Obsah (9)

§ 76§ 263§ 120§ 121§ 64§ 68§ 7§ 75§ 65

1-20-1577 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 6. september 2021, Narva kohtumaja Kohtuasja number 1-20-1577 (19244001253) Kohtunik Mari-Liis Avikson Kohtuistungi sekretär Marj

§ 76ja Kr

MS §-dest 426, 383, 384 ja 387, kohus määras: Jätta Andrei Jelagin vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Määrus edastada süüdimõistetule, prokurörile ning Viru Vanglale. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 (viieteistkümne) päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Viru Vangla esitas 03.09.2021 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Andrei Jelagini vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. 2. Viru Maakohtu 05.03.2020 otsusega kriminaalasjas nr 1-20-1577 tunnistati Andrei Jelagin süüdi

§ 263lg 1 p 1, 2 järgi ning talle mõisteti karistuseks 2 aastat vangistust.

Ka tunnistati ta süüdi

§ 120lg 1 järgi ning talle mõisteti karistuseks 6 kuud vangistust.

Samuti tunnistati ta süüdi

§ 121

lg 1 järgi ning talle mõisteti karistuseks 6 kuud vangistust ning

§ 121

lg 2 p 2,3 järgi ning talle mõisteti karistuseks 2 aastat 6 kuud vangistust.

§ 64

1 1-20-1577 lg 1, 3 alusel, üksikkaristustest raskeima suurendamise teel, mõisteti liitkaristuseks 3 aastat vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg alates 20.12.2019 karistusaja hulka ning karistuse kandmise algusajaks loeti 20.12.

2. Viru Maakohtu 05.03.2020 otsusega tunnistati Andrei Jelagin süüdi selles, et tema, 27.10.2019.a pärast kella 05.00 XXX tänaval asuvas baaris „L´Amour“, s.o avalikus kohas, käitus agressiivselt, karjus, ähvardas baaris viibivaid isikuid, nimelt et kõik „paneb tippu istuma ja kõiki lõikab“, samuti karjus: „Ma annan teile kõigile nuga praegu! Kes on esimene ?“. Ähvarduse ajal oli A. Jelagini paremas käes kasteet, millest nuppu vajutamisel tuli välja noatera. Parema käega, milles oli kasteetnuga lõi A. Jelagin baaris viibivat N K näkku vasakule poole ja kriimustas sellega tema nägu. Pärast lööki tundis N. K füüsilist valu, haavast hakkas verd jooksma. Löögist kaotas N. K tasakaalu ning tundis isegi, et mingiks ajaks kaotas teadvuse ning istus tooli. Samuti lõi A. Jelagin kasteetnoaga A. G kaela piirkonda vasakult ja Y. K – pähe, täpsemalt otsmiku piirkonda. Vastavalt 08.01.2020.a kohtuarstliku ekspertiisi aktile nr 19E-IDI0080, esinesid A. G järgmised kehavigastused - lõikehaav vasakul pool kaela külgpinna ülaosas kõrvalesta alumise kinnituskoha taga. Y. K esines kohtuarstlikul läbivaatusel arm vasakul pool otsmikul, mis on tekkinud selle piirkonna põrutushaava paranemise tagajärjena. 08.01.2020.a kohtuarstliku ekspertiisi akti nr 19E-IDI0087 kohaselt Y. K olev põrutushaav oli tekitatud tömbi vägivalla toimel löögist tömbi piiratud pinnaga esemega. Kui baaris viibiv A U püüdis A. Jelaginit rahustada ja palus kasteetnuga maha panna, lõi A. Jelagin teda kaks korda näkku vasakule poole käega, milles oli kasteetnuga. Löökide tagajärjel hakkas A. U vasakust kulmust verd jooksma ja nägu hakkas paiste minema. Oma tegevusega tekitas A. Jelagin A. U lõikehaava vasaku kulmu välisotsa kohal, marrastused vasakul pool alalõuanurga piirkonnas ja vasakus oimupiirkonnas (08.01.2020.a kohtuarstliku ekspertiisiakt nr19E-IDI0079). Kui A. Jelagin püüdis veel kord A. U lüüa, lõi A.U A. Jelaginit näkku, peale mida A. Jelagin kukkus ja A. U võttis talt kasteetnoa ära. Vastavalt 06.01.2020.a ekspertiisiaktile nr19E-TK0008 A. Jelaginilt ära võetud kasteetnuga kuulub löök-purustava toimega külmrelvade hulka. Nimetatud kannatanute peksmist A. Jelagini poolt nägid asjasse mittepuutuvad baaris viibijad, kelleks on sh N M, keda A. Jelagini vägivaldne käitumine häiris niivõrd intentsiivselt, et ta kell 05:18 helistas Häirekeskusesse abi saamiseks. Oma tegudega A. Jelagin raskelt rikkus avalikku korda Korrakaitseseaduse (KorS) § 55 lg 1 p 1, 2 mõttes. Nimelt avalikus kohas on keelatud käituda teist isikut häirival või ohtu seadval viisil, eelkõige teist isikut lüüa, tõugata, kakelda ja käituda muul viisil vägivaldselt, samuti on keelatud teist isikut hirmutada või ähvardada. Seega Andrei Jelagin pani toime

