Obsah (6)

§ 75§ 182§ 65§ 74§ 424§ 76

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 12. oktoober 2021, Võru kohtumaja Kriminaalasja number 1-20-5700 Kohtunik Kristina Domaškina Kohtuistungi sekretär Marve Alaver Kriminaala

) § 75 lg 1 p-des 1–6 toodud kontrollnõudeid. Roland Kepp peab: 4.

1. elama aadressil xxxxxxx-xxxxxxxxxxxxx; kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 4.
2. alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4.
3. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui 15 päevaks; 4.
4. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 4.
5. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. 1
6. Keelata

§ 75lg 2 p 2 alusel Roland Kepil käitumiskontrolli ajal alkoholi tarvitamine.

6. Kohustada

§ 75

lg 2 p 4 alusel Roland Keppi otsima endale töökoha või võtma ennast Töötukassas töötuna arvele 14 päeva jooksul alates vabanemisest. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada kirjalik määruskaebus Tartu Maakohtu Võru kohtumajale 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik 1. Tartu Maakohtu 14.08.2020. a otsusega nr 1-20-5700 tunnistati Roland Kepp süüdi

§ 182

lg 1 järgi ja teda karistati 4-kuulise vangistusega.

§ 65lg 1 ja § 64 lg 1 alusel moodustati liitkaristus Tartu Maakohtu 28.10.2019.

a otsusega nr 1-19-6898 mõistetud karistusega ning R. Kepi liitkaristuseks mõisteti 7 kuud ja 27 päeva vangistust, mis jäeti

§ 74alusel tingimisi täitmisele pööramata.

Tartu Maakohtu 28.10.2019. a otsusega karistati R. Keppi

§ 424lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo eest.

Tartu Maakohtu 14.08.

1. a otsus jõustus 01.09.
3. Tartu Maakohtu 20.01.
4. a määrusega pöörati täitmisele Tartu Maakohtu 14.08.
5. a otsusega mõistetud liitkaristus ning R. Kepp saadeti vanglasse karistust kandma 7 kuuks ja 27 päevaks. Kohus tuvastas, et R. Kepp rikkus 19.02.2020 registreerimiskohustust, ei allunud 23.02.2020, 26.02.2020, 17.10.2020, 18.10.2020 ja 09.12.2020 kriminaalhooldaja kontrollile ning rikkus 16.11.2020 alkoholi tarvitamise keeldu. Määrus jõustus 05.02.2021, R. Kepp asus vanglasse karistust kandma 06.04.2021 ja karistuse tähtaeg saabub 03.12.
7. Tartu Vangla esitas 21.07.2021 Tartu Maakohtule R. Kepi vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamiseks materjalid, s.o kinnipeetava isikliku toimiku ja kinnipeetava iseloomustuse, mis sisaldab muu hulgas kriminaalhooldaja arvamust. Vangla toetab R. Kepi tingimisi ennetähtaegset vabastamist, kuid kuna R. Kepil pole vabaduses kindlat elukohta, pole võimalik teda

§-s 75 sätestatud käitumiskontrollile allutada. Kokkuvõtlikult märgitakse kinnipeetava iseloomustuses järgmist. 3.

