1-16-2411/1208

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse aeg ja koht

1. august 2021, Rakvere kohtumajas Kohtuasja number Kohtunik 1-16-2411 Anu Ammer Kohtuistungi sekretär Elena Jõgis Tõlk Prokurör Laurita Gavrilova Ain Tali Kaitsja Raiko Paas (kokkuleppel) Kohtuasi Viru Vangla materjalid Andrey Kuzyakini vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks elektroonilise valve alla Süüdimõistetu ANDREY KUZYAKIN, isikukood 36606040243, kannab karistust Viru Vanglas, elukoht vabanemisel: xxx Karistuse kandmise algus 06.10.2015 ja lõpp 06.10.
2. Kohtuasja läbivaatamise aeg 03.08.2021 videokohtuistungil Kohtumääruse õiguslik alus KarS § 76; KrMS § 426, § 383, § 384 ja §
3. RESOLUTSIOON Jätta ANDREY KUZYAKIN vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla vabastamata. Edasikaebamise kord Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud 1 Viru Vangla esitas 14.06.2021 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Andrey Kuzyakini vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks elektroonilise valve alla. Andrey Kuzyakin on süüdi tunnistatud Harju Maakohtu 13.03.2020 otsusega KarS § 256 lg 1 ja KarS § 214 lg 2 p 4 järgi ning kohaldades KarS § 64 lg 1 mõistis kohus talle liitkaristuseks 10 aastat vangistust. Tallinna Ringkonnakohtu 10.06.2020 otsusega mõistis kohus Andrey Kuzyakin õigeks KarS § 256 osateos ehk kuritegeliku ühenduse loomises, jättes temale KarS § 256 järgi mõistetud karistuse muutmata. Karistuse kandmise alguseks luges kohus 06.10.2015.a. Kohtuotsus jõustus osaliselt 08.03.
4. Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud kolm kord, millest kaks on arhiveeritud, kehtiv on käesolev karistus. Vanglas viibib isik esimest korda. Varasemalt on teda karistatud grupi poolt väljapressimise, tulirelva ja laskemoona ebaseadusliku käitlemise, tulirelvaga ähvardades avaliku korra raske rikkumise ning narkootilise ja psühhotroopse aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise eest. Vägivaldsuse raskusaste on jäänud samaks, ehk isik on toime pannud vägivallakuriteo nii varasemalt kui ka praegu. Kuritegude soodusteguriks on isiku kuritegelikud hoiakud ja suhtlusringkond, materiaalse kasu saamise soov, isiku harjumus/soov lahendada probleeme vägivallaga ja ähvardamisega ning ükskõikne suhtumine kehtivatesse normidesse. Varasemalt on kasutanud elukaaslasega tekkinud tüli käigus tulirelva, millega ähvardas elukaaslast. Eeltoodust järeldub, et soodusteguriks võib olla ka samas elukohas elukaaslasega konflikti tekkimine. Praeguse kuriteo puhul on kuritegeliku ühenduse poolt kogumis tekitatud suur materiaalne kahju. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust ei toeta Viru Vangla kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve alla. Lisaks on vangla kohtule teatanud, et 02.08.2021.a teatega nr 15.3-3.1/1798-1 algatas PPA Andrey Kuzyakini suhtes pikaajalise elaniku elamisloa kehtetuks tunnistamise menetluse ja tema välismaalase pass on käesoleval ajal kehtetu. Kohtuistung Andrey Kuzyakin taotles enda tingimisi ennetähtaegset vabastamist ja selgitas, et soovib normaalselt elada ja töötata, elada inimlikku ja korrapärast elu. Avaldas, et on vanglas vastu võtnud töö ja täitnud kõiki käske, väljas käis tööl juulis ning läbis kahel korral vestlused psühholoogiga. Ka on talle koostatud individuaalne täitmiskava. Kinnitas, et on teinud järeldused oma süüdimõistvast otsusest ja austab kohtu poolt mõistetud karistust, kuid märkis, et ta ei ole ohtlik Eesti Vabariigile. Ka vanglas