Obsah (9)

§ 367§ 162§ 177§ 633§ 637§ 638§ 639§ 168§ 181

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Gaida Kivinurm, Imbi Sidok-Toomsalu, Indrek Soots Määruse tegemise aeg ja koht 10.09.2021, Tallinn Kohtuasja number 2-20-141473 Kohtuasi YOKOAMI

§ 367). 18.

Menetluskulud jäävad kostja kanda (

§ 162lg 1).

Hageja menetluskuludeks on maksekäsu kiirmenetluses ja hagimenetluses tasutud riigilõivud kokku 300 eurot (112,5 + 187,5) ja lepingulise esindaja tasu 650 eurot (esindaja 6,5 tunni töö eest tunnitasumääraga 100 eurot, dtl 126). Hageja on kinnitanud, et ei saa käibemaksu tagasi arvestada. Kohtu hinnangul on hageja lepingulise esindaja poolt menetlustoimingutele kulutatud aeg vajalik ning tunnitasumäär põhjendatud. Kostja on ebaselgete avalduste ning asjakohatute faktiväidete ja tõenditega ise suurendanud käesolevas asjas hageja esindamiseks vajalikku tööaega. Kostja ei ole menetluskulude põhjendatust vaidlustanud. Seega mõistab kohus kostjalt välja menetluskulude hüvitise summas 950 eurot (300 + 650). Hageja taotluse alusel (dtl 126) ja juhindudes

§ 177

lg-st 4 märgib kohus lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist. Apellatsioonkaebus ja menetluse edasine käik

1. Kostja esitas 28.05.2021 apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada. Kaebuse kohaselt varastati kostja ettevõte
2. aastal. Hiljem laekus kostja endise ettevõtte kontole lepingu järgi raha summas 2047 eurot. Hiljem sai kaebaja teada, et tema juurdepääs ettevõtte kontole on blokeeritud ja raha on kantud teise tundmatu ettevõtte kontole. Kaebaja hakkas ähvardusi saama ja pidi ettevõtte juhatusest tagasi astuma. Kaebaja ettevõtte võttis üle pettur.
3. 17.06.2021 määrusega jättis ringkonnakohus apellatsioonkaebuse käiguta ja andis apellatsioonkaebuse esitajale tähtaja apellatsioonkaebuse puuduste kõrvaldamiseks. Ringkonnakohus palus välja tuua, millises ulatuses apellant esimese astme kohtu otsust vaidlustab ning missugust ringkonnakohtu lahendit apellant taotleb ning märkida kaebuse põhjendus (

§ 633lg 2 p-d 2, 3, lg-d 3, 5).

Ringkonnakohus palus apellatsioonkaebuselt tasuda ka riigilõivu.

1. 04.07.2021 esitas apellant taotluse menetlusabi saamiseks, kuid muid puudusi ei kõrvaldanud. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
2. Ringkonnakohus leiab, et kaebus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 637 lg 1 p 6, § 637 lg 2 ja § 638 lg 4 alusel jätta menetlusse võtmata. 4 2-20-141473 23. Ringkonnakohus märgib esmalt, et kostja ei ole kõrvaldanud ringkonnakohtu 17.06.2021 määruses välja toodud puudusi. Kostja ei ole täpsustanud, millises ulatuses ta maakohtu otsust vaidlustab ning millist lahendit ta taotleb. Samuti ei ole kostja apellatsioonkaebust põhjendanud selliselt, et seda saaks seostada käesolevas tsiviilasjas vaidluse all olevate küsimusega. Seega keeldub ringkonnakohus

§ 637

lg 2 alusel apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest.

§ 637

lg 2 järgi ei võta kohus apellatsioonkaebust menetlusse siis, kui asja läbivaatamist takistab apellatsioonkaebusele seaduses sätestatud vormi ja sisu nõuete rikkumine. 24. Teiseks ei saa maakohtule ringkonnakohtu hinnangul ette heita materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist ega sellist menetlusõigusenormide rikkumist, millest tulenevalt tuleks asjas teha teistsugune lahend. Kostja ei ole apellatsioonkaebuses esile toonud selliseid asjaolusid, mille alusel saaks ringkonnakohus leida, et maakohus on hagi ebaõigesti rahuldanud.

