← Eesti

2-21-118107/7

Obsah (11)§ 394§ 416§ 142§ 407§ 444§ 367§ 468§ 162§ 174§ 175§ 177

1 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL (Tagaseljaotsus) Kohus Viru Maakohus Kohtunik Viljo Junolainen Otsuse tegemise aeg ja koht 22. september 2021. a, Jõhvi Tsiviilasja number 2-21-118107 Kohtuasi Aktiv

§ 394nõuetele vastav kirjalik vastus hagile.

Kaja peab vastama

§ 416

nõuetele.

§ 142

lg 2 kohaselt tasutakse kajalt kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1 500 eurot. Kautsjon tuleb kanda Rahandusministeeriumi kontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank, nr EE062200221059223099 AS-is Swedbank või nr EE221700017003510302 Luminor Bank. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates. Menetluskulude kindlaksmääramise määruse või selle täiendamise määruse peale võib esitada määruskaebuse menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui kaebuse hind ületab 200 eurot. ASJAOLUD

  1. Aktiva Finants OÜ esitas 15.06.
  2. a Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse A D vastu 70,72 euro võlgnevuse, lisanduva viivise nõudes ning menetluskulude hüvitamiseks. 17.06.
  3. a tegi kohus makseettepaneku, millele võlgnik esitas vastuväite. Pärnu Maakohtu 04.08.
  4. a määrusega anti maksekäsu kiirmenetluses olev nõue üle Viru Maakohtule hagimenetlusse. Esitatud hagiavalduse kohaselt sõlmis kostja 27.05.
  5. a XXX AS-ga XXX-raamat liitumislepingu nr XXX. Kostja kinnitas lepingu sõlmimisega, et on tutvunud XXX AS tingimustega, hinnakirjaga ning kohustub neid täitma. Ajavahemikul 01.08.2019 – 01.10.
  6. a esitas XXX AS kostjale arveid, mida kostja ei ole tasunud tänase päevani. Kostjal on tasumata arve nr 2025208735 summas 8,99 eurot, arve nr 2025461637 summas 8,99 eurot, arve nr 2025724159 summas 8,99 eurot. XXX AS loovutas kostja vastased nõuded OÜ-le Aktiva Finants. Hageja palub kostjalt hageja kasuks välja võlgnevus 26,97 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivised 3,96 eurot ja viivised alates 20.08.
  7. a kuni põhinõude summas 26,97 3 eurot täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud, sealhulgas riigilõiv summas 75 eurot ja hageja õigusabikulud 240 eurot ja viivised seadusega ettenähtud ulatuses.
  8. Maakohus saatis kostjale hagiavalduse ärakirja koos sellele lisatud hageja nõudeid põhjendavate dokumentide ärakirjadega, kohustades kostjat kohtule kirjalikult vastama 14 päeva jooksul alates dokumentide kättesaamisest. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue toimetati kostjale kätte 07.09.
  9. a isiklikult. Kostja kohtule vastanud ja vastuväiteid hagile esitanud ei ole. Kostjat hoiatati, et kirjaliku vastuse tähtajaks andmata jätmise korral on kohtul õigus tagaseljaotsusega hagi rahuldada.
  10. Hagiavalduses esitas hageja esindaja kohtule taotluse hagi rahuldamiseks tagaseljaotsusega vastavalt

§ 407lg 1.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED 4. Kohus, tutvunud hagiavaldusega, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub kooskõlas

§ 407lg 1 rahuldamisele tagaseljaotsusega.

5. Vastavalt

§ 407

lg 1 ja lg 3, kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada kohtuistungit pidamata hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. 6.

§ 444

lg 3 kohaselt, tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata. 7. Hagi on tõendatud kostja omaksvõtuga ning õiguslikult põhjendatud võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 2, § 76, § 100, § 101, § 108, § 113 lg 1,

§ 367. 8.

Vastavalt

§ 468

lg 1 p 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulud 9. Vastavalt

§ 162lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Hageja kantud menetluskulud, sealhulgas vajalikud kohtuvälised kulud, kannab kostja.

§ 174

lg 1 ja 2 järgi määrab kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude rahalise suuruse. Hageja menetluskulud on riigilõiv 75 eurot ja õigusabikulud 240 eurot, kokku 315 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista riigilõiv summas 75 eurot. Kohus leiab, et tasutud riigilõivu näol on tegemist põhjendatud ja vajaliku kulutusega, mis tuleb hagejale kostja poolt hüvitada. Kohus leiab, et hageja menetluskulude hüvitamise taotlus on põhjendatud osaliselt. Kohus on seisukohal, et nn masshagides on õigusabi kulu hagi koostamise ja kohtusse esitamise eest 240 eurot ilmselgelt põhjendamatult suur, seda enam, et tegemist on trafaretse hagiga 4 tavapärase keerukusega võlaõiguslikus vaidluses. Lisaks sellele on oluline, et esindaja ei ole pidanud osalema istungitel ega tutvuma ka vastaspoole seisukohtade ja vastuväidetega. Kohus peab hageja õigusabikulude põhjendatuse hindamisel vajalikuks lähtuda Riigikohtu lahendi nr. 3-2-1-143-11 p 14 väljendatud seisukohast, mille kohaselt: „Õige on kohtute seisukoht, et menetluskulude kindlaksmääramist ja teiselt menetlusosaliselt väljamõistmist ei mõjuta iseenesest menetluskulusid hüvitama kohustatud menetlusosalise majanduslik olukord ega teise menetlusosalise tegevusala. Menetlusosalistel ei ole keelatud kasutada lepingulist esindajat. Hagejale oli hagi esitamise ajal ettenähtav, et

§ 162

lg 1 alusel kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti, ning et määruse nr 137 § 1 lg 1 järgi on sissenõutavate kulude piirmäär seotud tsiviilasja hinnaga. Kolleegium rõhutab, et menetlusosalise lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel

§ 175

lg 1 alusel tuleb arvestada mh ka kohtuvaidluse asjaoludega, eelkõige asja keerukuse ja mahukusega. Samuti tuleb kaaluda, kas menetlusosaliselt on põhjendatud mõista lepingulise esindaja kulu välja rohkem, kui oli tema nõude suurus. Töötaja rahalise nõudega vähekeerukate asjade puhul on kolleegiumi hinnangul üksnes erandlike asjaolude esinemise korral vajalik ja põhjendatud mõista tööandja lepingulise esindaja kulu välja suuremas ulatuses kui oli hageja nõue (tsiviilasja hind). Ringkonnakohtu määrusest ei nähtu, et kohtud oleksid nende asjaoludega arvestanud. Praeguse tsiviilasja asjaolusid arvestades leiab kolleegium, et vajalik ja põhjendatud on määrata hagejalt sissenõutavaks kostja lepingulise esindaja kuluks 736 eurot 34 senti.“ Käesoleva tsiviilasja hind on 33,09 eurot, tsiviilasi ei ole mahukas, tegemist on tavapärase võlanõudega, seega leiab kohus, et hageja põhjendatud õigusabikuluks on 33,09 eurot. Seega on põhjendatud ja vajalik õigusabikulu 33,09 eurot. Koos riigilõivu on kostjalt väljamõistetavad hageja menetluskulud 108,09 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras vastavalt

§ 177

lg 4.

§ 177

lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. / allkirjastatud digitaalselt / Viljo Junolainen Kohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.