§ 263

lg 1 p 1, 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo – s.o avalikus kohas käitumise üldnõuete rikkumise, mis oli toime pandud vägivallaga ja relva või relvana kasutatava muu esemega ähvardades. 4. Samuti tunnistati A. Jelagin süüdi selles, et 02.02.2019 õhtusel ajal ajavahemikus 17.00st kuni kella 19.00-ni Vene Föderatsiooni territooriumil XXX, üürikorteris aadressil prospekt XXX, elukaaslasega D B (kes on XXX) toimunud konflikti käigus lõi teda 1-2 korda käega näkku, mille tagajärjel kukkus kannatanu diivanile. Seejärel lõi A. Jelagin D. B jalaga (saapa ninaga) vastu paremat jalga, hüppeliigese vastu. Löögi tagajärjel tundis kannatanu füüsilist valu. 13.02.2019 tulles tagasi Eesti Vabariiki, pöördus D. B Ida-Viru Keskhaigla EMO osakonda meditsiinilise abi saamiseks. Ida-Viru Keskhaigla EMO-sse pöördumisel avastati D. B turse ja hematoom parema hüppeliigese piirkonnas. Seega oma tegudega tekitas A. Jelagin kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustusi. Kooskõlas

§ 7

lg 1 p 1 Eesti karistusseadus kehtib väljaspool Eesti territooriumi nimetatud teo puhul, kuivõrd kuritegu on toime pandud Eesti Vabariigi kodaniku suhtes, ning see on karistatav Venemaa Föderatsioonis, mida kvalifitseeritakse 13.06.1996.a jõustunud Venemaa Föderatsiooni Kriminaalkoodeksi (edaspidi VFKK) § 115 lg 1 järgi kui „tahtlik kerge tervisekahjustuse tekitamine“ ja mis on karistatav kuni 4-kuulise arestiga ehk vabadusekaotusega. Vastavalt VFKK § 14 lg 1 tunnistatakse 2 1-20-1577 kuriteoks süüliselt toime pandud ühiskonnaohtlik tegu, mis on keelatud käesoleva Koodeksiga karistuse ähvardusel. Seega Andrei Jelagin pani toime

§ 121

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo – s.o teise inimese tervise kahjustamise, samuti valu tekitav kehaline väärkohtlemise. 5. Samuti tunnistati Andrei Jelagin süüdi selles, et olles varem korduvalt (sh 02.02.2019 kuriteoepisoodis) kasutanud füüsilist vägivalda teise inimese suhtes ja olles selle eest karistatud 06.07.2016 Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja otsuse alusel

§ 120lg 1, § 121 lg 2 p 3, § 136 lg 1 järgi, uuesti ehk korduvalt: • 22.05.2019.

a hommikusel ajal, nimelt umbes kella 09.00 paiku XXX asuva korteri magamistoas lõi A. Jelagin oma elukaaslast D. B 1-2 korda parema käega näkku, millega tekitas kannatanule füüsilist valu. Pärast seda A. Jelagin haaras kannatanu käest fööni ja lõi teda fööniga näkku vastu huult. Löögi tagajärjel tundis kannatanu füüsilist valu ja sai tervisekahjustuse, nimelt huulel tekkis haav, millest hakkas verd jooksma. • 15.06.