1. R. Keppi on kriminaalkorras karistatud 2 korda ja ta kannab vangistust
2. korda. R. Keppi karistati esimesel korral mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest ja teisel korral alaealise kallutamise eest alkoholi tarvitamisele. R. Kepp pani kuriteod toime impulsiivselt ja alkoholijoobes olles. Kuritegude toimepanemise soodusteguriks on alkoholi kuritarvitamine ning ajenditeks puudulik probleemilahendusoskus ja impulsiivsus. 3.
3. R. Kepp viibib vanglas alates 06.04.2021 ja teda pole distsiplinaarkorras karistatud. Ta on ametnikega viisakas ja koostöövalmis. R. Kepp on ohtlik avalikkusele. Oht seisneb mootorsõiduki alkoholijoobes juhtimises ning on kõige tõenäolisem, kui R. Kepp on tarvitanud alkoholi, ei suuda tekkinud probleemidega adekvaatselt toime tulla ja tegutseb impulsiivselt oma tegude tagajärgedele mõtlemata. 3.
4. Suhetest ja elustiilist tulenevad risk ja ohtlikkus, sest R. Kepi suhtlusringkonda kuuluvad alkoholilembelised ja kriminaalkorras karistatud isikud. Samas R. Kepi väitel ei suhtle ta enam nende isikutega ega ole tuttavate ja sõprade poolt mõjutatav. Riskeerivale ja hoolimatule 2 elustiilile viitavad pikaajaline alkoholi tarvitamine, mootorsõiduki joobeseisundis juhtimine ja alkoholi pakkumine alaealistele. R. Kepp tegutseb tegude tagajärgedele mõtlemata. Tema lähedaste hulka kuuluvad õde, poolõde ja poolvend, kellega on head suhted. 3.
5. Alkoholist tulenevad risk ja ohtlikkus, sest R. Keppi on karistatud mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise ja alkoholi pakkumise eest alaealistele. Uute kuritegude toimepanemise oht on kõige suurem, kui R. Kepp tarvitab alkoholi ning võib alkoholi tarvitatuna teha impulsiivseid ja läbimõtlematuid otsuseid ning käituda hoolimatult. R. Kepp alustas alkoholi tarvitamist 16-aastaselt ja enne vangistust tarvitas alkoholi nädalavahetuseti pärast sauna, mil jõi korraga ära 6-paki õlut. R. Kepp ei tunnista alkoholiprobleemi ning kuigi vaimse tervise õde suunas ta kriminaalhoolduse ajal riikliku alkoholi tarvitamise häire programmi „Kainem ja tervem Eesti“ raames psühhiaatri vastuvõtule, ei läinud ta sinna, leides, et ravi pole vaja. R. Kepi sõnul pole alkohol seganud tema igapäevaelu ja ükski töö pole jäänud seetõttu tegemata. Kuna R. Kepp ei näe alkoholi liigtarvitamises probleeme, pole ta motiveeritud alkoholi tarvitamisest loobuma. 3.
6. Mõtlemisest ja käitumisest tulenevad risk ja ohtlikkus, sest mootorsõiduki joobeseisundis juhtimine, erinevad liiklussüüteod ja alaealistele alkoholi pakkumine viitavad impulsiivsele käitumisele. R. Kepp ei mõtle joobeseisundis oma tegude tagajärgedele ega mõista, et ohustab oma käitumisega ennast ja teisi. R. Kepp ei lahenda probleeme sihipäraselt ega suuda leida riskiolukorras oma käitumisele alternatiive. Ta elab päev korraga ega too vestluses välja pikaajalisi eesmärke. 3.
7. Hoiakutest tulenevad risk ja ohtlikkus, sest R. Kepp väljendab sõnades kuritegelikke hoiakuid, väites, et seltskonnas viibinud alaealised oleksid pidanud ise olema teadlikud alkoholi tarvitamisega kaasnevast riskist. R. Kepi sõnul ostis ta alkoholi endale, kuid ei keelanud samas alaealistel tarvitamist. Ta ei mõistnud, et käitub valesti ja et tema käitumine mõjutab teisi inimesi. Samuti on R. Kepp juhtinud alkoholijoobes olles mootorsõidukit. Kriminaalhooldusametniku hinnangul ei suuda R. Kepp kuritegude toimepanemise põhjuseid kriitiliselt analüüsida, mis seab kahtluse alla motivatsiooni loobuda kuritegelikust käitumisest. R. Kepp ei mõista vajalikul määral, et alkohol on üks peamine kuritegeliku käitumise vallandaja. R. Kepi sõnul saab ta aru kriminaalhoolduse olemusest ning on valmis täitma kontrollnõudeid ja kohtu määratud kohustusi. 3.
8. Seoses R. Kepi eluaseme, hariduse, töö, majandusliku toimetuleku, tervise ja emotsionaalse seisundiga riski ega ohtlikkust pole. R. Kepp töötas enne vangistust xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx tal on võimalik pärast vabanemist sinna tööle naasta. Samas puudub R. Kepil vabaduses kindel elukoht, mis on ennetähtaegse vabastamise vältimatu eeldus. R. Kepp elas enne vangistust üksi üürikorteris ja soovib pärast vabanemist asuda elama aadressile xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx-xxx on üürikorteriga, mida üürib R. Kepi õepoeg, kes ei ela kogu aeg korteris, sest ta käib Soomes tööl. Kui kriminaalhooldusametnik vestles korteri omanikuga, selgus, et viimane pole nõus, et R. Kepp asub sinna elama. Seega pole R. Kepil kõnealuses korteris elamiseks seaduslikku alust. R. Kepp saab pöörduda kohaliku omavalitsuse poole, et taotleda ajutist sotsiaalpinda, kuid praegu pole ta seda teinud. 3.
9. Kriminaalhooldusametnik leiab, et kuna R. Kepil pole vabaduses kindlat elukohta, pole võimalik teda käitumiskontrollile allutada. Juhul, kui kohus otsustab R. Kepi vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada, teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku määrata R. Kepile katseaeg ja allutada ta käitumiskontrollile 6 kuuks. Samuti panna