§ 637

lg 1 p 6 kohaselt ei võta kohus apellatsioonkaebust menetlusse, kui kaebuses toodud väidete õigsust eeldades ei saaks kaebust ilmselt rahuldada.

1. Maakohus tuvastas, et kostja on 30.12.2015 hageja asutamislepinguga võtnud endale kohustuse tasuda asutatava osaühingu osakapitali juhatuse poolt määratud ajaks, kuid mitte hiljem, kui ÄS § 1401 lg-s 2 või 3 nimetatud tingimuse saabumisel (hageja põhikirja lisa p-d 2.1 ja 2.2). ÄS § 1401 lg 1 esimene lause sätestab, et kui osaühingu kavandatud osakapital ei ole suurem kui 25 000 eurot, võib asutamislepinguga ette näha, et asutajad ei pea osaühingu asutamisel osa eest tasuma. ÄS § 1401 lg 2 kohaselt kuni osanik ei ole käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kokkuleppe korral sissemakset täielikult tasunud, vastutab ta osaühingu ees osaühingu kohustuste eest tasumata sissemakse ulatuses, kui osaühingu kohustust ei ole võimalik täita osaühingu vara arvel. Riigikohus on selgitanud, et sissemakse tasumise nõue on oma olemuselt rahalise kohustuse täitmise nõue VÕS § 108 lg 1 mõttes (RKTKo nr 2-1716812, p 11). Nõude rahuldamise eelduseks on osakapitali sissemakse kohustuse olemasolu, mis on jäänud täitmata. Maakohus on tuvastanud, et käesoleval juhul on saabunud ÄS § 1401 lg 2 kohane tingimus. Hagejal on tekkinud maksuvõlgnevus Maksu- ja Tolliameti ees alates 01.09.2017 (dtl 22; dtl 125) ning seetõttu muutus ÄS § 1401 lg 2 kohaselt nõue tasumata sissemakse ulatuses sissenõutavaks 01.09.
2. Kostja oma kohustust täitnud ei ole ning ei ole maakohtu menetluses ega apellatsioonkaebuses esitanud asjakohaseid vastuväiteid nõude rahuldamata jätmiseks (vastavaid asjaolusid on maakohus kostjale 12.02.2021 ja 22.03.2021 selgitanud). Seega on maakohus hageja põhinõude õigustatult rahuldanud. Lisaks on maakohus vastavalt hageja taotlusele põhjendatult mõistnud põhinõudelt välja seadusjärgse viivise alates 11.09.2017 kuni maakohtu otsuse tegemise kuupäevani (27.04.2021) summas 725,48 eurot ning edasiulatuva viivise seadusjärgses määras. Arvestades apellatsioonkaebuses esitatud väiteid, ei saa apellatsioonkaebust selles esile toodud asjaoludel ilmselt rahuldada ning seega keeldub ringkonnakohus apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest ka

§ 637lg 1 p 6 alusel.

26. Kui ringkonnakohus keeldub apellatsioonkaebust menetlemast, ei toimeta ta

§ 638

lg 4 teise lause järgi apellatsioonkaebuskaebust vastaspoolele kätte ning apellatsioonkaebus tuleb selle esitajale tagastada. Elektrooniliselt esitatud menetlusdokumente kohus ei tagasta.

§ 638lg 10 järgi loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole kohtule esitatud.

27.

§ 639

lg 1 ja

§ 168

lg 1 alusel kannab apellant menetluskulud, kui kohus keeldub kaebust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Seega tuleb apellatsioonimenetluse kulud jätta kostja kanda. Kohus keeldus apellatsioonkaebust menetlusse võtmast ega küsinud hagejalt sellele vastust, mistõttu ei saanud hagejale apellatsioonimenetluses tekkida menetluskulusid ja neid ei ole vaja rahaliselt kindlaks määrata. 5 2-20-141473 28. Kuivõrd ringkonnakohtu hinnangul ei ole piisavat alust eeldada, et kostja kavandatav menetluses osalemine on edukas, s.t ei esine

§ 181

lg 1 p-s 2 sätestatud eeldust, ei anna ringkonnakohus kostjale menetlusabi ja jätab kostja taotluse menetlusabi saamiseks rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) 6