1. a õhtusel ajal, nimelt pärast kella 20.00 paiku XXX asuva korteris lõi A. Jelagin oma elukaaslast D. B parema käe peopesaga vastu vasakut kõrva ja seejärel lõi vastu paremat põske, millega tekitas kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustusi, nimelt kõrv oli paistes, näo üks pool muutus punaseks. • 15.08.
2. a õhtusel ajal, nimelt kella 21.00-st kuni kella 22.00-ni vahel XXX asuva korteri koridoris, lõi A. Jelagin oma elukaaslast D. B rusikaga näkku silmade vahele ja lõi nina katki. Löögi tagajärjel tundis kannatanu füüsilist valu ja tal tekkis tervisekahjustus, nimelt ninast hakkas verd jooksma. Samuti löögi tagajärjel kannatanu paremas silmas lõhkes kapillaar ning tekkisid sinikad silmade alla. • 21.10.
3. a ajavahemikus kella 23.30-st kuni kella 00.30-ni tuli A. Jelagin oma elukaaslase D. B XXX asuvasse korterisse, kus elutoas võttis A. Jelagin diivanil lamavat D. B käest kinni ja tiris kannatanu diivanilt põrandale. Seejärel lõi A. Jelgain D. B jalaga (A. Jelaginil olid jalatsid jalas) vastu paremat jalga ja vastu vasakut kätt. A. Jelagin tekitas käe- ja jalalöökidega kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustusi, nimelt hematoomid paremal jalal ja vasakul käel. • Ajavahemikus 17.12.
4. a kella 24.00-st kuni 18.12.
5. a kella 00.25-ni tuli A. Jelagin oma elukaaslase D. B XXX asuvasse korterisse, kus ähvardas kannatanut tapmisega, seejärel hakkas A. Jelagin korteri köögis köögimööblit ja tehnikat lõhkuma. Lõhutud õhupuhasti klaaspaneelist ja klaasist ahjuuksest lendasid välja klaasikillud, mis vigastasid köögis olnud D. B jalgu – mõlemal jalal jalalaba peal tekkisid kriimustused, mis tugevasti veritsesid. Oma tegudega tekitas A. Jelagin kannatanule füüsilist valu ja kehavigastusi. Seega Andrei Jelagin pani toime

§ 121

lg 2 p 2, 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo – s.o teise inimese tervise kahjustamise, samuti valu tekitav kehaline väärkohtlemise, kui see oli toime pandud lähi sõltuvussuhtes ning korduvalt. 6. Andrei Jelagin ajavahemikus 17.12.2019.a kella 24.00-st kuni 18.12.2019.a kella 00.25ni XXX asuvas korteris ähvardas oma elukaaslast D.B tapmisega, öeldes talle, et „tuleb nii, nagu 12 aastat tagasi, kui ta sattus vanglasse“. Kannatanutel oli alust karta ähvarduse täideviimist, kuivõrd 1) Andrei Jelagin oli varem korduvalt kasutanud füüsilist vägivalda kannatanu D. B suhtes; 2) samuti käitus ähvardamise hetkel agressiivselt ja lõhkus mööblit ja tehnikat; 3) samuti seetõttu, et kannatanu teadis, et Andrei Jelagin oli karistatud tapmiskatse eest ja kandis reaalset vanglakaristust selle teo eest. Seega pani Andrei Jelagin toime

§ 120

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo – s.o tapmisega ähvardamise, kui oli alust karta ähvarduse täideviimist.

