Kasesalu OÜ-d karistati
Menetluse käik 27.05.2021 saabus Pärnu Maakohtusse Kasesalu OÜ kaitsja Maano Saareväli poolt esitatud kaebus /kohtutoimik, edaspidi KT tl 3-6/. Kaebaja vaidlustas väärteootsuse nr 950021000013 täies ulatuses. Kaebuse esitaja taotles tühistada väärteootsus ja lõpetada väärteomenetlus VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel; mõista riigieelarvest menetlusaluse isiku kasuks välja tema poolt valitud kaitsjale makstud tasu. Kohtuväline menetleja esitas kohtule väärteotoimiku ja seisukoha kaebuse osas. Kohtuväline menetleja avaldas /KT tl 20-22/, et ei nõustu kaebuse esitaja seisukohtadega, palus jätta kaebus rahuldamata, jätta menetluskulud kaebuse esitaja kanda ja jätta 12.05.2021 otsus väärteoasjas nr 950021000013 jõusse. Kohus arutas kaebust 18.08.2021 kohtuistungil. Kohtu seisukoht. 2 4-21-2272 VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. VTMS § 87 sätestab väärteo arutamise piirid, mille kohaselt kohus arutab väärteoasja ainult menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses. Väärteoprotokollis /väärteotoimik, edaspidi VTT tl 4-6/ ja väärteootsuses /VTT tl 1-2/ olevad väärteokirjeldused kattuvad. Vaidlust ei ole selle üle, et 28.01.2021 kui koostati sündmuskoha vaatluse protokoll /VTT tl 14-16/, asus riigitee nr 10 Risti-Virtsu-Kuivastu-Kuressaare ääres km-l 127,95 Masa külas Kaali parklas, haagis reg.nr 404BD. Haagisel on kirjad PARIMAD MÖÖBLI LAHENDUSED; WWW.KASESALU.EE. Väljavõte liiklusregistrist /VTT tl 27-28/ kinnitab, et haagise reg.nr 404BD PNO 143L-TRI omanik on Osaühing Kasesalu, kasutaja Andres Käsper. VTT tl 30 Äriregistri väljatrüki kohaselt on OÜ Kasesalu juhatuse liige Andres Käsper. Andres Käsper kinnitas kohtuistungil /KT tl 43-43pöördel/, et haagis kuulub Kasesalu OÜle ja see pargiti Kaali parklasse Kasesalu OÜ ja tema korraldusel. Sai maanteeametilt ettekirjutuse, et kui ära ei teisalda, määratakse sunniraha. Siis teisaldas haagise parklast. VTT tl 51-53 on Transpordiameti 03.03.2021 ettekirjutus nr 4-1/21/373-1, milles kohustatakse OÜ-d Kasesalu lõpetama riigitee nr 10 Risti-Virtsu-Kuivastu-Kuressaare kml 127,95 Kaali parklas Masa külas, Saaremaal tee kaitsevööndi nõuete rikkumine, likvideerides tee omaniku nõusolekuta paigaldatud liiklusvälise teabevahendi ja tee hooldamist takistava haagise. Ettekirjutuse täitmise tähtaeg 10.03.
p 9 kohaselt on haagis mootorsõidukiga haakes liikumiseks valmistatud või selleks kohandatud sõiduk. Seega on haagis üks sõiduki (on teel liiklemiseks ettenähtud või teel liiklev seade) liik.