ei ole tal pea 6 aasta jooksul olnud ühtegi distsiplinaarkaristust. Avaldas, et soovib vabanedes ära maksta määratud kohtukulud, töökoht on xxx, hakkab laadima ja komplekteerima kaupa. Lähedasteks nimetas elukaaslase ja tütre, kellega suhtleb igapäevaselt telefoni teel, on olnud ka lühiajalisi ja pikaajalisi kohtumisi. Rohkem kellegagi peale vanglaametnike ei suhtle. Kinnitas, et sellised asju, mis on kohtuotsuses kirjas enam ei juhtu. Prokurör Ain Tali asja arutamisest osa ei võtnud, kuid on esitanud kohtule kirjalikult oma seisukoha, mille kohaselt prokuratuur ei toeta kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist ka elektroonilise valve alla mitte. Prokurör oma seisukohta põhjendanud pole. Kaitsja Raiko Paas oli seisukohal, et vangla iseloomustus ning ohuhinnang on ebatäpne ja nimelt ei ole Andrey Kuzyakinit süüdi mõistetud kuritegeliku ühenduse organiseerimise ja 2 narkootiliste ainete käitlemise eest, mistõttu on kahetsusväärne ka see, et prokuratuuri antud seisukoht toetub täielikult sellele ebaõigele iseloomustusele, mis omakorda viitab asjaolule, et prokuratuur ei ole tegelikult süvenenud ega olukorda hinnanud. Ka vangla ei ole vaatamata kaitsja taotlusele kohtule saadetud materjali parandanud ega ohuhinnangut selgitanud. Samuti on iseloomustuses isikule ette heidetud, et too pole rehabiliteerivatest tegevustest osa võtnud, kuid individuaalne täitmiskava koostati talle alles hiljem ehk pärast materjalide kohtusse esitamist. Seega on vangla etteheited isikule põhjendamatud. Kaitsja oli seisukohal, et iseloomustus üldises plaanis keskendub pigem minevikus olnud negatiivsele, aga mitte sellele, kuidas on mõjunud vangistus isikule ja milliseid järeldusi saab sellest teha tema edasise õiguskuuleka käitumise kohta. Positiivne on kahtlemata see, et isikul puuduvad 6 aasta jooksul mistahes distsiplinaarkaristused. Põhjendamatu on oletus, et isiku käitumine võiks vabanedes kuidagi ohustada tema elukaaslast ja lapse ema ja nimelt soovib isiku elukaaslase, et mees tuleks koju. Kaitsja hinnangul ei saa sellise avalduse taustal teha järeldust, et naine peab meest kuidagi enda jaoks ohtlikuks, pigem vastupidi – isikul on vabaduses toetav perekond. Samuti on talle garanteeritud ka töökoht. Kaitsja palus Andrei Kuzyakinile anda võimalus, et ta saaks näidata, et ta on vabaduses võimeline käituma õiguskuulekalt. Kohtumääruse põhjendused KarS § 76 lg 2 p 1 kohaselt võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud, ning nõustunud käesoleva seadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega. Käesoleva lahendi tegemise ajaks on Andrey Kuzyakin talle mõistetud karistusest (10 aastat vangistust) ära kandnud 5 aastat 10 kuud ja 5 päeva vangistust ehk enam kui pool mõistetud karistusajast ja rohkem kui 4 kuud ning nõustunud elektroonilise valvega. Seega on isiku enne tähtaega vangistusest vabastamise formaalne eeldus täidetud. Vastavalt KarS § 76 lg 4 arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, tutvunud asja materjalidega ning prokuröri seisukohaga ja ära kuulanud süüdimõistetu ning tema kaitsja leiab, et isik ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele. Kinnipeetavat iseloomustab asjaolu, et ta on avalikkusele kõrgohtlik, kuna tema mõtlemine, käitumine ja hoiakud on kuritegeliku kalduvusega. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Seda peab isik näitama enda käitumisega karistuse kandmise ajal. Andrey Kuzyakini käitumine vanglas on olnud seaduskuulekas, tal puuduvad distsiplinaarkaristused. Seega on käesoleval juhul see tingimus täidetud. Kohus leiab aga, et eelnimetatu on küll oluliseks, kuid mitte otsustavaks tingimuseks kinnipeetava isikuomaduste üle otsustamisel. Kriminaalhooldusametniku arvamusest nähtub, et kinnipeetav asuks vabanemisjärgselt elama xxx. Tegemist on kinnipeetava elukaaslasele kuuluva 3-toalise korteriga, mis sobib 3 elektroonilise valveseadme paigaldamiseks ning omanik on vajaliku nõusoleku andnud. Seega on isikul olemas kindel elukoht, mis on ennetähtaegse vabanemise vältimatuks eelduseks. Isiku lähisuhtevõrgustikku kuuluvad elukaaslane ja tütar, suhted lähedastega on head ning toetavad. Elukaaslane ja tütar on korduvalt käinud kokkusaamistel. Seega on kinnipeetavat vabaduses ootamas toetavad lähedased. Kinnipeetava lähedasteks on veel isa ja õde, kuid nad elavad Ukrainas, aga samuti ka Hispaanias elav täisealine poeg, kellega suhtleb harva. Samas ei saa kohtuotsuse põhjal jätta märkimata, et kinnipeetava tutvusringkonnas on kriminaalse taustaga isikuid, kellega ta tihedalt suhtles. Samuti on isik vangistuse jooksul esitanud telefoninumbreid isikute kohta, kellele helistab ja kellede hulgas on ka kriminaalse taustaga isikuid. Kinnipeetav võib mõjutada teiste (mõjutatavate) inimeste tegevust ja käitumist andes neile kriminaalse sisuga tegevusjuhiseid ja/või korraldusi ning kontrollides nende täitmist. Seega jääb suhtlusringkonnast tulenev uue kuriteo toimepanemise risk püsima. Kinnipeetava varasemate töökohtade ning töiste tegevuste kohta ametlikud kinnitused ja registreeringud puuduvad. Kohtumaterjalidest nähtub, et arvestades Andrey Kuzyakini ning tema leibkonna liikmete (elukaaslane ja tütar) varalist seisundit perioodil 2011-2015, ei olnud neil võimalik omada legaalsest sissetulekust pärinevaid rahalisi vahendeid sellisel määral (s.o summas 44 799 eurot). Eeltoodust saab järeldada, et Andrey Kuzyakinit toetavad rahaliselt mitmed kuritegeliku taustaga isikud või nendega seotud tuttavad, kes ei kuulu kinnipeetava leibkonda. Isiku sõnul on ta motiveeritud vabanemisel tasuma rahalisi nõudeid ja tahab asuda tööle, kuid arvestades, et isik ei ole aastakümneid ametlikult töötanud, on see vangla hinnangul küsitav. Arvestades ka varasemalt legaalse sissetuleku puudumist, siis saab järeldada, et isiku majandusliku toimetuleku oskus on puudulik. Vabanedes soovib asuda tööle elukaaslase venna firmasse OÜ I G xxx ametikohale, mille kohta on esitatud ka kinnituskiri. Äriregistri andmetel tegutseb see ettevõte juba alates
5. aastast, seega oli isikul võimalus asuda sinna tööle ka enne vangistust, kuid vastavatest registritest ei nähtu, et kinnipeetav oleks seal teinud legaalselt tööd. Seega arvestades isiku varasemat elukäiku ei pruugi planeeritav tööle asumine välistada seda, et isik jätkab senist elustiili ja teenib raha mitteametlikult ja sealhulgas ka kuritegelikul teel. Märkimata ei saa ka jätta, et autojuhi töö eeldab sõidukiga pidevat liikumist, mis võib hakata segama elektroonilise ajakava korrektset täitmist ja kriminaalhooldaja poolse järelevalve täitmist. Eeltoodust tulenevalt jääb majanduslikust toimetulekust tulenev uue kuriteo toimepanemise risk püsima ja seda olukorras, kus isik on kuriteo sooritanud materiaalse kasu saamise eesmärgil. Positiivseks peab kohus seda, et Andrey Kuzyakinil ei ole probleeme alkoholi tarvitamisega. Isik ei ole küll täiskarsklane, kuid on loobunud alkoholi kuritarvitamisest. Ka on positiivne see, et isik ise ei tarvita narkootikume. Vangla iseloomustuse kohaselt on kinnipeetaval vahel