Obsah (11)

§ 3892§ 3891§ 65§ 3851§ 68§ 73§ 389§ 121§ 21§ 16§ 14

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg 26. mai 2016 Kriminaalasja number 1-12-7518 (kirjalik menetlus) Kohtukoosseis Tiit Lõhmus, Üllar Roostoja, Agu Timmi Kri

§ 3892

lg 2 ja OÜ T.R.E.C süüdistuses

§ 3892

lg 3 järgi üldmenetluses Apelleeritud kohtuotsus Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja)

1. oktoobri 2015 otsus Apellatsioonide esitajad süüdistatav Talis Toompere kaitsja vandeadvokaat Tanel Mällas, süüdistatav Jaan Soometsa kaitsja vandeadvokaat Ants Karu, süüdistatav X.X. kaitsja vandeadvokaat Oliver Nääs ja OÜ T.R.E.C kaitsja vandeadvokaat Margus Reiland Prokurör vanemprokurör Kristiina Laas Süüdistatavad Talis Toompere, isikukood: 37205082718, elukoht: XXX; töökoht: projektijuht XXX OÜ-s; kriminaalkorras karistamata Jaan Soomets, isikukood: 36706242715, elukoht: XXX; töökoht: juhatuse liige OÜ-s XXX ; kriminaalkorras karistamata X.X. , isikukood: xxxxxxx, elukoht: XXX; töökoht: juhatuse liige OÜ-s XXX ; kriminaalkorras karistamata OÜ T.R.E.C., äriregistri kood: 11572975, asukoht: Tähe 127a, Tartu; juhatuse liikmed X.X. ja Jaan Soomets, kriminaalkorras karistamata Kaitsjad vandeadvokaadid Tanel Mällas, Ants Karu, Oliver Nääs, Margus Reiland RESOLUTSIOON:
2. Tartu Maakohtu
3. oktoobri 2015 otsus jätta muutmata.
4. Süüdistatav Talis Toompere kaitsja vandeadvokaat Tanel Mällase, süüdistatav Jaan Soometsa kaitsja vandeadvokaat Ants Karu, süüdistatav X.X. kaitsja vandeadvokaat 1 Oliver Nääsi ja OÜ T.R.E.C. kaitsja vandeadvokaat Margus Reilandi apellatsioonid jätta rahuldamata.
5. Jaan Soometsa, X.X. ja OÜ T.R.E.C. õigusabikulud kokku 8190, 84 eurot ja Talis Toompere õigusabikulud 2070 eurot jätta süüdistatavate endi kanda. Edasikaebamise kord: Kassatsioon tuleb esitada Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistataval ja kannatanul on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel. Esimese astme kohtu otsuse apelleeritava osa sisu
6. Tartu Maakohtu 23.10.2015 otsusega tunnistati süüdi: 1.
7. Talis Toompere

§ 3892

lg 2 järgi (käesoleval ajal karistatav

§ 3891

lg 2 järgi) ja mõisteti karistuseks 2 aastat vangistust, kergendades karistust mõistliku menetlusaja ületamise tõttu.

§ 65lg 1 ja § 64 lg 1 alusel mõisteti T.

Toomperele liitkaristuseks 2 aastat vangistust, lugedes mõistetud karistusega kaetuks talle Tartu Maakohtu 27.08.2013 otsusega

§ 3851

lg 1 järgi mõistetud 4 kuu pikkune vangistus.

§ 68

lg 1 alusel arvestati karistusaja hulka kahtlustatavana kinnipidamise aeg 09.06.2010 10.06.2010, s.o 2 päeva, ja T. Toompere poolt ärakandmisele kuuluv karistus on 1 aasta 11 kuud 28 päeva vangistust.

§ 73lg-te 1, 3 alusel määrati, et tingimisi jäetakse vangistus T.

Toompere suhtes kohaldamata ja mõistetud vangistust ei pöörata täitmisele, kui ta ei pane 2 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. 1.2. Jaan Soomets

§ 3892

lg 2 järgi (käesoleval ajal karistatav

§ 3891

lg 2 järgi) ja mõisteti karistuseks 1 aasta 6 kuud vangistust, kergendades karistust mõistliku menetlusaja ületamise tõttu.

§ 68

lg 1 alusel arvestati karistusaja hulka kahtlustatavana kinnipidamise aeg 09.06.2010 10.06.2010, s.o 2 päeva, ja J. Soometsa poolt ärakandmisele kuuluv karistus on 1 aasta 5 kuud 28 päeva vangistust.

§ 73lg-te 1, 3 alusel määrati, et tingimisi jäetakse vangistus J.

Soometsa suhtes kohaldamata ja mõistetud vangistust ei pöörata täitmisele, kui ta ei pane 18 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. 1.3. X.X.

§ 3892

lg 2 järgi (käesoleval ajal karistatav

§ 3891

lg 2 järgi) ja mõisteti karistuseks 1 aasta 6 kuud vangistust, kergendades karistust mõistliku menetlusaja ületamise tõttu.

§ 68

lg 1 alusel arvestati karistusaja hulka kahtlustatavana kinnipidamise aeg 09.06.201010.06.2010, s.o 2 päeva, ja X.X. poolt ärakandmisele kuuluv karistus on 1 aasta 5 kuud 28 päeva vangistust.

§ 73lg-te 1, 3 alusel määrati, et tingimisi jäetakse vangistus X.X.

suhtes kohaldamata ja mõistetud vangistust ei pöörata täitmisele, kui ta ei pane 18 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. 1.4. OÜ T.R.E.C.

§ 3892

lg 3 järgi ja mõisteti karistuseks rahaline karistus 80 000 eurot, kergendades karistust mõistliku menetlusaja ületamise tõttu.

1. Ringkonnakohus, olles tutvunud süüdistusaktiga, jätab tulenevalt süüdistuste mahukusest lahti kirjutamata süüdistuste täpse sõnastuse ja viitab üksnes järgnevale. 2 2.
2. T. Toomperele esitati süüdistus seaduses sätestatud pankrotiavalduse esitamise kohustuse täitmata jätmise

§ 3851järgi.

Lisaks süüdistatakse T. Toompere maksuhaldurile teadvalt valeandmete esitamises ning maksuhaldurile teadvalt valeandmete esitamisele kaasaaitamises tagastusnõude tekitamise eesmärgil, mille tulemusel maksuhaldur tasaarvestas makse enam kui suurele kahjule vastavas summas ning tagastas äriühingutele käibemaksu enam kui 5 000 000 krooni, millise tegevusega T. Toompere pani toime

§ 3892lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

2.2. J. Soometsale esitati süüdistus selles, et tema esitas OÜ T.R.E.C. juhatuse liikmena maksuhaldurile teadvalt valeandmeid tagastusnõude tekitamise eesmärgil, mille tulemusena tagastas maksuhaldur OÜ-le T.R.E.C. alusetult käibemaksu enam kui 5 000 000 krooni ehk 320 000 eurot, millise tegevusega J. Soomets pani toime

§ 3892lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

2.3. X.X. d esitati süüdistus selles, et tema esitas OÜ T.R.E.C. juhatuse liikmena maksuhaldurile teadvalt valeandmeid tagastusnõude tekitamise eesmärgil, mille tulemusena tagastas maksuhaldur OÜ-le T.R.E.C. alusetult käibemaksu enam kui 5 000 000 krooni ehk enam kui 320 000 eurot, millise tegevusega X.X. pani toime

§ 3892lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

2.4. OÜ-le T.R.E.C. esitati süüdistus selles, et tema läbi oma juhatuse liikmete X.X. ja J. Soometsa tegevuse esitas maksuhaldurile teadvalt valeandmeid tagastusnõude tekitamise eesmärgil, mille tulemusena tagastas maksuhaldur OÜ-le T.R.E.C. alusetult käibemaksu enam kui 5 000 000 krooni ehk 320 000 eurot, millise tegevusega OÜ T.R.E.C. pani toime

§ 3892lg 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

3. Maakohus asus seisukohale, et T. Toompere, J. Soomets, X.X. tuleb süüdi tunnistada

§ 3892

lg 2 järgi ning OÜ T.R.E.C.

§ 3892lg 3 järgi.

1. T. Toompere süüdistuses 18.02.2009 AS TTT 2009 jaanuari käibedeklaratsioonis maksuhaldurilevaleandmete esitamise osas, leidis maakohus järgmist. 4.
2. Äriregistri teabesüsteemi väljatrükist AS BBB kohta nähtub, et aktsiaselts on registrisse kantud 29.09.1997 ja tegutsenud kuni 21.04.2009 AS TTT nime all ning alates 21.04.2009 kuni 01.02.2010 AS-na BBB . T. Toompere on ainuke juhatuse liige ja ainuke aktsionär olnud alates 29.09.1997 kuni 23.11.
3. Samuti oli ta alates 01.02.2010 registri kande kohaselt AS BBB dokumentide hoidjaks. T. Toompere esitas AS BBB juhatuse liikmena võlgniku pankrotiavalduse Harju Maakohtule 07.07.
4. Harju Maakohtu 14.08.2009 määrusega nr 2-09-32223 algatati AS BBB pankrotimenetlus ja nimetati ajutiseks pankrotihalduriks Indrek Lepsoo. 16.11.2009 määrusega lõpetas maakohus AS BBB pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Äriregistri teabesüsteemi väljatrükk tõendab, et OÜ SSS on asutatud OÜ ÜÜÜ ja OÜ KKK poolt 25.08.2008, ainsaks juhatuse liikmeks on T. Toompere.
5. jaanuaris oli osanikuks OÜ ÜÜÜ . Tartu Maakohtu 04.06.2009 määrusega kuulutati OÜ SSS avalduse alusel välja OÜ SSS pankrot. OÜ VVV on samuti asutatud OÜ ÜÜÜ ja OÜ KKK poolt 12.08.2008 ning ainsaks juhatuse liikmeks on kuni 05.08.2011 T. Toompere, osanikuks on peale asutajate olnud 2009 veel AS BBB . OÜ-s ÜÜÜ on T. Toompere üheks juhatuse liikmeks perioodil 03.08.2006-04.08.2012 ning alates 2009 on ta ainus juhatuse liige ja alates 04.07.2006 ainuosanik. 4.1.
6. Riigikohtu 04.12.2014 otsusega nr 3-1-1-55-14 jõustus Tartu Maakohtu 27.08.2013 otsus osas, millega T. Toompere tunnistati süüdi

§ 3851järgi pankrotiavalduse esitamata jätmises.

Kohtud on tuvastanud, et AS TTT oli seisuga 31.10.2008 püsivalt maksejõuetu. Seetõttu ei anna maakohus 3 enam tõenditele hinnangut AS TTT püsiva maksejõuetuse tekkimise osas. Küll aga omab AS TTT , samuti teiste T. Toompere ärihingute majanduslik olukord

