Obsah (12)

§ 623§ 620§ 622§ 654§ 659§ 667§ 475§ 478§ 477§ 479§ 171§ 625

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kersti Kerstna-Vaks, Üllar Roostoja, Viivi Tomson Määruse tegemise aeg ja koht 11. märts 2021, Tartu Tsiviilasja number 2-20-715 Tsiviilasi Vaidlus

) § 620 lg 1 p-le 1 ja Brüssel I (uuesti sõnastatud) määruse artiklile

1. MAAKOHTU LAHEND
2. Viru Maakohus rahuldas
3. novembri 2020 otsusega avalduse ja tunnustas ning tunnistas täidetavaks Eesti Vabariigi territooriumil Venemaa Föderatsiooni Sankt-Peterburi linna ja Leningradi oblasti Arbitraažikohtu (Riigikohtu)
4. oktoobri 2014 otsuse asjas nr A56-41652/2014, millega nõuti OÜ-lt Mürin (registrikood 10054422), materiaalse kahju hüvitamist Venemaa Föderatsiooni Föderaalse Tolliteenistuse Loode Tollivalitsuse Kingissepa Tolliameti kasuks kogusummas summas 598 515 rubla ja 66 kopikat. 2 Maakohus selgitas, et puudutatud isikul on võimalik tasuda avaldaja kasuks väljamõistetud kahju kohtulahendis väljatoodud arveldusarvele. Avaldajal on õigus esitada täidetavaks tunnistatud kohtulahend Eesti kohtutäiturile täitmiseks (

§ 623lg 6).

Maakohus jättis menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Maakohus leidis, et täidetud on kõik tingimused kohtule esitatud otsuse tunnustamiseks ja täidetavaks tunnistamiseks Eesti Vabariigis. Sankt-Peterburi linna ja Leningradi oblasti Arbitraažikohtu (Riigikohtu) puhul on tegemist kohtuga, mille kohtuotsust loetakse välisriigi kohtuotsuseks

§ 620tähenduses.

Maakohtule esitatud Venemaa Föderatsiooni Sankt-Peterburi linna ja Leningradi oblasti Arbitraažikohtu

1. oktoobri 2014 otsusest asjas nr A56-41652/2014 nähtub, et puudutatud isik nõudega ei nõustunud, samas on puudutatud isik
2. veebruaril 2013 hüvitanud kahju osaliselt, summas 190 511,48 rubla ning
3. augustil 2013 on puudutatud isik garanteerinud kahju summas 571 534,47 rubla hüvitamise hiljemalt
4. detsembril
5. Seega võib teha järelduse, et puudutatud isik on täielikult nõustunud varalise kahju hüvitamise nõudega. Seega on puudutatud isik saanud temalt kahju hüvitamise väljamõistmise menetluses piisavalt kaitsta oma õigusi. Kohtuotsus on jõustunud
6. veebruaril
7. Puudutatud isik esitas vastuväite seoses aegumisega. Seoses viitega Brüssel I määrusele pidas kohus vajalikuks selgitada, et kuna Eesti Vabariigi ja Vene Föderatsiooni vahel on sõlmitud õigusabileping ning Venemaa Föderatsioon ei ole Euroopa Liidu liikmesriik, siis ei kuulu kohaldamisele Brüssel I määruse sätted, vaid primaarseks on pooltevaheline leping. Praegusel juhul tuleb asja lahendamisel lähtuda Eesti-Vene õigusabilepingust ja selle juurde kuuluvast
8. oktoobri 2001 protokollist (vt ka RKTKm nr 3-2-1-62-17, p 10.2). Õigusabilepingu art 50 järgi koosmõjus
9. oktoobri 2001 protokolliga tunnustavad ja täidavad lepingupooled vastastikku mh justiitsasutuste jõustunud otsuseid tsiviilasjades. Seejuures vaatab täitmise loa taotluse õigusabilepingu art 51 lg 1 järgi läbi selle lepingupoole kohus, kelle territooriumil tuleb kohtulahendit täita, kuid taotlus ise esitatakse art 51 lg 2 järgi selle lepingupoole kohtule, kes tegi asjas otsuse. Õigusabilepingu art 52 ja
10. oktoobri 2001 protokolli järgi tuleb taotlusele lisada: 1) otsuse kohtu poolt tõestatud ärakiri ja ametlik dokument otsuse jõustumise kohta, kui see ei tulene otsuse enda tekstist, samuti õiend otsuse täitmise kohta, kui seda varem täideti lepingupoole territooriumil; 2) dokument, millest ilmneb, et kostjale, kes ei osalenud protsessis, kuid protsessinormide kohaselt pidid selles osalema, oli õigel ajal ja nõuetekohases vormis kätte antud kohtukutse.
11. oktoobri 2001 protokolli järgne artikli 52 uus sõnastus ei sisalda enam punkti 3, mis nägi ette punktides 1 ja 2 nimetatud dokumentide tõestatud tõlgete esitamise nõude. Samas tuleb arvestada, et artikli 51 lg 3 kohaselt määratakse taotluse rekvisiidid selle lepingupoole seadusandlusega, kelle territooriumil tuleb otsus täita. Seega tuleb lähtuda

