lg 3 p 1 sätestab, et kuriteojäljega asi, dokument või kuriteojäljest valmistatud jäljend või tõmmis võidakse jätta kriminaalasja juurde, võtta kriminaaltoimikusse või säilitada asitõendite hoidlas või muus menetleja valduses olevas ruumis või ekspertiisiasutuses.
lg 3 p 2 sätestab, et muu asitõend, mille kuuluvust ei ole vaidlustatud, tagastatakse omanikule või seaduslikule valdajale.
lg 3 p 4 kohaselt väärtusetu asi, piraatkaup ja võltsitud kaup hävitatakse või seaduses sätestatud juhul töötatakse ümber. Juhindudes
lg 3 p 1,2, 4 otsustab kohus kriminaalasjas olevad asitõendid: - CD- ja DVD- plaadid, mis asuvad kriminaalasja materjalide juures – jätta kriminaalasja materjalide juurde; - dressipüksid, musta värvi jope, T-särgid, lühikesed püksid, sokid, jalatsid, teksapüksid, klaasid, kruusid, klaaspudelid, proovid ja sõrmejälgedekaardid (Põhja Prefektuuri asitõendite hoidlas) – hävitada; - mobiiltelefon Nokia – tagastada Esko Edasile või tema poolt volitatud isikule. Menetluskulud
lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kohus mõistab menetluskulud süüdistatavalt välja järgmiselt:
lg 1 p 1 alusel sundraha 1460 eurot,
lg 1 ja 175 lg 1 p 3, 4 alusel määratud kaitsetasu 4776 eurot ja ekspertiisikulu summas 4105 eurot riigituludesse.
lg 3 alusel jätab kohus kaitsja sõidukulud summas 12.6 eurot riigi kanda, kuivõrd isik ei saa valida kinnipidamiskohta, kuhu sõiduks kaitsja on teinud lisakulutusi. Ekspertiisi kulu on
lg 1 p 3 järgi vaieldamatult üks menetluskulu liik, mis tuleb süüdimõistetul üldjuhul hüvitada. Samas tuleb silmas pidada, et
lg 1 kohaselt korraldatakse ekspertiis menetleja määruse alusel vaid siis, kui seda tingib tõendamisvajadus. See tähendab, et ekspertiis määratakse üksnes juhul, kui konkreetse isiku süüdistuse tõendamiseseme asjaolude kindlakstegemise eelduseks on ka eriteadmistele tuginevad uuringud. Prokuratuuril ja uurimisasutusel on kuriteo asjaolude väljaselgitamisel muu hulgas õigus otsustada, kas nad korraldavad tõendite kogumiseks ekspertiise või mitte. Kui ekspertiis on määratud ja tehtud, on selle tegemisega tekkinud kulu
lg 1 p 3 kohaselt menetluskulu, ent süüdistatavale saab panna selle hüvitamise kohustuse vaid juhul, kui ekspertiisi tingis tõendamisvajadus ja ekspertiisiaktis kirjeldatud uuringu tulemus aitab tõendina kaasa süüdistatava kriminaalasja lahendamisele (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
lg 3 kohaselt juhul, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, võib kohus osa neist jätta riigi kanda. Mõjuva põhjusena, mis takistab isikul kõigi tema menetlusega seotud kulude kandmist, tuleb käsitada sellist takistust, mille tõttu on isikul kas objektiivselt võimatu või ebamõistlikult koormav menetluskulusid kanda. See asjaolu võib lähtuda isikust endast, näiteks raske haigus, mille tõttu pole isik võimeline töötama. Mõjuv põhjus võib aga tuleneda ka isikuvälistest asjaoludest (nt vara kaotus). Ka sissetuleku puudumine võib teatud juhtudel olla mõjuvaks põhjuseks, et taotleda menetluskulude riigi kanda jätmist. Kuid sissetuleku puudumist ei saa käsitada mõjuva põhjusena siis, kui isikul on piisavalt vara, mille arvelt kohustused täita. Mõjuva põhjuse olemasolu tõendamise kohustus lasub isikul, kes