§ 75lg 2 3 p-de 2 ja 4 alusel R.

Kepile katseajaks täiendavad kohustused mitte tarvitada alkoholi ning otsida endale ametlik töökoht või võtta end Töötukassas arvele 14 päeva jooksul pärast vanglast vabanemist.

1. Lõuna Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Alar Häidberg teatas KrMS § 432 lg 33 alusel kohtule, et ei soovi R. Kepi tingimisi ennetähtaegse vabastamise küsimuse läbivaatamisest osa võtta, ja edastas oma kirjaliku seisukoha. Prokuröri nõustub Tartu Vanglaga ja toetab R. Kepi vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist, kui tal on kindel elukoht.
2. R. Kepp ütles 14.09.
3. a istungil, et soovib ennetähtaegselt vanglast vabaneda ja et ta sai vabaduses uue elukoha xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx-x. Korter kuulub peretuttavale Igor Sevtšukile, kes on nõus, et R. Kepp asub sinna elama. R. Kepp pani kuriteod toime alkoholi tõttu ja tal on vangistuses olnud aega mõelda, et alkohol on palju probleeme tekitanud. R. Kepp ei hakka edaspidi üldse alkoholi tarvitama ega tunne sellest puudustki. Ta soovib ühiskonda tagasi pääseda ja puhtamalt lehelt alustada. Et mitte uuesti vanglasse sattuda, ei suhtle R. Kepp enam selliste sõpradega nagu varem (nt kriminaalkorras karistatud isikutega). R. Kepi õepoeg liigtarvitab alkoholi, kuid ta on Soomes, käib kord kuus Eestis ja R. Kepp ei puutu temaga eriti kokku. R. Kepi lähedased (s.o õde, poolõde ja poolvend) tarvitavad vaid tähtpäevadel natuke alkoholi. R. Kepp suhtles vabaduses poolõe ja poolvennaga peaaegu iga päev ning on ka vangistuse ajal nendega telefonitsi rääkinud. R. Kepp on valmis täitma kriminaalhoolduse nõudeid ja nõustub lisakohustustega.
4. Kohus lükkas kriminaalasja arutamise edasi ja tegi Tartu Vanglale järelpäringu, et välja selgitada, kas R. Kepil on seaduslik alus asuda elama xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx-x asuvas korteris ning kas seal on võimalik kriminaalhooldust teostada. Tartu Vangla 21.09.
5. a vastusest nähtuvalt on kõnealuse korteri omanik G. V. R. Kepi lapsepõlvesõber I. S. korterit alates 19.10.
6. Kuna G. V. nõus korterit kaasüürile andma, pole R. Kepil võimalik sinna elama asuda.
7. R. Kepp avaldas 23.09.
8. a istungil, et tal on võimalik ennetähtaegse vabanemise korral asuda elama venna juurde aadressile xxxxxxx-xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx kriminaalasja arutamise uuesti edasi ja tegi Tartu Vanglale järelpäringu, et välja selgitada, kas R. Kepil on võimalik nimetatud aadressile elama asuda ning kas seal on võimalik kriminaalhooldust teostada. Tartu Vangla 04.10.
9. a vastusest nähtuvalt on kõnealuse korteri omanikud E. R. K. C. korteris elavad alaliselt R. Kepi poolvend A. P. viimase tüdruksõber. Korteri omanikud on nõus, et R. Kepp asub pärast vanglast vabanemist sinna elama ning R. Kepi poolvend ja viimase tüdruksõber lubasid R. Keppi toetada. Seega on R. Kepil vabaduses olemas kindel ja kontrollitud elukoht ning teda on võimalik käitumiskontrollile allutada.
10. R. Kepp kinnitas 06.10.
11. a istungil, et soovib ennetähtaegselt vanglast vabaneda, ja nõustus alluma 6-kuulisele käitumiskontrollile. Kohtu seisukoht
12. R. Kepp kannab alates 06.04.2021 vanglas liitkaristust teise astme kuritegude (

