← Eesti

1-18-6791/173

Obsah (8)§ 76§ 75§ 213§ 1572§ 344§ 209§ 64§ 65

Kriminaalasi nr 1-18-6791 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 12. oktoober 2021.a, Jõgeva kohtumaja (istung toimus kaugkohtuistungina 04.10.2021.a) Kriminaalasja number 1-18-

§ 76

lg 5 alusel määrata Rait Aidlale katseaeg 6 (kuus) kuud alates karistuse kandmiselt vabanemisest. Kohustada Rait Aidlat täitma katseaja jooksul

§ 75

lg 1 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elada kohtu määratud alalises elukohas – xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx 2) ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 1

(4)5) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saada kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

§ 75

lg 2 p 4, 7 alusel määrata Rait Aidlale katseajaks järgmised kohustused: 1) asuda tööle või võtta ennast arvele Töötukassas 2 nädala jooksul pärast vabanemist; 2) mitte viibida hasartmängudega seotud asutustes ning mitte külastada hasartmängudega seotud internetilehekülgi. Määrus Rait Aidla suhtes kriminaalhoolduse teostamiseks saata täitmiseks Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonnale. Vabastada süüdimõistetu kohtumääruse jõustumist. Rait Aidla karistuse kandmiselt peale käesoleva Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale on õigus esitada Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu kirjalik määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Pärnu Maakohtu 09.11.2018. a otsusega tunnistati Rait Aidla süüdi

§ 213

lg 2 p 1 järgi, mille eest mõisteti karistuseks 1 aasta ja 6 kuud vangistust,

§ 1572

järgi, mille eest mõisteti karistuseks 4 kuud vangistust,

§ 344

lg 1 järgi, mille eest mõisteti karistuseks 5 kuud vangistust, ning

§ 209

lg 2 p-de 1 ja 5 järgi, mille eest mõisteti karistuseks 1 aasta vangistust.

§ 64

lg 1 alusel loeti kergemad karistused kaetuks raskeima karistusega ning mõisteti Rait Aidlale liitkaristuseks 1 aasta ja 6 kuud vangistust.

§ 65

lg 1 alusel mõisteti Rait Aidlale liitkaristus, lugedes 1 aasta ja 6 kuu pikkune vangistus kaetuks raskema karistusega, s.o Pärnu Maakohtu 01.10.2018 kohtuotsusega nr 1-18-7627 mõistetud vangistusega ning liitkaristuseks kuritegude hiljem tuvastatud kogumi eest mõisteti 4 aastat 9 kuud ja 12 päeva vangistust. Kinnipeetava karistusaeg algas 29.06.2017 ja lõppeb 10.04.2022. Tartu Vangla esitas kohtule materjalid Rait Aidla tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks. Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et Tartu Vangla ei toeta kinnipeetava vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. Prokurör esitas enda arvamuse Rait Aidla tingimisi enne tähtaega vabastamise kohta kirjalikult. Prokurör nõustus Tartu Vangla seisukohaga ja ei toeta Rait Aidla tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Rait Aidla avaldas kohtuistungil, et soovib tingimisi enne tähtaega vabaneda. Ta asub vabanemise korral elama sugulase juurde Tartusse ning tal on olemas töökoht. Samuti loodab ta minna õppima xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Kinnipeetav selgitas ka oma plaani võlgade likvideerimiseks, nimelt on tal kohtutäituriga kokkulepe, et hakkab tasuma teatud protsendi oma palgast. Rait Aidla kinnitas, et ta soovib edaspidi elada õiguskuulekalt ja ta on selleks seadnud reaalsed eesmärgid. 2

(4)KOHTU SEISUKOHT

§ 76

lg 1 p 2 alusel võib kohus teise astme kuriteos või ettevaatamatus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Käesolevaks ajaks on Rait Aidla temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt poole, kuid mitte vähem kui neli kuud. Seega esinevad formaalsed alused tema tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks.