taotleb menetluskulude riigi kanda jätmist. Isikule karistuseks reaalse vangistuse mõistmine ei ole selliseks asjaoluks mis tingiks iseenesest kohtukulude riigi kanda jätmist. Kuigi tööhõive vanglas ei pruugi olla kindlustatud, ei saa a priori välistada, et süüdistataval osutub võimalikuks teenida tulu ka vanglas viibimise ajal (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi määrus kriminaalasjas nr 3-1-1-105-12, p 7). Käesolevas kriminaalasjas ei ole süüdistatav ega kaitsja taotlenud menetluskulude riigi kanda jätmist põhjusel, et süüdistatav ei suuda neid tasuda. Samuti ei nähtu kriminaaltoimiku materjalidest asjaolusid, mis lubaksid järeldada, et süüdistataval esineksid takistused kriminaalmenetlusega riigile põhjustatud kulude hüvitamiseks või käiks nende kulude hüvitamine talle ilmselt üle jõu. Seoses kohtukulude ajatamisega süüdistatavalt
lg 1 alusel välja mõistetavate menetluskulude osas peab kohus juhindudes Riigikohtu määruses 3-1-1-2-12 väljendatud seisukohast ja
lg 1 p 7 sätteid kohaldades põhjendatuks pikendada süüdistatavale kohtuotsusega menetluskulude vabatahtlikuks hüvitamiseks antud tähtaega 12 kuuni alates kohtuotsuse jõustumisest. Lõppkokkuvõttes on oluline, et menetluskulud saaksid mõistliku aja jooksul tasutud. Kuna süüdistataval ei ole reaalselt võimalik menetluskulusid ühe kuu jooksul tasuda, kaasneksid summa tasumata jätmisega täitemenetluse kulud. Nimetatu ei kiirendaks riigile menetluskulude hüvitamist, küll aga halvendaks see süüdistatava majanduslikku olukorda. Juhindudes Riigikohtu lahendi 3-1-1-110-13 p 7 määrab kohus kindlaks ka igakuised tasumisele kuuluvad maksesummad. Tsiviilhagid R on esitanud tsiviilhagi Esko Edasi vastu summas 478 eurot. Hagi koosneb matusebüroole tasutust ja 250 eurot sai matuse toetust. Tallinna Krematooriumi AS arve kohaselt tuli Rl tasuda Y tuhastamise ja sellega seotud teenuste eest 668 eurot. Kadrioru park arve kohaselt pidi R tasuma Y urni matuse eest 60 eurot. Seega on tõendamist leidnud Y poolt seoses Y matustega kulutuste kandmine summas 748 eurot. Kannatanu kinnitas matusetoetusena 250 euro saamist. 748-250 14 võrdub 478 eurot. Seega on tõendamist leidnud, et seoses Y surma ja matustega tekitati Rle varaline kahju summas 478 eurot. X on esitanud Esko Edasi vastu tsiviilhagi summas 150 eurot. Kannatanu X ütluste kohaselt 150 eurot tasus peielaua eest Alfredi pubis. Tädil olid rasked ajad, seepärast maksis. R kinnitas, et õetütar tasus matuste peielaua eest. SEB kaardimaksekviitung kinnitab 150 euro tasumist Alfredi Pubile 11.08.20. Seega on tõendamist leidnud, et seoses Y surma ja matustega tekitati Xle varaline kahju summas 150 eurot. M on esitanud Esko Edasi vastu tsiviilhagi summas 199 eurot. M selgitas, et tasus matusebüroo jutustaja arve, sest õel oli raske ja see oli vähim mis veel Y jaoks sai teha. Matusebüroo Kristin OÜ arve kohaselt pidi R tasuma matuseteenuste eest 199 eurot. Kaardimakse kviitung kinnitab arve tasumist. R kinnitas, et Kristini arve tasus tema õde M. Seega on tõendamist leidnud, et seoses Y surma ja matustega tekitati Mle varaline kahju summas 199 eurot. Süüdistatav Esko Edasi ei soovinud tsiviilhagidega seoses arvamust avaldada. Ta ei vaielnud hagidel vastu ega võtnud ka