← Eesti

2-20-9710/21

Obsah (23)§ 153§ 175§ 173§ 171§ 164§ 158§ 162§ 143§ 146§ 193§ 23§ 65§ 2§ 172§ 157§ 163§ 28§ 165§ 66§ 169§ 170§ 176§ 177

KOHTUMÄÄRUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Tartu kohtumaja Kohtunik Zakaria Nemsitsveridze Määruse tegemise aeg ja koht 09. september 2021. a, Tartu kohtumaja Tsiviilasi S. K. (pankrotis)

§ 153

lg 1 p 2) Jrk Võlausaldaja nr Jaotusettepanekus Rahuldamata Jaotis (%) nõude nõude summa EUR summa (EUR) 0,08 16,00 16,00 4,97 1 026,13 1 026,13 2,71 561,14 561,14 1,18 244,06 244,06 0,70 143,80 143,80 49,32 1 2 Tartu Linn (Tartu Linnavalitsuse kaudu) IF P&C Insurance AS 3 4 Kohtutäitur Ivi Kalmet Kohtutäitur Jane Rumjantseva 5 ITM Inkasso OÜ Soome Vabariik (Soome Sotsiaalkindlustusameti (Kansaneläkelaitos) kaudu) 10 189,84 Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti kaudu) 8 004,30 6 7 10 189,84 38,74 8 004,30 8 Aktiva Finants OÜ Kokku 475,40 20660,67 475,40 20660,67 2,30 100,00 Võlgnik nõuetele vastuväiteid ei esitanud.

  1. Kinnitada pankrotihaldur Küllike Mitt poolt tehtud vajalikud ja põhjendatud kulud S. K. (pankrotis) pankrotimenetluses perioodil 01.06.2021 – 28.07.2021 summas 0,48 eurot. Varasemalt on kohus kinnitanud 17.06.
  2. a määrusega halduri tehtud kulud perioodil 30.11.2020 – 31.05.2021 summas 98,79 eurot. Pankrotihalduri vajalikud ja põhjendatud kulud hüvitada pankrotivara arvelt.
  3. Määrata pankrotihalduri tasuks S. K. (pankrotis) pankrotimenetluses 600 eurot, millele lisandub käibemaks summas 120 eurot, kokku summas 720 eurot. 5.
  4. Anda S. K. (pankrotis) menetlusabi pankrotihalduri tasu hüvitamiseks riigi vahenditest summas 418,97 eurot, sh käibemaks. Riigi Tugiteenuste Keskusel maksta pankrotihaldur Küllike Mitt pankrotihalduri tasu katteks riigi vahenditest 418,97 eurot, sh käibemaks, OÜ-le Õigusbüroo faktootum, mille kaudu haldur tegutseb (rk 10609096, arveldusarve XXX). 5.
  5. Pankrotihalduri tasu summas 301,30 eurot, sh käibemaks hüvitada võlgniku pankrotivara arvelt.
  6. Algatada S. K. (pankrotis, isikukood XXX) suhtes võlgniku kohustustest vabastamise menetlus. Pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise. Kohus võib oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud võlgniku asjaolusid arvestades vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ka enne viie aasta möödumist menetluse algatamisest, kuid mitte enne kolme aasta möödumist menetluse algatamisest, eelkõige kui võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud ja rahuldanud võlausaldajate nõudeid arvestatavas ulatuses (

§ 175lg 1, lg 11).

  1. Määrata S. K. (pankrotis) kohustustest vabastamise menetluses usaldusisikuks võlgnik ise.
  2. Usaldusisikul (S. K.) tuleb kanda võlgniku igapäevakulutusteks mõeldud arvelduskontole üle 25 protsenti võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulust või ettevõtlusest saadud tulust, mis ületab summat, millele ei saa seaduse kohaselt sissenõuet pöörata, ning ülejäänud 75 protsenti kanda teisele arvelduskontole, millelt usaldusisik teeb väljamaksed võlausaldajatele üks kord aastas (iga aasta
  3. september) vastavalt kohtu poolt kinnitatud jaotistele.
  4. SeS. K. esitada kaks korda aastas kohtule aruanne, mis peab sisaldama teavet võlgniku mõistlikult tulutoova tegevuse, sissetulekute ja vara kohta kuude lõikes, andmeid võlausaldajate nõuete katteks kuude lõikes raha eraldamise ja võlausaldajatele väljamaksete tegemise kohta ning võlgniku arvelduskontode väljavõtteid. Esimene aruanne esitada hiljemalt 15.03.2022, järgnev 15.09.2022, jne.
  5. Võlgniku täiendavad kohustused kohustustest vabastamise menetluse kestel on järgmised (

§ 173

): Võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama. Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. (Täitemenetluse seadustiku (edaspidi TMS) § 132 lg 1 järgi sissetulekut ei arestita, kui see ei ületa ühe kuu eest ettenähtud palga alammäära (alates 01.01.2020 584 eurot) suurust või vastavat osa nädala või päeva sissetulekust. Kui võlgniku sissetulek on väiksem, kui TMS § 132 lg 1 toodud alammäär ning sissenõude pööramine võlgniku muule varale ei ole viinud või eeldatavalt ei vii nõude täielikule rahuldamisele, võib TMS § 132 lg 12 kohaselt arestida ühes kuus kuni 20% võlgniku sissetulekust, millest on maha arvestatud Statistikaameti poolt avaldatud arvestuslik elatusmiinimum. Kui võlgnikul on ülalpeetavaid, arvutatakse TMS § 132 lg 12 nimetatud 20% sissetulekust, millest on maha arvatud lisaks Statistikaameti poolt avaldatud elatusmiinimumile mittearestitav summa iga ülalpeetava kohta. TMS § 131 lg 1 p 1-12 järgi ei saa sissenõuet pöörata järgmistele sissetulekutele: riiklikud peretoetused; puudega inimese sotsiaaltoetus; sotsiaaltoetus sotsiaalhoolekande seaduse tähenduses; Eesti Töötukassa kaudu makstud töötutoetus, stipendium, sõidu- ja majutustoetus ning toetus ettevõtluse alustamiseks; kehavigastuse või terviserikke tekitamise tõttu makstav hüvitis, välja arvatud hüvitis kaotatud sissetuleku eest, ja mittevaralise kahju hüvitis; töövõimetoetus; seadusel põhinev elatis; rahaline ravikindlustushüvitis ravikindlustuse seaduse tähenduses, välja arvatud ajutise töövõimetuse hüvitis; riiklik pension seaduses sätestatud ulatuses; vanglast vabanemise toetus; okupatsioonirežiimide poolt represseeritud isiku seaduse alusel makstav represseeritu toetus. Pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud poole usaldusisikule üle andma. 11. Määrus saata menetlusosalistele. Pankrotihalduril edastada määrus võlausaldajatele. Resolutsiooni viienda punkti osas saata määrus täitmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele (info@rtk.ee). 12. Avaldada teade pankrotimenetluse lõpetamise ja võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. 13. Pankrotimenetluse lõpetamise osas võib määruse peale esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest alates võlgnik, samuti võlausaldaja, kui ta esitas menetluse lõpetamise avalduse vastu vastuväite. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise osas võib määruskaebuse esitada võlausaldaja, kes on esitanud kohtule vastuväite vastavalt