1. aastal tähtsust T. Toompere edasise tegevuse eesmärkide hindamisel. 4.1.
2. 21.02.2008 sõlmisid AS Hansapank (praegu AS Swedbank) ja AS TTT laenulepingu nr 08015306-JI varasemate laenulepingute refinantseerimiseks summas 3 250 962,57 eurot tagastamise tähtajaga 31.03.
3. Lepingute tagatiseks olid hüpoteegid enamusele AS-le TTT kuuluvatele kinnistutele. Pank pikendas laenu tagastamise tähtaega korduvalt. Pank andis teada, et on sunnitud kaaluma sissenõuete pööramist hüpoteegiga koormatud varadele ja teistele tagatistele. Pank kohustas T. Toomperet tagama käenduslepingust tuleneva kohustuse täitmiseks 319 558,25 euro suuruse summa olemasolu talle kuuluval arvelduskontol või kandma nimetatud summa Swedbank kontole. 4.1.
4. AS BBB (AS TTT ) 2008 majandusaasta aruandest nähtub, et emaettevõtte aruandeaasta puhaskahjum oli 13 101 897 krooni ja 2007 oli kasum 208 491 krooni. Konsolideeritud kasumiaruande kohaselt lõppes majandusaasta ligi 14,5 miljoni kroonise kahjumiga. AS BBB ajutise pankrotihalduri aruande lisaks olevast AS TTT bilansist ja kasumiaruandest seisuga 31.10.2008 nähtub, et aruandeaasta puhaskahjum oli ligi 6,5 miljonit krooni, finantstulud- ja kulud kokku olid miinustes üle 12 miljoni krooni. 4.1.
5. ÄS § 306 lg-te 1, 4 kohaselt esindab ja juhib aktsiaseltsi ning korraldab selle raamatupidamist aktsiaseltsi juhatus. T. Toompere oli AS TTT juhatuse liige alates selle registrisse kandmisest. Vastavalt ÄS § 306 lg-tele 1 ja 4 oli T. Toompere ainuke isik, kes vastutas aktsiaseltsi juhtimise ja raamatupidamise korraldamise eest. Seetõttu oli ta kursis äriühingu majandusliku olukorraga, teades, et äriühingul puuduvad vahendid kohustuste täitmiseks. 4.
6. MTA 17.11.2008 otsusest nr 13-1/390 nähtub, et AS TTT esitas 03.11.2008 taotluse käibemaksuvõla summas 1 741 764 krooni tasumise ajatamiseks kuni 20.01.2009 ning intressimäära vähendamiseks, mille MTA jättis rahuldamata. Tulenevalt eelnevast on ilmne, et järgnevad tehingud on T. Toompere teinud tulenevalt AS TTT võimetusest täita oma kohustusi, sh tasuda maksuvõlga ja soovist saada selleks rahalisi vahendeid maksupettuse teel. 2009 algul tegi T. Toompere rea tehinguid äriühingute vahel, kus ta oli ise nii osanikuks kui ka juhatuse liikmeks, s.o OÜ-dega ÜÜÜ , SSS ja VVV . Sellel ajal oli T. Toompere AS TTT ainuke aktsionär ja juhatuse liige; OÜ ÜÜÜ ainus juhatuse liige ja ainuosanik ning OÜ SSS ja OÜ VVV ainuke juhatuse liige, mõlema osaühingu osanikuks oli omakorda OÜ ÜÜÜ . Seega oli T. Toomperel olemas täielik ülevaade nende ärihingute majandustegevusest ning võimalik hoida oma kontrolli all kõiki nende ärihingute vahel tehtavaid tehinguid, sh kokku leppida ka lepingueseme tegelikust väärtusest kõrgemas tehinguhinnas, eesmärgiga saada tagasi võimalikult suur sisendkäibemaksu summa. Samas ei liikunud ka pärast osaühingute SSS ja VVV osade müügitehinguid vara välja T. Toompere kontrolli all olevatest äriühingutest. 4.
7. 28.01.2009 on OÜ ÜÜÜ , keda esindas juhatuse liige T. Toompere, sõlminud kokkuleppe ASga TTT , keda esindas juhatuse liige T. Toompere selles, et võõrandaja müüb viimasele OÜ VVV osa nimiväärtusega 40 0000 krooni. Pooled leppisid kokku, et kokkulepete sõlmimisega läheb AS-le TTT üle osaniku vastutus OÜ VVV kohustuste eest ning õigus teostada osaniku õigusi. Samal kuupäeval on samade poolte vahel sõlmitud ka teine samasisuline kokkulepe, mille kohaselt AS TTT omandas OÜ-lt ÜÜÜ OÜ SSS osa nimiväärtusega 40 0000 krooni. Mõlema tehingu puhul lepiti kokku, et osaühingu valduses oleva vara valdus läheb omandajale üle kokkuleppe allakirjutamise päeval. 4.
8. 28.01.2009 esitas OÜ ÜÜÜ AS-le TTT arve nr 7, mille kohaselt tuli viimasel tasuda OÜ SSS osa eest 11 800 000 krooni, sh käibemaks 1 800 000 ning arve nr 8, mille kohaselt tuli tasuda OÜ VVV osa eest 15 340 000 krooni, sh käibemaks 2 340 000 krooni. Tasumise tähtaeg oli 16.02.
9. Kuna ÄS § 149 lg 4 kohasel pidid olema osa võõrandamise kohustustehing ja käsutustehing notariaalselt tõestatud, siis olid AS TTT ja OÜ ÜÜÜ vahel 28.01.2009 sõlmitud OÜ SSS ja OÜ VVV osade võõrandamise kokkulepped seaduses sätestatud vormi järgimata jätmise tõttu TsÜS § 83 lg 1 kohaselt tühised. 4 16.02.2009 on Tartu notar Paavo Uibopuu vormistanud OÜ ÜÜÜ ja AS TTT vahel, mõlemaid esindas T. Toompere, OÜ SSS osa müügilepingu. Lepingu esemeks on OÜ SSS osa, müügihinnaks 10 miljonit krooni, mille ostja kohustus müüja arvele üle kandma hiljemalt 16.02.
10. Notar on osalejatele selgitanud, et kuna müügihind tuleb tasuda aasta jooksul, võib ÄS § 159 lg 1 p-de 1 ja 4 kohaselt olla tehing tühine. 16.02.2009 on OÜ ÜÜÜ ja AS TTT , keda esindas T. Toompere, vahel sõlmitud ka OÜ VVV osa müügileping. Lepingu kohaselt müüs OÜ ÜÜÜ AS-le TTT OÜ VVV osa hinnaga 13 miljonit krooni, mille ostja kohustus müüja arvele üle kandma hiljemalt 16.02.
11. Nimetatud müügilepingutega kõrvaldasid pooled 28.01.2009 lepingute tühisuse vorminõude rikkumise tõttu. Erinevalt 28.01.2009 kokkulepetest ei kajasta aga 16.02.2009 müügilepingud kokkuleppeid OÜ VVV ja OÜ SSS kinnisvara kohta. AS TTT sõlmis eelnimetatud kokkulepped ja osaühingute osade müügilepingud ajal, mil tal oli välja kujunenud püsiv maksejõuetus ning puudusid rahalised vahendid kokkulepete täitmiseks. AS TTT nimetatud arveid ei tasunud, mida kinnitab tema pangakontode väljavõte. Maakohus leidis vaatamata prokuröri avaldatud seisukohale, et mõlema müügiobjekti hind oli ebamõistlikult kõrge ja ei vastanud nende väärtusele, et selle kohta ei ole esitatud ühtegi tõendit, mistõttu tuleb asuda seisukohale, et tegemist oli osade hariliku väärtusega. Hinnates OÜ VVV ja OÜ SSS finantsseisu iseloomustavaid tõendeid, on ilmne, et tehingutes kajastatud 10 miljonit ja 13 miljonit krooni ei saanud müügi hetkel olla nende osade tegelikuks väärtuseks, vaid see oli ebamõistlikult kõrge, vaatamata Riigikohtu seisukohale, et osaühingu osa bilansiline väärtus võib olla käsitatav hariliku väärtusena. OÜ SSS osa nimiväärtusega 40 000 krooni müüdi hinnaga 10 miljonit krooni, millele lisandus käibemaks 1 800 000 krooni. 15.04.2009 esitas OÜ SSS juhatuse liige T. Toompere pankrotiavalduse. Ajutine pankrotihaldur on võlgniku vara väärtuseks hinnanud 4 350 917 krooni. Võlgnikule kuuluvad 7 korteriomandit aadressil SSS , Tartu, mille realiseerimisväärtuseks on hinnatud 4 224 000 krooni. Kohustusi kokku oli 7 452 183.22 krooni, millest laenukohustus panga ees oli 7 179 398 krooni. OÜ SSS kohustused ületasid oluliselt tema vara, tegemist oli maksejõuetu äriühinguga. 04.06.2009 kuulutas Tartu Maakohus välja OÜ SSS pankroti. OÜ VVV osa nimiväärtusega 40 000 krooni müüdi 13 miljoni krooniga, millele lisandus käibemaks. Selle hinnaga loovutati nõue 22.07.2009 OÜ-le T.R.E.C.. Ka OÜ VVV käiberaamatu väljatrükk seisuga 15.08.2009 ei kinnita, et lisaks VVV kinnistule oleks osaühingul vara, mille tõttu oleks tema väärtus 13 miljonit krooni. Müügilepingutes kajatatud hinnaga võlgades osaühingu osade omandamine on majanduslikult ebamõistlik ning kinnitab, et nende tehingute eesmärgiks ei olnud mitte OÜ SSS ja OÜ VVV osade omandamine, vaid kõrge müügihind oli vajalik selleks, et AS-l TTT tekiks õigus sisendkäibemaksu arvestamiseks ja käibemaksu enammakse tagasisaamiseks. 4.
12. Väljatrükid AS BBB 2009 jaanuarikuu käibedeklaratsiooni kohta tõendavad, et AS BBB esitas selle maksuametile 18.02.2009 ja kajastas põhivara soetamiselt tasutud käibemaksu summas 4 140 000 krooni, s.o 28.01.2009 arvetele nr 7 ja 8 vastava summa, ning deklareeris enammakstud käibemaksu summas 3 781 668 krooni. OÜ ÜÜÜ 2009 jaanuarikuu käibedeklaratsiooni kohaselt, mis on esitatud 20.02.2009, on deklareeritud tasumisele kuuluvat käibemaksu 4 139 955 krooni. 19.05.2009 kandis maksuamet AS BBB ettemaksukontole 3 781 668 krooni, millise summa ulatuses on tasaarvestatud AS TTT 2008 ja 2009 erinevaid maksukohustusi - käibemaksu, tulumaksu, kogumispensionide makse, töötuskindlustusmakseid ja sotsiaalmaksu. 4.
13. T. Toompere kaitsja ei nõustu prokuröri seisukohaga selles, et ÜÜÜ OÜ-l puudus majandustegevus ja rahalised vahendid. Pelgalt pangakonto väljavõtte alusel ei saa teha järeldust ettevõtte majandustegevuse või selle puudumise kohta. Maakohus leidis, et käesolevas asjas kogutud tõenditega on leidnud tõendamist, et OÜ-l ÜÜÜ puudusid tehingute tegemise ajal rahalised vahendid üle 4 miljoni krooni suuruse käibemaksu 5 tasumiseks, ning see oli teada ka T. Toomperele kui ainukesele juhatuse liikmele ja ainuosanikule. Swedbank konto väljavõtte kohaselt ei ole perioodil 01.06.2009-27.01.2010 OÜ-l ÜÜÜ tehinguid toimunud. Nimetatud dokumendi on maksuametile esitanud T. Toompere. Sellele eelnevalt oli 01.01.2009 seisuga kontol 101 683 krooni ning 27.05.2009 seisuga oli laekunud rahalisi vahendeid 399 432 krooni ning väljamakseid tehtud 501 082 krooni ulatuses, lõppsaldo oli 33,64 eurot. Tekkinud maksukohustusega võrreldes on rahaliste vahendite liikumine kontol olnud marginaalne. Asjaolu, et OÜ-l ÜÜÜ puudus reaalne võimalus tasuda deklareeritud käibemaksu, kinnitavad ka ettevõtte 2008 ja 2009 majandusaasta aruanded. Põhivara moodustasid OÜ VVV ja OÜ SSS osad. Samas jättis T. Toompere 2009 majandusaasta aruandes OÜ ÜÜÜ bilansis kajastamata OÜ VVV ja OÜ SSS osade müügist tekkinud üle 4 miljoni krooni suuruse käibemaksuvõla. 4.
14. OÜ ÜÜÜ registreeris end käibemaksukohustuslasena vahetult enne osade müüki 25.01.2009 ning kustutati registrist 09.02.
15. KMS § 38 lg 3 kohaselt oleks tulnud OÜ-l ÜÜÜ käibemaks tasuda hiljemalt 20.02.2009, milleks tal eeltoodud tõendite kohaselt rahalised vahendid ilmselgelt puudusid. Väljatrükilt MTA APEX süsteemist nähtub, et veel 07.05.2012 seisuga oli OÜ-l ÜÜÜ 2009 jaanuarikuu käibemaksudeklaratsiooni alusel tasumata käibemaks 264 591,35 eurot. 06.05.2009 teatas AS Swedbank volitatud esindaja E.V. OÜ-le VVV 17.09.2008 sõlmitud laenulepingu nr 08-133830-JI ülesütlemisest, kui võlgnik ei tasu võlasummat hiljemalt 19.05.
16. Mõned päevad pärast panga poolt saadud laenulepingu ennetähtaegse ülesütlemise hoiatust, s.o 12.05.2009 sõlmisid OÜ ÜÜÜ ja AS BBB , mõlemaid esindas T. Toompere, notariaalse müügilepingu muutmise lepingu. Nimetatud lepinguga muudeti 16.02.2009 OÜ VVV osa müügilepingut. Lepingu esemeks olnud OÜ VVV osa omand kanti OÜ-le ÜÜÜ tagasi, kuna AS BBB ei ole täitnud kohustust tasuda müügihind hiljemalt 16.02.2009, samuti on tekkinud vajadus ostuhinna tagamiseks. Kokkuleppe muutmine võrreldes varasemaga osade omandiõiguse ülemineku tingimustes, sidudes selle müügihinna tasumisega, näitab, et poolte tegelikuks tahteks oli endise olukorra taastamine ja müügihinna tasumist ei eeldatudki. AS BBB võimetus oma majanduslikust olukorrast tulenevalt müügihinda tasuma, oli ilmne. 22.12.2009 tõestas Tartu notar Paavo Uibopuu OÜ ÜÜÜ avalduse, milles T. Toompere osaühingu nimel kinnitas, et vastavalt 16.02.2009 OÜ SSS osa müügilepingule jättis ostja AS BBB täitmata müügihinna tasumise kohustuse. Müügileping on tühine ÄS § 159 lg 1 p 1 ja p 4 alusel, kuivõrd T. Toompere oli tehingu tegemise ajal nii müüja kui ka ostja, ainuosanik ja ainuaktsionär ning ainuke juhatuse liige. Ta palus viivitamatult kanda tagasi OÜ SSS 40 000 kroonise nimiväärtusega osa omandiõigus OÜ-le ÜÜÜ . 29.01.2010 on OÜ ÜÜÜ ainuosaniku protokollilise otsusega tühistatud ka 28.01.2009 AS-le TTT väljastatud arved nr 7 ja 8 OÜ SSS ja OÜ VVV osade eest tasumisele kuuluvate summade kohta, kuna tehingud, mille alusel arved esitati, olid tühised. 05.02.2010 teatas OÜ ÜÜÜ nimel T. Toompere MTA-le parandusdeklaratsiooni esitamisest 2009 jaanuari kohta, kuna OÜ ÜÜÜ ja AS TTT vahel 28.01.2009 sõlmitud kokkulepped OÜ SSS ja OÜ VVV osa võõrandamise kohta osutusid tühiseks. Ta palub anda korralduse täitemenetluse lõpetamiseks, kuna seoses tehingute tühisusega võlgnevust 4 139 955 krooni ei tekkinud. MTA jättis parandusdeklaratsiooni arvesse võtmeta, kuna ostja on reaalselt vähendanud nende tehingute arvelt maksukohustust 4 140 000 krooni võrra, mida ei ole riigieelarvesse tagastatud ja aktsiaselts on äriregistrist kustutatud. 4.
17. Maakohus leidis, et T. Toomperele esitatud süüdistus selles, et ta esitas raamatupidaja A.P. i vahendusel maksuhaldurile 2009 jaanuarikuu käibedeklaratsioonis valeandmeid käibemaksu tagastusnõude alusetu tekitamise eesmärgil, on tõendamist leidnud. Valeandmete esitamine seisnes selles, et T. Toompere lasi raamatupidajal kajastada 2009 jaanuarikuu käibedeklaratsioonis alusetult sisendkäibemaksu summas 4 140 000 krooni ehk 264 600,62 eurot, võttes aluseks näilikud tehingud, 6 s.o AS TTT ja OÜ ÜÜÜ vahelise 28.01.2009 kokkuleppe, selle alusel koostatud arved ning OÜ SSS ja OÜ VVV osade notariaalse müügilepingu. MKS § 83 lg 4 alusel ei võeta näilikku tehingut maksustamisel arvesse. 4.
18. Siinkohal ei nõustunud maakohus T. Toompere kaitsjaga selles, et süüdistuse pinnalt ei ole võimalik öelda, millist näilist tehingut prokurör silmas pidas, mistõttu on süüdistusakt puudulik ja kaitsjal ei ole võimalik oma kaitseõigust teostada. TsÜS § 89 lg 1 sätestab näiliku tehingu mõiste. Analüüsitud tõendite alusel oli maakohus seisukohal, et pooled ei soovinud tegelikult osaühingute osasid võõrandada, vaid jätta maksuhaldurile üksnes sellist muljet, et tehingud on toimunud, et oleks võimalik tekitada tagastusnõue. Maakohus nõustus T. Toompere kaitsja seisukohaga, et ainuüksi see asjaolu, et võõrandamise tehingud on tehtud juriidiliste isikute poolt, kes on sama füüsilise isiku kontrolli all, ei anna alust väita, et selline tehing on näilik MKS § 83 lg 4 tähenduses. Samas annab selline olukord juhatuse liikmele soodsa võimaluse teha tehinguid, mida temast sõltumatu äriühing ei oleks nõus tegema. Tulenevalt sellest, et mõlemat poolt esindas üks ja sama isik, ei tõusetu käeolevas asjas küsimust sellest, et üks pool ei oleks teadnud, milline on teise poole tegelik tahe vastavalt TsÜS § 75 lg-le
19. Hinnang, et OÜ SSS ja OÜ VVV osade müügitehing ja 28.01.2009 väljastatud arved olid näilikud, tuleneb mitmete kriminaalasjas tuvastatud asjaolude kogumist, mida maakohus analüüsis ja esitatakse kokkuvõtvalt. Lisaks sellele, et tehingud on tehtud osapoolte vahel, kes olid T. Toompere kontrolli all, puudus nendel tehingutel majanduslik mõttekus, osaühingute osad olid hinnatud nende tegelikust väärtusest oluliselt kõrgemaks. Tehingud tehti olukorras, kus ostjal, s.o maksejõuetul AS-l TTT , puudus võimalus kokkulepitud müügihinda tasuda. Samas oli ka müüja, s.o OÜ ÜÜÜ finantsolukord selline, mis ei võimaldanud nendelt tehingutelt käibemaksu tasuda. Maakohtu hinnangul on need tehingud tehtud T. Toompere teadmisel, et kokkulepitud müügihinda ei tasuta kunagi, samuti jätab selleks rahalisi vahendeid mitteomav OÜ ÜÜÜ tasumata käibemaksu. Niipea kui kadus ära vajadus näidata panga ees AS TTT varalist seisu paremana, pärast seda, kui T. Toompere oli leidnud OÜ T.R.E.C. näol investori, kes omandas 29.02.2009 panga nõude AS TTT vastu, taastati õiguslikult endine olukord, ootamata ära maksetähtaja saabumist. OÜ ÜÜÜ sai OÜde VVV ja SSS osad tagasi ilma, et vahepeal oleks tehingutega seoses mingit rahalist liikumist toimunud. 19.05.2009 sai AS TTT tagasi enammakstud käibemaksuna 3 781 668 krooni. Kuna näilikku tehingut maksustamisel arvesse ei võeta, ei saa sellest tekkida käivet KMS § 4 lg 1 p 1 tähenduses ning sellest tulenevalt ei ole ka sisendkäibemaksu mahaarvamine KMS § 29 lg 1, lg 3 p 1 ja § 31 lg 1 alusel lubatud, mistõttu ei olnud T. Toomperel seaduslikku alust eespool nimetatud näiliku tehingu alusel koostatud arvete andmeid käibedeklaratsioonis käibena deklareerida. Seega esitas T. Toompere AS TTT juhatuse liikmena maksuhaldurile teadvalt valeandmeid tagastusnõude tekitamise eesmärgil, mille tulemusel tagastas maksuhaldur äriühingu ettemaksukontole alusetult käibemaksu kokku summas 3 781 668 krooni, s.o 241 692,64 eurot. Sellega pani ta toime

§ 3892

järgi kvalifitseeritava kuriteo, kuna alusetult tagastatud summa ületas teo toimepanemise ajal kehtinud suurele kahjule vastava määra ja ka praegu kehtiva suure varalise kahju summa.

RS § 8 p 2 kohaselt oli selleks kahju, mis ületab kehtivat palga alammäära (2009. aastal 4350 krooni) ühes kuus sajakordselt, s.o 435 000 krooni. Samuti vastab toimepandud teo objektiivne koosseis käesoleval ajal kehtivale

§ 389

¹ redaktsioonile – see on maksuhaldurile valeandmete esitamine tagastusnõude tekitamise eesmärgil. Erinevalt varasemast koosseisust ei eelda see kuriteo lõpule viimiseks maksutagastuse saamist.

§ 121p 2 kohaselt on suur kahju see, mis ületab 40 000 eurot.

4.10. Teo toimepanemise ajal kehtinud

§ 3892

kohaselt oli maksukelmus lõpule viidud siis, kui maksuhaldurile valeandmete esitajale tehti alusetult maksutagastus. Kuriteo kvalifitseerimisel ei oma tähtsust, kas OÜ ÜÜÜ tulevikus oma käibemaksukohustuse täidab või mitte. Maakohus leidis, et T. Toompere pani maksupettuse toime vahendliku täideviijana vastavalt

§ 21lg-le 1.

Ta kasutas vahendina ära AS TTT raamatupidajat A.P. i, valitsedes teda ülekaaluka teadmisega. A.P. i ütlustega on tõendatud, et ta kandis AS TTT , VVV OÜ ja ÜÜÜ OÜ puhul arvutisse T. Toompere poolt 7 esitatud arvete andmed, tegi vastavad arvutused ja aruanded ning esitas maksuametile maksudeklaratsioonid e-maksuameti kaudu. Kas äriühing on käibemaksukohuslane, selle otsustas T. Toompere. Millistest vahenditest tasuti OÜ -te VVV ja SSS eest, ta ei tea. Tunnistaja ütlustest nähtuvalt tegutses ta vaid äriühingute juhatuse liikmelt T. Toomperelt saadud dokumentide ja korralduste alusel ning tal puudus teave sellest, et andmed, mida ta raamatupidamisprogrammi sisestab ja mille alusel esitab maksuametile käibedeklaratsioonid, ei ole sisult õiged. Faktiliselt esitas A.P. küll maksuametile AS TTT raamatupidajana valeandmeid sisaldavaid käibemaksudeklaratsioone, kuid tal puudus tahtlus toime panna maksukuritegu. 4.11. Subjektiivsest küljest eeldab

§ 3892kuriteokoosseis tahtlust.

Maksuhaldurile esitatavate andmete ebaõigsuse suhtes on vajalik vähemalt otsene tahtlus. Tagastusnõude suurendamise osas on nõutav kavatsetus.

§ 16

lg 2 sätestab, et isik paneb teo toime kavatsetult, kui ta seab eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teab, et see saabub, või vähemalt peab seda võimalikuks. Isik paneb teo toime kavatsetult ka siis, kui ta kujutab endale ette, et süüteokoosseisule vastav asjaolu on eesmärgi saavutamise hädavajalik tingimus. Kaitsja arvates ei ole tahtlust tuvastatud. Süüdistaja ei ole üheselt viidanud ega tuvastanud, nagu oleks T. Toompere AS TTT 2009 jaanuarikuu käibedeklaratsiooni esitades arvanud, et 28.01.2009 kokkuleppe näol AS TTT ja OÜ ÜÜÜ vahel ei olnud tegemist sellise osa üleandmise kokkuleppega, mis ei anna alust käibemaksuga maksustada. Maakohus kaitsja sellise seisukohaga ei nõustu ja leidis, et T. Toompere pani maksukelmuse toime kavatsetult. 28.01.2009 sõlmitud kokkulepped olid tehingule seaduses sätestatud vormi järgimata jätmise tõttu tühised. T. Toomperel on juriidiline haridus, ta oli selleks ajaks üle kümne aasta tegelenud kinnisvaraga seotud äriühingutes. Seega pidi ta olema teadlik osade ja kinnistute võõrandamistehingutele kehtestatud nõuetest, samuti sellest, millal tekib käive käibemaksuseaduse mõttes. Tema tegevus kogumis seda ka kinnitab. T. Toompere tegutses eesmärgipäraselt, tehes mitmeid tehinguid selleks, et valeandmeid esitades näidata käivet, tekitada sellega võimalus deklareerida suurt käibemaksu selleks, et AS-l TTT tekiks alusetult võimalus tagasi saada enammakstud käibemaksu suures summas. Teo õigusvastasust ja T. Toompere süüd välistavaid asjaolusid maakohus ei tuvastanud. 5. Süüdistatavate X.X. , J. Soometsa, T. Toompere ja OÜ T.R.E.C. süüdistuste osas leiavad kaitsjad, et süüdistatavate tegevuses puudub kuriteo koosseis. Maakohus asus seevastu seisukohale, et süüdistatavad tuleb süüdi tunnistada vastavalt

§ 3892

lg-le 2 ja

§ 3892lg-le 3.

5.