omaks. VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 5 kohasel on kahju tekitamine õigusvastane, kui sellega rikuti kannatanu omandit. VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärgiks kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Kohus, kontrollinud kriminaalasjas leiduvaid tõendeid, asub seisukohale, et Esko Edasi vastu esitatud tsiviilhagid on põhjendatud ja kuuluvad rahuldamisele, kuivõrd varaline kahju on tekkinud süüdistatava Esko Edasi kuritegeliku käitumise tulemusena. Kui Esko Edasi ei oleks tapnud Y, ei oleks Ml, Rl ja Xl tekkinud kulutusi seoses Y matustega. Kannatanud on neile tekkinud kulutused dokumentaalselt tõendanud ja nende suurus on kohtu arvates põhjendatud. Esko Edasi ei ole kannatanute tsiviilhagi suurusele ka vastu vaielnud, ega vaidlustanud matusekulutuste summade suurust. Eeltoodust tulenevalt tuleb varaline kahju süüdistatavalt välja mõista R kasuks 478 eurot, X kasuks 150 eurot ja M kasuks 199 eurot. Juhindudes
S § 114 lg 1 p 4 järgi ja mõista karistuseks vangistus 20 aastat. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg ning lugeda karistusaja alguseks 01.08.2020. Esko Edasi suhtes kohaldatud tõkend, vahistamine, tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Välja mõista Esko Edasilt
lg 1 p 1 kohaselt sundraha esimese astme kuriteos süüdimõistmise korral 2,5 palga alammäära s.o 1460 eurot ning
lg 1 ja 175 lg 1 p 3, 4 alusel määratud kaitsetasu 4776 eurot ja ekspertiisikulu 4105 eurot riigituludesse. Kohustada Esko Edasit tasuma väljamõistetud sundraha, kaitsetasu ja ekspertiisikulu 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest igakuiselt vähemalt 861.75 eurot. 15 Menetluskulud kogusummas 10341 eurot tasuda igakuiste maksetena 12 kuu jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank AS-is, EE502200221014193355 Swedbank AS-is või EE401700017002872300 Luminor Bank AS-is. Maksekorraldusel on kohustuslik märkida viitenumber 99921700021712. Selgitusena võib märkida „Esko Edasi, kriminaalasi 1-21350, menetluskulud.“ Samuti on makseinfo koos kohtuotsusega kättesaadav e-toimiku süsteemi kaudu. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Kaitsja sõidukulud summas 12.60 jäta riigi kanda. Ekspertiisikulud summas 3762 jätta riigi kanda. Välja mõista Esko Edasilt: R (XXXXXXXXXXXXX Swedbank) kasuks 478 eurot. X (XXXXXXXXXXXXX Swedbank) kasuks 150 eurot. M (XXXXXXXXXXXXX Swedbank) kasuks 199 eurot. Asitõendid: - CD- ja DVD- plaadid, mis asuvad kriminaalasja materjalide juures, jätta kriminaalasja materjalide juurde; - dressipüksid, musta värvi jope, T-särgid, lühikesed püksid, sokid, jalatsid, teksapüksid, klaasid, kruusid, klaaspudelid, proovid ja sõrmejälgedekaardid (Põhja Prefektuuri asitõendite hoidlas) hävitada; - mobiiltelefon Nokia tagastada Esko Edasile või tema poolt volitatud isikule. Apellatsioon tuleb esitada kirjalikult Ringkonnakohtule viieteistkümne päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni viieteistkümne päeva jooksul süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul Harju Maakohtule. Kohtuotsus on menetlusosalistele kättesaadav 18.05.2021 Kohtunik Liina Pohlak Rahvakohtunikud Leevi Laever Anneli Bender 16
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.