§-s 622 sätestatust, mille lõike 1 p 6 näeb ette vandetõlgi tehtud tõlgete esitamise. Samas

§ 622

lg 2 teise lause kohaselt kui asjaolud seda võimaldavad, võib kohus lahendada asja dokumente nõudmata. Avaldaja poolt on esitatud nii tõlkebüroo kui ka diplomeeritud tõlkija poolt teostatud tõlked vene keelest eesti keelde, kohtule esitatud tõlked on korrektsed ja arusaadavad. Kohus, võttes arvesse kohtule esitatud tõlgete arusaadavust, samuti seda, et võlgniku seadusliku esindaja emakeel on vene keel, leidis, et esinevad asjaolud, mis võimaldavad kohaldada

§ 622lg 2, s.o lahendada asja vandetõlgi teostatud tõlkeid nõudmata.

Praeguses asjas nähtub toimikumaterjalidest, et avaldaja on esitanud kõik vajalikud dokumendid koos tõlgetega. Ka puudutatud isik ei ole välja toonud, et eeltoodud eeldused ei oleks täidetud. Seega on kohtuotsuse tunnustamise ja täidetavaks tunnistamise formaalsed eeldused täidetud. 3 Kohtuotsuse tunnustamisest ja täitmisest keeldumise alused tulenevad Eesti-Vene õigusabilepingu art-st 56, mille järgi võib kohus kohtuotsuse tunnustamisest või täitmise loa andmisest keelduda, kui 1) taotluse algatanud isik või kostja asjas ei võtnud protsessist osa selle tõttu, et talle või tema volitatud isikule ei toimetatud õigel ajal ja nõuetekohaselt kätte kohtukutset; 2) sama õigusvaidluse osas samade poolte vahel selle lepingupoole territooriumil, kus otsust tuleb tunnustada ja täita, oli juba varem tehtud jõustunud otsus või kui selle lepingupoole asutus oli varem alustanud menetlust selles asjas; 3) vastavalt käesoleva lepingu sätetele, käesolevas lepingus mitte ettenähtud juhtudel aga selle lepingupoole seadusandluse kohaselt, kelle territooriumil otsust tuleb tunnustada ja täita, kuulub asi tema asutuste ainupädevusse. Kuna Eesti-Vene õigusabilepingu art 56 ei näe ette kontrollida aegumise vastuväidet, siis ei andnud maakohus sisulist hinnangut puudutatud isiku poolt esitatud aegumise vastuväitele. Puudutatud isik väidab, et arbitraažikohtu otsus on vastuolus Eesti õiguse oluliste põhimõtetega (avaliku korraga), eelkõige isikute põhiõiguste ja –vabadustega. Maakohus selgitas, et Eesti–Vene õigusabilepingus ei ole seda kohtuotsuse tunnustamisest ja täitmisest keeldumise alusena nimetatud. Seetõttu ei anna see alust jätta kohtuotsus tunnustamata ja täidetavaks tunnistamata. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED 4. Puudutatud isik esitas määruskaebuse, milles taotleb maakohtu määruse tühistamist ja uue määruse tegemist, millega jätta avaldus rahuldamata. Puudutatud isik palub menetluskulud jätta avaldaja kanda. Puudutatud isik esitas taotluse korraldada kaebuse läbivaatamiseks kohtuistung. Maakohus on jätnud alusetult tähelepanuta Brüsseli I (uuesti sõnastatud) määruse. Antud määrus on Euroopa Liidu liikmesriikide kohtute jaoks täitmiseks kohustuslik (art 1) olenemata sellest, kas tegemist on liikmesriigi või kolmanda riigi kohtu lahendiga. Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELTL) art-st 351 lähtuvalt kõik kahe- või mitmepoolsed lepingud EL väliste riikidega, sh Eesti õigusabilepingud kolmandate riikidega, tuleb viia kooskõlla liidu aluslepingutega ja neist lähtuva õigusega. Brüsseli I (uuesti sõnastatud) määruse artikli 39 järgi liikmesriigis tehtud kohtuotsus, mis on selles liikmesriigis täidetav, on täidetav ka teistes liikmesriikides, ilma et oleks nõutav otsuse täidetavaks tunnistamine. Määruskaebuse esitaja leiab, et nimetatud artiklist tuleneb EL-i õiguse oluline põhimõte, millest lähtudes täidetakse vaid sellist välisriigi kohtu otsust, mis saab täita lahendi teinud kohtu asukohariigis. Kõnealuse Venemaa arbitraažikohtu otsus ei ole enam Venemaal täidetav. Määruskaebuse esitaja osutab sellele, et sarnane põhimõte, mis annab aluse nt Eesti kohtu otsuse tunnustamisest ja täidetavaks tunnistamisest keeldumiseks, on sätestatud ka Venemaa tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 412 lg 1 p-s 1, mille kohaselt on välisriigi kohtu otsuse täidetavaks tunnistamisest keeldumine lubatud juhul, kui selle riigi õiguse järgi, mille territooriumil otsus tehti, ei ole see jõustunud või ei kuulu täitmisele. Venemaa tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 414 järgi välisriigi kohtu otsuse, mis ei kuulu sundtäitmisele, tunnustamisest keeldumine on lubatud, kui esinevad käesoleva seadustiku § 412 lg 1 p-des 1–5 sätestatud põhjused.

§ 620

lg 1 p-st 1 lähtudes ei kuulu tsiviilasjas tehtud välisriigi kohtulahend Eesti Vabariigis tunnustamisele, kui lahendi tunnustamine oleks ilmselt vastuolus Eesti õiguse oluliste põhimõtetega (avaliku korraga), eelkõige isikute põhiõiguste ja -vabadustega. Tegemist on aegunud kohtuotsusega. Sisuliselt on tegemist mittetäidetava otsusega. Määruskaebuse esitaja leiab, et maakohus tegi asjas üllatuslikult menetlust lõpetava lahendi, määramata asja läbivaatamiseks kohtuistungit, kuigi puudutatud isik on vastava taotluse esitanud, 4 samuti jättis maakohus enne lahendi tegemist määramata pooltele lõplike seisukohtade esitamise tähtaja ja lahendi avalikult teatavakstegemise aja, mis on menetlusõiguse normi rikkumised. 5. Avaldaja vaidleb määruskaebusele vastu ja taotleb selle rahuldamata jätmist. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 6. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja Viru Maakohtu 27. novembri 2020 määrus muutmata. Määruskaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks ega muutmiseks. Nõustudes maakohtu määruse põhjendustega ei korda ringkonnakohus neid kõiki oma määruses (

§ 654

lg 6 ja

§ 659). 7.

Puudutatud isik on esitanud määruskaebuses taotluse korraldada määruskaebuse läbivaatamiseks kohtuistung.