§ 182

lg 1 ja § 424 lg 1) toimepanemise eest.

§ 76

lg 1 p 2 kohaselt võib kohus teise astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui 4 kuud. R. Kepp on talle mõistetud 7 kuu ja 27 päevasest vangistusest käesoleva kohtumääruse tegemise ajaks kandnud ära veidi enam kui 6 kuud (s.o rohkem kui poole) ning kantud karistusaeg on pikem 4 kui 4 kuud. Seega on täidetud

§ 76lg 1 p-s 2 sätestatud formaalsed eeldused R.

Kepi vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks. 10.

§ 76

lg 5 teise lause järgi määratakse süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel katseaeg ärakandmata karistusaja ulatuses, kuid mitte lühemana kui 6 kuud, ja katseajaks allutatakse süüdimõistetu

§-s 75 sätestatud käitumiskontrollile. Nimetatud käitumiskontrolli saab süüdimõistetu suhtes kohaldada juhul, kui tal on kindel elukoht. Kohtule esitatud andmetest nähtuvalt saab R. Kepp vabanemisel asuda elama aadressil Luha 25-25, Võru linn. Seega on võimalik R. Kepp allutada käitumiskontrollile. 11. Kohtu hinnangul on praegusel juhul täidetud ka süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegse vabastamise sisulised eeldused.

§ 76

lg 4 kohaselt arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Riigikohus on selgitanud, et vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks ei pea esinema erandlikke asjaolusid ja tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Nimetatud eelduse olemasolu saab

§ 76

lg 4 kohaselt hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu. Kuna

§ 76

lg-s 4 kirjeldatud asjaolusid peab vaagima kogumis, on kohus õigustatud tõdema, et süüdimõistetut, kes on käitunud vangistuse kandmise ajal õiguskuulekalt ja saavutanud individuaalses täitmiskavas seatud eesmärgid ning kelle elutingimused vabaduses on head, ei saa siiski vabastada põhjusel, et kuriteo toimepanemise asjaoludest või isiku varasemast elukäigust lähtuv ohuprognoos annab küllaldase põhjuse arvata, et ta jätkab vabaduses kuritegude toimepanemist. Sellisel juhul peavad kohtumääruses kajastuma selged põhjendused, missugused konkreetsed kuriteo toimepanemise asjaolud ja isikut või tema elukäiku iseloomustavad andmed sellise arvamuse tingivad ning miks need kaaluvad üles süüdimõistetut positiivselt iseloomustava teabe. Kuriteo asjaoludena tuleb kõnealuses tähenduses mõista kõiki süüdimõistetu konkreetset tegu iseloomustavaid aspekte, mis võivad tema retsidiivsusriski mõjutada, kusjuures aja jooksul kuriteo asjaolude tähtsus väheneb (vt nt RKKK 30.10.2020. a määrus asjas nr 1-09-3703, p 9). 12. R. Kepp kannab vangistust alaealiste alkoholi tarvitamisele kallutamise ja mootorsõiduki alkoholijoobes juhtimise eest. Täpsemalt tunnistati ta Tartu Maakohtu 14.08.2020. a otsusega