1. Kriminaalasjas uuritud tõenditest nähtuvalt oli AS TTT alates 2008 algusest majanduslikes raskustes, 31.10.2008 oli välja kujunenud püsiv maksejõuetus. Kinnisvaraturg oli madalseisus. Maksuamet jättis rahuldamata T. Toompere taotluse käibemaksuvõla ajatamiseks, Swedbank ei nõustunud pikendama laenude tähtaegu. 18.11.2008 seisuga oli AS TTT tagastamata laenu võlg panga ees üle 52 miljoni krooni. T. Toompere oli sunnitud tegelema investorite otsimisega oma äriühingute finantsolukorra parandamiseks. Tunnistaja M.K. i ütluste kohaselt võttis kõik otsused vastu juhatus. Raamatupidamisdokumendid tõi talle J. Soomets, meili teel sai arveid ka X.X. lt. OÜ-ga T.R.E.C. seonduvalt on ta suhelnud T. Toomperega 2009 vaid üksikud korrad, kui vanad arved tulid vanale aadressile ja ta toimetas need edasi. Kuna J. Soomets kasutas õigust kohtus ütlusi mitte anda, võttis maakohus KrMS § 294 p 1 alusel tõendina vastu tema poolt 10.06.2010 ja 05.08.2010 kahtlustatavana antud ütlused. J. Soometsa ütluste kohaselt oli tema ülesandeks OÜ T.R.E.C. rahastamine, suhted pankadega, võimalike objektide analüüs. X.X. ülesandeks oli juriidiline pool, suhted rentnikega, kommunikatsiooni firmadega. Raamatupidamise dokumendid esitas M.K. ile tema või X.X. . OÜ-l T.R.E.C. töötajaid ei olnud. Põhilisteks lepingupartneriteks olid AS TTT , OÜ VVV , Swedbank ja Marfin Pank. 5.
2. 16 päeva pärast OÜ T.R.E.C. loomist, 27.02.2009, sõlmisid AS Hansapank ja OÜ T.R.E.C. nõude loovutamise lepingu, mille kohaselt omandas OÜ T.R.E.C. pangalt võlgniku AS TTT vastu oleva panga nõude summas 3 865 340,30 eurot. See koosnes tagastamata laenu 8 põhiosast summas 3 250 962,57 eurot, tasumata intressidest summas 39 747,43 eurot ja viivistest summas 574 630,30 eurot. Koos nõudega loovutati ka tagatis. 03.03.2009 sõlmisid AS TTT , AS Hansapank ja OÜ T.R.E.C. hüpoteekide loovutamise lepingu, hüpoteekidega tagatavate nõuete muutmise lepingu, asjaõiguslepingud ja kinnistamisavaldused. 03.03.2009 teatas Swedbank AS-le TTT , et on loovutanud 21.02.2008 sõlmitud laenulepingust nr 08-015306-JI tulenevad nõuded OÜ-le T.R.E.C., paludes seda käsitleda loovutamisdokumendina VÕS § 172 mõttes. J. Soometsa ütluste kohaselt müüs Swedbank nõuet AS TTT vastu kordades odavamalt ja see tundus atraktiivne, kokku lepiti summale 18 miljonit krooni. J. Soometsa 19.01.2009 kirjast nähtub, et ta tegi AS-le Swedbank täiendatud pakkumise, OÜ XXX ja OÜ Xxx omanike ringi mõtteid väljendades, soetamaks pangalt AS TTT vastu olevat nõuet, hinnates nõude tagatiseks olevate kinnistute väärtuseks 17 500 000 krooni. Seega tegeleti pangalt TTT AS vastu oleva nõude omandamisega enne kui loodi OÜ T.R.E.C.. J. Soomets ei ole seda eitanud, öeldes, et OÜ T.R.E.C. asutamisprotsess ja AS TTT vastu oleva nõude loovutamisprotsess käisid paralleelselt. 5.
3. Asjaolu, et OÜ T.R.E.C. oli loodud selleks, et omandada Swedbank nõue AS TTT vastu, kinnitavad ka panga dokumendid (e-kirja väljatrükk) ning tunnistaja E.V. ütlused. Kaitsjad leiavad, et e-kirja väljatrükk ei ole tõendina lubatud, kuna osa informatsiooni on kinni kaetud või puudub. Tegemist on anonüümse arvamusega ja kirja koostaja ütlustega, mistõttu tuli järgida ütluste andmise kohta kehtivat regulatsiooni. Maakohus leidis, et e-kirja väljatrükk on käsitatav muu dokumendina KrMS § 63 lg 1 tähenduses ja seega on see lubatav tõend isikute süü tuvastamiseks. Maakohus nõustus kaitsjatega selles, et sellise tõendi puhul, kus osa andmeid on eemaldatud, tõusetub selle usaldusväärsuse küsimus, kuid kohtul ei ole kahtlusi nimetatud tõendi usaldusväärsuse osas. Kahe tunnistaja ütlustega on kinnitust leidnud, et tegemist on pangasisese e-kirjaga, selle koostaja on teada. Seega ei ole kohtumenetluse ajal enam tegemist anonüümse arvamusega. Kirja koostajat ei ole menetlusosalised taotlenud üle kuulata. Käesoleval juhul on tegemist pangatöötajate omavahelise kirjavahetusega, mitte menetlejale antud teabega, mistõttu ei olnud seda võimalik vormistada tunnistaja ütlustena. Seega on tegemist lubatud tõendiga, millele on võimalik tugineda. Kaitsjate hinnangul on laenukomitee otsuse väljavõte lubamatu tõend, sest ei ole näha komitee liikmed, protokollija ja sekretär. Maakohtu hinnangul on laenukomitee otsuse väljavõtte puhul tegemist muu dokumendiga KrMS § 63 lg 1 tähenduses ja seega on see lubatav tõend. Selle dokumendi on menetlejale vastavalt esitatud päringule edastanud 25.05.2010 kirjaga Swedbank AS jurist, kahtlust ei ole, et tegemist on vastava panga dokumendiga. Tõendi sisu usaldusväärsust on võimalik kontrollida teiste kogutud tõenditega, milleks on tunnistaja E.V. ütlused, J. Soometsa ütlused, samuti AS TTT laenukohustuste ja vara kohta esitatud kirjalikud tõendid. Siinkohal nõustus maakohus kaitsjate seisukohaga, et AS Swedbank 25.05.2010 kirjas sisalduvad E.R. i selgitused ei ole lubatud tõendiks, kuna need ei ole esitatud menetlusseadustikus lubatud tõendiliigi kujul. Tegemist on ütlustega, mille puhul tuleb järgida vastavat tunnistaja ülekuulamise kohta käivat regulatsiooni. E.R. on menetleja poolt ka tunnistajana üle kuulatud. 5.
4. OÜ T.R.E.C. tasus pangale 18 000 000 krooni kahes osas 02.03.2009 - 03.03.2009 vahenditest, mis laekusid osaühingutelt Prrr ja DGG, mis nähtub OÜ T.R.E.C. konto väljavõttest. Prrr OÜ juhatuse liige M.K. ja OÜ T.R.E.C. juhatuse liige J. Soomets on 02.03.2009 allkirjastanud laenulepingu, mille kohaselt andis OÜ Prrr OÜ-le T.R.E.C. laenu 12 000 000 krooni osaliste väljamaksetena. Samal kuupäeval on OÜ T.R.E.C. sõlminud ka teise laenulepingu OÜ-lt DGG 12 000 000 krooni laenu saamiseks. Tähe 127A läbiotsimisel ära võetud käsikirjaliste märkmetega paberil skeem näitab, millistest vahenditest rahastas OÜ T.R.E.C. vastavalt 27.02.2009 nõude loovutamise lepingule AS TTT vastu oleva AS Swedbank nõude ostu. Skeemil märgitud OÜ DGG, OÜ Xxx ja OÜ MMM ei saa lugeda 9 seotud isikuteks TuMS § 8 mõttes, küll aga nähtub sellest, et nad olid tehingute kaudu seotud ja neil oli ühiseid majanduslikke huve. Vaatamata eeltoodule sõlmisid AS TTT ja OÜ T.R.E.C. 20.03.2009 hüpoteekidega koormatud kinnistute ja kinnistu mõttelise osa müügilepingu, mille kohaselt AS TTT müüs OÜ-le T.R.E.C. viimase kasuks hüpoteekidega koormatud kinnistud Magasini 3G, Tallinn; Villa tn 1, Pärnu; Herne tn 45/47, Tartu; Gildi tn 2, Tartu; Tartumaa, Tähtvere vald, Märja alevik; Kooli tn 63, Pärnu; Tähtvere 19, Tartu; Lembitu 1E, Tartu, Kalevi 32 ja kinnistu Tartu; Kalevi tn 10-8 mõttelise osa. Lepingu kohaselt müüdi need 60 450 000 krooni eest, ostja kohustus tasuma müügihinna hiljemalt 23.03.
5. Müüja ja ostja leppisid kokku, et kogu hind tasutakse tasaarvestuse teel. Müügilepingu esemeks olevate kinnistute väljatrükid kinnistusraamatust tõendavad, et vastavalt 20.03.2009 AS TTT ja OÜ T.R.E.C. vahel sõlmitud hüpoteekidega koormatud kinnistute ja kinnistu mõttelise osa müügilepingule, mis sisaldas ka asjaõiguslepingu/kinnistamisavaldust, kanti märtsis 2009 kinnistusraamatusse uue omanikuna OÜ T.R.E.C.. 5.
6. 20.03.2009 on AS TTT koostanud OÜ-le T.R.E.C. müüdud kinnistute ja ühe kinnistu mõttelise osa kohta arved maksetähtajaga 23.03.
7. Kokku oli summa 60 450 000 krooni, millest käibemaks oli 7 322 033,70 krooni. 23.03.2009 sõlmisid AS TTT ja OÜ T.R.E.C. kokkuleppe vastastikuste nõuete tasaarvestamiseks, mis jõustus selle allkirjastamisest. Selle kohaselt võlgnes AS TTT kokkuleppe sõlmimise seisuga OÜ-le T.R.E.C. 4 618 870,28 eurot (72 269 615,72 krooni) tulenevalt 21.02.2008 sõlmitud laenulepingust nr 08-015306-IJ ja selle lisadest. OÜ T.R.E.C. võlgnes vastavalt arvetele nr 131-140 60 450 000 krooni. Pooled leppisid kokku, et nad lõpetavad vastastikused kohustused selliselt, et loevad täielikult lõppenuks AS TTT nõude OÜ T.R.E.C. vastu summas 60 450 000 krooni ja OÜ T.R.E.C. nõude AS TTT vastu viivisnõudes 713 782,55 eurot, intressinõudes 39 747,43 eurot ja tagastamata laenu põhinõudes 3 109 929,17 eurot. Peale tasaarvestust võlgneb AS TTT OÜ-le T.R.E.C. tagastamata laenu põhiosa summas 755 411,13 eurot. 5.
8. 31.03.2009 sõlmisid X.X. ja J. Soomets OÜ T.R.E.C. juhatuse liikmetena AS-ga TTT , mida esindas T. Toompere, müügilepingu Tartus, Lembitu 1E ärimajas asuva söögikoha sisseseade kohta. Nimetatud lepingu kohaselt ostis OÜ T.R.E.C. AS-lt TTT erinevaid esemeid kokku 1 024 591 krooni eest, s.h köögisisutuse ja tehnika vastavalt OÜ Metos poolt koostatud loetelule. Hind sisaldas käibemaksu. Ostja kohustus müügihinna tasuma lepingu sõlmimise päeval ning müüja üle andma lepingu eseme kaudse valduse. Ostja kinnitas, et on teadlik sellest, et lepingu ese on kolmanda isiku – OÜ Glll - otseses valduses. 31.03.2009 esitas AS TTT OÜ-le T.R.E.C. vastavalt sellele lepingule arve nr 149 summas 1 024 591 krooni, sh käibemaks 156 293, 54 krooni. 31.03.2009 sõlmisid AS TTT ja OÜ T.R.E.C. pandiõiguse loovutamise lepingu. AS TTT loovutas tasuta OÜ-le T.R.E.C. pandiõiguse, mis tulenes tema ja OÜ Glll vahel 01.10.2008 sõlmitud pandilepingust, mis tagas samal kuupäeval sõlmitud Tartus, Lembitu 1E asuva äriruumi üürilepingust tulenevaid üürileandja nõudeid. Loovutamise põhjuseks oli asjaolu, et AS TTT võõrandas 20.03.2009 OÜ-le T.R.E.C. Tartus, Lembitu 1E asuva kinnistu, sh üürilepingu alusel OÜ Glll kasutuses oleva kinnistu osa, ning pooled on kokku leppinud kinnistu võõrandamisel, et üürileandja õigused ja kohustused lähevad omandajale üle arvates kinnistu valduse üleandmisest. 01.04.2009 sõlmisid AS TTT ja OÜ T.R.E.C. kokkuleppe vastastikuste nõuete tasaarvestamiseks eeldusel, et AS TTT võlgneb 21.02.2008 sõlmitud laenulepingust nr 08-015306-JI ja selle lisadest tulenevalt OÜ-le T.R.E.C. 766 238,69 eurot. Pooled leppisid kokku, et loevad täielikult lõppenuks 31.03.2009 müügilepingust tuleneva AS TTT nõude OÜ T.R.E.C. vastu summas 1 024 591 krooni ning laenu põhiosa nõude 54655,74 euro ulatuses, OÜ T.R.E.C. viivise nõude AS TTT vastu summas 9064,93 eurot, intressi nõude summas 1762,63 eurot. Peale tasaarvestust võlgneb AS TTT OÜ-le T.R.E.C. tagastamata laenu põhiosa summas 700 755,39 eurot. Mõlema vastastikuste nõuete tasaarvestamise kokkuleppega tasaarveldati ka käibemaksu osa – esimesel juhul oli see 7 322 033,70 krooni, mida sisaldas summa 60 450 000 krooni, ja teisel juhul 156 293, 54 krooni, mis sisaldus 1 024 591 krooni sees. See näitab, et AS TTT oli nõus sellega, et 10 OÜ T.R.E.C. ei tasu talle käibemaksu, mis peab laekuma riigile, samas tekkis OÜ-l T.R.E.C. võimalus see tagasi küsida. Väljatrükk Maksumaksjate ja Maksukinnipidajate riiklikust registrist tõendab, et 09.04.2009 esitas OÜ T.R.E.C. 2009 märtsikuu käibedeklaratsiooni, milles on deklareerinud käibemaksu summas 0 ja sisendkäibemaksu summas 7 516 907 krooni. Väljatrükk APEX-st tõendab, et 19.05.2009 on kantud OÜ T.R.E.C. ettemaksukontole 7 516 907 krooni. Väljatrükkidelt APEX süsteemist nähtub, et OÜ T.R.E.C. on 26.05.2009 esitanud tagastustaotluse summas 7 500 000 krooni, MTA on vastu võtnud tagastamisotsuse täita taotlus täissummas. Maksuhaldur kandis 27.05.2009 OÜ T.R.E.C. arvelduskontole 7 500 0000 krooni, millest järgmisel päeval kanti nii OÜ DGG kui ka OÜ Prrr arvele 3,5 miljonit krooni. See on summa, mida nimetas R.V. OÜ-le T.R.E.C. antud laenu esimese tagasimaksena 2009 mais. 5.
9. Järgnevalt käsitles maakohus 2009 OÜ-ga VVV seotud tehinguid, mis olid aluseks 2009 augustikuu käibedeklaratsiooni esitamisel. Seejärel andis maakohus õigusliku hinnangu 2009 märtsija augustikuu käibedeklaratsioonides valeandmete esitamise ja alusetu maksutagastuse saamise kohta. 5.7.
10. Samasugust skeemi, nagu eelnevalt oli kasutatud AS TTT puhul, kasutas OÜ T.R.E.C. ka OÜ VVV puhul: OÜ T.R.E.C. omandas AS-lt Swedbank rahalise nõudeõiguse majanduslikes raskustes OÜ VVV vastu, seejärel ostis OÜ-lt VVV tema enda kasuks hüpoteegiga koormatud kinnisasja, tekitades nõude enda vastu. Seejärel tehingud tasaarvestatakse. Käibemaksu riigile ei tasuta, OÜ-l T.R.E.C. tekib võimalus taotleda riigilt käibemaksu tagasi. OÜ VVV asutati OÜ ÜÜÜ ja OÜ KKK poolt 12.08.2008, ainsaks juhatuse liikmeks oli kuni 05.08.2011 T. Toompere. 17.09.2008 sai OÜ VVV AS-lt Swedbank vastavalt laenulepingule nr 08-133830-JI laenu 492 119,69 eurot (7,7 miljonit krooni) AS TTT ja Panga vahel sõlmitud laenulepingu nr 06105290JI refinantseerimiseks. Laenu tagatiseks oli kinnistu asukohaga Vaba tn 46, Tartu. Laen tuli tagastada hiljemalt 17.06.2009 kinnistu VVV korterelamus rajatavate korterite müügist laekunud müügihinna arvelt. Samal kuupäeval kanti maksekorralduse kohaselt laenusumma OÜ VVV kontole. 17.09.2008 sõlmisid AS TTT ja OÜ VVV ning hüpoteegipidajad AS Hansapank ja OÜ KKK kinnistu müügilepingu, mille kohaselt müüdi Tartu linnas VVV asuv kinnistu 11 418 232,14 krooni eest, millest 2 miljonit krooni loeti ostja poolt tasutuks vastavalt müüja, ostja ja OÜ KKK vahel 16.09.2008 sõlmitud võla ülekandmise lepingule. 7 676 467,92 krooni kohustus ostja tasuma AS Hansapank vahekontole 3 pangapäeva jooksul ja 1 741 764,22 krooni müüja kontole hiljemalt 20.01.
11. Hüpoteegipidajad ja OÜ VVV leppisid kokku, et selle lepingu sõlmimisest alates on tagatud selle hüpoteegiga üksnes hüpoteegipidajate nõuded OÜ VVV vastu. 06.05.2009 teatas AS Swedbank volitatud esindaja E.V. OÜ-le VVV 17.09.2008 sõlmitud laenulepingu nr 08-133830-JI ülesütlemisest, kuna selle kuupäeva seisuga oli nimetatud laenulepingust tulenev intressivõlg panga ees üle 130 000 krooni (8308,32 eurot). Pank teatas, et kui võlgnik ei tasu võlasummat hiljemalt 19.05.2009, loeb pank lepingu ülesöelduks alates 20.05.
12. Pank pakkus võimalust loovutada nõue kolmandale isikule. OÜ T.R.E.C. tegi pangale vastuvõetava pakkumise ja nõue loovutati. 5.7.
13. Kaitsjad on hinnanud ka OÜ-ga VVV seotud laenukomitee otsuseid lubamatuteks tõenditeks, sest olulises osas on informatsioon kinni kaetud. Maakohus sellega ei nõustunud. Dokumente on võimalik pidada usaldusväärseteks vaatamata osade andmete kinni katmisele. Tõendite usaldusväärsust on võimalik kontrollida teiste kogutud tõenditega, milleks on laenuhalduri E.V. ütlused, J. Soometsa ütlused, samuti OÜ VVV kohta esitatud kirjalikud tõendid. 5.7.
14. 22.07.2009 sõlmisid AS Swedbank ja OÜ T.R.E.C. nõude loovutamise lepingu, mille kohasel loovutas Pank OÜ-le T.R.E.C. 4 miljoni krooni eest võlgniku OÜ VVV vastu 17.09.2008 laenulepingust nr 08-133830-JI tuleneva nõude summas 548 292,63 eurot. Koos nõudega loovutas 11 pank ka laenu tagatise – kinnistu VVV , Tartu. Ostuhinna kohustus omandaja tasuma hiljemalt 22.07.
15. Samal kuupäeval koostatud üleandmise-vastuvõtmise aktides kinnitasid pooled, et omandajale on üle antud kõik dokumendid võlanõude ja tagatiste kohta. AS Swedbank andis OÜ-le T.R.E.C. üle lepingu esemeks olevate VVV korteriomandeid koormanud ühishüpoteegi summas 9,3 miljonit krooni ning omaniku OÜ VVV ja hüpoteegipidaja OÜ KKK kokkuleppel kustutati viimase kasuks seatud ühishüpoteek 1,5 miljonit krooni. 14.08.2009 müüs OÜ VVV hüpoteegiga OÜ T.R.E.C. kasuks koormatud VVV korteriomandid OÜle T.R.E.C. 7 411 900 krooni eest. Eeltoodud lepingu alusel esitas OÜ VVV 14.08.2009 OÜ-le T.R.E.C. kaks arvet: arve nr 1 summas 7 411 900 krooni (s.h km 1 235 316,97) ja arve nr 2 summas 790 100 krooni (s.h km 131 683,33). Arve nr 2 aluseks oli varasemast müügilepingust tulenevate müüja nõudeõiguste ja kohustuste üleandmine, millest ei teki KMS § 4 lg 1 mõttes ja käibemaksu lisamine ei oleks olnud ebaseaduslik ka sellise kehtiva tehingu puhul. 5.
16. 19.08.2009 sõlmisid OÜ VVV , keda esindas juhatuse liige T. Toompere, ja OÜ T.R.E.C., keda esindasid juhatuse liikmed X.X. ja J. Soomets, kokkuleppe vastastikkuste nõuete tasaarvestamiseks. Selle kokkuleppega tasaarvestati osaliselt OÜ VVV võlgnevus OÜ-le T.R.E.C., mis tulenes AS Swedbank ja VVV vahel 17.09.2008 sõlmitud laenulepingust, summas 568 961,66 eurot (8 902 315,51 krooni) ning OÜ T.R.E.C. võlgnevus VVV OÜ-le summas 8 202 000 krooni, mis tulenes poolte vahel 14.08.2009 sõlmitud korteriomandite müügilepingust. Pärast tasaarvestust võlgnes OÜ VVV OÜ-le T.R.E.C. veel tagastamata laenu põhiosa summas 44 758,32 eurot. Ka selle kokkuleppega tasaarvestati muuhulgas müügihinnas sisaldunud käibemaksu osa. 25.05.2010 väljatrükid APEX süsteemist tõendavad, et 21.09.2009 esitas OÜ T.R.E.C. maksuametile 2009 augustikuu käibemaksudeklaratsioonis tagastusnõude summas 1 386 634 krooni. Sellest summa 1 367 000 krooni on vaidlustatud ja täitmine peatatud. 02.06.2011 kanti alusetult deklareeritud sisendkäibemaksu tõttu tekkinud enammakse summas 87 367,22 eurot (1 367 000 krooni) OÜ T.R.E.C. arvelduskontole. Käesoleval juhul ei ole tõendeid selle kohta, et OÜ T.R.E.C. oleks teinud AS-le TTT või OÜ VVV ettepaneku nõude vabatahtlikuks täitmiseks. Samuti ei pöördunud OÜ T.R.E.C. kohtutäituri poole, kuigi nõuded muutusid sundkorras sissenõutavaks vastavalt TMS § 2 lg p-le 19, kui pooled leppisid hüpoteekide loovutamisel kokku kinnisasja omaniku kohustuses alluda kohesele sundtäitmisele täitemenetluse seadustikus ettenähtud korras. Kaitsjad on seisukohal, et kohtutäituri poole pöördumine oleks OÜ-le T.R.E.C. olnud suurte kulude tõttu majanduslikult ebamõistlik. AS Swedbank analüütik leidis, et AS TTT laenu tagatiseks olevate kinnistute väärtus oli kokku 18 miljonit krooni. Selle hinnaga oli pank nõus loovutama ca 60 miljoni suuruse nõude koos hüpoteekidega vastloodud OÜ-le T.R.E.C.. Kui kinnistud oleks olnud sellest oluliselt kõrgema turuhinnaga, oleks pangal olnud majanduslikult ebamõistlik neid selle hinnaga loovutada, vaid rahuldada oma nõue vara sundmüügi teel. Samasugune olukord on VVV kinnistu puhul. Pank loovutas ca 8 miljoni krooni suuruse nõude poole hinnaga, 4 miljoni krooni eest. Maakohus ei lähtunud siinkohal eeldusest, et panga poolt nõuete müügi hind vastas kinnistute turuhinnale. Viimane võis olla kõrgem. Maakohtul ei olnud võimalik olemasolevate tõendite alusel öelda, milline oli nende kinnistute täpne turuväärtus, kuid eeltoodu valguses on ilmselge, et nende tegelik hind oli oluliselt väiksem kui see, mida näidati müügilepingutes. Kuna maakohtu hinnangul oli tegemist näilike tehingutega, ei oma kinnistute täpne väärtus kriminaalasjas tähtsust. MKS § 83 lg 4 alusel ei võeta näilikku tehingut maksustamisel arvesse. OÜ T.R.E.C. omandas esmalt kaks nõuet, vastavalt 18 miljoni ja 4 miljoni krooni eest, koos nõuetega loovutas pank kõik neid taganud hüpoteegid. Seejärel ostis OÜ T.R.E.C. samu nõudeid tagavad kinnistud hinnaga 60 miljonit ja 8 miljonit krooni. Kokku oleks OÜ-l T.R.E.C. tulnud tasuda AS TTT vastu oleva panga nõude omandamise ja hüpoteegiga koormatud kinnistute eest ca 78 miljonit krooni 12 ning VVV vastu oleva panga nõude omandamise ja kinnistu eest ca 12 miljonit krooni, mis tehingutena on ebamõistlikud ja kahjulikud. Järelikult oli pooltel muu eesmärk. Järgnev käitumine, nõuete tasaarvestamine, näitab, et selleks oli soov näidata käivet suuremana, et lisada võimalikult suur käibemaks, et OÜ-l T.R.E.C. tekiks võimalus deklareerida käibedeklaratsioonis sisendkäibemaksu ja esitada seejärel käibemaksu tagastusnõue. 5.
17. Millise seadusliku võimaluse hüpoteegipidaja valib oma nõuete rahuldamiseks, on tema vaba valik ja ei saa olla etteheidetav. Käesolevas kriminaalasjas omab asjaolu, et sooviti vältida täitemenetlust, tähtsust seetõttu, et näitab, et lisaks soovile omandada kinnistud, mitte nende müügist saadavat raha, oli OÜ T.R.E.C. juhatuse liikmetel ebaseaduslik eesmärk saada riigilt alusetu tagastusnõude tekitamisega vahendeid oma muude kohustuste täitmiseks, sh tasuda ka AS-lt Swedbank AS TTT ja OÜ VVV vastu olevate nõuete omandamiseks võetud laenu. Pärast seda, kui maksuhaldur oli 27.05.2009 kandnud OÜ T.R.E.C. arvelduskontole 7 500 0000 krooni, kanti sellest järgmisel päeval laenu tagasimaksena 3,5 miljonit krooni nii OÜ DGG kui ka OÜ Prrr arvele. OÜ T.R.E.C. esitas Tartu Halduskohtu kohtule kaebuse, milles palus MTA Lõuna maksu- ja tollikeskuse 12.01.2010 maksuotsuse nr 12.2-3/8261-9, millega maksuhaldur määras OÜ-le T.R.E.C. 2009 augustikuu eest täiendavalt tasumisele käibemaksu 1 376 000 krooni OÜ-ga VVV tehtud kinnistu ostu-müügitehingu näilikkuse tõttu, tühistada. Kohus jättis 30.04.2010 otsusega haldusasjas nr 3-10-370 kaebuse rahuldamata ja leidis, et 14.08.2009 tehing OÜ T.R.E.C. ja OÜ VVV vahel oli ettevõtte üleandmist varjav näilik tehing. Tartu Ringkonnakohtu 30.11.2010 kohtuotsusega tühistati Tartu Halduskohtu 30.04.2010 otsus ning MTA Lõuna maksu- ja tollikeskuse 12.01.2010 maksuotsus, leides, et tegemist ei ole ettevõtte üleminekuga. Riigikohus jättis 01.06.2011 kohtuotsusega haldusasjas nr 3-3-1-20-11 Tartu Ringkonnakohtu eelnimetatud otsuse selles osas muutmata, leides, et maksuotsuse argumentidega ei ole piisavalt põhjendatud maksuhalduri järeldus, et OÜ VVV ja OÜ T.R.E.C. vahel on toimunud ettevõtte osa üleminek. 5.
18. Uue süüdistuse kontseptsiooni kohaselt on süüdistatavate eesmärgiks olnud vältida täite- või pankrotimenetluses AS-le TTT ja OÜ-le VVV kuuluvate varade võlgade katteks realiseerimist ehk eesmärk viia maksejõuetutest äriühingutest OÜ T.R.E.C. abil vara välja. Tegemist on näilike tehingutega, mille puhul pooled on kokku leppinud, et tehingu tegemisel tehtud tahteavaldustel ei ole tahtele vastavaid õiguslikke tagajärgi, sest pooled tahavad jätta mulje tehingu olemasolust. AS TTT püsiv maksejõuetus oli tekkinud alates 31.10.2008, puudusid varalised vahendid ka OÜ-l VVV . Maakohtu hinnangul kinnitavad eelpool käsitletud tehingud, mis on tehtud skeemi järgi, et T. Toompere eesmärgiks oli viia vara välja võlgades äriühingust ning selleks leidis ta koostööpartnerid X.X. ja J. Soometsa näol, kes olid valmis looma selleks uue äriühingu OÜ T.R.E.C.. J. Soomets, X.X. ja T. Toompere olid omavahel tuttavad. Seda kinnitavad lisaks tunnistajate ütlustele ka tehingud X.X. , T. Toompere ja OÜ POO vahel. Pangalt AS TTT ja OÜ VVV nõuete omandamisel oli J. Soometsale ja X.X. le ilmne, et tegemist oli makseraskustes olevate äriühingute nõuetega, kes ei suutnud tasuda intresse, olid tekkinud viivise nõuded. Pärast nõuete ja hüpoteekide omandamist välditi täitemenetlust, pooled leppisid kokku OÜ T.R.E.C. kasuks hüpoteekidega koormatud kinnistute müügis OÜ-le T.R.E.C. nende tegelikust hinnast oluliselt kõrgema hinnaga, tekitades sel viisil AS TTT ja OÜ VVV nõuded OÜ T.R.E.C. vastu, mida oli võimalik seejärel tasaarveldada. AS TTT ja OÜ VVV majandustegevus lõppes sisuliselt pärast kinnistute ostu-müügi tehinguid. 5.
19. Tõendid kogumis kinnitavad, et müügilepingute sõlmimise ainus eesmärk oli luua OÜ-le T.R.E.C. näiliselt õiguspärane võimalus deklareerida käibedeklaratsioonis sisendkäibemaksu ja esitada käibemaksu tagastusnõue. Eespool analüüsitud tõendite alusel on maakohus seisukohal, et tegemist on näilike tehingutega TsÜS § 89 lg 1 mõttes, kuna pooled soovisid jätta maksuhaldurile üksnes sellist muljet, et tehingud on toimunud, et oleks võimalik tekitada tagastusnõue. 13 Kuna näilikku tehingut maksustamisel arvesse ei võeta, ei saa sellest tekkida käivet KMS § 4 lg 1 p 1 tähenduses ning sellest tulenevalt ei ole ka sisendkäibemaksu mahaarvamine KMS § 29 lg 1, lg 3 p 1 ja § 31 lg 1 alusel lubatud, mistõttu ei olnud J. Soometsal, X.X. l ja OÜ-l T.R.E.C. seaduslikku alust eespool nimetatud näilikke arveid käibedeklaratsioonides deklareerida. Süüdistusakt on vastuoluline osas, mis kajastab OÜ VVV süüdistust. Süüdistusakti kirjeldavas osas on prokuratuur väitnud, et tegemist on kuriteo katsega, kuna kuritegu jäi lõpule viimata seoses maksuhalduri sekkumisega vajadusega kontrollida käibemaksu tagastusnõude põhjendatust. Süüdistuse osas on seda käsitletud lõpuleviidud kuriteona. 02.06.2011, s.o vahetult pärast Riigikohtu otsust, kanti alusetult deklareeritud sisendkäibemaksu tõttu tekkinud enammakse summas 87 367,22 eurot (1 367 000 krooni) OÜ T.R.E.C. arvelduskontole. Maakohus leidis, et kuna maksutagastus toimus pärast kohtuotsuse jõustumist, enne seda oli maksuhaldur sekkunud ja asunud tagastusnõuet kontrollima, menetlus oli peatatud, tuleb seda käsitleda kuriteo katsena. Erinevalt käesoleval ajal kehtivast

