← Eesti

1-14-189/65

RIIGIKOHUS KRIMINAALKOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Asja läbivaatamise kuupä

§ 3891lg 2 – § 22 lg 3 järgi Tartu Maakohtu 14.

jaanuari

  1. a otsus M. J-i ja Raigo Lepa kaitsja ning kolmandate isikute A OÜ ja B OÜ esindaja vandeadvokaat Tambet Laasik, Urmas Raudsepa kaitsja ja kolmanda isiku C OÜ esindaja vandeadvokaat Andi Tubin, teistmisavaldused
  2. jaanuar 2020, kirjalik menetlus RESOLUTSIOON
  3. Tühistada Tartu Maakohtu
  4. jaanuari
  5. a otsus osaliselt, s.t: 1.
  6. M. J-i, Raigo Lepa ja Urmas Raudsepa süüditunnistamises ja karistamises KarS §

§ 3891lg 2 – § 22 lg 3 järgi; 1.2.

M. J-ilt, Raigo Lepalt, Urmas Raudsepalt ja kolmandatelt isikutelt A OÜ-lt (endise nimega A1 OÜ-lt), B OÜ-lt (endise nimega B1 OÜ-lt) ja C OÜ-lt konfiskeeritud vara ja Urmas Raudsepalt konfiskeerimise asendamiseks väljamõistetud summa osas ning 1.

  1. M. J-ilt, Raigo Lepalt ja Urmas Raudsepalt menetluskulude väljamõistmises.
  2. Saata kriminaalasi tühistatud osas Riigiprokuratuurile uue kohtueelse menetluse korraldamiseks.
  3. Teistmisavaldused rahuldada osaliselt.
  4. Mõista Eesti Vabariigilt M. J-i kasuks välja 288 eurot, sh käibemaks 48 eurot, valitud kaitsjale teistmismenetluses makstud tasu katteks.
  5. Mõista Eesti Vabariigilt Raigo Lepa kasuks välja 420 eurot, sh käibemaks 70 eurot, valitud kaitsjale teistmismenetluses makstud tasu katteks. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1-14-189
  6. Tartu Maakohtu
  7. jaanuari
  8. a otsusega tunnistati M. J., Raigo Lepp ja Urmas Raudsepp ning veel kolm isikut kriminaalasjas nr 1-14-189 kokkuleppemenetluses süüdi karistusseadustiku (KarS) §

§ 3891lg 2 – § 22 lg 3 järgi kvalifitseeritavates kuritegudes. 2. M. J-ile, R. Lepale ja U. Raudsepale mõisteti Kar

S § 63 lg 1 alusel karistuseks 4 aastat vangistust, mis jäeti KarS § 73 lg-te 1, 2 ja 3 alusel osaliselt täitmisele pööramata selliselt, et U. Raudsepal tuli kohe ära kanda 4 kuud ning M. J-il ja R. Lepal 3 kuud vangistust. Ülejäänud osa vangistusest jäeti kõigil 4 aasta pikkuse katseajaga tingimisi kohaldamata.

  1. Süüdistatavatelt mõisteti riigi kasuks menetluskuluna välja sundraha 887,50 eurot.
  2. U. Raudsepalt mõisteti süüteoga saadud vara konfiskeerimise asendamiseks riigituludesse kindel summa, samuti konfiskeeriti vara M. J-ilt, R. Lepalt ja U. Raudsepalt ning kolmandatelt isikutelt A1 OÜ-lt (kehtiva ärinimega A OÜ), B1 OÜ-lt (kehtiva ärinimega B OÜ), C OÜ-lt, D1 OÜ-lt (äriregistrist kustutatud
  3. mail 2017), SIA-lt D2 (äriregistrist kustutatud
  4. veebruaril 2019), MTÜ-lt D3 (äriregistrist kustutatud
  5. aprillil 2016), OÜ-lt D4 (äriregistrist kustutatud
  6. augustil 2017) ja MTÜ-lt D5 (äriregistrist kustutatud
  7. juulil 2017).
  8. M. J., R. Lepp ja U. Raudsepp tunnistati KarS § 255 lg 1 järgi süüdi selles, et aastatel 2012–2013 kuulusid nad koos teiste isikutega (sh L. D. ja P. S-iga) püsivasse isikutevahelise ülesannete jaotusega ühendusse, mille eesmärgiks oli maksupettuse toimepanemine ning seeläbi varalise kasu saamine.
  9. M. J., R. Lepp ja U. Raudsepp tunnistati KarS § 3891 lg 2 – § 22 lg 3 järgi süüdi selles, et nad koos teiste isikutega (sh P. S-iga) aitasid kaasa L. D. poolt X AS-i käibedeklaratsioonides tahtlikult valeandmete esitamisele, mille tulemusel jäi riigile maksudena laekumata käibemaks 1 209 565 eurot.
  10. Tartu Maakohtu
  11. jaanuari
  12. a otsus jõustus
  13. jaanuaril
  15. Tartu Maakohtu
  16. märtsi
  17. a määrusega kriminaalasjas nr 1-16-9978 anti M. J-i ja P. S. üldmenetluses kohtu alla süüdistuses KarS §