§ 171

lg-le 1 (

§ 164lg 1, 2, § 171 lg 4).

MENETLUSE KÄIK Tartu Maakohus kuulutas 30.11.

  1. a määrusega välja S. K. pankroti ja nimetas pankrotihalduriks Küllike Mitti. 31.05.
  2. a esitas pankrotihaldur kohtule jaotusettepaneku. Tartu Maakohtu 17.06.
  3. a määrusega kinnitas kohus jaotusettepaneku. Sama määrusega kinnitas kohus ka halduri vajalikud kulud ajavahemikus 30.11.
  4. – 31.05.
  5. summas 98,79 eurot. 28.07.
  6. a esitas pankrotihaldur Tiia Kalaus kohtule järgmised taotlused: 1) lõpetada S. K. (isikukood XXX) pankrotimenetlus pärast pankroti väljakuulutamist raugemise tõttu

§ 158

lg 4 alusel, kuna pankrotivarast ei jätku kõikideks pankrotiseaduse §-s 146 nimetatud väljamakseteks; 2) kinnitada S. K. pankrotimenetluses perioodil 01.06.2021.-28.07.

  1. tekkinud pankrotimenetluse kulud summas 0,32 € (s.o. kulud, mida ei ole kohtumäärusega 17.06.
  2. veel kinnitatud) ja pankrotihalduri tasu väljamaksega seoses täiendavalt prognoositavad kulud summas 0,16 € ning jätta need S. K. pankrotivara kanda; 3) määrata S. K. pankrotihaldurile tasu summas 600,00 €, millele lisandub käibemaks 120,00 €, kokku summas 720,00 € OÜ Õigusbüroo Faktootum (rk 10609096) kasuks; 4) jätta pankrotihalduri tasu summas 250,86 €, millele lisandub käibemaks 50,17 €, kokku summas 301,30 € S. K. pankrotivara kanda; 5) määrata, et ülejäänud summas pankrotihalduri tasu summas 349,14 €, millele lisandub käibemaks summas 69,83 €, kokku summas 418,97 € hüvitatakse riigi vahenditest. Pankrotihalduri tasu tuleb kanda OÜ Õigusbüroo Faktootum (rk 10609096) arveldusarvele XXX Swedbank AS-s; 6) vabastada pankrotihaldur Küllike Mitt tema kohustustest; 7) teha otsustus S. K. kohustustest vabastamise menetluse algatamise küsimuses; 8) S. K. suhtes kohustustest vabastamise menetluse kohaldamisel teen ettepaneku kohustada võlgnikku S. K. ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Juhul kui kohus ei pea võimalikuks kohustada S. K. ennast täitma usaldusisiku kohustusi palun määrata usaldusisik kohtu omal äranägemisel. Kohus avaldas 18.08.
  3. a väljaandes Ametlikud Teadaanded teate, et võlausaldajal või kolmandal isikul on võimalus S. K. pankrotimenetluse raugemise vältimiseks hiljemalt 07.09.
  4. a maksta kohtu deposiiti 500,00 eurot. Kohtu deposiiti ei ole määratud summat tähtaegselt tasutud. ARUANNE
  5. Andmed pankrotivara ja selle müügist saadud raha kohta (

§ 162lg 2 p 1) 1.

  1. S. K. nimel pankroti väljakuulutamise hetkel olnud vara Pankroti väljakuulutamise hetkel oli S. K. teadaolevalt järgmine vara: 1) sularaha - S. K. kinnitusel ei olnud tema valduses sularaha; 2) rahalised vahendid arvelduskontol XXX SEB Pank AS-s summas 0,00 €; 3) rahalised vahendid arvelduskontol XXX Swedbank AS-s summas 0,30 €; 4) rahalised vahendid XXX isikukontol 0,00 €; 5) osad, aktsiad, muud väärtpaberid - puudusid; 6) pensioniosakud - pensionikontol nr XXX oli registreeritud 292,593 SEB Progressiivse Pensionifondi osakud, mille väärtus oli NAV a´ 1,14568 €, kokku summas 335,22 €. Kuna nimetatud pensionifondi osakute näol on tegemist varaga, millele käesoleval ajal ei ole võimalik sissenõudeid pöörata ja mida ei ole pankrotihalduril võimalik pankrotimenetluse käigus realiseerida, siis on nende osakute väärtus pankrotimenetluse läbiviimise ja võlausaldajate nõuete rahuldamise seisukohalt 0,00 € juhul kui isik ise ei võta osakuid tagasi. Isik ei ole liitunud vabatahtliku kogumispensioniga. 7) maksude ettemaksed 0,00 €; 8) nõuded teiste isikute vastu - S. K. selgituste kohaselt puudusid tal nõuded teiste isikute vastu. 9) liiklusregistrisse kantud vara (sõidukid, haagised jms) – puudus; 10) ehitisregistrisse kantud vallasvara (ehitised, rajatised) – puudus; 11) patendid, kaubamärgid jms. intellektuaalomandid – puudusid; 12) relvaregistrisse kantud vara – puudus; 13) muu materiaalne vara (sh koduse majapidamise esemed) - S. K. selgituste kohaselt puudus; 14) kinnistusregistrisse kantud vara – puudus.
  2. S. K. pankrotivara müügist laekumised S. K. pankrotivaras ei ole olnud realiseerimiskõlbulikku vara, mistõttu vara müügist laekumised puuduvad.
  3. S. K. pankrotivarasse laekumised töötasust Võlgnik viibis valdava osa pankrotimenetluse ajast XXX. Alates 25.01.
  4. oli ta XXX rakendatud kerge töökoormusega töödele. Töö tegemise eest sai võlgnik ka mõõdukat tasu. Pankrotimenetluse ajal on S. K. XXX isikukontolt kantud pankrotivarasse töötasu jms. laekumiste arvelt kokku 400,00 €. 08.07.
  5. on isik XXX ning on võtnud ennast seejärel Töötukassas töötuna arvele.
  6. Muud laekumised S. K. pankrotivarasse Muud laekumised S. K. pankrotivarasse puuduvad.
  7. Andmed pankrotiseaduse § 146 lg 1 nimetatud väljamaksete kohta (

§ 143lg.