§ 182

lg 1 järgi süüdi selles, et ta pakkus 18.12.2018 (s.o peaaegu 2 aastat ja 10 kuud tagasi) 13-, 14- ja 16-aastastele alaealistele alkoholi. Ning Tartu Maakohtu 28.10.2019. a otsusega tunnistati R. Kepp

§ 424

lg 1 järgi süüdi selles, et ta juhtis 15.03.2019 (s.o peaaegu 2 aastat ja 7 kuud tagasi) alkoholijoobes olles mootorsõidukit. Tartu Maakohtu 20.01.

1. a määrusega pöörati R. Kepile mõistetud liitkaristus täitmisele, sest ta rikkus 19.02.2020 registreerimiskohustust, ei allunud 23.02.2020, 26.02.2020, 17.10.2020, 18.10.2020 ja 09.12.2020 kriminaalhooldaja kontrollile ning rikkus 16.11.2020 alkoholi tarvitamise keeldu. Seega rikkus R. Kepp korduvalt kriminaalhoolduse nõudeid ja kohtul ei tekkinud R. Kepi vahetu küsitlemise tulemusel veendumust, et R. Kepp on edaspidi valmis kriminaalhooldusametnikuga koostööd tegema. R. Kepp ei osanud ka ise selgitada, kuidas on tema suhtes võimalik kriminaalhooldust läbi viia, mistõttu leidis kohus, et R. Kepp ei sobi kriminaalhooldusele. Nagu öeldud, on R. Kepp viinud vanglas veidi enam kui 6 kuud. 5
2. Kinnipeetava iseloomustusest nähtuvalt pole R. Keppi vangistuse ajal distsiplinaarkorras karistatud ning ta on olnud ametnikega viisakas ja koostöövalmis. Kohus märgib, et eelnevast tulenevalt on R. Kepp end vangistuses nõuetekohaselt üleval pidanud, mis räägib tema ennetähtaegse vabastamise kasuks.
3. Kohtuistungil selgitas R. Kepp, et pani kuriteod toime alkoholi tõttu ja tal on vangistuses olnud aega mõelda, et alkohol on palju probleeme tekitanud. R. Kepp ei hakka edaspidi üldse alkoholi tarvitama ega tunne sellest puudustki. Ta soovib ühiskonda tagasi pääseda ja puhtamalt lehelt alustada. Et mitte uuesti vanglasse sattuda, ei suhtle R. Kepp enam selliste sõpradega nagu varem (nt kriminaalkorras karistatud isikutega). Arvestades eelnevat, nõustub kohus kinnipeetava iseloomustuses märgituga, et R. Kepi kuritegude toimepanemise soodustegurid on alkoholi kuritarvitamine, puudulik probleemilahendusoskus ja impulsiivsus. Uue kuriteo risk on kõige suurem, kui R. Kepp tarvitab alkoholi, ei suuda probleemidega adekvaatselt toime tulla ja tegutseb impulsiivselt oma tegude tagajärgedele mõtlemata. Kohtu hinnangul on siiski alust arvata, et senine vangistus on R. Kepile piisavalt mõjunud ja hoiab ära uute kuritegude toimepanemise.
