tartu Maakohtu 14.08.2019 otsusega KarS § 121 lg 2 pde 2 ja 3 järgi korduvas kehalises väärkohtlemises lähisuhtes ning kohus karistas teda 1 aasta ja 2 kuu pikkuse vangistusega. KarS § 74 lg-te 1 ja 3 alusel jättis kohus mõistetud vangistuse täitmisele pööramata, kui Vladimir Pekka ei pane 1 aasta ja 4 kuu pikkuse katseaja kestel toime uut kuritegu ja täidab talle käitumiskontrolli ajaks pandud KarS § 75 lg 1 p-des 1–6 sätestatud kontrollnõudeid. Lisaks kohustas kohus Vladimir Pekkat KarS § 75 lg 2 p 8 alusel läbima alkoholisõltuvuse vähendamist käsitlevat sotsiaalprogrammi. Kohtuotsus jõustus 30.08.
4. KarS § 74 lg 4 alusel pöörati Tartu Maakohtu 26.08.2020 määrusega täitmisele Vladimir Pekkale Tartu Maakohtu 14.08.2019 otsusega mõistetud ja kandmata 1 aasta 2 kuu pikkune vangistus. Kohtumäärus jõustus 28.10.
5. Karistuse kandmise alguseks on 11.01.
6. Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud kaheksal korral (7 neist on arhiveeritud), vanglas viibib isik kolmandat korda. Varasemad karistused on varguste, ärandamiste, väikese koguse narkootilise aine ebaseadusliku käitlemise ja sõiduki joobes juhtimise eest. Käesolevat karistust kannab kehalise väärkohtlemise eest lähisuhtes. Algsetele varavastastele tegudele on lisandunud ohtlikud ja viimaks vägivaldne kuritegu. Varavastased kuriteod on toime pandud planeeritult, joobes juhtimine ning viimane tegu aga ettekavatsematult. Soodusteguriks oli varasemalt majandusliku kasu saamine, puudulik probleemilahendusoskus, sõltuvusainete tarvitamine ja grupi mõju. Viimase kahe kuriteo puhul on aga soodusteguriks alkohol, impulsiivne käitumine ja puudulik probleemilahendusoskus. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust ei toeta Viru Vangla Vladimir Pekka tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve alla. Kohtuistung Vladimir Pekka taotles enda tingimisi ennetähtaegset vabastamist ja selgitas, et tal on olemas töökoht ehitusel, programm aitas natuke ja jooma enam vabaduses ei hakka ning tahab osaleda programmis "Kainem Eesti". Tahab hakata ka haiget ema abistama. Lähedasteks nimetas veel läheduses elava õe ja tema lapsed. Avaldas, et kriminaalhoolduse ajal ei esinenud probleeme, käis märkimas, osales alkoholi sõltuvuse programmis "Kainem Eesti", lasi endale paigaldada "Torpeedo", et mitte juua ja käis tööl. Alkokeelu täitmist käis kriminaalhooldaja kodus kontrollimas ja kõik oli korras. Selgitas, et kriminaalhoolduse nõuete rikkumised ei olnud joomisega seotud, ta ei saanud lihtsalt erinevatel põhjustel käia registreerimas. Arvas, et kuna ta on nüüd pikka aega juba kaine olnud ja kõik vajaliku läbinud, siis suudab ka vabaduses edaspidi kaine olla ja kriminaalhoolduse nõuetele alluda. Prokurör Ain Tali asja arutamisest osa ei võtnud, kuid on esitanud kohtule kirjalikult oma seisukoha, mille kohaselt prokuratuur kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist ei toeta. Oma seisukohta prokurör põhjendanud pole. Kaitsja Otto Preem oli seisukohal, et Vladimir Pekka käitumist vanglas saab hinnata ainult positiivses võtmes: ta on töötanud vastavalt vangla poolt pakutud võimalustele, täitmiskava raames on edukalt läbinud programmi "Eluviisitreening" ning distsiplinaarkaristused puuduvad. Tal on olemas ka kindel elukoht, mis sobib elektrooniliseks valveks, ka on olemas toetavad lähedased. Olemas on ka töökoht netopalgaga XXX eurot, millele lisandub osalise 2 XXX eurot, seega majanduslikku kitsikust tekkida ei tohiks. Probleemiks on alkoholi tarvitamine, millest kohene vabanemine on ülimalt keeruline ja nõuab ravi ning tahet ja paljude asjaolude kokkulangemisel on tagasilangus alati võimalik. Kuid isik on probleemiga tegelenud, läbis programmi "Kainem, tervem Eesti" ja lasi endale paigaldada alkoholi vastase vahendi niinimetatud "Torpeedo" ja