1 p. 3)

  1. Vara välistamise nõuete rahuldamine (

146 lg 1 p 1, § 123) S. K. pankrotimenetluses ei ole esitatud vara välistamise taotlusi, mistõttu ei ole selliseid nõudeid ka rahuldatud. 2. 2. Vara pankrotivarasse tagasivõitmise tagajärgedest tulenevad (

146 lg1 p1, § 119) nõuded S. K. pankrotimenetluses ei ole haldur esitanud hagisid vara pankrotivarasse tagasivõitmiseks ja seega ei ole esitatud ka vara pankrotivarasse tagasivõitmise tagajärgedest tulenevaid nõudeid. 2. 3. Võlgnikule ja tema ülalpeetavatele makstava elatise nõuded (

§ 146lg 1 p 2 ja § 147 147) S.

K. pankrotimenetluses ei ole esitatud ega ka rahuldatud võlgnikule ja tema ülalpeetavatele makstava elatise nõudeid. 2. 4. Väljamaksed pankrotivarast

§ 146

lg 1 p 2¹ alusel

§ 146lg 1 p 2¹ nimetatud väljamakseid (pärandvara pankrotimenetluses Pär

S § 142 lg 1 p 1 nimetatud kulud) S. K. pankrotimenetluses ei ole. 2. 5. Pankrotimenetluse massikohustused (

§ 146lg 1 p 3; § 148) Seisuga 28.07.2021.

(s.o. perioodil 30.11.2020.-28.07.2021.) ei ole S. K. pankrotimenetluses pankrotivara arvelt kantavaid massikohustusi tekkinud. 2. 6. Pankrotimenetluse kulud (

§ 146lg 1 p 4; § 150) Seisuga 28.07.2021.

(s.o. perioodil 30.11.2020.-28.07.2021.) pankrotimenetluse kulud kokku 99,11 €. moodustavad S. K. Nimetatud summa moodustavad: 1) pankrotimenetluse ajal büroo töökoha kasutamisega kulud 40,50 € (3,75 h x 9,00 = 33,75 € + km 6,75 € = 40,50 € ); 2) pankrotimenetluse ajal nõupidamiste ruumi kasutamisega seotud kulud 5,76 € (0,50 h x 9,59 = 4,80 € + km 0,96 € = 5,76 €); 3) pankrotimenetluse ajal koopiate ja arvutiväljatrükkide tegemisega seotud kulud 47,98 € (297 tk x 0,134= 39,98 € + km 8,00 € = 47,98 €); 4) pankrotimenetluse ajal postiteenuste kasutamisega seotud kulud 4,55 € (1 tk x 4,55= 4,55 €); 5) pankrotimenetluse ajal pangateenuste kasutamisega seotud kulud 0,32 € (2 tk x 0,16= 0,32 €). S. K. pankrotimenetluse läbiviimiseks on halduril vajalik kasutada kontoriruume ja seadmeid ehk nn bürooteenust. Selleks ostetakse teenust OÜ-lt ÜK Büroo. Büroo- ja nõupidamisruume ning seadmeid on kasutatud näiteks võlgniku vastu esitatud nõuete kontrollimiseks, kirjavahetuse pidamiseks, aruannete ja muude avalduste koostamiseks, koosolekute ja kohtumiste läbiviimiseks, dokumentide hoidmiseks, suhtlemiseks kohtuga, võlgnikuga ja võlausaldajatega, jne. Pankrotihaldur kinnitab, et vastavalt

§-le 125 ei ole pankrotihaldur teinud pankrotimenetluse ajal tehinguid iseendaga või endaga seotud äriühingutega (sh. OÜ-ga Õigusbüroo Faktootum).

§ 146

lg 1 kohaselt tehakse enne jaotiste alusel raha väljamaksmist pankrotivarast pankrotimenetlusega seotud väljamaksed järgmises järjekorras: 1) vara välistamise ja tagasivõitmise tagajärgedest tulenevad nõuded; 2) võlgnikule ja tema ülalpeetavatele makstav elatis; 3) massikohustused; 4) pankrotimenetluse kulud. Vastavalt

§-le 158 kui pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks, peab haldur sellest kohtule viivitamatult teatama (lg 1). Haldur on 31.05.

  1. esitatud jaotusettepaneku punktis 5.
  2. teatanud kohtule, et pankrotivara seisu ning senist pankrotimenetluse käiku arvestades lõppeb S. K. pankrotimenetlus suure tõenäosusega raugemisega

§ 158

alusel, kuna pankrotivarast ei ole võimalik täita kõiki pankrotimenetluse läbiviimisega seoses tekkivaid kohustusi (nt halduri tasu osas). S. K. pankrotimenetluses pankroti väljakuulutamise hetkel olemas olnud ja pankrotimenetluses võlgniku laekumistest tehtud kinnipidamiste arvelt on võimalik katta jooksvaid pankrotimenetluse kulusid käibemaksuga summas 99,11 €. Pankrotihalduri tasu ja sellega seotud pangateenuste katteks on S. K. pankrotivaras rahalisi vahendeid ainult summas 301,19 €. 2. 7. Prognoositavad lisanduvad kulud Pankrotihaldur esitab koos käesoleva aruandega kohtule ka taotluse halduritasu määramiseks. Kuigi S. K. pankrotivara väärtus on olnud vähene, on pankrotihaldur pidanud pankrotimenetluse läbiviimisel tegema allpool kirjeldatud protsessitoiminguid.