§ 76

lg 4 järgi arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Rait Aidlat on kriminaalkorras karistatud kuuel korral ning käesolevalt kannab ta teist vanglakaristust. Varasemalt on kohus jätnud süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata eelkõige tema senisest elukäigust tuleneva ohuprognoosi tõttu. Isikut on kriminaalkorras korduvalt karistatud. Kuriteod on olnud etteplaneeritud, mis näitab, et Rait Aidla on teadlikult valinud õigusvastase käitumise. Ka varasem ennetähtaegne vabastamine elektroonilise valve alla ei pannud süüdimõistetut loobuma kuritegelikest toimimisviisidest. Kohus võtab ka käesolevalt arvesse süüdimõistetu varasemat elukäiku ja arvukaid kriminaalkaristusi, kuid arvestab ka praeguseks ära kantud karistuse pikkusega. Rait Aidla on käesolevaks ajaks viibinud vangistuses üle nelja aasta ja kandnud ära peaaegu kogu karistuse, st tema korraline vabanemistähtaeg saabub järgmise aasta aprillis. Seetõttu tuleb sel korral ennetähtaegse vabastamise üle otsustades pöörata enam tähelepanu süüdimõistetu käitumisele karistuse kandmise ajal ja tema vabanemisjärgsetele elutingimustele. Rait Aidla on vangistuse ajal osalenud arvukates taasühiskonnastavates tegevustes. Ta on läbinud programmi „Õige hetk“, kus pandi paika eesmärgid, millega tegeleda vangistuse jooksul ja millega tegeleda edasi vabaduses. Samuti on Rait Aidla osalenud vestlustel majandusliku toimetuleku teemadel, mille käigus selgus, et ta peab oluliseks töötamist, haridustee jätkamist ja võlgade tasumist. Eeltoodule lisaks osaleb kinnipeetav vangla majandustöödel ning tal puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. Järelikult tuleb Rait Aidla käitumist vangistuses pidada heaks. Vabanemise korral on süüdimõistetul olemas kindel elukoht Tartus. Korteri omanik, kes kohtuistungil avaldatu kohaselt on Rait Aidla sugulane, on andnud oma nõusoleku süüdimõistetu sinna elama asumiseks. Lähedastest on kinnipeetaval vangla iseloomustusest nähtuvalt head suhted ema ja vendadega. Rait Aidlal on olemas ka töökoht ja ta soovib minna õppima, et omanda kutseharidus. Kuigi Rait Aidla vabanemisjärgsed elutingimused ei erine oluliselt varasematest, ei saa neid ennetähtaegse vabastamise üle otsustamisel siiski tähelepanuta jätta. Kinnipeetaval on olemas kindel elu- ja töökoht ning lähedaste toetus, mis kõik soodustavad tema seaduskuulekat hakkamasaamist. Rait Aidla on pannud kuritegusid toime eelkõige majandusliku kasu saamise eesmärgil, mistõttu on ka temast tulenev uute kuritegude toimepanemise risk seotud põhiliselt majanduslike teguritega. Käesoleva vangistuse jooksul on selle riskifaktoriga tegeletud majandusliku toimetuleku teemaliste vestluste näol. Vabanemise korral on Rait Aidlal kindel 3

(4)plaan minna tööle ning ühtlasi soov omandada kutse, mis tõenäoliselt parandaks tema väljavaateid tööturul. Rait Aidla on ka teadlik oma rahalistest võlgnevustest ja tegeleb nende likvideerimisega. Arvestades süüdimõistetu suhtumist ja seisukohti majandusliku toimetuleku osas, leiab kohus, et vangistuse edasi kandmisega temast tulenevaid kuriteoriske oluliselt rohkem maandada ei ole võimalik. Pigem oleks tulemuslikum karistuse edasi kandmine vabaduses, kus Rait Aidla, olles kriminaalhooldaja järelevalve all, saaks võimaluse korraldada oma elu nii, et hangib sissetulekut seaduslikul viisil. Eeltoodut kogumis hinnates on kohus seisukohal, et Rait Aidla tingimisi enne tähtaega vabastamine on võimalik. Süüdimõistetu on praeguseks ära kandnud suurema osa talle mõistetud karistusest ning teinud sellest vajalikud järeldused. Tema varasemast elukäigust ja toimepandud kuritegudest tulenevad võimalikud riskid ei kaalu üles tema tingimisi enne tähtaega vabanemisega kaasnevaid positiivseid tagajärgi. Kõiki asjaolusid kogumis hinnates võiks Rait Aidla ülejäänud karistusajaks käitumiskontrollile allutamine olla tulemuslikum kui vangistuse lõpuni kandmine.

§ 76

lg 5 alusel tuleb Rait Aidlale määrata katseaeg kuus kuud alates karistuse kandmiselt vabanemisest. Samaks tähtajaks peab kohus põhjendatuks allutada süüdimõistetu ka

§ 75sätestatud käitumiskontrollile.

Et vähendada seaduslike sissetulekute puudumisest tulenevaid võimalikke riske, peab kohus vajalikuks määrata Rait Aidlale

§ 75

lg 2 p 4 alusel kohustuse asuda tööle või võtta ennast arvele Töötukassas 2 nädala jooksul pärast vabanemist. Kuna Rait Aidla on varasemalt tegelenud hasartmängudega, siis määrab kohus kuriteoriskide võimalikult efektiivseks maandamiseks

§ 75

lg 2 p 7 alusel isikule kohustuse mitte viibida hasartmängudega seotud asutustes ning mitte külastada hasartmängudega seotud internetilehekülgi. Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg 1, § 432 lg 3. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 4

(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.