1. Kinnipidamisasutuses Andrei Jelagini kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et ta on Kõrgohtlik: konkreetse täiskasvanu/täiskasvanutele (risk ühiskonnas), avalikkusele (risk ühiskonnas). Oht seisneb narkootikumide käitlemises väikestes kogustes, füüsilise vägivalla kasutamises, tapmiskatses, ähvardamises tervisekahjustuse tekitamisega või tapmisega, teiselt inimeselt seadusliku aluseta vabaduse võtmises ning avaliku korra raskes rikkumises. Oht on kõige tõenäolisem, kui isikul on raske majanduslik olukord ning soovib kiiremas korras tulu 3 1-20-1577 teenida ebaseaduslikult. Lisaks on oht tõenäolisem, kui tekivad konfliktid isiklike suhete pinnal kas tuttavatega või endiste elukaaslastega, kui isik muutub armukadedaks, muutub ka tänu sellele ülimalt agressiivseks. Ohtlikkust võib suurendada alkoholi kuritarvitamine ning puudulik probleemilahendamise oskus ning suutmatus tulla toime enda probleemidega vägivalda kasutamata. Ohtlik olukord võib tekkida, kui jätkab ja säilitab oma varasemat elustiili. Lähtuvalt ülaltoodud asjaoludest, uue kuriteo ja ohtlikkuse riskifaktoritest, Viru Vangla ei toeta isiku ennetähtaegset vabastamist.
2. Juhul kui kohus peab otstarbekaks Andrei Jelagini vangistusest tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise valve alla vabastamist, teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku määrata Andrei Jelaginile tulenevalt tema ohtlikkuse tasemest ja uue kuriteo toime panemise tõenäosusest katseaeg ja käitumiskontroll kuni karistusaja lõpuni 20.12.
3. Uue kuriteo riskide maandamiseks kriminaalhooldusametnik peab otstarbekaks määrata Andrei Jelaginile järgmised kohustused:

§ 75

lg 2 p 2 - mitte tarvitama alkoholi;

§ 75

lg 2 p 21 - mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid;

§ 75

lg 2 p 4 - otsima endale töökoha, omandama üldhariduse või eriala kohtu määratud tähtajaks -asuma tööle või võtma ennast arvele Eesti Töötukassas kahe nädala jooksul peale vabanemist;

§ 75

lg 2 p 8 – osalema kriminaalhooldusametniku poolt määratud sotsiaalprogrammis, mis maandab uue kuriteo sooritamise riske mõtlemise ja käitumise valdkonnas;

§ 75

lg 2 p 9 - alluma elektroonilisele valvele tähtajaga 5 kuud alates elektroonilise valveseadme paigaldamisest.

1. Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Ragnar Plistkin nõustub oma 06.09.2021 kirjalikus arvamuses vangla argumentidega ning ei toeta samuti Andrei Jelagini ennetähtaegset vabastamist, lisades, et Andrei Jelagini tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest osa võtta ei soovi. Süüdimõistetu poolt kohtuistungil välja toodu
2. Andrei Jelagin teatas 06.09.2021 toimunud kohtuistungil, et soovib vabaneda vangistusest tingimisi enne tähtaega. Isik selgitas, et tal on olemas elukoht, olemas on oma iseteenindus suurel alal. Tema autoteenindus praegu tegutseb ja isik kavatseb edaspidi seda juhtida. Kohtu määratud kohtukulud, mis oli umbes 4500 eurot, on täidetud. Alkoholi kuritarvitamise puhul võib öelda, et tegemist oli ühekordse tarvitamisega ja sellega seonduvalt kannab hetkel karistust. Isik ei tunnistanud, et uute kuritegude toimepanemise soodusteguriks on tema puhul probleemilahendamise oskus, väites, et elas korralikult. Samas nõustus sellega, et probleemide lahendamise oskust puudutavatest vestlustest oli kasu, kuna ta sai aru, kuidas vältida probleemi ja kuidas käituda, et probleemi ei tekiks. Distsiplinaarrikkumiste osas selgitas isik, et esimese rikkumise puhul toimus nii, et talle toodi toidud 15 päevaks ja miski siis võeti ära sellest ja ta siis avaldas pahameelt. Vangla seepeale ütles, et niimoodi ei tohi suhtuda ja avaldada. Teiseks rikkumiseks oli see, et Andrei Jelagin, kandes seekord karistust, ei teadnud, et nüüd kehtib kinnipidamisasutuses teine reegel, mille kohaselt ei tohi viibida võõras kambris. Varem lubati sisse astuda võõrasse kambrisse, kui seal viibis selle omanik. A. Jelagin leidis, et tegemist ei ole nii suure rikkumisega. Samuti A. Jelagin avaldas, et pani toime avaliku korra raske rikkumise, kuna talt sooviti varastada ning ka alkoholi mõju all. Enda elukaaslase korduva kehalise väärkohtlemise osas avaldas isik, et see oli agressioon agressiooni vastu ning põhjuseks oli ka elukaaslase poolne alkoholi tarvitamine. Andrei Jelagin oli nõus kõikide nende kohustuste täitmisega, mille mõistmist on kriminaalhooldaja pidanud talle põhjendatuks. MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED 4 1-20-1577
3. Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, kuulanud ära süüdimõistetu ning arvestades vangla ja prokuröri kirjalikke seisukohti, leiab, et Andrei Jelagini vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine ei ole põhjendatud. Formaalsed eeldused ennetähtaegseks vabastamiseks 12.