§ 193lg 5 (alates 01.02.2021.

kehtivas redaktsioonis) kohaselt kui pankrotiavaldus on menetlusse võetud enne

  1. aasta
  2. veebruari, kohaldatakse ajutise halduri ja halduri tasu arvestamisele

§ 23, § 55 lg 3 p 5², §-de 65, 65¹, 66 ja 66¹ ja § 127 lg 1 redaktsiooni ning Ts

MS § 183 lg 2 redaktsiooni, mis kehtisid

  1. aasta
  2. jaanuarini. Kuni 31.01.
  3. kehtinud

§ 65

lg 1¹ kohaselt kui kohus on kuulutanud pankroti välja

171 lg 1¹ alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu

§ 23lg 1-3 alusel.

Pankrotihaldur taotleb tasu tema poolt allpool kirjeldatud tööde tegemiseks kulutatud aja (~12,50 töötundi) eest kokku 600,00 € arvestusega 1 töötund ~ 48,00 € järgmiselt: Töö kirjeldus Kogus Swedbank AS-le, SEB Pank AS-le ja Riigi Tugiteenuste 1 tund Keskusele pankrotiteate ning väljamaksete kohta korralduste edastamine, allkirjaõiguste muutmine, S. K. sissetulekute ning pankrotivarasse ülekandmisele kuuluvate summade arvestamine Suhtlus võlgnikuga 0,50 tundi Võlausaldajate esimese üldkoosoleku ettevalmistamine ja läbiviimine, vara ja võlgade nimekirja ning halduri ettekande koostamine, üldkoosoleku protokolli koostamine Võlausaldajatele pankrotiteadete (sh Soome Sotsiaalkindlustusametile inglise keeles teate) koostamine ja edastamine Võlausaldajate nõuete kontroll, teadete koostamine nõudeavaldustes esinevate puuduste kohta, üldkoosoleku ettevalmistus Nõuete kaitsmise koosoleku 29.04.2021. läbiviimine, protokolli koostamine 1,25 tundi 0,75 tundi 2,50 tundi 0,75 tundi Kohtule halduri taotluste ja ettekannete (§ 66, § 78 lg 3, § 126, 1,75 § 132 alusel) koostamine tundi Jaotusettepaneku koostamine, kohtule taotluse koostamine 1,50 jaotusettepaneku kinnitamiseks tundi Võlausaldajate üldkoosoleku protokolli koostamine 28.07.2021. läbiviimine, 0,50 tundi Pankrotimenetluse lõpetamiseks halduri ettekande (

§ 2

,00 158 lg 3) ja kohtule taotluse koostamine tundi Kokku 12,50 Tariif Summa 1 tund 48,00 € – 48,00 € 1 tund – 48,00 € 1 tund – 48,00 € 1 tund – 48,00 € 1 tund – 48,00 € 1 tund – 48,00 € 1 tund – 48,00 € 1 tund – 48,00 € 1 tund – 48,00 € 1 tund – 48,00 € 1 tund 48,00 € 24,00 € 60,00 € 36,00 € 120,00 € 36,00 € 84,00 € 72,00 € 24,00 € 96,00 € 600,00€

§ 65

lg 1 kohaselt halduri taotlusel määrab kohus halduri tasu büroole, mille kaudu haldur tegutseb. Vastavalt sama paragrahvi lõikele 1¹ juhul kui halduritasu makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks. Pankrotihaldur taotleb halduritasu määramist OÜ Õigusbüroo Faktootum kasuks (s.o. büroo, mille kaudu pankrotihaldur tegutseb). OÜ Õigusbüroo Faktootum on käibemaksukohustuslane, mistõttu lisandub taotletavale halduritasule käibemaks 20 % halduritasust - s.o. 120,00 €. Halduritasu summas 250,86 €, millele lisandub käibemaks summas 50,17 €, kokku summas 301,03 €, ning halduritasu väljamaksel tasumisele kuuluv pangateenustasu summas 0,16 € on võimalik tasuda S. K. pankrotivara arvelt. Pankrotihalduri tasu summas 349,14 €, millele liitub käibemaks summas 69,83 €, kokku summas 418,97 € osas esitab haldur taotluse tasu hüvitamiseks riigi vahenditest. 3. Andmed jaotiste alusel väljamakstud raha kohta nõuete rahuldamisjärkude kaupa (

§ 162lg 2 p 3) Vastavalt Tartu Maakohtu määrusega 17.06.2021.

tsiviilasjas 2-20-9710 kinnitatud jaotusettepanekule kuulusid S. K. pankrotimenetluses tunnustatud nõuded rahuldamisele järgmiselt: 1) pandiga tagatud tunnustatud nõuded

§ 153

lg 1 p 1 alusel - 0,00 €; 2) muud tähtaegselt esitatud tunnustatud nõuded

§ 153

lg 1 p 2 alusel - 20 660,67 €; 3) tähtaegselt esitamata, kuid tunnustatud nõuded

§ 153lg 1 p 3 alusel - 0,00 €; Arvestades asjaolu, et S.

K. pankrotimenetluses on puudunud realiseerimiskõlbulik pankrotivara; isiku sissetulekud, mida pankrotivarasse arvata, on olnud kesised, ei ole käesoleva aruande esitamise hetkeks jaotiste väljamakseid võlausaldajatele tehtud. Seega on andmed jaotiste alusel väljamakstud raha kohta järgmised: 1) pandiga tagatud tähtaegselt esitatud tunnustatud nõuded

§ 153

lg 1 p 1 alusel Puuduvad 2) muud tähtaegselt esitatud tunnustatud nõuded

§ 153

lg 1 p 2 alusel Jrk Võlausaldaja nr 1 2 3 4 5 6 7 8 Tartu Linn (Tartu Linnavalitsuse kaudu) IF P&C Insurance AS Kohtutäitur Ivi Kalmet Kohtutäitur Jane Rumjantseva ITM Inkasso OÜ Soome Vabariik (Soome Sotsiaalkindlustusameti (Kansaneläkelaitos) kaudu) Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti kaudu) Aktiva Finants OÜ Jaotusettepanekus nõude summa EUR Protsent tunnustatud nõudest (%) 16,00 Rahuldatud nõude summa (EUR) 0,00 1 026,13 561,14 244,06 143,80 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 10 189,84 8 004,30 0,00 0,00 0,00 0,00 475,40 20 660,67 0,00 0,00 0,00 0,00 0,00 3) tähtaegselt esitamata, kuid tunnustatud nõuded

§ 153lg 1 p 3 alusel Puuduvad 4.