§ 3891

koosseisust eeldas teo toimepanemise ajal kehtiv

§ 3892koosseis kuriteo lõpule viimiseks maksutagastuse saamist.

See ei muuda lõplikku süüdistatavate tegudele antavat õiguslikku hinnangut, kuna nad on toime pannud ka lõpule viidud maksukelmused, mille kvalifikatsioonis katse neeldub. OÜ T.R.E.C. juhatuse liikmed J. Soomets ja X.X. vastutavad ÄS § 180 lg 1 ja § 183 kohaselt osaühingu juhtimise ja Raamatupidamise korraldamise eest. 5.12. Seega esitasid X.X. ja J. Soomets OÜ T.R.E.C. juhatuse liikmetena ning OÜ T.R.E.C. omakorda läbi juhatuse liikmete maksuhaldurile teadvalt valeandmeid tagastusnõude tekitamise eesmärgil, mille tulemusel tagastas maksuhaldur äriühingu ettemaksukontole alusetult AS-ga TTT ga sõlmitud tehingutelt kokku summas 7 478 327,20 krooni, s.o 477 952,20 eurot, OÜ VVV 2009 augustikuu käibedeklaratsioonis kajastati alusetult sisendkäibemaksu summas 1 367 000 krooni ehk 87 367,22 eurot. Sellega panid nad toime

§ 3892

lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, kuna alusetult tagastatud summa ületas teo toimepanemise ajal kehtinud määra 5 000 000 krooni ja ka praegu kehtiva eriti suurele kahjule vastava summa.

RS § 8 p 2 kohaselt oli teo toimepanemise ajal suur kahju see, mis ületas kehtivat palga alammäära (2009. aastal 4350 krooni) ühes kuus sajakordselt, s.o 435 000 krooni. Samuti vastab toimepandud teo objektiivne koosseis käesoleval ajal kehtivale

§ 389

¹ lg 1 redaktsioonile – see on maksuhaldurile valeandmete esitamine tagastusnõude tekitamise eesmärgil.

§ 121p 3 kohaselt on suur kahju see, mis ületab 400 000 eurot.

5.13.

§ 14

lg 1 kohaselt vastutab juriidiline isik seaduses sätestatud juhtudel teo eest, mis on toime pandud tema organi, selle liikme, juhtivtöötaja või pädeva esindaja poolt juriidilise isiku huvides. Kuna juriidiline isik on õiguslik abstraktsioon, on talle omistatavad need teod, mis on toime pandud muuhulgas tema pädeva esindaja poolt juriidilise isiku huvides, käesoleval juhul juhatuse liikmete X.X. ja J. Soometsa poolt. Maakohus tuvastas, et J. Soomets ja X.X. panid kavatsetult toime

§ 3892

lg 2 järgi kvalifitseeritavad teod, s.o maksuhaldurile teadvalt valeandmete esitamise, mille tulemusena tagastati alusetult eriti suurele kahjule vastav summa. Samade tegude eest vastutab ka OÜ T.R.E.C.. Maksupettus on toime pandud OÜ T.R.E.C. huvides valdkonnas, mis on tema tegevusalaks, s.o kinnisvara ost ja müük. Seega vastutab OÜ T.R.E.C.

§ 3892

lg 3 järgi (kehtivas redaktsioonis

§ 3891lg 3 järgi).

OÜ T.R.E.C. oli maksupettuste toimepanemise ajal süüvõimeline, olles kantud alates 13.02.2009 äriregistrisse. 5.14. Maakohus leidis, et J. Soomets, X.X. ja OÜ T.R.E.C. panid maksupettuse toime vahendlike täideviijana vastavalt

§ 21lg-le 1.

Nad kasutasid vahendina Raamatupidajat M.K. it, valitsedes teda ülekaaluka teadmisega. M.K. i ütlustega on tõendatud, et kõik otsused võttis vastu juhatus, millesse tema ei kuulunud. Raamatupidamiseks vajalikud dokumendid tõi talle J. Soomets, meili teel esitas neid ka X.X. . Maksudeklaratsioonid koostas ta esitatud andmete alusel. Kuna M.K. il puudus 14 teadmine sellest, et andmed, mille alusel ta käibedeklaratsioonid koostas, ei ole õiged, puudus tal tahtlus toime panna maksukelmust. 5.

1. T. Toomperele on esitatud süüdistus OÜ T.R.E.C., X.X. ja J. Soometsa poolt maksukelmuse toimepanemisele kaasaaitamises, mis seisnes maksuhaldurile OÜ T.R.E.C. 2009 märtsi- ja augustikuu käibedeklaratsioonides valeandmete esitamises ja alusetu maksutagastuse saamises. Maakohus T. Toompere kaitsjaga ei nõustu, et T. Toomperet ei saa käsitleda maksukuriteole kaasaaitajana, ja leiab, et esitatud süüdistuse pinnalt on võimalik T. Toompere süüdi tunnistada maksukelmusele kaasaaitamises. Nii nagu täideviijate, nii ka kaasaaitaja süüdistuses on käesoleval juhul vajalik kajastada kõik tehingud ja toimingud, mis viisid valeandmete esitamiseni ja alusetu maksutagastuse saamiseni. Eraldivõetuna on kõik tehingud olnud lubatavad ja vaid kogumist joonistub välja skeem, mille kaudu maksukelmus realiseeriti. Kuigi T. Toompere teopanus maksukelmuse toimepanemisse oli oluline ja ilma tema initsiatiivi ja osaluseta ei oleks see teoks saanud, on talle esitatud süüdistus sellest osavõtus kaasaaitajana õiguslikult põhjendatud lähtudes teovalitsemisteooriast. AS TTT ja OÜ VVV kuuluvate kinnistute näilikud müügitehingud sõlmis nende kui müüja esindajana juhatuse liige T. Toompere. Vastavalt müügilepingutele kohustus müüja esitama ostjale hiljemalt 1 pangapäeva jooksul arved lepingu eseme koosseisu kuuluvate kinnistute kohta, mille hind sisaldab käibemaksu. T. Toompere allkirjas need arved, mis esitati OÜ T.R.E.C. Raamatupidajale. Nende alusel oli võimalik koostada maksuametile esitamiseks valeandmeid sisaldavad käibedeklaratsioonid. T. Toompere osalusel sõlmiti mõlemad näilikud kinnisvara müügilepingud. Nimetatud lepingute sõlmimine ja nende alusel OÜ-le T.R.E.C arvete esitamine on põhjuslikus seoses OÜ T.R.E.C., X.X. ja J. Soometsa poolt maksuametile valeandmete esitamisega. Ilma selliste osavõtutegudeta oleks põhitegu üldse ära jäänud. Kuna müügitehingute puhul oli tegemist vaid õigusnäivuse tekitamisega selleks, et OÜ-l T.R.E.C tekiks võimalus käibemaksu tagasi saada olukorras, kus T. Toompere maksejõuetud äriühingud ei olnud võimelised riigile käibemaksu tasuma, mis oli T. Toomperele teada, ei ole tegemist olukorraga, kus isik pelgalt müüb äriühingu nimel kaupu või teenuseid. 5.
2. Maakohus leidis, et X.X. , J. Soomets ja OÜ T.R.E.C. täideviijatena ning T. Toompere kaasaaitajana panid maksukelmuse toime kavatsetult. Kõik tegutsesid ühise eesmärgi nimel, tehes mitmeid tehinguid selleks, et valeandmeid esitades näidata käivet, tekitada sellega võimalus deklareerida suurt käibemaksu selleks, et OÜ-l T.R.E.C. tekiks alusetult võimalus tagasi saada enammakstud käibemaksu suures summas. Maakohus ei tuvastanud tegude õigusvastasust ega süüdistatavate süüd välistavaid asjaolusid.
3. Karistuste osas märkis maakohus järgnevat. Kuna

§ 3892

lg 2 näeb sanktsioonina ette üksnes vangistuse, ei ole võimalik kohaldada rahalist karistust. OÜ-le T.R.E.C. on võimalik tulenevalt

§ 3892lg-st 3 kohaldada üksnes rahalist karistust.