§ 3891lg 2 – § 22 lg 3 järgi, L. D. süüdistuses Kar

S §

§ 3891lg 2 järgi ning X AS süüdistuses Kar

S § 3891 lg 3 järgi.

  2. septembril 2017 eraldati kriminaalasjast nr 1-16-9978 materjal M. J-i süüdistuses KarS §

§ 3891lg 2 – § 22 lg 3 järgi seoses taotlusega kokkuleppemenetluse kohaldamiseks.

M. J. tunnistati Tartu Maakohtu

  1. novembri
  2. a otsusega kriminaalasjas nr 1-17-8311 temale esitatud süüdistuses kokkuleppemenetluses süüdi.
  3. Tartu Maakohtu
  4. märtsi
  5. a otsusega mõisteti X AS süüdistuses KarS § 3891 lg 3 järgi, L. D. süüdistuses KarS § 3891 lg 2 ja P. S. süüdistuses KarS § 3891 lg 2 – § 22 lg 3 järgi kuriteo tuvastamatuse tõttu õigeks. KarS § 255 lg 1 järgi esitatud süüdistuses mõistis maakohus L. D. ja P. S-i aga süüdi.
  6. Tartu Ringkonnakohtu
  7. veebruari
  8. a otsusega tühistati maakohtu otsus süüdimõistvas osas ning L. D. ja P. S. mõisteti õigeks ka KarS § 255 lg 1 järgi esitatud süüdistuses. Apellatsioonikohus selgitas, et selles süüdistuses on kirjeldatud ainult üht maksukuritegu, mille toimepanemisele kuritegeliku ühenduse tegevus oli suunatud, kuid selle maksukuriteo toimepanemises on süüdistatavad õigeks mõistetud. L. D. ja P. S-i süüdistuste põhjal ei ole tuvastatav, et isikute ühendus, millesse nad väidetavalt kuulusid, oleks oma tegevuse suunanud 2