Andmed iga pandieseme müügist saadu kohta (

§ 162lg 2 p 4) S.

K. pankrotivaras ei ole olnud pandiga koormatud vara. Seega ei ole S. K. pankrotimenetluses pandieseme müüki toimunud. 5. Andmed müümata pankrotivara ja võlgnikul teistelt isikutelt saadaoleva vara kohta (

§ 162lg 2 p 5) 5.1.

Andmed müümata pankrotivara kohta S. K. pankrotivaras ei ole müümata pankrotivara. 5.

  1. Andmed teistelt isikutelt saadaoleva vara kohta Halduril puuduvad andmed S. K. teistelt isikutelt saadaoleva vara kohta.
  2. Andmed halduri tegevuse kohta pankrotivara valitsemisel (

§ 162

lg 2 p 6) Pankrotimenetluse läbiviimisel on pankrotihaldur: 1) selgitanud vara pankrotivarasse tagasivõitmise võimalusi; Pankrotimenetluse läbiviimisel ei ole õnnestunud tuvastada selgeid vara tagasivõitmise võimalusi. 2) korraldanud pankrotivara kohta informatsiooni kogumise; 3) selgitanud teiste isikute poolt võlgniku vastu esitatud nõudeid (kontrollinud algdokumentide korrektsust ja nõude põhjendatust/tõendatust); S. K. pankrotimenetluses toimus 29.04.

  1. nõuete kaitsmise koosolek, millel tunnustati kaheksa võlausaldaja nõudeid kokku summas 20 660,67 €. Haldur esitas 31.05.
  2. kohtule kinnitamiseks S. K. pankrotimenetluses koostatud jaotusettepaneku. Kohus on jaotusettepaneku kinnitanud määrusega 17.06.
  3. ja määrus on 07.07.
  4. jõustunud. 4.) nõudnud võlgnikult andmeid tema tegevuse ja sissetulekute kohta pankrotimenetluse ajal. Tuginedes pankrotiseaduse §-le 41 lg 2 on võlgniku pankrotivara see vara, mis on võlgnikul pankroti väljakuulutamise ajal, samuti vara, mis nõutakse või võidetakse tagasi või mille võlgnik omandab pank- rotimenetluse ajal muul viisil. Pankrotiseaduse § 41 lg 1 alusel kasutatakse pankrotivara sihtvarana võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ja pankrotimenetluse läbiviimiseks. Eeltoodust tulenevalt on pank- rotihalduril oluline omada informatsiooni pankrotis võlgniku tegevuse kohta, mis võib puudutada pank- pankrotivara suurenemist või vähenemist (näit. andmed võlgniku töökoha ja töötasu, võimaliku äritegevuse, muul viisil vara omandamise ning võõrandamise kohta pankrotimenetluse ajal). Tuginedes pankrotiseaduse §-le 36 lg 1 peab võlgnik andma kohtule, haldurile ja pankrotitoimkonnale oma vara, sealhulgas võlgade ning äritegevuse kohta andmeid, mida nad vajavad seoses pankrotimenetlusega, samuti osutama haldurile abi tema ülesannete täitmisel. Vastavalt pankrotiseaduse §-le 39 lg 1 p 1 võib kohus võlgniku suhtes kohaldada sundtoomist või vahi all pidamist, kui võlgnik takistab pankrotimenetlust sellega, et ei täida teabe andmise kohustust. Pankrotihaldur on suhelnud võlgnikuga eelpool nimetatud informatsiooni saamiseks. 5) pidanud jooksvalt arvestust pankrotivara üle; 6) viinud seaduses sätestatud juhtudel läbi võlausaldajate üldkoosolekuid ning koostanud seaduses sätestatud ettekandeid ja aruandeid kohtule ning võlausaldajatele; Muuhulgas valmistas haldur ette võlausaldajate üldkoosoleku 28.07.2021., mille päevakorda oli planeeritud S. K. pankrotimenetluse lõpetamise, kohustustest vabastamise menetluse algatamise ja usaldus- isiku valimise otsustamine. Koosolekule ei ilmunud mitte ühtegi võlausaldajat.
  5. Andmed iga võlausaldaja tunnustatud nõude osa kohta, mille ulatuses võlausaldaja ei ole raha saanud (

§ 162

lg 2 p 7) Käesoleva aruande esitamise hetkeks on iga võlausaldaja tunnustatud nõude osa, mille ulatuses ei ole võlausaldaja raha saanud järgmine: 1) pandiga tagatud tähtaegselt esitatud tunnustatud nõuded

§ 153

lg 1 p 1 alusel Puuduvad 2) muud tähtaegselt esitatud tunnustatud nõuded

§ 153

lg 1 p 2 alusel Jrk Võlausaldaja nr 1 2 3 4 5 6 7 8 Tartu Linn (Tartu Linnavalitsuse kaudu) IF P&C Insurance AS Kohtutäitur Ivi Kalmet Kohtutäitur Jane Rumjantseva ITM Inkasso OÜ Soome Vabariik (Soome Sotsiaalkindlustusameti (Kansaneläkelaitos) kaudu) Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti kaudu) Aktiva Finants OÜ Jaotusettepanekus nõude summa EUR Rahuldamata Protsent nõude tunnustatud summa (EUR) nõudest (%) 16,00 1 026,13 561,14 244,06 143,80 16,00 1 026,13 561,14 244,06 143,80 100,00 100,00 100,00 100,00 100,00 10 189,84 10 189,84 100,00 8 004,30 475,40 20660,67 8 004,30 475,40 20660,67 100,00 100,00 tähtaegselt esitamata, kuid tunnustatud nõuded

§ 153lg 1 p 3 alusel Puuduvad 3) 8.

Andmed pankrotimenetluses esitatud hagide läbivaatamise kohta, samuti hagide kohta, mida haldur kavatseb veel esitada (

§ 162lg 2 p 8) 8.