hiljem 4 kuud ei tarvitanud alkoholi. Kinnipeetava tegevustest nähtub tema püüd tegeleda probleemiga ja vabaneda alkoholi sõltuvusest. Kaitsja palus kohtul siiski Vladimir Pekka enne tähtaega vangistusest vabastada ja allutada isik kriminaalhooldusele ja käitumiskontrollile. Kohtumääruse põhjendused KarS § 76 lg 1 p 1 kohaselt võib kohus teise astme kuriteos või ettevaatamatus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt ühe kolmandiku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud, ning nõustunud käesoleva seadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega. Käesoleva lahendi tegemise ajaks on Vladimir Pekka talle mõistetud karistusest (1 aasta 2 kuud vangistust) ära kandnud 7 kuud päeva ehk enam kui kolmandiku mõistetud karistusajast ja rohkem kui 4 kuud. Seega on isiku enne tähtaega vangistusest vabastamise formaalne eeldus täidetud. Vastavalt KarS § 76 lg 4 arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, tutvunud asja materjalidega ning prokuröri seisukohaga ja ära kuulanud süüdimõistetu leiab, et isik ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele. Kinnipeetavat iseloomustab asjaolu, et teda on kriminaalkorras karistatud 8-l korral ning korduvkaristatus viitab sellele, et kuritegude toimepanemine ei ole olnud juhuslik ja varasemad karistused ei ole isikule vajalikku eripreventiivset mõju avaldanud ning isik on jätkanud kuritegude toimepanemist. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Seda peab isik näitama enda käitumisega karistuse kandmise ajal. Vladimir Pekka käitumine vanglas on olnud seaduskuulekas, tal puuduvad distsiplinaarkaristused. Seega on käesoleval juhul see tingimus täidetud. Kohus leiab aga, et eelnimetatu on küll oluliseks, kuid mitte otsustavaks tingimuseks kinnipeetava isikuomaduste üle otsustamisel. Kriminaalhooldusametnik on välja selgitanud, et kinnipeetav asuks vabanemisjärgselt elama XXX. Tegemist on kinnipeetava emale kuuluva 2-toalise korteriga, mis vastab elektroonilise valve nõuetele. Seega on isikul olemas kindel elukoht, mis kinnipeetava ennetähtaega vangistusest vabastamise vältimatuks eelduseks. Kinnipeetavale on vabanemise korral garanteeritud töökoht P OÜ-s, kus ta on töötanud varemgi. Tal on piisavalt töökogemust ehitusvaldkonnas, aga oskab ka puidu- ja viimistlustööd. Üldjuhul on kinnipeetav olnud varasemalt tööga hõivatud, kas siis ametlikult 3 või mitte. Enda hinnangul sai majanduslikult hakkama, kuid kuna isik on varasemalt saanud sissetulekut varguste ja autodesse sissemurdmise (varastasid automakke) toimepanemisest, siis järelikult legaalsetest sissetulekutest ei piisanud, et majanduslikult hakkama saada. Seega ei pruugi töökoha ja legaalse sissetuleku olemasolu täielikult maandada uue kuriteo toimepanemise riski. Positiivseks loeb kohus asjaolu, et isikul puuduvad rahalised kohustused, mis võiksid mõjutada tema igapäevast majanduslikku toimetulekut. Isiku lähedaseks on ema, vanem õde koos oma lastega, tütar ning tüdruksõber, omavahelised suhted on head ning toetavad, suheldakse telefonitsi ja kirja teel. Seega on isikut vabaduses ootamas positiivses suunas toetavad lähedased. Samas ei saa jätta märkimata, et arvestades kinnipeetava korduvkaristatust on tema tutvusringkonnas ilmselgelt kriminaalkorras karistatud isikuid. Kuna varasemad varavastased kuriteod olid toime pandud grupis, siis saab järeldada, et isik on kergelt mõjutatav. Vangla hinnangul püüab kinnipeetav käesoleval ajal eemalduda oma varasemast kriminaalse eluviisiga tutvusringkonnast ja suhelda nendega, kes ei ürita teda ära kasutada. Eeltoodust tulenevalt jääb aga suhetest tulenev risk püsima ja seda olukorras, kus isik vabaneks samasse piirkonda, kus ta elas ja viibis enne vangistust. Positiivseks loeb kohus asjaolu, et Vladimir Pekka on töötanud