põhjendamatult kõrge enesehinnang, ta ei oska kriitiliselt hinnata oma käitumist, on enesekeskne ja piiratud empaatiavõimega. Teiste inimeste heaolust kinnipeetav ei hooli, õigustab oma käitumist ja kuritegusid ei tunnista, mis omakorda näitab isiku negatiivset suhtumist õigussüsteemi. Eesmärgiks on küll vabanemisel asuda tööle ja elada elukaaslase juures, kuid sellised võimalused olid isikul ka enne vangistust, aga siiski sooritas ta kuriteo (olles kuritegelikus ühenduses liidri rollis ohustades sellega avalikkust tervikuna ja muuhulgas pannes toime väljapressimise) ehk lähtus hoopis kuritegelikest eesmärkidest. 4 Ka on kinnipeetav kriitiline nii õigussüsteemi suhtes tervikuna (ei tunnista oma süüd ja väidab, et tema süüdimõistmine on fabritseeritud võimuorganite poolt, et saada temalt raha) kui ka vangla tingimuste ja vanglaelu puudutavate küsimuste suhtes (vangistuse jooksul on 2018 aasta augustis/septembris registreeritud korduvad juhtumid, mil isik ei soovinud vastu võtta vangla pakutavat toitu toidujagajalt, keda subkultuursete seisukohtade alusel peeti mittesobivaks vangiks). Kohus on seisukohal, et süü eitamine ja kuritegelikud hoiakud näitavad tema ükskõikset suhtumist ühiskonnas kehtivatesse normidesse ning isik ei ole motiveeritud kuritegelikust käitumisest loobuma. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et kuigi isiku vabanemisjärgsed elutingimused, töökoha olemasolu ning lähedaste positiivne toetus, on head, ei kaalu kohtu hinnangul kinnipeetavat positiivselt iseloomustavad asjaolud üles negatiivseid, millel kohus eelnevalt peatus ning milliseid peab kohus kaalukamateks KarS § 76 lg-s 4 sätestatud asjaolude kogumis. Selliseks järelduseks annavad aluse tema varasem elukäik, suhted kriminaalse taustaga isikutega ning puudulik majandamisoskus. Kohus on seisukohal, et riski suurendavad ka küsitavad väärtushinnangud ning hoiakud. Kohus peab vajalikuks veel ka märkida, et toetavad lähedased (elukaaslane, lapsed jne) olid kinnipeetaval olemas ka enne vangistust, kuid nende olemasolu ei pannud teda hoiduma riskeerivast elustiilist ega kuritegelikust käitumisest. Seega puudub kohtul veendumus, et lähedased suudaksid teda edaspidi õiguskuulekale käitumisele suunata. Kohus, tutvunud asja materjalide ja prokuröri seisukohaga ning ära kuulanud süüdimõistetu ja tema kaitsja, leiab, et isik ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele, olenemata asjaolust, et vangistuses viibib kinnipeetav esimest korda, mistõttu peaks vanglakaristuse mõju isiku edaspidisele käitumisele olema eriti tugev. Ka leiab kohus, et kinnipeetava käitumine vangistuse ajal (distsiplinaarkaristuste puudumine) ei kaalu üles tema käitumist enne vangistusse sattumist ning isikul tuleb karistuse kandmist jätkata vangistuses. Distsiplinaarkaristuste puudumine on küll kiiduväärt, kuid sellest ei saa teha järeldust tema muutumisest. Jätkates karistuse kandmist vanglas on süüdimõistetul võimalik tõestada, et praegune käitumine on püsiv ja tagasilangusi ei esine. Ka ei pea kohus põhjendatuks esimese võimaluse avanemisel Andrey Kuzyakinit ennetähtaega vangistusest tingimisi elektroonilise valve alla vabastada. Karistusaja lõpuni on jäänud veidi üle nelja aasta, seega on isikul võimalik järgmise ennetähtaega tingimisi vangistusest vabanemise võimaluse avanemiseni kinnistada oma positiivseid hoiakuid ning käituda eeskujulikult. Kohus märgib täiendavalt, et isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. /allkirjastatud digitaalselt/ Anu Ammer Kohtunik 5