  1. Andmed pankrotimenetluses teiste isikute vastu esitatud hagide läbivaatamise kohta S. K. pankrotimenetluses ei ole esitatud hagisid teiste isikute vastu.
  2. Andmed hagide kohta, mida haldur veel kavatseb pankrotimenetluses teiste isikute vastu esitada Pankrotihaldur ei kavatse S. K. pankrotimenetluses teiste isikute vastu hagisid esitada.
  3. Teiste isikute poolt S. K. pankrotimenetluses esitatud hagidest S. K. pankrotimenetluses ei ole teiste isikute poolt hagisid esitatud.
  4. Kohtukulud ning ajutise halduri ja halduri tehtud vajalikud kulutused (

§ 162lg 2 p 9) Aruande punktides 2.5.

ja 2.

  1. nimetatud massikohustustele ja pankrotimenetluse kuludele täiendavaid kulutusi pankrotihaldur teinud ei ole.
  2. Maksejõuetuse tekkimise põhjused (

§ 162lg 3) S.

K. teadaolevate võlakohustuste nimekirjast nähtuvalt on tema kohustused suures osas seotud tema poolt kuritegude toimepanemisega. Võlgnik on omandanud elu jooksul hoiakud, mille tõttu on tal vähemalt seni puudunud eeldused elada stabiilset elu, teenida seaduslikult elatist enesele ja oma XXX ning ühtlasi tuua kasu teistele. Võlgnik on pannud toime raskeid õigusrikkumisi (sh. vargus, kehaline väärkohtlemine, nn narkokuriteod), millega on kaasnenud kahju, rahalised karistused ning menetluskulude hüvitamise kohustused. Kuritegudes süüdimõistmisele järgnenud XXX kindlasti ei ole soosinud võlgniku poolt püsiva töö vms. sissetulekuallika leidmist ning olemasolevate võlakohustustuste (sh. XXX kohustus, laenude tagastamise kohustus jne.) mõistliku aja jooksul täitmist. Eeltoodut arvestades peab haldur võlgniku maksejõuetuse tekkimise olulisimaks põhjuseks võlgniku pikaajalist õigusvastast käitumist ning üleüldist kergemeelset suhtumist oma võlakohustuste täitmisse. Vaatamata sellele, et suur osa võlgniku varalistest kohustustest on seotud tema toimepandud kuritegudega, ei ole õige väita, et võlgnik on toime pannud KarS § 384 sätestatud teo (füüsilisest isikust võlgniku varalise seisundi teadev kohustustevastane kahjustamine, kui sellega on põhjustatud võlgniku maksevõime oluline vähenemine või maksejõuetus). Võlgnikul küll oli võimalik oma tegude kahjulikke tagajärgi ette näha, kuid tõenäoliselt ta lootis kuritegusid toime pannes sellele, et need jäävad avastamata. Haldur on seisukohal, et omaette kuriteona ei saa käsitada seda, kui kuritegude toimepanemine osutub ka kurjategijale enesele kokkuvõttes nii kahjulikuks, et ta muutub maksejõuetuks. 11. Muud menetlust puudutavad asjaolud Pankrotimenetluse lõpetamisel peab kohus võtma seisukoha S. K. suhtes võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise küsimuses. Eeldusel, et kohus selle menetluse algatab ning võlgnikul on sissetulekuid kohustustest vabastamise menetluse ajal, teeb kohtu poolt nimetatav usaldusisiku kohustusi täitev isik edaspidi jaotiste katteks väljamakseid üks kord aastas (

§ 172lg 2).

Seda arvestades lisab haldur talle teadaolevad andmed, mida usaldusisik saab soovi korral kasutada võlausaldajate nõuete rahuldamisel. See ei vabasta siiski usaldusisikut kohustusest võlausaldajate andmeid ise kontrollida. Võlausaldaja nimi Võla Konto andmed summa Viitenumber

  1. rahuldamisjärk
  2. rahuldamisjärk Tartu Linn (Tartu Linnavalitsuse kaudu) 16,00 IF P&C Insurance AS 1 026,13 Kohtutäitur Ivi Kalmet 561,14 Kohtutäitur Jane Rumjantseva 244,06 ITM Inkasso OÜ 143,80 Saaja: Tartu Linnavalitsus, XXX (SEB Pank AS) XXX (SEB Pank AS) XXX (SEB Pank AS) XXX (Swedbank AS); XXX (Swedbank AS) XXX (LHV Pank AS) XXX6 Saaja: Kansaneläkelaitos; 419445159 XXX (OP Financial Group, Soome Vabariik (Soome Gebhardinaukio 1, FI-00510 Helsinki, Sotsiaalkindlustusameti 10 Finland, (Kansaneläkelaitos) kaudu) 189,84 BIC: OKOYFIHH) saaja: Maksu- ja Tolliamet, 02843320 XXX (SEB Pank AS); XXX (Swedbank AS); Eesti Vabariik (Maksu- ja 8 XXX (Luminor Bank AS); XXX (LHV Tolliameti kaudu) 004,30 Pank AS) Saaja: Julianus Inkasso OÜ, 702225439 Aktiva Finants OÜ 475,40 XXX (LHV Pank AS)
  3. rahuldamisjärk KOHTU SEISUKOHT Pankrotimenetluse lõpetamine

§ 157

p 2 kohaselt pankrotimenetlus lõpeb pankrotimenetluse raugemisega.

§ 158

lg 1 kohaselt, kui pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks, peab haldur sellest kohtule viivitamatult teatama.

§ 158

lg 3 kohaselt peab haldur esitama kohtule aruande, mis sisaldab

§ 162

lg 2 ja 3 nimetatud andmeid.

§ 158

lg 4 sätestab, et pärast haldurilt aruande saamist lõpetab kohus halduri ettepanekul pankrotimenetluse raugemise tõttu, kui kohus tuvastab, et pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Kui menetluse lõpetamise ajaks on nõuete kaitsmine toimunud, märgib kohus määruses, millises osas on iga võlausaldaja nõue tunnustatud ja millistele nõuetele esitas võlgnik vastuväite. Kohus nõustub pankrotihaldur Küllike Mittiga, et pankrotivarast ei piisa pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks ning S. K. (pankrotis) pankrotimenetlus tuleb lõpetada raugemise tõttu. Kohus leiab, et võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks ei ole kuriteotunnustega teod

§ 163

lg 5,

§ 28

tähenduses, vaid muu asjaolu.