Puuduvad nii karistust kergendavad kui ka raskendavad asjaolud. Prokurör taotles T. Toomperele karistuseks 4 aastat vangistust, J. Soometsale ja X.X. le 3 aastat vangistust ning OÜ-le T.R.E.C. karistuseks 180 000 euro suurust rahalist karistust. Maakohus leidis, et taotletud karistused vastavad iga süüdistatava süü suurusele ja täidavad eripreventiivset eesmärki. T. Toomperele on põhjendatud mõista karistus üle sanktsiooni keskmise määra, kuna tal oli maksukuritegude toimepanemisel keskne roll ning lisaks on ta aidanud olulisel määral kaasa kaassüüdistatavate poolt kahe maksukelmuse toimepanemisele. X.X. , J. Soometsa ja OÜ T.R.E.C. osas leidis maakohus, et tegemist oli täideviijatega ja on põhjendatud karistada neid vangistusega sanktsiooni keskmises määras. Arvestades maksudena laekumata jäänud summa suurust ning OÜ T.R.E.C majanduslikku seisu, vastab 180 000 euro suurune rahaline karistus tema süü suurusele. Maakohus leidis, et kõigile süüdistatavatele mõistetud karistust tuleb KrMS § 306 lg 1 p 61 alusel kergendada mõistliku menetlusaja ületamise tõttu. Eeltoodut arvestades on maakohus seisukohal, et süüdistatavatele mõistetavat karistust tuleb vähendada vähemalt poole võrra, et heastada neile mõistliku menetlusaja ületamisega tekkinud kahju. T. Toomperele tuleb mõista 2 aasta pikkune 15 vangistus, X.X. le ja J. Soometsale 1 aasta 6 kuu pikkune vangistus ning OÜ-le T.R.E.C. rahaline karistus 80 000 eurot. Kuna T. Toomperet, X.X. d ja J. Soometsa ei ole varem kriminaalkorras karistatud ning süüks arvatud tegude toimepanemisest on möödunud aastaid, mille kestel on nad käitunud seaduskuulekalt, ei ole vangistuse reaalne ärakandmine otstarbekas ega vajalik. Põhjendatud on kohaldada

§ 73

sätteid ning vabastada nad vangistusest tingimisi ilma käitumiskontrolli kohaldamata. Katseaja pikkuse määramisel võttis maakohus arvesse ka seda, et menetlusaeg on olnud ebamõistlikult pikk, mistõttu peab katseaeg jääma alla keskmise pikkuse. Süüdistatavate kaitsjate apellatsioonid 7. Tartu Maakohtu 23.10.2015 otsuse peale esitasid ühisapellatsiooni J. Soometsa, X.X. ja OÜ T.R.E.C. kaitsjad A. Karu, O. Nääs ja M. Reiland, milles taotletakse maakohtu otsuse tühistamist ning uue otsuse tegemist, milles mõistetakse õigeks J. Soomets kui ka X.X.

§ 3892

lg 2 järgi ning OÜ T.R.E.C.

§ 3892lg 3 järgi.

Lisaks taotlevad apellandid J. Soometsa, X.X. ja OÜ T.R.E.C. kasuks välja mõista 105 772,87 eurot valitud kaitsjatele makstud tasu katteks. Apellantide hinnangul rikkus maakohus oluliselt menetlusõigust ja kohaldas ebaõigesti materiaalõigust. Apellatsioonis toodud seisukohad on kokkuvõtlikult järgnevad. 7.

1. Maakohtu poolt menetlusõiguse rikkumine seisneb selles, et süüdistatavad tunnistati süüdi vastuolulise süüdistuse alusel ja tõendeid hinnati valesti, mis tõi kaasa ebaõige kohtulahendi. 7.1.
2. Prokuratuur ja kohus on jätnud tähelepanuta tehingute näilikkuse tähenduse ja tagajärje. Kui OÜ T.R.E.C. ja müüjate vahelised tehingud oleks hüpoteetiliselt näilikud, tähendaks see, et tehingutel puuduksid mistahes õiguslikud tagajärjed, seega AS TTT ja OÜ VVV ei ole kunagi kinnisasju ega sisseseadet üle andnud, OÜ T.R.E.C. ei ole kunagi kinnisasju ega sisseseadet vastu võtnud, neid enda valdusesse saanud ega omanikuks saanud ning AS TTT ja OÜ VVV on endiselt vaidlusaluste kinnisasjade ja sisseseade valdajad ja omanikud. Kõik see läheb vastuollu prokuratuuri väidetega, mis muudab süüdistuse vastuoluliseks ja ennast välistavaks. 7.1.
3. Esiteks, süüdistuse kohaselt oli OÜ T.R.E.C. ja müüjate tehingute tegelikuks eesmärgiks viia varad maksejõuetust AS-st TTT ja OÜ-st VVV välja. „Varade väljaviimise eesmärk“ aga tähendab, et OÜ T.R.E.C. ja müüjate vahelised tehingud ei saanud olla näilikud, sest kui OÜ-l T.R.E.C. ja müüjatel oli „varade väljaviimise eesmärk“ ja vastav kokkulepe, siis sellega prokuratuur kinnitab ise, et toimus kinnisasjade ja sisseseade üleandmine müüjatelt OÜ-le T.R.E.C.. Kui toimus kauba üleandmine, siis tekkis ka käive ning OÜ-l T.R.E.C. oli õigus sisendkäibemaksu maha arvata. Seega oli süüdistuse väite kohaselt süüdistatavate tahe suunatud reaalse ja kehtiva tehingu tegemisele ja kinnisasjade reaalsele üleandmisele, mis välistab tehingute näilikkuse. Teiseks, süüdistuse kohaselt jätkas T. Toompere müüjate majandustegevust koos X.X. ja J. Soometsaga OÜ T.R.E.C. nimelt. See väide eeldab, et AS TTT ja OÜ VVV majandustegevus kandus üle OÜ-le T.R.E.C. Majandustegevuse ülekandumine eeldab omakorda vaidlusaluste kinnisasjade ja sisseseade üleandmist, st tahet sõlmida tegelikult toimunud, mitte näilikke lepinguid. Seega ei saa „majandustegevuse ülekandumine“ mingilgi määral kinnitada tehingute näilikkust, vaid vastupidi, see kinnitab tehingute toimumist. Ei ole võimalik konstruktsioon, et tehingud olid küll näilikud, kuid kinnisasjad ja sisseseade anti müüjate poolt OÜ-le T.R.E.C. üle. 7.1.
4. Kokkuvõttes on süüdistus vastuoluline, sest selles väidetakse samaaegselt, et kinnistud anti üle kui ka, et üleandmist ei toimunud. Tehing ei saa samaaegselt olla näilik ja tegelikult toimunud. Kui süüdistuses esitatud väited välistavad 16 süüdistatavatele etteheidetava kuriteokoosseisu esinemise, ei vasta süüdistusakt KrMS § 154 nõuetele ja on ebakonkreetne. Arvestades viidatud süüdistuse väiteid, ei saa süüdistuses kirjeldatud tegu vastata süüdistusakti lõpposas esitatud kuriteo kvalifikatsioonile. Nimetatu toob kaasa tõendamiseseme asjaolude tuvastamise võimatuse. KrMS § 309 lg 2 kohaselt on kuriteo tuvastamatus õigeksmõistva kohtuotsuse tegemise alus. Maakohus jättis kõik eelnevalt viidatud kaitsjate väited tähelepanuta ega analüüsinud süüdistuse vastuolulisust. Isikute süüditunnistamine vastuolulise süüdistuse alusel on kriminaalmenetlusõiguse oluline rikkumise KrMS § 339 lg 2 mõttes, mis toob kaasa maakohtu otsuse tühistamise KrMS § 338 p 3 alusel. 7.
5. Järgnevalt asuvad kaitsjad seisukohale, et maakohus hindas tõendikogumit ühekülgselt ja valikuliselt, mis on toonud kaasa ebaõige järelduse tõendamiseseme asjaolude esinemise kohta. Kohus jättis täielikult tähelepanuta kaitsjate esitatud tõendid, mis kinnitavad, et pooled soovisid reaalselt anda üle kinnistute ja vallasasjade valduse ning omandiõiguse. 7.2.
6. Puuduvad otsesed tõendid, mis kinnitaksid poolte vahel sõlmitud kokkulepet näiliku tehingu tegemiseks. Maakohus on kaudsete tõendite kogumit hinnanud ebaõigesti ning omistanud põhjendamatult olulist kaalu tõenditele, millistel seda tegelikult ei ole. Tõendid peaksid veenma kohut, et pooled „näitlesid“ tehingute toimumist, kuigi tegelikult tehinguid ei toimunud, st kõik on tegelikkuses nõnda, nagu oli enne tehingute toimumist: kinnisasjade omanikud on AS TTT ja OÜ VVV , mille juht, omanik, finantseerija ja vastutaja on T. Toompere. Tõendeid, mis ilmselgelt välistavad selliste järelduste tegemise, kohus ei hinnanud, vaid jättis need tähelepanuta. 7.2.
7. Maakohus tugines tehingu näilikuks lugemisel sellele, kuidas toimus nõude realiseerimine ehk kinnistute omandamine OÜ T.R.E.C. poolt, kuid jättis täielikult tähelepanuta kaitsjate esitatud tõendid, mis puudutasid OÜ T.R.E.C. juhtimist nii enne kui pärast tehingute tegemist. 7.2.
8. Kaitsjad juhivad tähelepanu apellatsioonis toodud tõenditele, mis kinnitavad, et OÜ-t T.R.E.C. juhtisid ning osaühingu igapäevase majandustegevuse käigus toimetasid faktiliselt J. Soomets ja X.X. . Muuhulgas nimetavad nad tõendid selle kohta, et müüjad andsid kinnisasjad üle ja teatasid kolmandatele isikutele, et kinnisasjad on üle antud OÜ-le T.R.E.C. kui uuele omanikule. Lisaks puudub vaidlus selles, et OÜ T.R.E.C. ja müüjate omanikud ei kattu; OÜ T.R.E.C. ja müüjate juhatuse liikmed ei kattu; OÜ T.R.E.C. ja müüjate finA.eerijad ei kattu, st OÜ T.R.E.C. tegevust ei finantseerinud T. Toompere; T. Toompere ei ole OÜ-st T.R.E.C. ega selle edasisest majandustegevusest tulu saanud, OÜ T.R.E.C. tulu ei ole liikunud OÜ-st T.R.E.C. tagasi T. Toomperele. OÜ T.R.E.C. on käitunud oma omanike huvides. 7.2.
9. Maakohus on ebaõigesti viidanud, justkui oleks OÜ T.R.E.C. asutatud selleks, et omandada panga nõue AS TTT vastu. OÜ-t T.R.E.C. ei loodud vaid pelgalt kinnistute omandamiseks müüjatelt või ebaseadusliku maksukasu saamise eesmärkidel, mida kinnitavad ka apellatsioonis väljatoodud tõendid. Formaalloogikaga on vastuolus kohtuotsuse väide, et „Kokku oleks OÜ-l T.R.E.C. tulnud tasuda AS TTT vastu oleva panga nõude omandamise ja hüpoteegiga koormatud kinnistute eest ca 78 miljonit krooni ning VVV vastu oleva panga nõude omandamise ja kinnistu eest ca 12 miljonit krooni, mis tehingutena on ebamõistlikud ja kahjulikud. Järelikult oli pooltel muu eesmärk“. See loogika on ebaõige, sest OÜ T.R.E.C. soetas ca 60 mln EEK nimiväärtusega nõude 18 mln EEK eest ja ca 8 mln EEK nimiväärtusega nõude 4 mln EEK eest ning müügitehingute sõlmimine AS-ga TTT ning OÜ-ga VVV ei toonud OÜ-le T.R.E.C. kaasa täiendavat rahalist kulu ega kohustusi, sest kinnistute ostuhinnad tasaarvestati pangalt omandatud nõuetega. Ka täitemenetluses oleks OÜ 17 T.R.E.C. tasunud kinnistute eest tasaarvestust kasutades sama nõudega, sest seda võimaldas seadus ning iga mõistlik ettevõtja oleks samamoodi käitunud. 7.
10. Maakohus väidab kohtuotsuses justkui oleks OÜ-l T.R.E.C. olnud täitemenetluse vältimise soov, mis justkui kinnitab näilike tehingute (MKS § 83 lg 4) tegemise eesmärki. Tegemist on ebaõige seisukohaga. Maakohus on jätnud tähelepanuta lihtsa fakti, et täitemenetlus on seadusest tulenev võlausaldaja õigus, mitte kohustus. Käesoleval juhul ei oleks täitemenetluse läbiviimine andnud mingeid eelised ei pooltele ega riigile võrreldes kinnisasjade müügiga. Kuna täitemenetluse läbiviimisel oleks olnud täpselt samasugune tulemus nagu kinnistute müügi puhul, on kohtu poolne viitamine täitemenetluse vältimise soovile ja sellest järelduste tegemine, et tehingud olid näilikud, ebaõige. Ainsad erinevused kinnistute müügi ja täitemenetluse vahel on, et täitemenetlust valides oleks täitemenetluse kulud olnud umbes 20 korda suuremad kui müügilepingute puhul notaritasu, kontroll kinnisasjade üle oleks kogu täitemenetluse ajaks jäänud müüjate kätte ning täitemenetluse teel oleks OÜ T.R.E.C. loovutanud kinnisasjade müügi kontrolli täiturile. Seega oleks täitemenetlus olnud ebakindel variant nii ajakulu, riskide, efektiivsuse kui ka tulemuslikkuse osas. OÜ T.R.E.C. valik täitemenetlust mitte läbi viia, ei näita mitte seda, et OÜ T.R.E.C. oleks soovinud teha näilikke tehinguid või OÜ T.R.E.C. eesmärk oleks olnud saada alusetult tagastusnõuet, vaid seda, et OÜ T.R.E.C. tegi reaalselt aset leidnud tehinguid suurema kinnisvaratulu tegemise eesmärgil, st OÜ T.R.E.C. omandas kinnistud, arendas ja haldas neid, müüs osa neist edasi ning käitus seejuures nagu ratsionaalne kinnisvaraettevõtja. Selline käitumine kinnitab, et süüdistatavatel polnud õigusnäivuse tekitamise eesmärki. Veel leiavad apellandid, et tehingutele mistahes hinna määramisel oleks täitemenetluse läbiviimine olnud igal juhul kallim ja ebaratsionaalsem tegutsemisvariant. Puudub tõsiseltvõetav vaidlus selles, et OÜ T.R.E.C. eesmärk oli „saada äriühingule raha läbi kinnistute müügi“ st teenida kasumit kinnistute müügist, arendusest ja haldamisest, sest seda kinnitavad hulgaliselt tõendeid, mille kohaselt OÜ T.R.E.C. faktiliselt arendas, haldas ja müüs kinnistuid ning teenis sellelt kasumit nagu iga harilik kinnisvaraettevõtja. Tõendid kinnitavad seejuures, et OÜ T.R.E.C. arendas kinnisvara arendusobjekte edasi; suhtles üüriobjektide puhul kinnistute üürnikega, vahetas üürnikke, lahendas jooksvaid probleeme, nõudis sisse võlgnevusi ja sai üüritulu; tegeles teiste kinnistute osas müügiprotsessiga, osales lepingueelsetel läbirääkimistel, lahendas kaasomandi probleeme, hooldas ja korrastas kinnistuid, müüs reaalselt kinnistud edasi ning sai müügist kasumit. Seega kogu kohtuotsuses toodud argumentatsioon, justkui oleks täitemenetlus olnud ratsionaalsem käitumisvariant ning selle mittekasutamine viitab maksupettuse või näilike tehingute tegemise soovile, on lihtsalt ebaõige. 7.3.
11. Maakohus on ekslikult uskunud, et panga seisukohad kinnistute väärtuse kohta on eksimatud. Arvestades, et pankade eksimused paljuski tõidki kaasa sellel ajal tekkinud majanduskriisi, siis on jäägitu usk panga seisukohtade ilmeksimatusse mõnevõrra kummastav. Tõendid kinnitavad, et panga seisukohad väärtuste osas olid ebaõiged. 7.3.
12. Süüdistatavad jäävad AS Swedbank krediidikomitee otsuse ja panga analüütiku arvamuse osas seisukohta juurde, et need on ebausaldusväärsed. Näiteks on krediidikomitee otsuste puhul selgelt näha, et osa otsuste põhjendavast osast on kinni kaetud. Kui kohtumenetluse pooltel puudub igasugune teadmine, mis on nende dokumentide tegelik sisu ning AS Swedbank on avalikustanud ainult need dokumendi lõigud, mis tunduvad AS-ile Swedbank kasulikud, ei saa asuda seisukohale, et tegemist on usaldusväärsete dokumentidega. Tuleb arvestada, et AS Swedbank ja tema töötajatel võib eeldada huvi näidata panga tegevust sellisena, et pank käitus kriisiolukorras ratsionaalselt ja ei teinud endale kahjulikke otsuseid. 7.3.3.. Isegi kui kõik eeltoodu kõrvale jätta, siis nähtub krediidikomitee otsustest selgelt, et OÜ T.R.E.C. omandas kinnistud turuhinnas. 18 Puudub vaidlus, et OÜ T.R.E.C. ja müüjad ei pidanud määrama müügilepingute hinnaks turuhinda. Pooltel oli vaba valik jõuda kinnistute müügihinnas kokkuleppele hariliku lepingueelse läbirääkimise teel. Müügihind on lepingupoolte kokkuleppe küsimus ning see võib olla turuväärtusest kõrgem või madalam. Turuhinnas müümise kohustus oleks pooltel olnud TuMS § 8 ja KMS § 12 lg 14 kohaselt, kuid puudub vaidlus, et ükski nendest sätetest ei kohaldu. Maakohus on väljendanud arvamust, et kuna OÜ T.R.E.C. juhatuse liikmed olid teadlikud müüjate majandusraskustest, siis saab seda pidada asjaoluks, mis viitab, et tehingud olid näilikud ja OÜ T.R.E.C. eesmärgiks oli esitada ebaseaduslik tagastusnõue. Süüdistatavad pole kunagi väitnud, et nad ei teadnud müüjate majandusraskustest. Vahet tuleb teha „majandusraskustel“ ning „maksejõuetusel“ ja “teadlikkusel sellest, et müüjad ei tasu ära käibemaksu“. Käesolevas kohtumenetluses on oluline fakt, et süüdistatavad ei teadnud, kas müüjad on maksejõuetud või kas neil on vahendeid tasuda ära käibemaks. 7.
13. Eraldi tähelepanu väärivad maakohtu ebaõiged väited, mis seonduvad OÜ T.R.E.C. ja müüjate vaheliste nõuete tasaarvestamisega. Maakohus väidab, et tasaarvestamise kokkuleppega „tasaarveldati ka käibemaksu osa“ ning „ see näitab, et AS TTT oli nõus sellega, et OÜ T.R.E.C. ei tasu talle käibemaksu, mis peab laekuma riigile“. Maakohtu seisukoht on ebaõige, sest poolte tsiviilõiguslikus tehingus (kus üks pool tasub teisele kauba müügil tekkinud müügihinna) ei eksisteeri tasus mingit „käibemaksu osa“. Teisisõnu ei tasu ostja müüjale käibemaksu – ostja tasub müüjale lepingu alusel nõutud tsiviilõigusliku müügihinna. Müüjal tekib käibemaksu tasumise kohustus sõltumata sellest, kas ostja tasub müügihinna või mitte, jääb müüjale võlgu, müüja loobub müügihinna sissenõudmisest, tasaarvestab müügihinna tasumise nõude oma nõudega vms. On fakt, et müüja käibemaksukohustus ei seondu müügihinna tasumisega, ehk käibemaksu ei tasu müüja ostja poolt tasutud ja müüjale laekunud müügihinnast, vaid müüjal on käibemaksu tasumise kohustus mistahes vahendite arvelt. See tähendab, et nõuete tasaarvestamine ei mõjuta mingilgi määral käibemaksukohustuse teket, samuti ei põhine kehtival õigusel loogika, justkui oleks OÜ T.R.E.C. tasaarveldanud „käibemaksu osa“ või poleks tasunud müüjatele „käibemaksu, mis peab laekuma riigile“. Kui ka OÜ T.R.E.C. oleks hüpoteetiliselt jäänud müüjatele ostuhinna võlgu, oleks OÜ-l T.R.E.C. tekkinud ikkagi sisendkäibemaksu mahaarvamise õigus ja müüjatel käibemaksu tasumise kohustus, st olukord oleks olnud täpselt sama. Lisaks puudub vaidlus ja ka Tartu Ringkonnakohus on otsusega tuvastanud, et vaidlusalune tasaarvestus oli lubatud ja võimalik. Tasaarvestamise piiranguid ei tulenenud ka VÕS §-st
15. Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni ka T. Toompere kaitsja, kes taotleb maakohtu otsuse tühistamist ja uue kohtulahendi tegemist, millega mõistetakse T. Toompere temale inkrimineeritud süüdistuses õigeks. Sealhulgas palub kaitsja mõista välja Eesti Vabariigilt T. Toompere menetluskulud. Apellandi arvates on maakohus asja lahendamisel rikkunud materiaalõiguse norme ning ka menetlusõiguse norme, mis on toonud ebaõige kohtulahendi tegemise süüdistatava suhtes. Lisaks palub kaitsja ringkonnakohtu lahendiga hüvitada T. Toomperele menetluskulud kokku summas 33 848,54 eurot. Apellandi seisukohad on kokkuvõtlikult järgnevad. 8.
16. Tunnistamaks isiku süüdi maksudeklaratsioonis valeandmete esitamises, tuleb kohtul muuhulgas tuvastada ka need faktilised asjaolud, millest lähtudes saab deklaratsioonis esitatud andmeid ebaõigeks pidada. See omakorda eeldab, et sellised asjaolud oleksid piisava selguse ja täpsusega välja toodud juba süüdistuses. Ainuüksi tehingu ebamõistlikult kõrge hind ei anna alust MKS § 83 lg 4 kohaldamiseks, vaid ära tuleb näidata ka ostja või müüja eeldatav maksueelis ning tahtlus maksueelise saavutamiseks. Seda asjaolu ei ole aga maakohus tuvastanud, vaid on lugenud näilikuks kogu tehingu. See aga ei vasta varasemale Riigikohtu praktikale. Kaitsja arvates on maakohus sellega 19 rikkunud materiaalõiguse norme, mis on kaasa toonud ebaõige kohtulahendi süüdistatava suhtes. 8.
17. Kaitsja arvates ei ole süüdistusakti pinnalt võimalik mõista, kas prokurör on pidanud näiliku tehingu all silmas seda, et tehingut ei tehtud üldse või varjati mingit muud tehingut. Sellest tulenevalt on süüdistusakt puudulik ning tulenevalt KrMS § 14 lõikes 1 sätestatud võistlevuse põhimõttest puuduvad kohtul volitused omal algatusel süüdistust muuta või täiendada ning kohtul ei ole pädevust omaalgatuslikult süüdistust täiendada või täpsustada kohtuotsuses. Maakohus on seda siiski oma otsuse teinud ja asunud omaalgatuslikult otsuses süüdistust täiendama, andes selgituse, mida prokurör on silmas pidanud. Nii on maakohus sedastanud, et süüdistuse teokirjeldusest tuleneb, et T. Toomperele ei ole süüks arvatud seda, et osade müügitehingud oleksid tehtud teise tehingu varjamiseks, vaid nende sõlmimine on olnud näilik, maksuhaldurile on soovitud jätta mulje tehingute tegemisest selleks, et tekiks õigus tagasi saada käibemaksu. Maakohtu selline tegevus on aga oluliseks menetlusõiguse normi rikkumiseks, mis kaitsja arvates on toonud kaasa ebaõige lahendi tegemise kohtu poolt. Kaitsja on oma kohtukõne teesides viidanud, et kaitsjal on võimalus ainult aimata, mida prokurör on näiliku tehingu all silmas pidanud, kuid see ei tule välja süüdistuse sisust. Nimelt 31.08.2015 kohtuistungi protokollist, on süüdistaja esitades maakohtule tõendid avaldanud, et kuna tegemist on süüdistuses nimetatud tehingute objektideks olevate kinnisasjadega, siis need asjaolud on olulised välja selgitada, mis koosseisus see kinnistu oli, et anda hinnang selle võimalikule väärtusele. Ilma neid asjaolusid teadmata ei ole võimalik kohtul hinnata seda, kas neid on hinnatud õiglases väärtuses või mitte ja missuguseid toiminguid oli nende kinnisasjadega tehtud, mis seisus oli ehitustegevus, kõik see on oluline. Seega saab teha sellest järelduse, et süüdistaja arvates oli tehing tehtud liiga kõrge hinnaga, mis välistab aga olukorra, et tehingutele ei oleks võinud üldse käibemaks lisanduda (RK lahend nr 3-3-1-71-12). 8.
18. Kaitsjal jääb mõistmatuks, kuidas on maakohus jõudnud järeldusele, et osade hind oli ebamõistlikult kõrge. Antud juhul ei nähtu süüdistusest ega ka otsusest, et otsustuse tegemisel osade väärtuste osas oleks lähtutud mingisugusest konkreetsest hindamismeetodist. Kuivõrd süüdistaja ega ka maakohus ei ole esitanud ühtegi tõendit, mille alusel saaks asuda seisukohale, et OÜ SSS ja OÜ VVV osade väärtus erines nende bilansilisest väärtusest, siis tuleb asuda seisukohale, et tegemist on osade hariliku väärtusega. Üldjuhul tuleb reaalse osaväärtuse kindlakstegemisel arvestada lisaks ka ettevõtte tulevikuväljavaateid ning aktsionäride võimalusi tulevikus tulu teenida. T. Toompere on maksuhaldurile 17.04.2009 avaldanud, millise meetodi abil ta määras osade võõrandamisel nende hinna. Seega oli süüdistajal olemas kõik võimalused kontrollida vastava meetodi õiguspärasust, kuid süüdistaja seda teinud ei ole. Pelgalt tõdemine, et ettevõtte osa on liialt kõrge ei ole tõsikindel seisukoht, vaid paljasõnaline väide, mis ei asenda tõendamise kohustust. Seega on maakohus jätnud põhjendamata olulise asjaolu tehingu väärtuse tuvastamise osas ja rikkunud oluliselt kriminaalmenetlusõiguse normi, KrMS § 339 lg 1 p-s 7 nimetatud kohtuotsuse põhjendamise kohustust. Kaitsja arvates on konkreetse tehingu väärtuse kindlakstegemisel oluline tähendus süüdistatava tegevuse ja talle süüksarvatava käitumisele hinnangu andmisel, kuna