(5)1-14-189 kuritegude toimepanemisele. Kuna puudub kuritegeliku ühenduse tunnus, mille kohaselt peab isikute ühenduse tegevus olema suunatud kuritegude toimepanemisele, tuli ainuüksi sel põhjusel L. D. ja P. S. neile KarS § 255 lg 1 järgi esitatud süüdistuses õigeks mõista. Lisaks märkis ringkonnakohus, et L. D., P. S-i ja teiste süüdistuses märgitud isikute koostöö püsivus ning isikutevaheline ülesannete jaotus ei olnud kuritegelikule ühendusele omase kvaliteediga. Isikute koostöö ja integratsioon ei ületanud taset, mida võib pidada iseloomulikuks tavalisele kaastäideviijate grupile. Teisisõnu puudusid kuritegeliku ühenduse materiaalsed tunnused.
  1. Ringkonnakohtu otsus jõustus
  2. aprillil 2019, kui Riigikohus jättis Riigiprokuratuuri kassatsiooni menetlusse võtmata. TEISTMISMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD
  3. M. J-i ja R. Lepa kaitsja ning A OÜ ja B OÜ esindaja vandeadvokaat Tambet Laasik taotleb teistmisavalduses Tartu Maakohtu
  4. jaanuari
  5. a otsuse tühistamist M. J-i ja R. Leppa puudutavas osas, menetluse uuendamist, kriminaalasja saatmist Riigiprokuratuurile uue kohtueelse menetluse korraldamiseks või alternatiivselt M. J-i ja R. Lepa õigeksmõistmist. Samuti taotletakse süüdimõistetutele vabaduse võtmisega tekitatud mittevaralise kahju ja menetluskulude hüvitamist ning M. J-ilt, R. Lepalt, A OÜ-lt ja B OÜ-lt konfiskeeritud vara tagastamist. Lisaks taotletakse SIA-lt D2 konfiskeeritu tagastamist R. Lepale ning MTÜ-lt D3, OÜ-lt D4 ja MTÜ-lt D5 konfiskeeritu tagastamist M. J-ile. Teistmismenetluse kulud palutakse jätta riigi kanda.
  6. U. Raudsepa kaitsja ja C OÜ esindaja vandeadvokaat Andi Tubin taotleb teistmisavalduses Tartu Maakohtu
  7. jaanuari
  8. a otsuse tühistamist U. Raudseppa puudutavas osas, menetluse uuendamist, kriminaalasja saatmist Riigiprokuratuurile uue kohtueelse menetluse korraldamiseks või alternatiivselt U. Raudsepa õigeksmõistmist. Samuti taotletakse U. Raudsepale vabaduse võtmisega tekitatud mittevaralise kahju ja menetluskulude hüvitamist, äravõetud arvuti tagastamist ning temalt ja C OÜ-lt konfiskeeritud vara tagastamist. Lisaks taotletakse D1 OÜ-lt konfiskeeritud vara tagastamist U. Raudsepale.
  9. Teistmisavalduse esitajad märgivad, et M. J., R. Lepp ja U. Raudsepp mõisteti Tartu Maakohtu
  10. jaanuari
  11. a otsusega kriminaalasjas nr 1-14-189 kokkuleppemenetluses süüdi L. D. poolt toime pandud KarS § 3891 lg 2 järgi kvalifitseeritud maksukuriteole kaasaaitamises (KarS § 3891 lg 2 – § 22 lg 3). Selles kuriteos on L. D. aga kriminaalasjas nr 1-16-9978 üldmenetluses õigeks mõistetud (vt eespool p-d 10–12). Kuna osavõtt on täideviimisteo suhtes aktsessoorne ja kuriteole kaasaaitamine ei ole võimalik ilma täideviimiseta, ei saanud ka M. J., R. Lepp ja U. Raudsepp aidata kaasa L. D. väidetavale maksukuriteole. Seega tuleneb teistmise alus KrMS § 366 p-st
  13. Lisaks mõisteti M. J., R. Lepp ja U. Raudsepp kokkuleppemenetluses süüdi kuritegelikku ühendusse kuulumises koos teiste isikutega, sh L. D. ja P. S-iga (KarS § 255 lg 1). Viimased on kriminaalasjas nr 1-16-9978 ka selles süüdistuses õigeks mõistetud (vt eespool p-d 11 ja 12). Nimelt leidis ringkonnakohus, et sellist kuritegelikku ühendust ei olnud olemas. Seega ei saanud sellesse kuuluda ka M. J., R. Lepp ja U. Raudsepp ning teistmiseks annab aluse ka KrMS § 366 p
  14. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
  15. M. J., R. Lepp ja U. Raudsepp on kokkuleppemenetluses süüdi tunnistatud kaasaaitamises maksukuriteole, mille toimepanemises süüdistatud täideviija L. D. ning kaasaaitaja P. S. on hiljem üldmenetluses jõustunud kohtuotsusega õigeks mõistetud. Ühtlasi on M. J., R. Lepp ja 3
(5)1-14-189 U. Raudsepp kokkuleppemenetluses süüdi tunnistatud kuritegelikku ühendusse kuulumises koos teiste isikutega, sh L. D. ja P. S-iga. Viimased on aga hiljem üldmenetluses jõustunud kohtuotsusega samuti õigeks mõistetud. Arvestades, et kaasaaitaja on KarS § 22 lg 1 kohaselt osavõtja, kuritegeliku ühenduse liikmed aga kaastäideviijad (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  1. veebruari
  2. a otsus asjas nr 3-1-2-5-14, p 9), annab M. J-i, R. Lepa ja U. Raudsepa kriminaalasja teistmiseks aluse KrMS § 366 p
  3. Selle kohaselt on teistmise aluseks kohtuotsuse jõustumine, millega süüdistatav mõistetakse õigeks kuriteos, milles teistetavas kriminaalasjas on kaastäideviija või osavõtja lihtmenetluses süüdi tunnistatud.