§ 165lg 3 alusel tuleb Küllike Mitt vabastada pankrotihalduri kohustusest S.

K. pankrotimenetluses. Halduri tasu ning kulud Vastavalt

§ 193lg-le 5, kui pankrotiavaldus on menetlusse võetud enne 2021.

aasta

  1. veebruari, kohaldatakse ajutise halduri ja halduri tasu arvestamisele käesoleva seaduse § 23, § 55 lõike 3 punkti 52, §-de 65, 651, 66 ja 661 ja § 127 lõike 1 redaktsiooni ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 183 lõike 2 redaktsiooni ning nõuete kaitsmisele ja tunnustamisele käesoleva seaduse § 3 lõike 2, § 77 punkti 6 ja
  2. peatüki
  3. jao redaktsiooni ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 132 lõike 4 punkti 9 redaktsiooni, mis kehtisid
  4. aasta
  5. jaanuarini. Käesolevas asjas on pankrotiavaldus menetlusse võetud enne
  6. a
  7. veebruari ning kohaldamisele tulevad halduri tasu ning kulutusi käsitlevad redaktsioonid, mis kehtisid
  8. aasta
  9. jaanuarini.

§ 65lg 1 järgi on halduril on õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest.

Pankrotihalduri tasu määrab kohus pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel, olles ära kuulanud halduri, võlgniku ning pankrotitoimkonna arvamuse. Halduri taotlusel määrab kohus halduri tasu büroole, mille kaudu haldur tegutseb.

§ 65

lg 11 sätestab, et kui kohus on kuulutanud pankroti välja

§ 171

lõike 11 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu

§ 23lõigete 1–3 alusel.

Halduri tasu ja hüvitatavad kulutused mõistab kohus välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks.

§ 23

lg 6 kohaselt võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb.

§ 23

lg 3 sätestab, et ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot.

§ 65

lg 11 sätestab, et halduri tasu sisaldab seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. Kuna võlgniku pankrot kuulutati välja

§ 171

lg 11 alusel, lähtub pankrotihaldur töötasu taotlemisel menetlustoimingute läbiviimiseks kulunud ajast, mitte pankrotivarasse laekunud summast. Kokku on pankrotimenetluses olnud töötunde halduril 12,5. Pankrotihalduri tunnitasuks on 48 eurot, millele lisandub käibemaks. Pankrotihaldur taotleb tasu määramist summas 600 eurot, millele lisandub käibemaks summas 120 eurot, kokku summas 720 eurot. Kohus leiab, et arvestades töö keerukust, mahtu ning halduri kutseoskust ja taotlust, tuleb pankrotihaldur Küllike Mitti taotlus rahuldada ja määrata pankrotihalduri tasu suuruseks 600 eurot, millele lisandub käibemaks summas 120 eurot, kokku summas 720 eurot. Pankrotihaldur taotleb pankrotihalduri tasu kandmiseks võlgnikule menetlusabi andmist summas 418,97 eurot, sh käibemaks, ning ülejäänud osas, st summas 301,30 eurot, sh käibemaks, taotleb haldur tasu kandmist pankrotivara arvelt.

§ 65

lg 11 sätestab, et halduri tasu ja hüvitatavad kulutused mõistab kohus välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. Seega tuleb pankrotimenetluse kulud jätta võlgniku kanda, kuid on võimalik määrata nende hüvitamine riigi vahenditest maksimaalselt 397 euro ulatuses. Kohus leiab, et asjaolusid arvestades tuleb pankrotihalduri taotlus rahuldada ja riigi vahenditest hüvitada pankrotihalduri tasu ning kulud summas 418,97 eurot, sh käibemaks. Riigi vahenditest tuleb välja maksta pankrotihaldur Küllike Mitti pankrotihalduri tasu ning kulude hüvitamiseks 418,97 eurot, sh käibemaks. Pankrotihalduri kulu ülejäänud osas ehk summas 301,30 eurot, sh käibemaks, hüvitada pankrotivara arvelt.

§ 66

lg 3 kohaselt menetluse jooksul tekkinud vajalikud kulutused võib haldur pankrotitoimkonna nõusolekul katta jooksvalt pankrotivara arvel. Jaotusettepaneku ja pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel kontrollib kohus halduri kohustuste täitmiseks tehtud kulutuste vajalikkust ja põhjendatust ning kinnitab vajalike ja põhjendatud kulutuste suuruse. Kohus on kinnitanud Tartu Maakohtu 17.06.

  1. a määrusega pankrotihalduri halduri menetluskulud ajavahemikus 30.11.2020 – 31.05.
  2. summas 98,79 eurot. Kohus peab ka pankrotimenetluse lõpetamisel neid kulutusi põhjendatuks. Nüüd palub haldur kinnitada pankrotihalduri vajalikud ja põhjendatud kulud summas 0,48 eurot. Need on tekkinud perioodil 01.06.2021 kuni aruande esitamiseni s.o 28.07.
  3. Kulud kujutavad endast panga teenustasusid. Kohus kinnitab pankrotimenetluse lõpetamisel pankrotihaldur Küllike Mitti vajalikud ja põhjendatud kulud perioodil 01.06.2021 kuni 28.07.
  4. summas 0,48 eurot. Pankrotihalduri vajalikud ja põhjendatud kulud (nii perioodil 01.06.
  5. – 28.07.2021 kui ka 30.11.2020 – 31.05.2021) hüvitada pankrotivara arvel. Kohustusest vabastamise menetluse algatamine

§ 169

näeb ette, et füüsilisest isikust võlgnik võidakse vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest.

§ 171

lg 1 kohaselt otsustab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise mh lõpparuande kinnitamisel. S. K. on esitanud avalduse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks 06.07.2020. Võlgnik on avaldanud, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid kohustustest vabastamise menetluse välistada ning et võlgnik kohustub täitma

§ 173nimetatud kohustusi.

Kohus leiab, et võlgnik on esitanud nõuetele vastava avalduse ning avalduses sisalduvad

§ 170

lg-s 2 nõutud kinnitused.

