Obsah (7)

§ 178§ 630§ 632§ 187§ 231§ 429§ 430

TARTU MAAKOHUS KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Avalikult teatavakstegemine 15. september 2021 Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja Tsiviilasi Kohtunik nr 2-19-16280; R.S. hagi O.R. vastu abielu lahutami

§ 178

lg 2); 5.2 kohtumenetluse poolel on kohtuotsuse peale õigus edasi kaevata Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse esitamisega (

§ 630

); 5.3

§ 632

lg 1 kohaselt võib apellatsioonikaebuse esitada 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest; 5.4 kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil; 5.5

§ 187

lg 6 kohaselt seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED Hagi sisu R.S. (edaspidi ka hageja) ja O.S.(edaspidi ka kostja) abielu sõlmiti xx.xx.xxxx. Hageja ja kostja kooselu lõppes faktiliselt juba ca kaks aastat tagasi, alates millest elavad pooled ka alaliselt lahus. Hageja palub jagada ühisvara. Poolte ühisvarasse kuuluvad: Sõiduauto KIA Sorento (reg-nr xxx), liisingulepingu alusel võetud, jääkväärtus lõpptähtpäeval 5000 eurot. Kinnisasi asukohaga xxx (katastriüksus xxx, registriosa nr xxx), mida kasutab elukohana kostja. Kinnisasja soetamiseks on sõlmitud tarbijakrediidileping kogusummas ca 120 000 eurot, millest tagastamata on käesolevaks hetkeks ca 49 000 eurot. xxx kinnisasja juurde kuuluvad sisustusesemed (mööbel, kodutehnika jms). Hageja taotleb ühisvara jagamist järgnevalt: Sõiduauto KIA Sorento (reg-nr xxx) jätta kostja ainuomandisse tingimusel, et kostja võtab üle liisingulepingu ja sellega kaasnevad kohustused sh tasuda lõplik jääkväärtus summas 5000 eurot. Vastasel juhul soovib hageja sõiduauto jätmist enda ainuomandisse koos liisingulepingu ja sellega kaasnevate kohustustega. Kinnisasja asukohaga xxx (katastriüksus xxx, registriosa nr xxx) ühisomand lõpetada avaliku enampakkumise teel. Enampakkumisest saadud summast tasuda pangale tagasi laenulepingust tulenev laenujääk ning lõplik jääksumma jagada võrdselt poolte vahel. xxx kinnisasja juurde kuuluvad sisustusesemed (mööbel, kodutehnika jms) jätta kostja ainuomandisse. Hageja palub jätta kõik menetluskulud kostja kanda, kuivõrd hagiga kohtusse pöördumine on põhjustatud kostja vastuseisust lahendada vaidlus kohtuväliselt. 2