§ 3891

lõige 1 näeb ette, et valeandmete esitamise puhul kriminaalkaristuse üksnes siis, kui suurendatakse alusetut tagastusnõuet vähemalt suurele kahjule vastavas summas. Suurele kahjule vastav summa on

§ 121p 2 kohaselt summa, mis ületab 40 000 eurot.

See ei tähista aga mitte riigile laekumata jäänud või riigi poolt alusetult tagastatud maksusumma suurust, vaid varjatud maksu- või kinnipidamiskohustuse või alusetu tagastusnõude ulatust ehk tegeliku ja deklareeritud maksukohustuse vahet või üldse deklareerimata jäetud maksukohustuse suurust. Teisisõnu on tegemist rikkumise ulatust, mitte tagajärge iseloomustava tunnusega. 20 Seega jättes nimetatud tehingu väärtuse tuvastamata, ei ole võimalik anda hinnangut, kas süüdistatava käitumises esineb

§ 3891objektiivne teokoosseis või mitte.

Kuivõrd süüdistuse puudulikkuse tõttu ei ole võimalik kohtul sellist hinnangut enam anda tuleb T. Toompere nimetatud kuriteoepisoodi osas õigeks mõista. 8.

1. Kaitsja ei nõustu maakohtu seisukohaga, et T. Toompere pani teo toime kavatsetult. T. Toompere tehingute tegemise eesmärgiks ei olnud maksueelise saamine, vaid seda tingis tekkinud olukord. AS TTT , kes soovis leida täiendavaid vahendeid oma makseraskuste likvideerimiseks, soovis soetada endale täiendavat vara ning teha seda vastavalt reaalsele turuväärtusele. Kui kohus peaks siiski jätkuvalt leidma, et T. Toompere käitumises esineb maksukelmuse objektiivse teo tunnused, siis ei saa väita, et esineks maksukelmuse subjektiivne teokoosseis – kavatsetus, mis on vajalik käitumise element koosseisu täitmiseks. 8.
2. Süüdistuses

§ 3892

järgi märtsikuu ja augustikuu 2009 deklaratsiooni episoodide puhul nõustub apellant kaassüüdistatavate kaitsjate esitatud seisukohtadega, mistõttu neid aspekte käesolevas apellatsioonis ei kajasta, vaid käsitleb üksnes süüdistatava suhtes kaasaaitamisteoga seonduvat. Kaitsja arvates müügilepingute sõlmimine ega arvete väljastamine ei ole soodustanud põhitegu viisil, mis oleks kaasaaitajale normatiivselt omistatav. T. Toompere ei ole kuidagi seotud OÜ-ga T.R.E.C. ega süüdistatavate X.X. ja J. Soometsaga. AS TTT teostas tehingud nagu seda soovis OÜ T.R.E.C. Millistel kaalutlustel OÜ T.R.E.C. vastavaid tehinguid soovis sellisel viisil sõlmida, ei oska süüdistatav öelda. Kaasaaitamisteol puudub põhjuslikkus, kui kaasaaitamistegu vähimalgi määral ei soodusta põhitegu. Antud juhul ei olnud süüdistataval võimalik sekkuda OÜ T.R.E.C. majandustegevusse ning süüdistataval puudus ka teadmine, kas ja millises ulatuses OÜ T.R.E.C. midagi MKS § 8 alusel deklareerima hakkab. Seetõttu ei ole ka tehingute tegemine ja toimingute tegemine, mida T. Toomperele kirjeldatakse X.X. le, J. Soometsale ja OÜ-le T.R.E.C

§ 3891

lg 2 järgi esitatud süüdistuses, õiguslikult käsitatav kaasaaitamisena eelnimetatud maksukuriteole.

1. Tartu Ringkonnakohtu 14.01.2016 määrusega võeti kaitsjate apellatsioonid menetlusse ning anti menetlusosalistele aega esitada oma kirjalikke seisukohti, samuti taandusi ja muid taotlusi kuni 12.02.
2. Nimetatud ajaks täiendavaid seisukohti kohtule ei esitatud. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
3. Ringkonnakohus, uurinud kriminaalasja materjale ja apellatsioonide väiteid, leiab, et maakohtu otsus T. Toompere, J. Soometsa ja X.X. süüditunnistamises

§ 3892lg 2 järgi ning OÜ T.R.E.C.

süüdimõistmises

§ 3892

lg 3 järgi kõigis neile esitatud süüdistustes on seaduslik ja tuleb jätta muutmata. Süüdistatavate huvides esitatud edasikaebused jäävad tagajärjetuiks. 11. Eelmärgitud lõplikku seisukohta põhjendades käsitleb kriminaalkolleegium kõigepealt kaitsja vandeadvokaat T. Mällase apellatsiooni T. Toompere süüdistuses

§ 3892

lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo täideviimises (I), annab seejärel oma seisukoha süüdistustes, mis esitati J. Soometsale ja X.X. le

§ 3892

lg 2 järgi, OÜ-le T.R.E.C.

§ 3892lg 3 järgi ning T.

Toomperele

§ 3892

lg 2 järgsele teole kaasaaitamises (II) ning lahendab viimaseks menetluskuludega seotud küsimused ja võtab kokku apellatsioonimenetluse tulemused (III). I 12. Nagu juba märgitud, käsitleb ringkonnakohus kohtuotsuse selles punktis T. Toomperele esitatud süüdistust, mis puudutab OÜ ÜÜÜ poolt osaühingute SSS ja VVV osade müüki AS-le TTT . Kohe sissejuhatavalt olgu siinkohal ära märgitud, et kriminaalkolleegiumi hinnangul ei ole maakohus T. Toompere süüditunnistamisel rikkunud menetlusõigust ning on õigesti kohaldanud materiaalõigust, s.o kohtuotsus T. Toompere süüditunnistamises

§ 3892järgi talle inkrimineeritud maksukuriteo täideviimises on õiguslikult veatu.

Seejuures on kohtuotsuses 21 kajastatud arutluskäik ka selge ja vastuoludeta, uuritud tõendeid on kajastatud piisava põhjalikkusega ning tähelepanuta ei ole jäetud ka kaitsja väiteid, sealhulgas apellatsioonis taasesitatuid. Sellest tulenevalt ja juhindudes KrMS § 342 lg 3 p-st 1 kriminaalkolleegium tõendikogumit tervikuna enam üle ei korda, vaid vastab üksnes apellatsioonis tõstatatud argumentidele (vt siinkohal RKKKm 3-11-48-12 p 16.3.2, RKKKo 3-1-1-92-11 p 15.1). Alljärgnevaid kohtu põhjendusi lugedes tulebki seega meeles pidada, et maakohtu otsuses toodud seisukohad on jätkuvalt ka käesoleva kohtulahendi osisteks. 13. Alguseks asub ringkonnakohus seisukohale, et käsitletavas kuriteoepisoodis T. Toomperele esitatud süüdistus on hinnatav korrektsena. Nimelt kajastuvad selles piisava selguse ja täpsusega kõik faktilised asjaolud, mis on

§ 3892

lg 2 järgi isiku karistusõigusliku vastutuse eelduseks (sealhulgas see, mida käsitletakse valeandmetena, mille maksuhaldurile esitamist T. Toomperele etteheidetakse, samuti see, millised on need faktilised asjaolud, millest lähtudes saab deklaratsioonis esitatud andmeid ebaõigeks pidada) ning samuti on süüdistust konkretiseeritud n-ö väljapoole karistusseadust jäävate õigusnormidega (s.o ära on näidatud, et deklaratsiooni esitamisel rikuti seadusliku alusena MKS § 83 lg-t 4). 13.1 Apellatsioonist selguvalt kaitsja T. Mällas tema kaitsealusele esitatud süüdistust nõuetekohaseks aga ei pea. Nimelt, hinnates süüdistusteksti ebaselgeks ja –täpseks, jäi vandeadvokaadile väidetavalt selgusetuks see, kas näiliku tehingu all on silmas peetud seda, et äriühingute vahel ei tehtud tehinguid üldse või varjati nendega mingit muud tehingut. Kaitsja etteheite kohaselt sisustas vastava mõiste omaalgatuslikult maakohus hoopis ise, mis on aga lubamatu ning hinnatav menetlusnormide rikkumisena. 13.2 Vandeadvokaat T. Mällase taolist väidet kaalunud, ringkonnakohus seda põhjendatuks ei pea. Nimelt selgub T. Toomperele esitatud süüdistusest üheselt, et temale ei ole süüks arvatud osaühingute SSS ja VVV osade müügitehingute tegemist teiste tehingute varjamiseks, vaid vastava kahe müügitehingu sõlmimised olidki näilikud tehingud TSÜS § 89 lg-s 1 toodud esimese alternatiivi mõttes. Nimetatud õigusnormi viidatava osa kohaselt on näilik see tehing, mille puhul on pooled kokku leppinud, et selle tegemisel tehtud tahteavaldustel ei ole tahtele vastavaid õiguslikke tagajärgi, sest pooled tahavad jätta mulje tehingu olemasolust. Tõsi, osundatud sätte kohaselt on näilik ka selline tehing, mis on tehtud teise, tegelikult soovitava tehingu varjamiseks, kuid süüdistustekstis sellele variandile ei osundata. 13.3 Eelnevast tulenevalt on täielikult asjakohatu kaitsja etteheide, nagu oleks käesoleva süüdistuse kontekstis sisustanud mõiste „näilik tehing“ maakohus ise. Mida esimene kohtuaste küll on teinud ja mida tuleb pidada ka täielikult asjakohaseks, on see, et kohus on sisuliselt hinnanud poolte tahteavaldusi, selgitamaks, mida tegelikult sooviti. Taolise toimimisviisi nõutavust on korduvates lahendites rõhutanud aga ka Riigikohus (vt RKTKo 32-1-137-09 p 11, RKTKm 3-2-1139-08 p 8, RKTKo 3-2-1-95-11 p 12). Käesolevas asjas selliselt lähenedes ongi maakohus argumenteeritult ja tõendeid käsitledes asunud seisukohale, et pooled ei soovinud tegelikkuses osaühingute SSS ja VVV osasid võõrandada, vaid nad tahtsid jätta maksuhaldurile üksnes muljet tehingute toimumisest eesmärgiga tekitada tagastusnõue. Kuna juhindudes MKS § 83 lg-st 4 näilikku tehingut maksustamisel arvesse ei võeta, ei ole ka sisendkäibemaksu mahaarvamine KMS § 29 lg 1, lg 3 p 1 ja § 31 lg 1 alusel lubatud. Ehk siis T. Toomperel ei olnud seaduslikku alust käibena deklareerida näilike tehingute alusel koostatud arvete (arved numbrid 7 ja 8) andmeid käibedeklaratsioonis. Seda ta aga tegi, s.o T. Toompere esitas AS TTT juhatuse liikmena maksuhaldurile teadvalt valeandmeid, kajastades 2009. aasta jaanuarikuu käibedeklaratsioonis eelmärgitud näilike tehingute käigus tasumisele kuulunud käibemaksu summas 4 140 000 krooni (st arvetele nr 7 ja nr 8 vastava summa), ning deklareeris enammakstud käibemaksu 3 781 668 krooni. Selle tulemusel tagastaski maksuamet AS BBB (selgituseks – AS TTT nimemuutus toimus 22 21.04.2009) ettemaksukontole alusetult käibemaksu 3 781 668 krooni (241 692.64 eurot). See tähendab, et T. Toompere teo tagajärjel valeandmete esitamisega kaasnes enam kui suurele kahjule vastav tagasimakse, mis vastas kuriteo toimepanemise ajal kehtinud

§ 3892

lg 2 nõudele ning alates 01.01.2015 kehtiva

§ 3891

lg 2 tingimusele (võrdlus on vajalik, kuivõrd

§ 3892, mille järgi T.

Toomperet süüdistatakse, on tunnistatud kehtetuks alates 31.12.2014 ning süüdistuses kirjeldatud tegu on karistusseadustiku muudatuste järgselt jätkuvalt karistatav

§-s § 3891 järgi).