§ 171

lg-s 2 nimetatud asjaolusid, mille esinemisel kohus ei algata võlgniku kohustustest vabastamise menetlust, kohtule teadaolevalt ei esine. Võlausaldajad ei ole S. K. kohustustest vabastamise menetluse algatamisele vastuväiteid esitanud. Eeltoodust lähtudes peab kohus põhjendatuks algatada S. K. suhtes kohustustest vabastamise menetluse. Kohus peab vajalikuks märkida, et võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused. Haldur on oma varasemas aruandes (võlausaldajate esimese üldkoosoleku ettekanne, tl 100 jj) välja toonud, et võlausaldajate nõuetest 13 655,83 € (s.o. ~ 54,90 %) on sellised, millest võlgnikul on teoreetiliselt võimalik

sätestatud kohustustest vabastamise menetluse raames vabaneda. Võlausaldajate nõuetest 11 215,97 € (s.o. elatise ja kahju hüvitamise nõuded) on aga sellised, millest halduri hinnangul ei ole kohustustest vabastamise menetluse raames vabaneda võimalik. Kohus leiab, et võlgnikul pole võimalik vabaneda summast 10 189,84 eurot, mis kujutab endast elatise nõuet (Soome Vabariik Soome Sotsiaalkindlustusameti kaudu). Muid nõudeid, mis vastaksid

§ 176lg-le 2 toodud tingimustele, ei esine.

Kohus peab põhjendatuks algatada võlgniku suhtes kohustustest vabastamise menetlus. Kui võlgnik vabastatakse ülejäänutest kohustustest, siis on tal võimalik nimetatud nõue rahuldada ka menetluse väliselt. Lisaks kui võlgnik oma kohustusi käesolevas menetluses täidab (tulu teenimine, raha eraldamine), siis vähendab ta ka nimetatud nõuet. Käesolevas asjas on siiski võimalik saavutada eesmärk – menetluse lõppemisel ning kohustustest vabastamisel võimaldada võlgnikule uus majanduslik algus.

§ 172

lg 1 näeb ette, et kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb

§ 173lõigetes 3 ja 6 nimetatud makseid.

Võlausaldajad usaldusisiku kandidaati ei ole esitanud. Pankrotihaldur on leiab, et võlgnik suudab ise usaldusisiku ülesandeid täita. Kohus leiab, et võlgnik on võimeline täitma usaldusisiku ülesandeid ning võlgnikku tuleb selleks kohustada. Kohus kohustab võlgnikku (usaldusisiku ülesannetes) esitama kohtule aruandeid, mis peavad sisaldama vähemalt teavet võlgniku mõistlikult tulutoova tegevuse, sissetulekute ja vara kohta, andmeid võlausaldajate nõuete katteks kuude lõikes raha eraldamise, andmeid väljamaksete kohta võlausaldajatele ning võlgniku arvelduskontode väljavõtet. Aruandeid tuleb esitada iga aasta 15. märtsil ja 15. septembril, esimene aruanne tuleb esitada 15. märtsiks 2022. a, järgnev 15. septembriks 2022, jne.

§ 173

lg 3 näeb ette, et võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele (nt S. K. tööandjale, Sotsiaalkindlusametile) teatama.

§ 173

lg 4 järgi,

§ 173lõikes 3 nimetatud tulust (S.

K. töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu) peab usaldusisik võlgnikule üle andma 25 protsenti. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra. Kohus leiab, et asjaolusid arvestades ei ole põhjendatud muuta seaduses sätestatud määra ja

§ 173lg-s 3 nimetatud tulust peab S.

K. kandma igapäevaseks ülalpidamiseks 25 protsenti enda töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulust. TMS § 132 lg 12 ja 13 sätestavad, et kui võlgniku sissetulek on väiksem, kui TMS § 132 lõikes 1 toodud alammäär ning sissenõude pööramine võlgniku muule varale ei ole viinud või eeldatavalt ei vii nõude täielikule rahuldamisele, võib TMS § 132 lg 12 kohaselt arestida ühes kuus kuni 20% võlgniku sissetulekust, millest on maha arvestatud Statistikaameti poolt avaldatud arvestuslik elatusmiinimum. Kui võlgnikul on ülalpeetavaid, arvutatakse TMS § 132 lg 12 nimetatud 20% sissetulekust, millest on maha arvatud lisaks Statistikaameti poolt avaldatud elatusmiinimumile mittearestitav summa iga ülalpeetava kohta. Kui sissetulek ei ületa TMS § 132 lõikes 1 toodud alammäära kuus, tuleb arvestada arestitav sissetulek TMS § 132 lg-te 12 ja 13 alusel lähtudes 20% määrast ning loovutada usaldusisikule 75% arvestatud summast. Võlgnikul (usaldusisiku ülesannetes) on kohustus kontrollida oma arvelduskonto(de)le laekuvaid summasid ja eraldada võlausaldajate nõuete katteks summasid, millest teha üks kord aastas, iga aasta 5. septembril, väljamakseid võlausaldajatele vastavalt määruses märgitud jaotistele.

§ 175

lg 1 sätestab, et pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse.

§ 175

lg 2 kohaselt kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui: võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos; võlgnik on rikkunud süüliselt oma

§-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve.

§ 175

lg 4 kohaselt peab võlgnik vande all andma kohtule teavet oma kohustuste täitmisest. Kui võlgnik kohtu määratud tähtaja jooksul teavet ei anna, keeldub kohus võlgnikku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast.

§ 175

lg 5 kohaselt võib kohus omal algatusel ning võlausaldaja või usaldusisiku taotlusel otsustada kohustustest vabastamise keeldumise ja lõpetada kohustustest vabastamise menetluse, kui enne viie aasta möödumist ilmneb

§ 175lõikes 2 või 4 nimetatud alus.

Võlausaldaja võib selle taotluse esitada kuue kuu jooksul võlgniku kohustuste rikkumisest teadasaamisest arvates.

§ 176

lg 2 sätestab, et võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused.

§ 177

lg 1 sätestab, et kohus võib võlausaldaja taotlusel ühe aasta jooksul võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise määruse tegemisest selle määruse tühistada, kui selgub, et võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel oma kohustusi tahtlikult rikkunud ja sellega oluliselt takistanud pankrotivõlausaldajate nõuete rahuldamist. Kohus lahendab võlausaldaja taotluse määrusega. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.