1. juuni 2021 nõude täpsustuses palub hageja jagada R.S. ja O.S. ühisvarasse kuuluv ühisvara järgnevalt: sõiduauto KIA Sorento (reg nr xxx) ühisomand lõpetada kaasomanike vahelisel enampakkumisel. Enampakkumise organiseerib R.S. Kinnisasja asukohaga xxx (katastriüksus xxx, registriosa nr xxx) ühisomand lõpetada avaliku enampakkumise teel. Enampakkumisest saadus summast tasuda pangale tagasi laenulepingust tulenev laenujääks ning lõplik jääksumma jagada võrdselt poolte vahel. xxx kinnisasja juurde kuuluvad sisustusesemed (mööbel, kodutehnika jms) jätta kostja ainuomandisse. Hageja ei tunnista nõuet, mis puudutab kohustust Sotsiaalkindlustusameti ees summas 1300 eurot. Kostja poolt esitatud väited selles osas jäävad paljasõnaliseks ning on tõendamata. Hageja on seisukohal, et kohustus Sotsiaalkindlustusameti ees on tekkinud kostja ebaseaduslikust käitumisest. Kuivõrd vastutus kohustuse tekkimise eest lasub kostjal, tuleb nimetatud kohustus jätta ka kostja kanda. Vastavalt esitatud menetluskulude nimekirjale on hageja palunud välja mõista kostjalt menetluskuludena 1840 eurot, mille koosseisus on riigilõiv 400 eurot ja õigusabikulu 1440 eurot (koos käibemaksuga). Kostja põhjendused Kostja vaidles esialgu vastu hagiavalduse nõudele, mille kohaselt hageja soovib sõiduauto KIA Sorento (riikliku registreerimisnumbriga xxx) jätmist kostja lahusvarasse ning kostja poolt sõiduauto liisinglepingu järgsete kohustuste ülevõtmist. Nimetatud sõiduauto on hageja kostjale abielu ajal kinkinud. Hagejapoolseks kingituseks kostjale nimetas hageja sõiduautot kostja kasutusse andes ise ning selliselt said toimunust aru ka kostja ja poolte ühised lapsed. Kui hageja võttis kostjale kingituse tegemiseks kohustusi, on tegemist edaspidi hageja lahusvarasse kuuluvate kohustustega, mis tuleb tasuda hagejal enda lahusvara arvelt. Abielu lahutamise ajal aga varem tehtud kingituste eest hüvitise küsimine ei ole hea usu põhimõttega kooskõlas. Kostja ei vaidle vastu hagiavalduse punktis esitatud nõudele abikaasade ühisvarasse kuuluva kaasomandi osa võõrandamisele kinnisasjast asukohaga xxx (Abikaasadele kuulub ühiselt 14/100 kaasomandist) ning peale laenujäägi tasumist järelejääva rahasumma jagamisele võrdselt poolte vahel, kuid kostja leiab, et pooltele on otstarbekam ühine müük muul viisil, ehk avalik müük ilma enampakkumist korraldamata. Kostja ei vaidle vastu esitatud nõudele jätta aadressil xxx asuvad sisustusesemed kostja ainuomandisse.
2. juunil 2021 kostja oma seisukohas nõustub asjaoluga, et vara tuleks jagada kaasomanikevahelisel enampakkumisel. Kostja endiselt on seisukohal, et kohustus SKA eest on ühiskohustus. Jääb arusaamatuks, miks hageja loobub kohtuistungil antud nõsolekust SKA jagamiseks pooleks. Omaksvõtu võib tagasi võtta üksnes teise poole nõusolekul (

§ 231lg 3).

Kostja ei nõustu omaksvõtu tagasivõtmisega. Kostja esitas vastuhagi poolte ühisvarasse kuuluva vara jagamiseks osas, milles hageja ei ole nõuet esitanud. Pärast mitmete seisukohtade esitamist mitmete varaesemete suhtes jäi kostja viimaks seisukohale, et kohustus summas 1300 eurot Sotsiaalkindlustusameti ees (Sotsiaalkindlustusameti ettekirjutuse nr 25.EM-2/33046 alusel) tuleb jätta vastaspoole kanda. Vastavalt esitatud menetluskulude nimekirjale on kostja palunud välja mõista hagejalt menetluskuludena 1380 eurot, mille koosseisus on riigilõiv 300 eurot ja õigusabikulu 1080 eurot (koos käibemaksuga). Kohtu põhjendused 3 Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt ja vastuhagi tuleb rahuldada täielikult. Hageja ja kostja abielu sõlmiti xx.xx.xxxx (tl 7). Tartu Maakohtu x.xx.xxxx osaotsusega on lahutatud R.S. ja O.R. abielu, mis on sõlmitud x.xx.xxxx xxx Perekonnaseisuametis, kanne nr x. Tartu Maakohtu x.xx.xxxx määrusega eraldati O.R.vastuhagis esitatud nõue R.S. vastu elatise saamiseks iseseisvaks menetluseks. Tartu Maakohtu xx.xx.xxxx määrusega tsiviilasjas nr xxx-xxxxx jäeti O.R.hagi R.S. vastu elatise saamiseks läbi vaatamata. 5.juunil 2021 toimunud istungil kostja loobus nõuetest jagada R.S. ja O.R. ühisvarasse kuuluv OÜ R t (xxx) selliselt, et OÜ R t jääb R.S.ja O.R. kaasomandisse 1/2 suuruste mõtteliste osadena ja välja mõista R.S.ilt hüvitis summaga 20000 eurot poolte ühisvara hulka ning jagada hüvitisena ühisvara hulka arvatav raha summaga 20000 eurot poolte vahel võrdselt ning välja mõista R.S.ilt hüvitis 10000 eurot O.R. kasuks.