§ 76

lg-te 1 ja 2 järgi on tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise formaalseks eelduseks karistusajast teatava pikkusega osa ärakandmine. Ärakantud karistusaja arvutamisel lähtutakse kohtuotsuses KrMS § 313 lg 1 p 6 kohaselt märgitud vangistuse kandmise alguse kuupäevast. Juhul, kui isik viibis enne süüdimõistva otsuse jõustumist vabaduses, ei saanud kohus karistuse kandmise täpset kuupäeva otsuse resolutsioonis kajastada ja selle arvutamisel võetakse KrMS § 414 lg 2 järgi aluseks süüdimõistetu vanglasse jõudmise aeg (vt Riigikohtu

1. aprilli 2011 otsus asjas nr 3-1-1-18-11, p 9.2). Sellest algusajast lähtub vangla vangistusseaduse (VangS) § 76 lg 1 järgi kohtule tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamiseks materjalide saatmisel ning ka VangS § 73 kohaselt kinnipeetava vangistusest vabastamisel seoses karistuse ärakandmisega.
2. Käesoleval juhul Viru Maakohtu 05.03.2020 otsusega kriminaalasjas nr 1-20-1577 tunnistati Andrei Jelagin süüdi

§ 263

lg 1 p 1,2 järgi ja talle mõisteti karistuseks 2 aastat vangistust,

§ 120

lg 1 järgi ja talle mõisteti karistuseks 6 kuud vangistust,

§ 121

lg 1 järgi ja talle mõisteti karistuseks 6 kuud vangistust ning

§ 121

lg 2 p 2, 3 järgi ja talle mõisteti karistuseks 2 aastat 6 kuud vangistust.

§ 64

lg 1, 3 alusel, üksikkaristustest raskeima suurendamise teel, mõisteti liitkaristuseks 3 aastat vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg alates 20.12.2019 karistusaja hulka ning karistuse kandmise algusajaks loeti 20.12.2019. 14.

§ 76

lg 1 p 2 alusel teise astme kuriteos või ettevaatamatus esimese astme kuriteos süüdlase võib kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Käesolevaks ajaks on Andrei Jelagin temale mõistetud karistusajast, s.o vangistusest 3 aastat ära kandnud vähemalt poole talle mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Seega on eeltoodud formaalne alus tema tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks täidetud.

1. Vabastamaks isiku enne tähtaega vangistuse kandmiselt peab tal olema ka elukoht, kuna eeltoodu on käitumiskontrolli kohaldamise vältimatu eeltingimus. Elukoha olemasolu on käsitatav süüdimõistetu ennetähtaegse vabastamise formaalse eeldusena, kuna elukoha puudumisel pole võimalik kohaldada ennetähtaegsel vabastamisel obligatoorset käitumiskontrolli (Tartu Ringkonnakohtu
2. augusti
3. a määrus asjas nr 1-16-6694, p-d 12–20). Vabanemise korral asub kinnipeetav Viru Vangla iseloomustuse kohaselt elama aadressile XXX, kus ta elas ka enne vangistust. Tegemist on ühetoalise korteriga, mis kuulub kinnipeetava emale. Isiku enda sõnul elas ta korteris üksinda. Kommunaalvõlad puuduvad. Teostatud elukoha kontrolli põhjal vastab Andrei Jelagini elukoht elektroonilise valve kohaldamise nõuetele. Elukohas leidub sobiv koht koduvalveseadme paigaldamiseks. Kinnituseks on I G allkirjastanud elektroonilise valve nõusoleku lehe. Seega nähtub vangla iseloomustusest, et isikul on olemas kindel elukoht, mis võimaldab käitumiskontrolli kohaldamist. Materiaalsed eeldused ennetähtaegseks vabastamiseks 16.