punkti 31-1 kohaselt on liiklusväline teabevahend püsivalt maapinnaga ühendatud alusele või teisaldatavale kandekonstruktsioonile või muule teabevahendi kandjale paigaldatud kuulutus, teadaanne, reklaam või märgis, mis ei ole ette nähtud liikluse korraldamiseks või mis ei ole liikluskorraldusvahendi kohta kehtestatud nõuete kohane. Kohtuväline menetleja leidis, et haagis on liiklusvälise teabevahendi kandjaks, millele kantud reklaamil oli liiklusväline tähendus. Kohus märgib, et haagisel olnud tekstil PARIMAD MÖÖBLI LAHENDUSED; WWW.KASESALU.EE. ei ole seost liikluse korraldamisega. Kaebuse esitaja leiab, et kohtuväline menetleja käsitleb kõnealust haagist liiklusvälise teabevahendina eelkõige seetõttu, et haagisele kantud tekst „Parimad mööblilahendused“ on vaatamata RekS § 2 lg 2 p-s 4 sätestatule käsitletav reklaamina. Väärteokirjelduses on tõesti ette heidetud, et A.Käsper korraldas haagisel asuva liiklusvälise teabevahendi paigutamise riigitee paremal pool asuvasse Kaali parklasse, omamata selleks Transpordiameti kui tee omaniku luba. Väärteootsuses on kohtuväline menetleja esitanud põhjendused, miks haagisel olnud kiri oli reklaam. Kirjaliku seisukoha punktis 11 on kohtuväline menetleja asunud seisukohale /KT tl 21/, et
p 31-1 järgse liiklusvälise teabevahendi käsitlemisel ei ole määrav, kas liiklusväline teabevahend on käsiteltav reklaamina reklaamiseaduse (RekS) tähenduses või mitte. Tulenevalt
punktist 31-1 on liiklusväliseks teabevahendiks teabevahendi kandjale paigaldatud reklaam, kuulutus, teadaanne, märgis, mis ei ole ette nähtud liikluse korraldamiseks või mis ei ole liikluskorraldusvahendi kohta kehtestatud nõuete kohane. RekS § 2 lg 1 p 3 kohaselt on reklaam teave, mis on avalikustatud mis tahes üldtajutaval kujul, tasu eest või tasuta. Teenuse osutamise või kauba müügi suurendamise, ürituse edendamise või isiku käitumise avalikes huvides suunamise eesmärgil. RekS § 2 lg 2 p 4 kohaselt ei käsitleta reklaamina isiku majandus- või kutsetegevuses kasutatava sõiduki tähistamist selle isiku nime, kontaktandmete, kaubamärgi, domeeninime ja tegevusalaga. Kui lähtuda Transpordiameti tõlgendusest, et ka sõiduk, mis on pargitud nõuetekohaselt (parkimisnõuete rikkumist OÜ-le Kasesalu ette ei heideta), on liiklusvälise teabevahendi kandja kui sellel on reklaam, kuulutus, teadaanne, märgis, siis kõik sõidukid, millele on kantud RekS § 2 lg 2 p 4 nimetatud andmed, on liiklusvälise teabevahendi kandjad. Ja vastavalt Transpordiameti seisukohale käesolevas väärteoasjas vajaksid need sõidukid parkimisel
Liiklusseadusesse lisandusid § 2 p 31-1 ja § 5-3 Ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse vastuvõtmisega (vv 18.02.2015, jõust. 01.07.2015). Eelnevalt käsitles liiklusvälist teabevahendit Teeseaduse § 34. Liiklusvälise teabevahendi mõiste oli Teeseaduse § 34 lg 1 ja on
Tõepoolest nagu kaitsja märkis, need sõnastused erinevad. Teeseaduses oli loetelus ka sõiduk: „Liiklusväline teabevahend on püsivalt maapinnaga ühendatud alusele või teisaldatavale kandekonstruktsioonile, sõidukile või muule teabevahendi kandjale paigutatud ….“.