§ 667

lg 3 esimene lause sätestab, et määruskaebus lahendatakse kirjalikus menetluses, kui kohus ei pea vajalikuks kohtuistungit korraldada. Ringkonnakohus ei pea istungi korraldamist vajalikuks. Menetlusosalised on saanud kirjalikult avaldada oma seisukohad ning ringkonnakohus saab kaebuse lahendada toimiku materjalide põhjal. Ringkonnakohus jätab kohtuistungi korraldamise taotluse rahuldamata. 8. Ringkonnakohus selgitab esmalt, et asjas ei kohaldu tsiviilkohtumenetluse seadustiku sätted.

§ 620

reguleerib vaid selliste kohtulahendite tunnustamist, mis ei lange ühegi Eesti Vabariigi suhtes siduva välislepingu või Euroopa Liidu määruse kohaldamisalasse, milles sisalduvad reeglid välisriigi kohtulahendite tunnustamise kohta. Praeguses asjas tuleb kohtuotsuse tunnustamisel ja täidetavaks tunnistamisel arvestada asjaolu, et Eesti Vabariik ja Venemaa Föderatsioon on sõlminud välislepingu ning selle juurde kuuluva protokolli, milles on mh kokku lepitud vastastikuse kohtulahendite tunnustamise ja täidetavaks tunnistamise kord. Riigikohus on sedastanud, et õigusabi lepingu kui Riigikogus ratifitseeritud välislepingu prioriteet Eesti seaduste või muude aktide suhtes tuleneb põhiseaduse § 123 lg-st 2, seega kohaldub asjas õigusabi leping (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi

1. jaanuari 2011 kohtumäärus tsiviilasjas nr 3-2-1-141-10, p 10). Eeltoodust tulenevalt ei kuulu praegusel juhul kohaldamisele tsiviilkohtumenetluse seadustiku sätted tsiviilasjas tehtud välisriigi kohtulahendite tunnustamise ja täitmise kohta. Samas märgib ringkonnakohus, et maakohtu viited tsiviilkohtumenetluse seadustiku sätetele ei muuda maakohtu määrust ebaõigeks. Eeltoodust tulenevalt tuleb vaidlusaluse asja lahendamiseks hinnata, kas kohtulahendite tunnustamine ja täitmiseks loa andmine on õigusabilepingu järgi lubatav.
2. Asjakohatu on puudutatud isiku väide, et maakohus on jätnud tähelepanuta Brüsseli I (uuesti sõnastatud) määruse artikli
3. Ringkonnakohus selgitab, et Brüssel I (uuesti sõnastatud) määruse artikli 73 lg 3 alusel ei kuulu kohaldamisele Brüssel I (uuesti sõnastatud) määrus, sest Eesti Vabariigil on sõlmitud Vene Föderatsiooniga õigusabileping.
4. Õigusabi lepingu ja selle juurde lisatud protokolli artikli 52 kohaselt tuli maakohtul imperatiivselt kontrollida, kas täitmise loa taotluse juurde on lisatud artiklis 52 nimetatud dokumendid. Lisaks eelnevale tuli maakohtul kontrollida ka seda, kas esineb aluseid kohtuotsuse tunnustamisest või täitmise loa andmisest keeldumiseks õigusabi lepingu artikli 56 kohaselt. 5 Eeltoodust tulenevalt oli maakohus seotud kohustusega kontrollida kohtuotsuse täitmiseks loa andmiseks selleks vajalike formaalsete eelduste olemasolu ning selle täitmisest ja tunnustamisest keeldumise aluste mitteesinemist. Maakohus leidis, et avaldaja on esitanud kõik õigusabi lepingu ja selle juurde lisatud protokolli artiklis 52 nimetatud dokumendid koos tõlgetega. Sealhulgas on maakohus analüüsinud õigusabi lepingu artiklis 56 sätestatut ja leidnud, et kohtuotsuse tunnustamisest või täitmise loa andmisest keeldumise aluseid ei esine. Ringkonnakohtu hinnangul on õigusabi lepingu artiklis 52 nimetatud dokumendid olemas ning maakohtu järeldus selle kohta, et kohtulahendi täidetavaks mittetunnistamise aluseid õigusabi lepingu artikli 56 mõttes ei esine, on õige.
5. Ringkonnakohus ei nõustu puudutatud isikuga, et otsus ei ole Eesti Vabariigis täidetav, sest otsust ei saa täita Vene Föderatsioonis selle aegumise tõttu. Nagu ringkonnakohus eelnevalt märkis, on otsuse täidetavaks tunnistamiseks esitatud kõik vajalikud dokumendid. Otsuse koopial on kohtu pitsat otsuse jõustumise kohta (tl 3). Otsusele on lisatud kohtu tõend (tl 6), millel on kohtu pitsat ning kohtunik on oma allkirjaga kinnitanud, et otsus on jõustunud ning kuulub täitmisele. Eeltoodu on ringkonnakohtu hinnangul õigusabilepingu artikkel 52 tähenduses piisav otsuse tunnustamiseks ja täidetavaks tunnistamiseks. Puudutatud isik ei ole välja toonud, et esineks õigusabilepingu artiklis 56 nimetatud aluseid kohtuotsuse täitmisest keeldumiseks. Samuti on maakohus õigesti selgitanud, et õigusabileping ei nimeta täidetavaks tunnistamisest keeldumise alusena aegumise vastuväidet või otsuse vastuolu avaliku korraga.
6. Puudutatud isik on maakohtule ette heitnud mitmeid menetlusõiguslikke rikkumisi. Puudutatud isik leiab, et maakohus jättis ebaõigesti kohtuistungi määramata, samuti on maakohus jätnud enne lahendi tegemist määramata pooltele lõplike seisukohtade esitamise tähtaja ja lahendi avalikult teatavaks tegemise aja. 12.1.