§ 429

lg 1 kohaselt hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse.

§ 429

lg 2 kohaselt kui hageja loobub hagist kohtuistungil, hagist loobumine protokollitakse. Kui hagist loobumine on esitatud kohtule kirjalikus avalduses, võetakse avaldus toimikusse.

§ 430

kohaselt, kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus leiab, et nimetatud O.R. nõuete osas tuleb võtta vastu loobumine ja lõpetada menetlus. Perekonnaseaduse (PKS) § 25 kohaselt varaühisuse puhul lähevad abikaasade ühisomandisse varaühisuse kestel omandatud esemed ning abikaasade muud varalised õigused (edaspidi ühisvara). PKS § 37 lg 1 kohaselt varaühisuse lõppedes jagavad abikaasad ühisvara omavahel. Abikaasa võib esitada ühisvara jagamise taotluse kohtule juba koos abielu lahutamise või kehtetuks tunnistamise hagiga või koos varaühisuse lõpetamise hagiga. PKS § 37 lg 11 kohaselt ühisvara koosseis määratakse kindlaks varasuhte lõppemise seisuga. PKS § 37lg 3 kohaselt ühisvara jagatakse abikaasade vahel kaasomandi lõpetamise sätete kohaselt võrdsetes osades, kui ei ole kokku lepitud teisiti. Kohus saab asjaõigusseaduse (AÕS) § 77 lg 2 alusel koosmõjus PKS § 37 lg-ga 3 ühisomandi lõpetamise viisi määrates valida üksnes sellise jagamise viisi, mida pool on hagis või vastuhagis nõudnud. Riigikohtu lahendi 3-2-1-14-17 p 23 kohaselt olukorras, kus ükski kaasomanik (ühisomanik) eset endale tervikuna või osaliselt (osadeks jagamise kaudu) ei soovi, on kolleegiumi arvates ainus mõistlik võimalus asja või õiguse jagamiseks selle müümine avalikul enampakkumisel ja saadud tulemi poolte vahel jagamine. 4 Riigikohtu sama lahendi p 24 kohaselt olukorras, kus mitu kaasomanikku (ühisomanikku) soovivad jagatavat asja või õigust endale hüvitise maksmise vastu, on kolleegiumi arvates vähemasti üldjuhul mõistlik panna asi või õigus kaasomanike (ühisomanike) vahelisele enampakkumisele. Kaasomanike huvid ja soovid on eelduslikult võrdväärselt kaalukad (vt erandi kohta ka nt Riigikohtu