4 4-21-2272 Teeseaduse §-s 34 oli lg 3 – Liikluses vastavalt liiklusseadusele osalevale sõidukile liiklusvälise teabevahendi paigaldamiseks ei ole vaja tee omaniku või tee kaitsevööndi maa omaniku luba. Kohus teeb eelnevast järelduse, et Teeseaduse kehtimise ajal sõiduk sai olla liiklusvälise teabevahendi kandjaks ja teeomaniku luba sõidukile liiklusvälise teabe kandmiseks oli vaja juhul kui nimetatud sõiduk ei osalenud liikluses vastavalt liiklusseadusele. Kohus leiab, et eelnev kinnitab, et käesoleval ajal ei ole seadusandja soovinud sõidukit liiklusvälise teabevahendi kandjana käsitleda ja seda vaatama sellele, kas sõiduk osaleb liikluses vastavalt liiklusseadusele või mitte, kas sõidukil on reklaam või RekS § 2 lg 2 p 4 nimetatud andmed, mis
Sõidukile muu teabevahendi kandja tähenduse omistamine tähendab seda, et kõik sõidukid, millel on kantud RekS § 2 lg 2 p 4 andmed, on muud teabevahendi kandjad, millel on paigaldatud kuulutus, teadaanne, märgis ja mille parkimiseks parklates on vajalik
Ajalehes „Meie maa“ on 01.09.2017 avaldatud artikkel, https://www.delfi.ee/artikkel/79381940/meie-maa-poliitiline-valireklaam-on-kolinudkerghaagistele, milles on teemaks poliitiliste välireklaamide kolimine kerghaagistele. Maanteeameti järelevalve osakonna juhataja Jaanus Heinla selgitab artiklis: „Kui reklaamid on paigaldatud haagistele, on tegemist sõidukitega, millele kehtivad teised liiklusseaduse sätted. Sõidukite peatumise ja parkimise nõuete täitmise üle teeb järelevalvet ning viib läbi väärteomenetlusi politsei- ja piirivalveamet“. Kohus märgib, et Maanteeameti ametnik on aastal 2017 samuti leidnud, et haagise puhul, millele on paigutatud reklaam, on tegemist sõidukiga. Seadus vahepealsel ajal muutunud ei ole. Kohus leiab, et eelkirjeldatu kinnitab, et haagis on sõiduk, mis ei ole
Seega ei rikkunud A.Käsper OÜ Kasesalu juhatuse liikmena haagist Kaali parklasse parkides
Väärteoprotokollis arvatakse menetlusalusele isikule süüks ka
-2 lg 3 nõuete rikkumist – teed võib liiklusväliseks otstarbeks kasutada üksnes tee omaniku kirjalikul loal ja tema kehtestatud tingimustel. Ei ole vaidlust selle üle, et haagis, mis on vastavalt liiklusseadusele sõiduk, seisis Kaali parklas. A.Käsperi sõnul ta parkis haagise Kaali parklasse, seal ei olnud parkimise ajale mingeid piiranguid.
p 49 on parkimine sõiduki ettekavatsetud seismajätmine kauemaks, kui seda on vaja sõitjate peale- või mahaminekuks või veose laadimiseks. Kohtuväline menetleja ei ole OÜ-le Kasesalu ette heitnud parkimisnõuete rikkumist ja see ei ole ka menetluslikult võimalik, sest vastavalt
lg 1 ja 2 on
ette nähtud väärteo – parkimisnõuete rikkumine – menetlejaks Politsei- ja Piirivalveamet või valla- või linnavalitsus. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et kohtus on tõendamist leidnud, et OÜ Kasesalu tegevus ei täida
OÜ Kasesalu teos puuduvad talle ette heidetava väärteo tunnused ja VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel kohus tühistab kohtuvälise menetleja 12.05.2021 otsuse ja lõpetab OÜ Kasesalu suhtes väärteomenetluse
Menetluskulud 5 4-21-2272 Kaebuse esitaja on kohtule esitanud taotluse hüvitada kaebuse esitajale riigieelarve vahenditest valitud kaitsjale makstud tasu. Kohtule on esitatud kaks OÜ AB Sirk ja Saareväli poolt OÜ-le Kasesalu esitatud arvet /KT tl 40-41/, milledel on näidatud õigusabi osutamiseks teostatud toimingud, nende ajaline kestvus. Kohus leiab, et teostatud toimingud on õigusabi osutamiseks vajalikud ja nende ajaline maht põhjendatud. Kaitsja poolt õigusabi osutamise tunnitasu on 125 eurot, millele lisandub käibemaks 25 eurot. Kohus leiab, et kaitsja tunnihind on mõistliku suurusega. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et kaitsja poolt osutatud õigusabi maht ja õigusabi tasu on vastavuses väärteoasja keerukuse ja mahuga. VTMS § 23 sätestab, et VTMS väärteomenetluse lõpetamise korral VTMS § 29 lg 1 p 1 sätestatud alustel hüvitatakse menetlusalusele isikule tema taotlusel valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu riigieelarve vahenditest. Lähtudes eeltoodust rahuldab kohus taotluse valitud kaitsjale makstud tasu hüvitamiseks ja mõistab riigieelarve vahenditest OÜ Kasesalu kasuks välja 1207,50 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) Piia Jaaksoo kohtunik 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.