  4. Teistmisavaldused on põhjendatud, mistõttu Riigikohtu kriminaalkolleegium tühistab Tartu Maakohtu
  5. jaanuari
  6. a otsuse M. J-i, R. Lepa ja U. Raudsepa süüditunnistamise ja karistamise osas. Kuna menetluskulude väljamõistmine M. J-ilt, R. Lepalt ja U. Raudsepalt, nagu ka nende kohta tehtud konfiskeerimisotsustused olid seotud nende süüditunnistamisega, tuleb maakohtu otsus tühistada ka M. J-i, R. Lepa ja U. Raudsepa kohta tehtud konfiskeerimisotsustuste ning neilt väljamõistetud menetluskulude osas.
  7. KrMS § 373 lg 2 näeb ette, et teistmisaluse olemasolul tühistab Riigikohus vaidlustatud kohtulahendi ja saadab kriminaalasja uueks arutamiseks tühistatud kohtulahendi teinud kohtule või Riigiprokuratuurile uue kohtueelse menetluse korraldamiseks. Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt tuleb KrMS § 366 p-s 8 märgitud teistmisaluse korral kokkuleppemenetluse eripära ning teistmisavaldustes esitatud õigeksmõistmise taotlusi arvestades saata kriminaalasi Riigiprokuratuurile uue kohtueelse menetluse korraldamiseks (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  8. oktoobri
  9. a otsus asjas nr 3-1-2-6-15, p 12;
  10. mai
  11. a otsus asjas nr 3-1-2-2-15, p 12; viidatud otsus asjas nr 3-1-2-5-14, p-d 10 ja 11 ning
  12. veebruari
  13. a otsus asjas nr 3-1-2-2-13, p 10.1).
  14. Kokkuleppemenetluses tehtud otsuse põhiosas tõendeid ei analüüsita, mistõttu ei saa selle põhjal veenduda, missugustele tõenditele kohus isikute süüdimõistmisel tugines. Seetõttu ei saa teistmismenetluse raames kujundada seisukohta ka tõendite lubatavuse või süüdimõistva otsuse tegemiseks vajaliku tõendusteabe piisavuse kohta. Eeltoodust johtuvalt pole Riigikohtul võimalik M. J-i, R. Lepa ja U. Raudsepa kohta ise uut otsust teha ega ka prognoosida uue kriminaalmenetluse tulemust. (Vt ka viidatud otsused asjas nr 3-1-2-5-14, p 10 ning asjas nr 3-1-2-2-13, p 10.1.) Seetõttu jäävad rahuldamata kaitsjate taotlused M. J-ilt, R. Lepalt ja U. Raudsepalt konfiskeeritud või kinnipidamise ja läbiotsimise käigus äravõetud vara tagastamiseks, nende kantud menetluskulude ning kahtlustatavana kinnipidamise ja vahi all viibitud aja tõttu tekkinud mittevaralise kahju hüvitamiseks. Nende taotluste ja nõuete osas võtab menetleja seisukoha kriminaalasjas lõpplahendit tehes.
  15. A1 OÜ (kehtiva ärinimega A OÜ), B1 OÜ (kehtiva ärinimega B OÜ) ja C OÜ teistmisavaldustes taotletakse konfiskeeritu tagastamist. Kolmandate isikute vara konfiskeerimine oli seotud süüdistatavate süüditunnistamisega, kuid teistetava asja kokkuleppemenetluse otsusest ei nähtu täpsemaid aluseid ja põhjendusi vara konfiskeerimise otsustuste kohta. Seetõttu tühistab kolleegium Tartu Maakohtu
  16. jaanuari
  17. a otsuse ka kolmandatelt isikutelt A1 OÜ (kehtiva ärinimega A OÜ), B1 OÜ (kehtiva ärinimega B OÜ) ja C OÜ vara konfiskeerimise osas, kuid ei rahulda taotlusi konfiskeeritud vara tagastamiseks. Kriminaalmenetlus jätkub Riigiprokuratuuris ja selle käigus lahendatakse ka vara tagastamise küsimus.
  18. Teistmisavaldustes on taotletud ka D1 OÜ-lt, SIA-lt D2, MTÜ-lt D3, OÜ-lt D4 ja MTÜ-lt D5 konfiskeeritu tagastamist M. J-ile, R. Lepale ja U. Raudsepale. Need kolmandad isikud on praeguseks äriregistrist kustutatud (vt eespool p 4). 4
(5)1-14-189
  1. Konfiskeerimisotsustuste tühistamist ning konfiskeeritud vara tagastamist saab üldjuhul nõuda vaid see isik, kellelt vara on konfiskeeritud. Kuivõrd D1 OÜ, SIA D2, MTÜ D3, OÜ D4 ja MTÜ D5 on registrist kustutatud, siis ei ole neil ka õigusvõimet (tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 26 lg-d 1 ja 2 ning § 45 lg 2). Teistmisavaldustest ei nähtu ka M. J-i, R. Lepa ja U. Raudsepa nõudeõiguse alust. D1 OÜ, SIA D2, MTÜ D3, OÜ D4 ja MTÜ D5 ei ole teistmisavaldust esitanud. Käimasolev teistmismenetlus nende juriidiliste isikute kohta tehtud maakohtu otsust ei mõjuta ja selles osas jääb Tartu Maakohtu
  2. jaanuari
  3. a otsus muutmata. Teistmisavaldustes esitatud taotlused tagastada registrist kustutatud juriidilistelt isikutelt konfiskeeritu füüsilistele isikutele jäävad aga rahuldamata.
  4. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 373 lg-st 2, tühistab kolleegium Tartu Maakohtu
  5. jaanuari
  6. a otsuse osaliselt, s.t M. J-i, R. Lepa ja U. Raudsepa süüditunnistamises ja karistamises KarS §