1. mai
2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-45-06, p 20). Kaasomanike (ühisomanike) vaheline enampakkumine võimaldab eseme omandamisest huvitatud kaasomanikel (ühisomanikel) endil otsustada, kes neist on valmis eseme omandamisse enam rahaliselt panustama ja toob paremini välja ka eseme väärtuse. See väldib vajadust kohtul poolte huve omandamise vastu kaaluda ning tihti keerulist, kulukat ja spekulatiivset eseme hindamist kohtumenetluses vastaspoolele makstava hüvitise määramiseks. Seda eriti olukorras, kus eseme väärtus võib menetluse käigus või pärast seda muutuda.“ Pooled ei vaidle, et kinnisasja asukohaga xxx (katastriüksus xxx, registriosa nr xxx) ühisomand tuleb lõpetada avaliku enampakkumise teel. Enampakkumisest saadud summast tasuda pangale tagasi laenulepingust (tl 8-12, 16-22) tulenev laenujääk ning lõplik jääksumma jagada võrdselt poolte vahel. Enampakkumise läbiviijaks pakkus hageja esindaja R.S., millega vastaspool nõustus. Pooled ei vaidle samuti, et xxx kinnisasja juurde kuuluvad sisustusesemed (mööbel, kodutehnika jms) tuleb jätta kostja ainuomandisse. Pooled ei vaidle samuti, et poolte ühisvarana sõiduauto KIA Sorento (reg nr xxx) (tl 13) ühisomand tuleb lõpetada kaasomanike vahelisel enampakkumisel. Enampakkumise läbiviijaks pakkus hageja esindaja R.S. millega vastaspool nõustus. Pooled vaidlevad asjaolu üle, kas kohustus Sotsiaalkindlustusameti ees (Sotsiaalkindlustusameti ettekirjutuse nr 25.EM-2/33046 alusel) summas 1300 eurot kuulub ühisvara hulka (tl 38-39). PKS § 15 kohaselt abiellumisega alustavad mees ja naine abielulist kooselu, mis kohustab neid vastastikuseks lugupidamiseks ja toetuseks. Abikaasadel on teineteise ja perekonna suhtes võrdsed õigused ja kohustused. Nad korraldavad ühiselt oma abielulise kooselu ja perekonna vajaduste rahuldamise, pidades silmas teineteise ja laste heaolu ning vastutades teineteise ees abieluga seotud kohustuste täitmise eest. PKS § 25 kohaselt varaühisuse puhul lähevad abikaasade ühisomandisse varaühisuse kestel omandatud esemed ning abikaasade muud varalised õigused. Hageja oma 27.12.2019 vastuses (tl 42 pöördel p 3.4.) vastuhagile leidis, et see kohustus tuleb arvata ühisvara hulka ning jätta poolte kanda võrdsetes osades. Tartu Maakohtu 5.10.2020 eelistungil (tl 54) poolte ühiste seisukohtade kohaselt tuleb SKA kohustuse osas hagejalt kostja kasuks välja mõista 650 eurot ja kostja kanda jätta kohustus 1300 eurot. Hageja oma 14.06.2021 seisukohas (tl 85 pöördel p 3.1) leiab, et kohustus Sotsiaalkindlustusameti ees on tekkinud kostja ebaseaduslikust käitumisest ja see tuleb jätta kostja kanda. Kohus leiab, et vaidlusalune kohustus Sotsiaalkindlustusameti ees on ühisvarana käsitletav, sest hüvitise saamisel oli tegemist varaga, mis on mõeldud poolte ühiste laste ülalpidamiseks. 5 Hageja esindaja avaldas esialgselt et tegemist on ühisvaraga. Hiljem avaldas hageja esindaja, et ei ole tegemist ühisvaraga. Hageja esindaja ei ole põhjendanud seisukoha muutmist. Kohus leiab, kohustus summas 1300 eurot Sotsiaalkindlustusameti ees (Sotsiaalkindlustusameti ettekirjutuse nr 25.EM-2/33046 alusel) tuleb arvata ühisvara hulka, jättes selle O.R. kanda vastavuses ettekirjutuse sisuga ning R.S. ilt tuleb välja mõista O.R. kasuks 650 eurot. Kuivõrd on tegemist ainsa vastuhagis nimetatud vaidlusaluse nõudega, mille osas kohus võtab sisulise seisukoha, siis tuleb lugeda vastuhagi täielikult rahuldatuks. Kohus leiab eeltoodud põhjendustel, et poolte vaheline ühisomand tuleb jagada järgnevalt. Tuleb lõpetada poolte ühisomand kinnisasjale asukohaga xxx (katastriüksus xxx, registriosa nr xxx) avaliku enampakkumise teel. Enampakkumisest saadud summast tuleb tasuda pangale tagasi laenulepingust tulenev laenujääk ning lõplik jääksumma tuleb jagada võrdselt poolte vahel; enampakkumise läbiviijaks tuleb määrata hageja R.S.; xxx kinnisasja juurde kuuluvad sisustusesemed (mööbel, kodutehnika jms) tuleb jätta kostja O.R. ainuomandisse; lõpetada tuleb poolte ühisomand sõiduautole KIA Sorento (reg nr xxx) kaasomanikevahelise enampakkumise läbiviimise teel. Enampakkumise läbiviijaks tuleb määrata hageja R.S.; kohustus summas 1300 eurot Sotsiaalkindlustusameti ees (Sotsiaalkindlustusameti ettekirjutuse nr 25.EM-2/33046 alusel) tuleb jätta O.R. kanda ja R.S. ilt tuleb välja mõista O.R. kasuks 650 eurot. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 164 lg 1 kohaselt jätab kohus kummagi poole menetluskulud vastava poole kanda. Seetõttu ei määra kohus menetluskulude suurust rahaliselt kindlaks. (allkirjastatud digitaalselt) Kalev Kuningas Kohtunik 6