4. Nimelt nähtub kinnipeetava iseloomustusest, et R. Kepil on pärast vanglast vabanemist võimalik naasta endisesse töökohta tööle, ja vabanemisjärgse elukoha kontrollimisel ilmnes, et R. Kepil on võimalik asuda elama poolvenna juurde. Poolvend on nõus R. Keppi toetama. R. Kepi tugivõrgustiku moodustavad õde, poolõde ja poolvend, kellega on head suhted ja kellega R. Kepp suhtles vabaduses peaaegu iga päev. Ka vangistuse ajal R. Kepp rääkinud poolõe ja poolvennaga telefonitsi. R. Kepi lähedased tarvitavad alkoholi vaid tähtpäeviti. Arvestades ülal toodut, leiab kohus, et R. Kepi elutingimused vabaduses on üsna head ja tal on tugivõrgustik, kelle poole vajadusel pöörduda. Ka kinnipeetava iseloomustusest nähtub, et R. Kepp ei suhtle enam kriminaalkorras karistatud isikutega ega alkoholi liigtarvitajatega.
5. Kohtu hinnangul on kõige problemaatilisem R. Kepi otsustavus ja motivatsioon muuta püsivalt oma alkoholi tarvitamise harjumusi. Kuigi R. Kepp avaldas kohtuistungil, et ta pani kuriteod toime alkoholi tõttu, ei hakka edaspidi üldse alkoholi tarvitama ega tunne sellest puudustki, märgitakse kinnipeetava iseloomustuses, et R. Kepp ei tunnista alkoholiprobleemi, ei läinud kriminaalhoolduse ajal riikliku alkoholi tarvitamise häire programmi „Kainem ja tervem Eesti“ raames psühhiaatri vastuvõtule ega mõista vajalikul määral, et alkohol on üks peamine kuritegeliku käitumise vallandaja. Kuna R. Kepp ei näe alkoholi liigtarvitamises probleeme, pole ta motiveeritud alkoholi tarvitamisest loobuma. Kohus möönab, et eelnevast nähtuvalt võib R. Kepp vajada alkoholi tarvitamisest hoidumiseks kõrvalist abi, kuid see ongi kriminaalhoolduse eesmärk.
6. Kuigi R. Kepi varasem kriminaalhooldus ebaõnnestus, on ta vahepeal viibinud veidi enam kui 6 kuud vanglas, tegemist on tema esimese vangistusega ja ning ta avaldas soovi ühiskonda tagasi pääseda ja puhtamalt lehelt alustada. Seejuures nõustus R. Kepp alluma 6 kuu jooksul kriminaalhooldusele, mis on ületab märkimisväärselt alles jäänud vangistuse pikkust. Kohus leiab, et järelikult on R. Kepp motiveeritud edasist vangistust vältima ja võib erinevalt varasemast suhtuda selle nimel nüüd käitumiskontrolli nõuetesse tõsisemalt. Kuna kriminaalhooldaja järelevalve toetab täiendavalt R. Kepi toimetulekut vabaduses, võib kriminaalhooldus kujuneda ennetähtaegsel vabastamisel edukaks.
7. Eeltoodud põhjustel vabastab kohus R. Kepi talle Tartu Maakohtu 14.08.
8. a otsusega 6 mõistetud ja Tartu Maakohtu 20.01.
9. a määrusega täitmisele pööratud vangistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega katseajaga 6 kuud, mis hakkab kulgema alates käesoleva kohtumääruse jõustumisest.

§ 76lg 5 teise lause alusel tuleb R.

Kepp katseajaks allutada käitumiskontrollile, mille raames kohustatakse teda järgima § 75 lg 1 p-des 1–6 toodud kontrollnõudeid. Tuginedes

§ 75lg 2 p-dele 2 ja 4, keelab kohus täiendavalt R.

Kepil käitumiskontrolli ajal alkoholi tarvitamise ning kohustab R. Keppi asuma ametlikult tööle või võtma end Töötukassas töötuna arvele 14 päeva jooksul alates vabanemisest. (allkirjastatud digitaalselt) 7