1. Tõsi, kaitsja ei nõustu apellatsioonis ka eeltoodud arutluskäiguga, s.o tema hinnangul oleks kohus, võttes seisukoha tehtud tagasimakse vastavuse osas suurele kahjule vastavale summale, pidanud kindlaks tegema osaühingute SSS ja VVV osade müügitehingute konkreetse väärtuse. Kuna kohtuotsuses jäeti nende tehingute väärtused tuvastamata, ei ole kaitsja arvates võimalik võtta positsiooni küsimuses, kas T. Toompere käitumises esineb temale süükspandav kuriteokoosseis. Veelgi enam, praegu jääb kaitsjale selgusetuks seegi, kuidas on kohus leidnud, et tehingutes kajastatud 10 000 000 ja 13 000 000 krooni (s.o vastavalt OÜ SSS ja OÜ VVV osade eest) ei saanud müügi hetkel olla nende osade tegelikuks väärtuseks, vaid see oli ebamõistlikult kõrge. T. Mällas ise pakub äriühingute osade väärtuse hindamiseks välja Raamatupidamisvääruse meetodi Book Value ja rahavoogude diskonteerimise meetodi Discounted Cash Flow (DCF). 14.1 Ringkonnakohus, apellandile vastates ja tema argumente põhjendamatuteks pidades, rõhutab, et T. Toomperele etteheidetav tegu seisnes valeandmetega maksudeklaratsiooni esitamises, s.o tulumaksu tagastusnõude alusetus tekitamises. Olgu veelkord, n-ö selguse mõttes, öeldud, et valeandmed seisnesid selles, et süüdistatav lasi Raamatupidaja A.P. il kajastada käibedeklaratsioonis alusetult sisendkäibemaksu summas 4 140 000 krooni (264 600.62 eurot), võttes aluseks näilikud tehingud, s.o AS TTT ja OÜ ÜÜÜ vahelise 28.01.2009 kokkuleppe, selle alusel koostatud arved ning OÜ SSS ja OÜ VVV osade notariaalse müügilepingu. Tõsi, süüdistustekstist leiab ka märke selle kohta, et mõlema äriühingu osa väärtus oli ülepaisutatud selleks, et lisada tehingutele suuremat käibemaksu ja tekitada seeläbi suuremat tagastusnõuet, kuid süüdistuse praeguses kontekstis hõlmab tagastusnõude alusetu suurendamine ka selle tekitamist. Seega tuleb maksuameti poolt alusetult AS BBB ettemaksukontole kantud tagastussummaks pidada suurele kahjule vastavat 3 781 668 krooni. 14.2 Teiseks nõustub aga ka apellatsioonikohus maakohtu seisukohaga, mille kohaselt oli mõlema osaühingu osade hind müügitehingutes kajastatud ebamõistlikult kõrgena, s.o OÜ SSS osa ja OÜ VVV osa tegelikuks väärtuseks ei saanud olla vastavalt 10 000 000 krooni ja 13 000 000 krooni. Sellisele positsioonile asumisel on esimene kohtuaste kõigepealt hinnanud nimetatud äriühingute finantsseisu iseloomustavaid andmeid (kuivõrd vaidlustatud kohtuotsuses on vastav arutuskäik selge ja üksikasjalik, kriminaalkolleegium selle taasesitamist siinkohal vajalikuks ei pea). Lisaks on kohus OÜ SSS osa puhul arvestanud kinnistu (tervikvarana) müügiga seondunud asjaolusid, sealhulgas selle müümist lõpuks 21.05.2010 hinnaga 3 350 000 krooni. Siin tahab ringkonnakohus lisada seda, et kuigi vara võõrandati ligi poolteist aastat hiljem, võib selle fakti võtta aluseks kinnistu väärtuse määramisel, kuna üldteadaolevalt
2. aastal ja
3. aastal kinnisvaraturul olulisi muutusi ei toimunud. Siit edasi minnes on maakohus OÜ VVV puhul veel nimetanud ka, et pank hindas kinnistu VVV turuväärtuseks mais 2009 umbes 4 000 000 krooni, millist hinda tõendab kaudselt ka see, et 14.07.2009 loovutas AS Swedbank OÜ-le T.R.E.C. rahalised nõudeõigused OÜ VVV vastu hinnaga 4 000 000 krooni. Kuivõrd kaitsja esimese kohtuastme vastavale arutluskäigule vastuväiteid ei esita (s.o T. Mällas ise on teinud üksnes üldsõnalise viite osaühingu osa väärtuse arvutamisel kasutatavale kahele meetodile), asub ringkonnakohus hindama järgmist kaitseväidet, s.o apellandi seisukohta, et süüdistatav ei ole maksukelmust toime pannud kavatsetult. 23
4. Olgu märgitud, et kriminaalkolleegium ei nõustu kaitsja (suhteliselt üldsõnaliseks jääva) tõdemusega ka siin, vaid asub seisukohale, et T. Toompere realiseeris suureulatusliku maksukelmuse subjektiivse koosseisu. Apellatsioonikohus märgib järgmist. 15.1 Kõnealuse süüteokoosseisu inkrimineerimiseks peab kohus lisaks süüdistatava tahtlusele esitada maksuhaldurile süüdistuses märgitud asjaoludel valeandmeid, tuvastama ka tema tegutsemise tagastusnõude tekitamise eesmärgil ehk siis kavatsetult.

§ 16

lg-s 1 on defineeritud, et kavatsetuse korral seab isik endale eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise. See tähendab, et karistusseadustikus on kavatsetus määratletud voluntatiivse ehk tahtelise elemendi abil, st kui intensiivselt suhtus isik tagajärje saabumisse ning mida ta oma tegevusega tahtis saavutada. Nii on ka asjakohases kohtupraktikas leitud kavatsetus eeldab, et isik seab endale eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise, s.o taotletav eesmärk on sellisel juhul tema liikumapanevaks jõuks (RKKKo-d nr 3-1-1-141-04, 3-1-1-124-04).

§ 16

lg 2 ls 2 sätestab täiendavalt, et isik tegutseb kavatsetult ka siis, kui tema ettekujutuse kohaselt on süüteokoosseisule vastava asjaolu toimepanemine tema eesmärgi saavutamise hädavajalikuks tingimuseks (tegemist on nn vahetagajärjega). 15.2 Ringkonnakohus leiab sarnaselt maakohtuga, et valeandmete esitamine, millega kaasnes maksutagastuse saamine, oli T. Toompere põhieesmärgiks. Kaitsja eitav seisukoht ning arvamus, et süüdistatav tegutses kantuna soovist likvideerida AS TTT makseraskusi, ei ole kuidagi hinnatav õigena. 15.2.1 Nimelt on maakohus oma otsuses lugenud tõendipõhiselt tuvastatuks (ja apellatsioonis kohtu selliseid järeldusi ka ei vaidlustata), et AS TTT (T. Toompere oli juhatuse liige ja ainuosanik) oli püsivalt maksejõuetu juba seisuga 31.10.2008, äriühingu võlg panga ees oli 18.11.2008 üle 52 000 000 krooni, pank oli 31.10.2008 keeldunud laenu tähtaega pikendamast ning samuti oli maksuamet 17.11.2008 jätnud rahuldamata T. Toompere poolt äriühingu nimel Maksu- ja Tolliametile esitatud taotluse käibemaksuvõla 1 741 764 krooni tasumise ajatamiseks ning intressimäära vähendamiseks. Ehk siis 16.02.2010, milliseks kuupäevaks oli AS TTT ja OÜ ÜÜÜ vahel sõlmitud müügilepingus määratud arvete nr 7 ja 8 tasumine, aktsiaselts tehingute eest maksmiseks ilmselgelt suuteline ei olnud. Samuti peab ära märkima, et ka OÜ-l ÜÜÜ (ka siin oli T. Toompere juhatuse liige ja ainuosanik), kelle kanda nende tehingute juures jäeti arvetele lisatud käibemaksu 4 140 000 krooni tasumise kohustus, puudusid selleks vastavad rahalised vahendid. Ka ei toimunud äriühingul sisulist majandustegevust või oli see marginaalne. Kuivõrd T. Toompere, nagu juba märgitud, oli mõlema äriühingu juhatuse liige ja ainuosanik, oli talle ilmselgelt teada üheltpoolt nii see, et AS TTT ei suuda tasuda tehingust tulenevat müügihinna tasumise kohustust kui teisalt ka see, et vastava summa maksmata jätmisel ei saa OÜ ÜÜÜ täita tekkivat käibemaksukohustust. Teisisõnu, süüdistatav teadis kokkulepete sõlmimisel ja 16.02.2009 müügilepingute vormistamisel, et lepingupooled reaalselt oma rahalisi kohustusi ei täida. 15.2.2 Veelgi enam, kui vaadata sündmuste edasist käiku (millise aset leidmist apellant jällegi kahtluse alla ei sea), siis selgub sellest, et vaid kolm kuud peale müügilepingute sõlmimist, s.o juba 12.05.2009 tehti samade osapoolte, s.o AS BBB (s.o vahepealsel ajal 21.04.2009 oli toimunud AS TTT nimemuutus) ja OÜ ÜÜÜ (mõlemaid esindas T. Toompere) vahel notariaalse müügilepingu muutmise leping, mille p 2.3.1 kohaselt otsustati kanda OÜ VVV osa omand tagasi OÜ-le ÜÜÜ , kuna AS BBB ei ole tasunud müügihinda, ning veel nähti ette, et osaühing kohustub OÜ VVV omandiõiguse AS-le BBB üle andma müügihinna tasumisel. Tähelepanuväärne on ringkonnakohtu hinnangul seejuures aga asjaolu, et 12.05.2009 ei olnud tasumiskohustus aktsiaseltsi jaoks üldse veel 24 kätte jõudnud, s.o 16.02.2009 lepingu kohaselt pidi ostja ostuhinna müüja arvele üle kandma alles hiljemalt 16.02.2010, millise tähtajani oli veel mitmeid kuid. Edasi selgub aga ka see, et 22.12.2009 esitas T. Toompere OÜ ÜÜÜ juhatuse liikmena Tartu notar P. Uibopuule avalduse, milles kinnitas, et AS BBB i ja OÜ ÜÜÜ vahel sõlmitud OÜ SSS osa müügitehing on tühine laenukeelu rikkumise tõttu ÄS § 159 lg 1 p-de 1, 4 alusel. Ringkonnakohus selgitab siinjuures, et nimetatud sätted keelavad osaühingul anda laenu oma osanikule, kelle osa esindab rohkem kui 5 protsenti osakapitali (p 1) ja oma juhatuse ega nõukogu liikmele ega prokuristile (p 4). Siinkohal on maakohus tuvastanud veel sedagi, kui 16.02.2009 müügilepinguid sõlmides väitis T. Toompere notarile, et ostjat ja müüjat tuleb käsitleda kahe erineva juriidilise isikuna, kuna tehingu taotlejaks on sisuliselt ostja võlausaldaja, mitte AS TTT , siis 10 kuud hiljem oli tema seisukoht vastupidine. 15.2.3 Vahepeal oli toimunud aga see, et maksuamet oli 19.05.2009 kandnud AS BBB ettemaksukontole 3 781 668 krooni, millise summa ulatuses aktsiaselts kogu saadud summas tasaarvestas erinevaid maksukohustusi (käibe- ja tulumaksukohustus, kogumispensionide maksed, töötuskindlus- ja sotsiaalmaksed). 15.2.4 Edasiselt aga, kui AS BBB 01.02.2010 äriregistrist kustutati, esitas T. Toompere vaid kaks päeva hiljem OÜ ÜÜÜ nimel maksuhaldurile käibedeklaratsiooni parandusdeklaratsiooni arvestusperioodi jaanuar 2009 kohta, millega soovis vähendada 20.02.2009 deklareeritud käibemaksukohustust summas 4 139 505 krooni. 20.02.2009 deklareeritud käibemaksukohustuse aluseks oli tehing, mille E.R. es OÜ ÜÜÜ võõrandas AS-le TTT OÜ SSS ja OÜ VVV osad, lisades tehingule ka käibemaksu. Maksuhaldur jättis parandusdeklaratsiooni aga arvestamata. 15.2.5 Ringkonnakohus leiab, et eelkirjeldatud asjaolud nende järjestuses näitavad seda, et OÜ SSS ja OÜ VVV osade müügitehingute eesmärgiks ei olnud mitte osaluste omandamine AS TTT poolt, vaid sisendkäibemaksu deklareerimise õiguse tekitamine ning seeläbi alusetu maksutagastuse saamine. Olgu veel üle rõhutatud, et T. Toompere, olles nii AS TTT (AS BBB ) kui OÜ ÜÜÜ juhatuse liikmeks kui ka ainuosanikuks (nagu öeldud oli ta seda ka OÜ SSS ja OÜ VVV puhul), oli teadlik nii äriühingute maksevõimetusest kui tehingute tegelikest asjaoludest. 16. Ülaltoodust tulenevalt jätab apellatsioonikohus vaidlustatud kohtuotsuse T. Toomperele

2 § 389 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo täideviimises muutmata. II 17. Kohtuotsuse selles punktis käsitleb ringkonnakohus süüdistusi, kus J. Soometsale ja X.X. le heidetakse ette kahte tegu

§ 3892lg 2 järgi, OÜ-le T.R.E.C.

samuti kahte tegu

§ 3892lg 3 järgi ja T.

Toomperele

§ 3892lg 2 järgi tegudele kaasaaitamist.

Lühidalt kokkuvõetuna esitasid J. Soomets ja X.X. Raamatupidaja M.K. i kaudu OÜ T.R.E.C.

1. aasta märtsikuu käibedeklaratsioonis maksuhaldurile valeandmeid seoses OÜ T.R.E.C. poolse kinnistute, kinnistu mõttelise osa ja söögikoha sisseseade ostuga AS-lt TTT ning hilisema tasaarvestuse kokkuleppe sõlmimisega, kajastades deklaratsioonis alusetult sisendkäibemaksu kogusummas 7 478 327 krooni. Teise teona esitasid nad, taas Raamatupidaja kaudu, OÜ T.R.E.C.
2. aasta augusti käibedeklaratsioonis maksuhaldurile valeandmeid seoses OÜ T.R.E.C. poolse korteriomandite ostuga OÜ-lt VVV ja taaskord tasaarvestamise kokkuleppe sõlmimisega, kajastades deklaratsioonis alusetult sisendkäibemaksu summas 1 367 000 krooni. Kokku esitati alusetuid nõudeid 8 845 327 (s.o 7 478 327 + 1 367 000) krooni ehk 565 319.43 euro eest, mis ületab

§ 3892lg-s 2 kehtestatud piirmäära.

Kuivõrd J. Soomets ja X.X. esitasid deklaratsioonid OÜ T.R.E.C. esindajatena, on süüdistus esitatud ka OÜ-le T.R.E.C. tegutsemises vastavalt oma liikmete kaudu. T. Toompere süüdistus siin seisneb eelmärgitud kahele teole kaasaaitamises.