§ 76

lg 4 alusel tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski 5 1-20-1577 vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Vabastamise korral määratakse vastavalt

§ 76

lg-le 5 katseaeg ärakandmata karistusaja ulatuses, kuid mitte lühemana kui kuus kuud. Katseajaks allutatakse süüdlane käesoleva seadustiku §-s 75 sätestatud käitumiskontrollile, kuid mitte rohkem kuni kahekümne neljaks kuuks. 17. Riigikohus on kuni 01.07.2019 kehtinud

§ 76

lg 4 sisustamisel leidnud, et see õigusnorm annab kohtule süüdimõistetu vangistusest ennetähtaegse vabastamise sisuliste eelduste hindamisel ulatusliku otsustusruumi. Tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks ei pea Riigikohtu 28.04.2017 otsusest nr 3-1-1-12-17 nähtuvalt tuvastama mingeid erandlikke asjaolusid. Kohus peab hindama eri- ja üldpreventiivseid tegureid, pidades silmas ennetähtaegse vabastamise üldise eesmärgi saavutamise võimalikkust üksikjuhul.

§ 76

lg 5 näeb tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel ette süüdimõistetu allutamise kriminaalhooldusosakonna järelevalvele, et aidata toime tulla vabadusse naasmisel tekkida võivate raskustega ja et ta suudaks hoiduda uute kuritegude toimepanemisest. Kohus leiab, et eeltoodud kõrgema astme kohtu seisukohad on aktuaalsed ka alates 01.07.2019 kehtiva

§ 76lg 4 sisustamisel.

18. Riigikohus on ka seoses ennetähtaegse vangistusest vabastamisega välja toonud, et vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Selle eelduse olemasolu saab hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid (RKKKo nr 3-1-1-12-17). Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu. Kuna

§ 76

lg-s 4 kirjeldatud asjaolusid peab vaagima kogumis, on kohus õigustatud tõdema, et süüdimõistetut, kes on käitunud vangistuse kandmise ajal õiguskuulekalt ning kelle elutingimused vabaduses on head, ei saa siiski vabastada põhjusel, et kuriteo toimepanemise asjaoludest või isiku varasemast elukäigust lähtuv ohuprognoos annab küllaldase põhjuse arvata, et ta jätkab vabaduses kuritegude toimepanemist. Sellisel juhul peavad kohtumääruses kajastuma selged põhjendused, missugused konkreetsed kuriteo toimepanemise asjaolud ja isikut või tema elukäiku iseloomustavad andmed sellise arvamuse tingivad ning miks need kaaluvad üles süüdimõistetut positiivselt iseloomustava teabe. Isiku vabastamata jätmiseks ei piisa ainuüksi viitest üldpreventiivsetele kaalutlustele seoses kuriteo asjaolude ja/või süüdimõistetu senise elukäiguga, kui samal ajal on täidetud muud ennetähtaegse vabastamise eeldused. Samuti ei saa põhjendada isiku ennetähtaegset vabastamata jätmist vaid toimepandud kuriteo raskusega ning tuleb arvestada, et asjaolude tähtsus võib aja jooksul väheneda. Süüdimõistetu käitumine vangistuses olles