§ 3891lg 2 – § 22 lg 3 järgi, M.

J-ilt, R. Lepalt, U. Raudsepalt, A OÜ-lt (endise nimega A1 OÜ-lt), B OÜ-lt (endise nimega B1 OÜ-lt) ja C OÜ-lt konfiskeeritud vara ja U. Raudsepalt konfiskeerimise asendamiseks väljamõistetud summa osas ning M. J-ilt, R. Lepalt ja U. Raudsepalt menetluskulude väljamõistmises, ja saadab kriminaalasja tühistatud osas Riigiprokuratuurile uue kohtueelse menetluse korraldamiseks. Teistmisavaldused rahuldab kolleegium osaliselt.

  1. M. J-i ja Raigo Lepa kaitsja ning A OÜ (endise nimega A1 OÜ) ja B OÜ (endise nimega B1 OÜ) esindaja taotles M. J-i valitud kaitsjale teistmismenetluses makstud tasu katteks mõista riigilt välja 604 eurot (sh käibemaks 96 eurot) ning R. Lepale 682,54 eurot (sh käibemaks 112 eurot). Sealhulgas taotletakse M. J-i ja R. Lepaga seotud äriühingute äriregistri väljavõtete tegemise kulude hüvitamist vastavalt 28 ja 10,54 eurot. Kolleegium peab äriregistri päringute kulusid põhjendamatuteks, sest nende esitamine ei olnud käesolevas teistmisasjas vajalik.
  2. Taotlusele lisatud arve ja spetsifikatsiooni kohaselt seisnesid ülejäänud õigusabikulud M. J-i teistmisavalduse koostamisele kulunud neljas tunnis hinnaga 120 eurot tund (lisandus käibemaks) ning R. Lepaga toimunud pooletunnises nõupidamises ja R. Lepa teistmisavalduse koostamisele kulunud kolmes ja pooles tunnis hinnaga 140 eurot tund (lisandus käibemaks). Kolleegium loeb põhjendatuks kliendiga nõupidamise taotluses märgitud mahus, kuid teistmisavalduse koostamisele kulunud aja loeb vaid osaliselt põhjendatuks. Nimelt on kaitsja esitanud M. J-i ja R. Lepa nimel ja huvides ühise teistmisavalduse. Arvete kohaselt on kaitsjal kokku kulunud avalduse koostamisele seitse ja pool tundi. Samas on teistmisasi lihtsakoeline ja selles esitatud põhjendused mõlema isiku osas kattuvad. Samuti arvestab kolleegium asjaolu, et Riigikohus jätab suurema osa teistmisavalduses sisalduvatest taotlustest rahuldamata. Eeltoodud põhjustel peab kolleegium teistmisavalduse koostamisel põhjendatud ajakuluks mõlema isiku osas kaht tundi. Seega M. J-i puhul on põhjendatud teistmismenetluse kulu 288 eurot (sh käibemaks 48 eurot) ning R. Lepa puhul 420 eurot (sh käibemaks 70 eurot), mis tuleb KrMS § 186 lg-te 1 ja 3 alusel mõista riigilt M. J-i ja R. Lepa kasuks välja.
  3. U. Raudsepa kaitsja ja C OÜ esindaja vandeadvokaat Andi Tubin palus teistmisavalduses jätta teistmismenetluse kulud riigi kanda.
  4. jaanuaril 2020 avaldas kaitsja, et U. Raudsepal ja C OÜl teistmismenetluses kulusid ei ole. (allkirjastatud digitaalselt) 5

(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.