1. Olgu koheselt öeldud, et kaitsjate apellatsioonid jäävad tagajärjetuteks siingi. Nimelt nõustub ringkonnakohus maakohtu poolse tõendite käsitluse ja nende pinnalt tehtud järeldustega täielikult 25 ning peab seejuures esimese kohtuastme vastavaid seisukohti selgeteks ja vajalikult põhjalikeks. Ehk ka siin on asjakohane viidata KrMS § 342 lg 3 p-le 1 ning märkida, et tõendikogumit ja selle pinnalt tehtud järeldusi täies mahus käesolevas lahendis üle ei korrata ning käsitlemist leiavad üksnes edasikaebuste asjakohasemad väited. Veel peab nimetama, et apellandid on taasesitanud suuresti esimese astme kohtumenetluses juba hinnatud kaitseväiteid, mistõttu on asjakohane viidata kohtupraktikas omaksvõetud põhimõttele selles, et kohtul lasuv põhjendamiskohustus ei nõua kindlasti mitte üksikasjalikku vastamist kohtumenetluse poole igale väitele ja seda iseäranis siis, kui tegemist on kaebemenetlusega ning isik toob välja seisukohti, millele vaidlustatud otsuses on ammendavalt ja põhistatult juba vastatud ning millega kaebust läbivaatav kohtuinstants nõustub ( RKKKo 3-1-1-92-11 p 15.1, RKKKm 3-1-1-48-12 p 16.3.2). Eelnev tähendab seega vajadust silmas pidada, et maakohtu lahend on ka ringkonnakohtu otsuse osiseks.
2. Käsitledes J. Soometsa, X.X. ja OÜ T.R.E.C suureulatusliku maksukelmuse ja T. Toompere sellele kaasaaitamise süüdistust, peab esmalt märkima, et apellatsioonimenetluses ei ole vaidlust tehingute toimumises süüdistustekstis kirjeldatud viisil. Küsimus on tõstatatud sellest, kas need tehingud olid näilikud ning sõlmitud eesmärgiga anda OÜ-le T.R.E.C. võimalus kajastada
3. aasta märtsi- ja augustikuu käibedeklaratsioonides alusetult sisendkäibemaksu kokku 8 845 327 krooni ehk 565 319.43 euro eest ning esitada käibemaksu tagastusnõue (nagu on kirjas süüdistuses) või oli tegemist reaalselt aset leidnud tehingutega, millega kaasnesid vastavad õiguslikud tagajärjed. Viimast väidavad apellandid, tuues seda põhjendades edasikaebuses välja erinevaid argumente.
4. Kõigepealt peavad kaitsjad A. Karu, O. Nääs ja M. Reiland (kaitsja T. Mällas on märkinud nõustumist kaaskaitsjate seisukohtadega) oma kaitsealustele esitatud süüdistust vastuoluliseks ning on seisukohal, et prokuratuur on esitanud üksteist välistavaid seisukohti (vt kaitsjate väited, mis kajastuvad käesoleva lahendi p-s 7.1 ja selle alapunktides). Lühidalt kokkuvõetuna leiavad apellandid, et süüdistuse väite kohaselt oli äriühingute vahel tehtud tehingute tegelikuks eesmärgiks, mis ka teostati, viia varad maksejõuetust AS-st TTT ja OÜ-st VVV välja (ehk siis tehing justkui toimus), mis aga välistab süüdistusteksti teise väite, et tehingud oleksid olnud näilikud. Tehing ei saa samaaegselt olla näilik ja tegelikult asetleidnud. 20.1 Ringkonnakohus J. Soometsale, X.X. le, T. Toomperele ja OÜ-le T.R.E.C. esitatud süüdistust vastuoluliseks ei pea. Süüdistustekstist selgub üheselt, et nii OÜ T.R.E.C. ja AS TTT kui OÜ T.R.E.C. ja OÜ VVV vaheliste tehingute (s.o kinnistute, kinnistu mõttelise osa, söögikoha sisseseade, korteriomandite müügilepingute ning tasaarvestamise kokkulepete) sõlmimisega taheti tekitada OÜ-le T.R.E.C. näiliselt õiguspärane võimalus deklareerida käibedeklaratsioonis sisendkäibemaksu, s.o taotleda alusetult riigilt käibemaksu tagastamist 8 845 327 krooni ehk 565 319.43 euro eest, seejuures jätta ettekavatsetult tehingutelt tekkiv käibemaksu tasumise kohustus samas summas täitmata. Ehk teisisõnu on süüdistus seisukohal, et näiliselt seaduspäraste tehingute sõlmimise eesmärk ei olnud mitte majandustegevuses tavapäraste ostu-müügilepingute sõlmimine, vaid maksueelise saamine.
5. Vastamaks püstitatud kaitseväidetele peab ringkonnakohus veel vajalikuks selgitada järgmist. TSÜS § 89 lg 1 kohaselt on näilik tehing, mille puhul on pooled kokku leppinud, et tehingu tegemisel tehtud tahteavaldustel ei ole avaldatud tahtele vastavaid õiguslikke tagajärgi, sest pooled tahavad jätta mulje tehingu olemasolust (või varjata tehingut, mida nad tegelikult teha tahavad – sätte see lauseosa ei ole käesoleva süüdistuse kontekstis relevantne). Riigikohus on korduvalt käsitlenud näiliku tehingu määratlemist TSÜS § 69 alusel, rõhutades, et selle puhul on määrava tähendusega poolte tahe, mistõttu tuleb tehingu näilikkuse tuvastamisel eelkõige hinnata tehingut sisuliselt, st välja selgitada poolte tahteavaldus, teada saamaks, mida tegelikult sooviti (vt (RKTKo-d 3-2-1-11-02 p 11, 3-2-1-137-09 p 11, 3-2-1-95-11 p 12).
6. Eelmärgitud viisil toimides, s.o tehingupoolte tahet välja selgitades, on maakohus nõuetekohaselt hinnanud asetleidnud tehinguid sisuliselt, asudes seisukohale, et müügitehingute 26 eesmärk oli luua OÜ-le T.R.E.C näiliselt õiguspärane võimalus deklareerida käibedeklaratsioonis sisendkäibemaksu ja esitada käibemaksu tagastusnõue. Ringkonnakohus sellise järeldusega ka nõustub, käsitledes alljärgnevalt esmalt AS TTT ja OÜ T.R.E.C. vahel sõlmitud tehinguid. 22.1 Apellatsioonikohus peab kõigepealt tähelepanuväärseks, et olukorras, kus AS Swedbank oli andnud AS TTT juhatuse liikmele T. Toomperele teada, et on sunnitud kaaluma sissenõuete pööramist hüpoteekidega koormatud varadele ja teistele tagatistele, asutati 11.02.2009 OÜ T.R.E.C. See vastloodud osaühing, omandades 27.02.2009 AS-lt Swedbank rahalised nõudeõigused AS TTT vastu ja 03.03.2009 ka neid nõudeid tagavad hüpoteegid, ostis juba 20.03.2009 ära tema enda kasuks hüpoteekidega koormatud kinnistud ja kinnistu mõttelise osa. Seejuures selgub AS Swedbank laenukomitee 25.02.3009 otsuse nr 09-HGK02-000671 väljavõttest ja sellele lisatud krediidimemost, et panga hinnangul on nõude ostjaks SPV ehk selleks ostuks loodud firma (Special Purpose Vehicle). 22.1.1 Peatudes korraks viidatud 27.02.2009 lepingu juures, on oluline, et OÜ T.R.E.C. juhatuse liikmed J. Soomets ja X.X. teadsid AS-lt Swedbank nõuet omandades, et seda ei ole nõuetekohaselt täidetud, nõue võib jääda osaliselt või täielikult rahuldamata ja see ei ole tagatistega kaetud. Samuti olid omandajad teadlikud AS TTT majanduslikust seisukorrast. Eelmärgitu selgub kõigepealt AS Hansapank ja OÜ T.R.E.C. vahel 27.02.2009 sõlmitud nõude loovutamise lepingust (selle p-d 3.2.2.4, 3.2.3-3.2.5) ning lisaks ka maakohtu poolt otsuse lehekülgedel 3940 käsitletud tõendikogumist. 22.1.2 Minnes edasi 20.03.2009 müügitehingu juurde, on sellega seoses olulised kaks asjaolu. Esmalt see, et OÜ T.R.E.C. poolt nõude omandamise ja müügilepingu sõlmimise vahele jäi kolm nädalat, mis ei võimaldanud reaalselt osaühingul seda kellelegi müügiks pakkuda. Selline järeldus muudab aga sisutuks J. Soometsa ütlused, mille kohaselt ostis OÜ T.R.E.C. kinnistud (aga ka OÜ VVV puhul korteriomandid) seetõttu, et nõuet keegi osta ei tahtnud. Samuti puuduvad tõendid, mis näitaksid, et OÜ T.R.E.C. oleks enne kinnistute ja kinnistu mõttelise osa ostmist soovinud AS-lt Swedbank omandatud nõuet võlgnikult AS TTT sisse nõuda või et aktsiaselts oleks keeldunud vabatahtlikult nõude täitmisest või AÕS § 353 lg 2 alusel kinnistute üleandmisest nõude katteks. Teiseks on tähendusrikas, et OÜ T.R.E.C. ja AS TTT leppisid 20.03.2009 ostu-müügitehingut tehes kokku lepinguobjektide müügihinna summas 60 450 000 krooni (millest käibemaks oli 7 322 033.70 krooni), mis ei vastanud vara tegelikule turuväärtusele ning oli näidatud kordades kõrgemana. Maksetähtajaks lepiti kokku 23.03.
7. 22.1.3 Ehk siis olukorras, kus OÜ T.R.E.C. huvi oleks pidanud olema saada võimalikult suurt tulu oma nõudelt, see oli muutunud ka sissenõutavaks, ostis äriühing vaatamata nõude olemasolule ja tema kasuks seatud hüpoteekidele AS-lt TTT kinnistud ja kinnistu mõttelise osa nende turuhinnast mitmeid kordi kõrgemalt, s.o tegemist oli majanduslikult ebamõistliku käitumisega. Veelgi enam, edasiselt, s.o 23.03.2009, sõlmisid AS TTT ja OÜ T.R.E.C. kokkuleppe vastastikuste nõuete tasaarvestamiseks. Siinkohal peab ära mainima sellegi, et OÜ T.R.E.C. omandas ASlt TTT ka Tartu Lembitu 1 ärimajas asuva söögikoha sisseseade 1 024 591 krooni eest (sh käibemaks 156 293.54 krooni). Ka selle nõude lugesid pooled tasutuks vastastikuste nõuete tasaarveldamisega. 22.2 Uurides edasi OÜ T.R.E.C. ja OÜ VVV eelmärgituga samasuguse skeemi toimumine siingi. vahel aset leidnud tehinguid, selgub 22.2.1 Kõigepealt, s.o pärast seda, kui AS Swedbank oli 06.05.2009 teatanud kavatsusest öelda alates 20.05.2009 üles OÜ-ga VVV sõlmitud laenuleping, omandas OÜ T.R.E.C. AS-lt Swedbank 22.07.2009 pangal olevad rahalised nõudeõigused 27 majandusraskustes OÜ VVV vastu 4 000 000 krooni eest ja kaks päeva hiljem ka neid samu nõudeid taganud hüpoteegid. Seejärel 14.08.2009 sõlmis OÜ T.R.E.C. OÜ-ga VVV notariaalse korteriomandite müügilepingu ning kokkuleppe 14.04.2008 AS TTT ja OÜ RII vahel sõlmitud kinnistu VVV jagamisel tekkiva korteri nr 8 müügilepingust tulenevate õiguste ja kohustuste ülevõtmise kohta. Seega ostis OÜ T.R.E.C. ära tema enda kasuks hüpoteegiga koormatud korteromandid, mis olid seatud OÜ VVV vastu sissenõutavaks muutunud nõude tagamiseks. Arvete nr 1 ja 2 alusel kohustus ostja tasuma müüjale kokku 8 202 000 krooni (sh käibemaks 1 367 000 krooni). Sellest edasi 19.08.2009 sõlmiti OÜ T.R.E.C. ja OÜ VVV vahel vastastikuste nõuete tasaarvestamise kokkulepe. Selliselt 14.08.2009 müügilepingu ja tasaarvestamise kokkuleppe sõlmimisega tekitasid pooled võimaluse OÜ-l T.R.E.C. taotleda alusetult riigilt käibemaksu tagastamist summas 1 367 000 krooni ja OÜ VVV sai võimaluse mitte tasuda riigile käibemaksu samas summas. 22.2.2 Ka siin tuleb rõhutada järgmist. Kõigepealt seda, et OÜ T.R.E.C. poolt nõude omandamise ja kinnistute ostmise vahele jääv ajavahemik oli lühike, mis välistas võimaluse OÜ-l T.R.E.C. OÜ VVV vastu omandatud nõudele ostja leidmiseks ning viitab otseselt ka äriühingul vastava soovi puudumisele. Samuti ei ole siingi tõendeid selle kohta, et OÜ T.R.E.C. oleks teinud OÜ-le VVV ettepaneku nõude vabatahtlikuks täitmiseks, omandiõiguse üleandmiseks või pöördunud kohtutäituri poole, kuigi nõuded olid muutunud sundkorras sissenõutavaiks. Järgmiseks on kõnekas seegi, et kui OÜ T.R.E.C. omandas esmalt pangalt nõude koos hüpoteekidega 4 000 000 krooni eest, siis tema enda kasuks koormatud kinnistute eest pidi ta arvete kohaselt tasuma veel 8 202 000 krooni, kusjuures müügilepingus ja arvetel kajastatu ei vastanud vara tegelikule turuväärtusele ning oli näidatud kõrgemana. 22.3 Käsitledes siit edasi OÜ T.R.E.C. ja AS TTT ning OÜ T.R.E.C ja OÜ VVV vahel toimunud tehinguid koos, peab märkima, et tekkinud oli olukord, kus AS-lt TTT ja OÜ-lt VVV osteti vara nende turuhinnast tunduvalt kõrgemalt ja tasaarvestati ostu-müügihinna tasumise kohustus AS-lt Swedbank omandatud nõuetega. See näitab, et OÜ T.R.E.C. huvi ei olnud saada majanduslikku kasu võlgnike arvelt, sest kinnistute ostu-müügi puhul nende õiges väärtuses oleks nõue jäänud täielikult (või vähemalt suures osas) rahuldamata. Tehingute eesmärk oli saada kasu riigi arvelt, s.o OÜ-l T.R.E.C. tekkis riigi vastu käibemaksu tagastusnõue. 22.4 Kuivõrd apellatsioonikohus rõhutab, et äriühingute vahel kokku lepitud ostumüügisummad ei vastanud kinnistute turuväärtusele ning kaitseväidetes seatakse selline seisukoht kahtluse alla, peab kolleegium siinkohal vajalikuks lisada maakohtu, tõsi küll niigi asjakohastele ja küllaldastele põhistustele, lühidalt järgmist. 22.5 Nimelt peab kolleegium vajalikuks käsitleda apellantide hinnangut, et tehingute objektideks olnud kinnistute väärtuste arvutamisel ei saa lähtuda AS Swedbank poolt rahaliste nõudeõiguste loovutamisel kokkulepitud summadest, s.o AS TTT puhul 18 000 000 kroonist ja OÜ VVV puhul 4 000 000 kroonist. 22.5.1 Ringkonnakohus kaitsjatega ei nõustu, s.o kolleegium peab oluliseks seda, kui suure summa nõudis AS Swedbank OÜ-lt T.R.E.C. võlgu osaühingule loovutades. Nimelt oleks AS Swedbank saanud rahuldada oma võlanõude AS TTT ja OÜ VVV vastu kinnistute sundmüügi teel. 22.5.2 Esmalt tuleb AS TTT vastu esinenud nõuet puudutavalt öelda, et kuivõrd AS Swedbank loobus seoses
8. aasta veebruari-märtsi tehingutega sundmüügi võimalusest 18 000 000 krooni eest, ei tundu kuidagi veenev ja tõenäoline, et kinnistute turuväärtus oli 60 450 000 krooni. Mõneti väiksem, aga siiski kahekordne erinevus on AS Swedbank poolt OÜ-lt T.R.E.C.
9. aasta juuliaugusti tehingutega 28 nõutud summal ja hindamisaktides kajastatul, s.o vastavalt 4 000 000 ja 8 202 000 krooni (vt RKKKo 3-1-1-55-14 p 148). 22.5.3 Tõsi, siinkohal on kaitsjad ühisapellatsioonis esitanud rohkeid kaitseväiteid näitamaks AS Swedbank nägemust hinnast tegelikule mittevastavana, kuid kolleegium neid argumente asjakohasteks ei hinda ja lähemalt ei käsitle. Samuti ei pea ringkonnakohus vajalikuks vaagida apellatsiooni seisukohti AS Swedbank krediidikomitee otsuse ja panga analüütiku arvamuse ebausaldusväärsusest ega anda seisukohta asjaolus, et viidatud dokumentide teatud osad olid kinni kaetud. Nimelt on maakohus oma otsuses kaitsjate selliseid argumente täiesti jälgitavalt ja piisava põhjalikkusega juba käsitlenud ja ümber lükanud. 22.6 Küll peab ringkonnakohus aga kindlasti vajalikuks vastu vaielda ühisapellatsiooni seisukohale selles, justkui ei omaks eelkäsitletud küsimus, s.o müügitehingute hind, kriminaalasjas mingitki tähtsust. Nimelt tuleb rõhutada, et vara tegelikule turuväärtusele mitte vastav, s.o oluliselt kõrgem müügihind, võimaldas suurendada käivet, hinnale lisatud käibemaksu ning tasaarvestada OÜ T.R.E.C. ja AS TTT ning OÜ T.R.E.C. ja OÜ VVV vahelisi näiliselt tekkinud kohustusi, samuti saada seeläbi OÜ-le T.R.E.C. alusetu käibemaksu tagastusnõude kaudu rahalisi vahendeid. 22.7 Järgnevalt peab ringkonnakohus sarnaselt maakohtuga, poolte tegeliku tahte väljaselgitamisel oluliseks sedagi asjaolu, et OÜ T.R.E.C. ja AS TTT ning OÜ T.R.E.C. ja OÜ VVV vahelised müügitehingud olid majanduslikult ilmselt ebamõistlikud. Sellist seisukohta on kolleegium oma väidetes juba puudutanud ning vastavad põhistused sisalduvad ka vaidlustatud kohtulahendis. Seega saab siinkohal ära nimetatud üksnes järgmine, s.o olukorras, kus OÜ T.R.E.C. oli omandanud AS-lt Swedbank nõuded AS TTT ja OÜ VVV vastu ning need nõuded olid tema enda kasuks tagatud hüpoteekidega, ostis osaühing nõuded tagavad kinnistud hinnaga 60 450 000 krooni ja korteriomandid 8 202 000 krooni. Samas oleks OÜ-l T.R.E.C. olnud võimalik nõuda omandi ülekandmist endale kui võlausaldajale või sundtäitmist täitemenetluse seadustikus sätestatud korras (asjaõigusseaduse (AÕS) § 352 lg 1). 22.7.1 Nimelt sätestab AÕS § 352 lg 2, et enne hüpoteegiga tagatud nõude sissenõutavaks muutmist sõlmitud kokkulepe, mille kohaselt hüpoteegipidaja omandab hüpoteegiga koormatud kinnisasja hüpoteegiga tagatud nõude rahuldamiseks, on tühine. Ehk siis pärast nõude sissenõutavaks muutumist, nagu käesolevas asjas, on selline kokkulepe teatud eranditel (erandite osas vt Müncherer Kommentar zum Bürgerlichen Gesetzbuch BGB § 1149 kommentaar; viidatud säte on AÕS § 352 lg 2 algallikaks) aga lubatud ning kulukas täitemenetlus jäänuks ära. Ringkonnakohtu hinnangul praegune olukord viidatud erandina vaadeldav ka on, kuivõrd OÜ T.R.E.C. oli ainus võlausaldaja ja hüpoteegipidaja (seda alates 24.07.2009 ka OÜ-t VVV puudutavalt, kuivõrd siis kustutati OÜ KKK kasuks seatud ühishüpoteek) ning isikuid, keda omandiõiguse üleminek oleks kahjustanud, ei esinenud. See tähendab aga, et kuivõrd OÜ T.R.E.C. poolt omandatud nõuded ületasid ilmselgelt tagatiste väärtust, olekski mõistlik olnud kinnistute omandiõiguse ülekandmine. Selleks olnuks vaja notariaalselt tõestatud asjaõiguslepingu sõlmimist ja kande tegemist (AÕS § 641). Kui aga võlgnikud oleksid keeldunud eelkirjeldatud viisil omandi ülekandmisest, siis oleks järgmine samm olnud täitemenetluse läbiviimine. 22.7.2 Täitemenetluses määratakse müügihind sissenõudja ja võlgniku kokkuleppel. Kui kokkulepet ei saavutata, nimetab hinna kohtutäitur.
10. aastal kehtinud täitemenetluse seadustiku (TMS) § 38 lg 1 kohaselt tasus täitekulud võlgnik (selline regulatsioon on ka seaduse kehtivas redaktsioonis). Ehk siis T. Toompere oleks 29 pidanud olema huvitatud täitemenetluse vältimisest või võimalikult väikeste täitekulude kandmisest. 22.7.3 Samuti, nagu juba märgitud, oleks OÜ T.R.E.C. oma juhatuse liikmete läbi saanud pöörduda kohtutäituri poole, kuna nõuded olid muutunud sundkorras sissenõutavaiks vastavalt TMS § 2 lg 1 p-le
11. Nimelt olid pooled hüpoteekide loovutamisel kokku leppinud AS TTT ja OÜ VVV kohustuses OÜ T.R.E.C. poolt omandatud nõuete mittetäitmisel alluda kohesele sundtäitmisele hüpoteekidega koormatud kinnistute arvel. Täitemenetluses oleks aga juhindudes TMS § 102 lg-st 5 saanud kohtutäituri nõusolekul müüa vara ka otse sissenõudjale. Sel juhul oleks tehtud tasaarvestus sissenõudja nõudega ja ostuhinda oleks käsitatud võla ulatuses võlgnikult sissenõudjale makstuna. 22.7.4 Kaitsjate ühisapellatsioonis esitatud väited, milles püütakse näidata täitemenetluses nõuete realiseerimist ebamõistlikuna, ringkonnakohut vastupidisele seisukohale ei veena. Samuti ei ole kaitsjad puudutanud küsimust omandiõiguse ülekandmise n-ö meetodi ebasobivusest.
12. Ehk siis poolte vahel tehtud tehingute toimumine eelkirjeldatud viisil ja nende ebamõistlikkus, näitab eesmärki saada OÜ-le T.R.E.C. näiliselt õiguspärane võimalus deklareerida käibedeklaratsioonis sisendkäibemaksu, esitada käibemaksu tagastusnõue ning samal ajal jätta ettekavatsetult AS TTT maksukohustus riigi ees täitmata. Seejuures ei veena ringkonnakohut vastupidisele seisukohale apellantide väited, milles rõhutatakse asjaolu, et J. Soomets ja X.X. teostasid omandatud varaga müügitehingute läbiviimise järgselt OÜ T.R.E.C. nimel aktiivset majandustegevust ja et OÜ T.R.E.C. ja müüjate omanikud ei kattu; OÜ T.R.E.C. ja müüjate juhatuse liikmed ei kattu; OÜ T.R.E.C. ja müüjate finantseerijad ei kattu, st OÜ T.R.E.C. tegevust ei finantseerinud T. Toompere; T. Toompere ei ole OÜ-st T.R.E.C. ega selle edasisest majandustegevusest tulu saanud; OÜ T.R.E.C. tulu ei ole liikunud OÜ-st T.R.E.C. tagasi T. Toomperele; OÜ T.R.E.C. on käitunud oma omanike huvides (selliselt kirjas kaitsjate ühisapellatsioonis). J. Soomets ja X.X. olid OÜ T.R.E.C. juhatuse liikmed ning kuivõrd äriühing oli otsuses kirjeldatud skeemi läbi saanud mitmete kinnistute ja korteriomandite omanikuks, siis oligi hilisema vastava majandustegevuse järgnemine pigem asjade loogiline käik. Osaühingu juhatuse liikmetena olidki J. Soomets ja X.X. vastavalt ÄS § 180 lg-le 1 vastutavad osaühingu juhtimise (sh äriühingu varadega n-ö heaperemeheliku majandamise) eest. 23.1 Veel peab märkima sedagi, et prokurör on maakohtus esitanud mitmeid tõendeid, mis kinnitavad, et T. Toompere osales koos J. Soometsa ja X.X. ga OÜ-le T.R.E.C. võõrandatud varade hilisemas müügitegevuses ja kinnistute haldamises. Seda kinnitavad nt tunnistajate Jaak Luide ja Janek Sisaski ütlused kogumis AS G4S signaalide raportite väljavõtetega (prokuröri nimetatud tõend 109) ning samuti Tartus Tähe 127A OÜ T.R.E.C. asukohas ning Tartus Gildi 2 OÜ Konsultatsioonibüroo Toompere&Ottender asukohas ja OÜ Proranero tegevuskohas toimunud läbiotsimise käigus leitud dokumentaalsed tõendid (tõendid 36, 61, 127-131, 132-159).
13. Käsitledes kaitsjate ühisapellatsiooni väidetest veel argumenti, mille kohaselt ei olnud T. Toompere ja X.X. teadlikud AS TTT ega OÜ VVV maksejõuetusest, märgib ringkonnakohus vaid seda, et maakohtu otsuses on selgelt ära näidatud asjaolud (vaidlustatud kohtulahendi lk 40), millel süüdistatavate vastav kindel teadmine põhines.
14. Kokkuvõtvalt olgu seega öeldud, et kaitsjate A. Karu, O. Nääsi ja M. Reilandi apellatsiooni kaitseväited maakohtu otsuses hinnatud tõendeid ja tehtud järeldusi milleski ei väära ning J. Soometsa, X.X. ja OÜ T.R.E.C. süüdi tunnistamine on olnud õige ning põhjendatud. Kaitsja T. Mällas on apellatsioonis leidnud veel, et T. Toompere ei ole maksukelmuse toimepanemisele kaasa aidanud. Seoses sellega märgib ringkonnakohus, et esimene kohtuaste on 30 asjassepuutuvad seisukohad juba selgelt