1. Isiku hea käitumine vanglas on oluliseks asjaoluks ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel (RKKKm 3-1-1-91-06 p 8.1). Vangla iseloomustusest nähtub, et Andrei Jelagin on selle vangistuse jooksul karistatud kahel korral distsiplinaarkorras. 17.03.2021 määrati talle distsiplinaarkaristusena noomitus seoses ebaviisaka käitumisega, kuna ta viskas toiduluugist välja toiduaineid; 27.07.2021 määrati talle distsiplinaarkaristusena noomitus seoses võõras kambris viibimisega. Kohus leiab, et kinnipeetava käitumise tõttu kinnipidamisasutuses on vähetõenäoline, et vabaduses hakkab Andrei Jelagin seaduskuulekalt elama, kuna isegi range järelevalve tingimustes ei ole ta suutnud alluda korduvalt kehtestatud korrale ning on käitunud viisil, mis on tinginud distsiplinaarkaristuste määramise.
2. Kohus peab positiivseks seda, et alates 01.07.2020 on Andrei Jelagin määratud Viru Vangla majandustöödele ning ta töötab kinnipidamisasutuses. Alates 08.07.2020 osaleb ta 6 1-20-1577 riigikeele õppe B1 taseme kursusel. Alates 01.09.2020 omandas kutsehariduse abikoka erialal. COVID-19 viiruse tõttu jäi kutsehariduse ja riigikeele omandamine lõpetamata. Isik viibis kaitsevisolatsioonis ning õppes osaleda ei saanud. 01.07.2021 toimus vestlus kriminaalhooldusametnikuga alkoholi tarvitamisest, selle kahjulikkusest ning seosest kuritegevusega. Kinnipeetava sõnul ei ole tal soovi vabanemisjärgselt alkoholi kuritarvitada ning ta suudab vajalikul hetkel alkoholi tarvitamisest hoiduda ja piiri pidada. Läbiviija hinnangul on sekkumine saavutanud oma eesmärgi ning on alust arvata, et kinnipeetav suudab edaspidi alkoholi mitte tarvitada. 01.07.2021 ja 15.07.2021 toimusid vestlused kriminaalhooldusametnikuga teemal probleemide lahendamise oskused, probleemide tagajärjed. Kinnipeetav väidab ja ta on veendunud, et tulevikus hakkab elama seadusekuulekalt ning ei pane toime uusi kuritegusid. Praegune vangistus andis talle õppetunni ning nüüd ta mõistab oma tegevuste tagajärgi. On olemas konkreetsed plaanid, mille pärast soovib elada seaduskuulekalt ning tegeleda enesearendamisega.
3. Kohus peab põhjendatuks välja tuua selle, et vastavalt isiku suhtes koostatud täitmiskavale on Andrei Jelaginil läbimata sotsiaalprogramm „Pere- ja paarisuhete vägivalla vähendamine“. Kohus leiab, et arvestades viimaste kuritegude toimepanemise asjaolusid on nimetatud sotsiaalprogrammi läbimine hädavajalik saavutamaks selle, et süüdimõistetu vabaduses olles ei pane toime uuesti samalaadseid isikuvastaseid kuritegusid. Nimelt aitab eeltoodud programmi läbimine kaasa sellele, et isik suudab tõusetuvaid probleeme lahendada ilma vägivallata. Andrei Jelagini puhul on vangla iseloomustuse kohaselt kuritegude toimepanemise soodusteguriks mh puudulik probleemilahendamise oskus, millega on põhjendatud nõustuda, arvestades käesolevas kriminaalasjas olevaid kuritegude toimepanemise asjaolusid. Seega esineb kohtu hinnangul ka suur tõenäosus, et vabadusse sattumisel jätkab isik oma sarnast käitumismustrit kui tal tekivad tülid kas endise või tulevase elukaaslasega. Kohus leiab, et ilma kõrvalabita on vähetõenäoline, et olukord muutub tulevikus. Seega leiab kohus, et eeltoodud sotsiaalprogrammi läbimine kinnipidamisasutuses on hädavajalik, kuna selle programmi läbides peaks tulemuseks olema see, et isik saab aru, et vägivalla kasutamine on ühiskonnas/peres lubamatu.
4. Eeltoodud andmete pinnalt leiab kohus, et süüdimõistetu käitumine kinnipidamisasutuses räägib pigem tema tingimisi ennetähtaega vangistusest vabastamise kahjuks, kuna kohtule esitatud andmetest nähtub, et isik on toime pannud kinnipidamisasutuses distsiplinaarrikkumisi. Samuti leiab kohus, et, arvestades kuritegude toimepanemise asjaolusid räägib käesoleval juhul sotsiaalprogrammi „Pere- ja paarisuhete vägivalla vähendamine“ läbimata jätmine süüdimõistetu vangistusest ennetähtaega vabastamise kahjuks. Seda ka vaatamata sellele, et Andrei Jelagin on vanglas töötanud, õppinud ja läbinud edukalt ka kriminaalhooldajaga toimunud vestlused. Kohtu hinnangul ei saa eeltoodud andmetest järeldada seda, et Andrei Jelagin on tõesti otsustanud enda käitumismustrit muuta, sest kinnipidamisasutuses avaldunud käitumine, s.o kehtivad distsiplinaarkaristused ei kinnita seda. Süüdimõistetu elutingimused vabaduses olles
5. Vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine on