ja töötab vanglas majandustöödel koristajana ja on läbinud sõltuvusteemalise sotsiaalprogrammi "Eluviisitreening". Seega kasutab Vladimir Pekka vangistuses viibitavat aega otstarbekalt. Kinnipeetaval on probleeme alkoholi tarvitamisega, tal on diagnoositud alkoholisõltuvus. Kinnipeetav tunnistab probleemi ka ise. 23.03.2020 on talle tehtud alkoholivastane protseduur "torpeedo" ja ta on osalenud programmis "Kainem ja tervem Eesti", ta on käinud nii vaimse tervise õe kui ka psühhiaatri vastuvõttudel. Eelmainitud tegevused iseloomustavad kinnipeetavat positiivselt, kuid kahjuks ei ole need aidanud tal alkoholi tarvitamisest hoiduda. Vladimir Pekka rikkus katseajal korduvalt alkoholi tarvitamise keeldu. Vägivallakuriteo oma endise abikaasa vastu pani isik toime joobeseisundis ja teda on varasemalt karistatud ka sõiduki joobes juhtimise eest. Seega on kinnipeetava kriminaalse käitumise ja alkoholi tarvitamise vahel otsene seos. Kohus on seisukohal, et kinnipeetav küll mõistab, millised tagajärjed on olnud tema alkoholitarvitamisel ja kohus hindab kinnipeetava soovi elada kainelt, kuid tema senine elukäik on näidanud, et tal on kalduvus hakata jälle alkoholi kuritarvitama ja tal puudub tahtejõud oma elustiili muutmiseks. Kohtu hinnangul ei saa tagasilangust eitada ning alkoholi võimalikust taastarvitamisest tulenev uue kuriteo toimepanemise risk jääb püsima. Positiivne on asjaolu, et kinnipeetav ei tarvita narkootikume (kuigi on proovinud 19 aastat tagasi amfetamiini). Vangla iseloomustuse kohaselt on isikul kõrgendatud enesehinnang, ta hindab oma võimeid pisut üle ja on oma olemuselt muretu. Konflikte lahendab vägivallaga, kui on alkoholi tarvitanud ja kannatanu vastu empaatiat ei ilmuta, keskendub vaid enda vajadustele ning pigem süüdistab toimunus kannatanut, endal süüd ei näe. Kohtu hinnangul viitab eeltoodu sellele, et kinnipeetav ei mõista, et ühiskonnaliikmeks olemine eeldab teatud vastutust, mis omakorda viitab kuritegelikule hoiakule. Pikaajalisi eesmärke välja tuua ei oska, elab üks päev korraga. Kinnipeetav on käesoleva karistuse raames viibinud kriminaalhooldusel, kuid rikkus kriminaalhoolduse reegleid ja ei järginud käitumiskontrolli ajaks määratud kainet eluviisi. 4 Kohus märgib, et tingimisi mõistetud karistus ja tingimisi enne tähtaega karistuse kandmiselt vabanemine ei ole niivõrd erinevad, et süüdimõistetu poolt karistuse tingimisi kandmisel katseaja tingimuste rikkumine ei võimaldaks teha järeldusi süüdimõistetu poolt võimalike rikkumiste kohta vangistuse kandmiselt tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel. Mõlemal juhul on süüdimõistetu ühtviisi kohustatud käituma õiguskuulekalt ja alluma kriminaalhooldaja järelevalvele. Kui süüdimõistetu pole ühel juhul suutnud neid tingimusi täita, annab see aluse kahelda tema suutlikkuses teha seda teisel juhul. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et kuigi isiku vabanemisjärgsed elutingimused ja töökoha olemasolu ning lähedaste positiivne toetus, on head, ei kaalu kohtu hinnangul kinnipeetavat positiivselt iseloomustavad asjaolud üles negatiivseid, millel kohus eelnevalt peatus ning milliseid peab kohus kaalukamateks KarS § 76 lg-s 4 sätestatud asjaolude kogumis. Selliseks järelduseks annavad aluse tema varasem karistatus, tema mõjutatavus, katseaja tingimuste rikkumine, alkoholi kuritarvitamine ja kriminaalsed hoiakud. Vladimir Pekkal tuleb jätkata karistuse kandmist vanglas. Karistusaja lõpuni on jäänud veel veidi üle poole aasta, seega on isikul võimalik järgmise ennetähtaega tingimisi vangistusest vabanemise võimaluse avanemiseni või karistuse lõpuni kandmiseni vanglas kinnistada oma positiivseid hoiakuid ning kainet eluviisi. Kohus märgib täiendavalt, et isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Ammer Kohtunik 5