§ 475

lg 1 p 14 kohaselt on välisriigi kohtulahendi tunnustamine ja täitmine hagita asi, mis

§ 478

lg 1 järgi tuleb lahendada määrusega.

§ 477

lg 2 alusel võib kohus hagita asja läbi vaadata ja lahendada kohtuistungit pidamata, välja arvatud juhul, kui seadusega on sätestatud kohtuistungi korraldamise kohustus.

62. peatükis, mis käsitleb tsiviilasjas tehtud välisriigi kohtulahendite ja muude täitedokumentide tunnustamist ja täitmist, ei ole sätestatud kohtu kohustust korraldada kohtuistung tsiviilasjas tehtud välisriigi kohtulahendi tunnustamiseks ja täidetavaks tunnistamiseks.

§ 623

lg 3 kohaselt võib kohus vajaduse korral võlgniku ja sissenõudja ära kuulata ning küsida selgitust ka kohtult, kelle lahendi tunnustamist või täitmist taotletakse. Kohus lahendab asja kirjalikus menetluses. Puudutatud isik on saanud kirjalikult oma seisukohad esitada ning asja sai lahendada toimiku materjalide põhjal ilma kohtuistungit korraldamata. 12.2. Maakohus ei ole rikkunud menetlusõiguse norme sellega, et jättis pooltele lahendi avalikult teatavaks tegemise aja teatamata. Hagita asjades ei pea kohus menetlusosalisi määruse tegemise ajast teavitama. Hagita asjades on määruste avalikult teatavakstegemine ette nähtud üksnes erandjuhtudel (

§ 479lg 1).

Eeltoodust tulenevalt ei näe tsiviilkohtumenetluse seadustik ette, et hagita asjas tuleb menetlusosalistele lahendi avalikult teatavaks tegemise aeg teatavaks teha ning anda täiendav tähtaeg lõplike seisukohtade esitamiseks. Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus määruskaebuse rahuldamata. 13. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb

§ 171lg 1 alusel jätta menetluskulud puudutatud isiku kanda.

Rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad. 6 14.

§ 625

lg 2 kohaselt võivad määruse peale, millega välisriigi kohtulahend tunnistati täidetavaks või täidetavaks tunnistamist muudeti, esitada määruskaebuse sissenõudja ja võlgnik. Määruskaebuse esitamise tähtaeg on üks kuu alates määruse kättetoimetamisest, välisriiki kättetoimetamise puhul aga kaks kuud kättetoimetamisest. /digitaalselt allkirjastatud/ Kersti Kerstna-Vaks /digitaalselt allkirjastatud/ Üllar Roostoja 7 /digitaalselt allkirjastatud/ Viivi Tomson