§ 76

lg 5 ls-st 1 tulenevalt võimalik vaid katseaja määramisega.

§ 76lg 5 ls 2 kohaselt allutatakse süüdlane katseajaks alati käitumiskontrollile.

Käitumiskontrolli ajal peab aga süüdlane

§ 75lg 1 ps 1 sätestatu järgi elama kohtu määratud alalises elukohas.

Kohtupraktikas on leitud, et alalise elukoha olemasolu on käitumiskontrolli kohaldamise vältimatu eeldus (vt RKKKm 30.05.2016 nr 3-1-1-45-16, p 7).

1. Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et rahvastikuregistri kohaselt sündis isik Eestis, XXX. Elukoha aadressiks on märgitud XXX. Andrei Jelagin taotleb ennetähtaegset vabastamist aadressile XXX. Tegemist on ühetoalise korteriga, mis kuulub kinnipeetava emale. Isiku enda 7 1-20-1577 sõnul elas ta korteris üksinda. Varasemalt oli A. Jelagin
2. aastal veebruarikuus olnud Vene Föderatsiooni territooriumil üürikorteris, kus toimunud konflikti käigus lõi enda elukaaslast D B 1-2 korda käega näkku. Enne käesolevat kuritegu andis kinnipeetav A. Jelagin teada, et ta oli elanud enne vangistust enda elukaaslase juures aadressil XXX. Selles samas korteris oli kasutanud korduvalt vägivalda enda elukaaslase D. B suhtes. Sellest tulenevalt võib järeldada, et A. Jelagin elas nii enda elukaaslasega kui ka emale kuuluvas korteris.
3. Kohus peab positiivseks seda, et A. Jelaginil on kindel elukoht olemas, kuid peab vajalikuks märkida, et ka enne kinnipidamist elas A. Jelagin tema sõnade kohaselt sh samas keskkonnas ning vaatamata sellele käitus viisil, mis tingis tema järjekordse vanglasse sattumise. Arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid, on kohtu hinnangul põhjendatud vangla iseloomustuses ära toodud seisukoht, mille kohaselt on Andrei Jelagini puhul kuritegude toimepanemise põhjuseks armukadedus ja isiklikud tülid ning soodusteguriks on alkoholi tarvitamine. Kuigi vangla iseloomustuse kohaselt isik on avaldanud pärast vanglapoolse sisulise töö läbiviimist ka seisukohti, mis viitavad sellele, et vangla tegevus on oma eesmärgi saavutanud, nähtub ikkagi isiku käitumisest kinnipidamisasutuses, s.o distsiplinaarkaristuste määramisest, et ta ei oma piisavat tahtekindlust enda muutmiseks. On kahetsusväärne ka see, et vaatamata vangla poolt läbiviidud tööle, õigustab Andrei Jelagin endiselt enda toime pandud kuritegusid ning ei teadvusta kuriteo toimepanemist soodustavaid tegureid. Nimelt on isik seisukohal, et kannatanu peab muutuma, mis kohtu hinnangul viitab sellele, et isik endiselt ei oska adekvaatselt analüüsida enda käitumist ning vajalikke järeldusi teha. Ka kohtuistungil avaldas Andrei Jelagin elukaaslase korduva väärkohtlemise osas, et see oli agressioon agressiooni vastu ning põhjuseks oli ka elukaaslase poolne alkoholi tarvitamine. See viitab Andrei Jelagini soovimatusele võtta vastutus toimepandud tegude eest. Seega ei ole tõenäoline, et vabadusse sattumisel muutub isiku käitumine ning seekord õnnestub tal seaduskuulekalt elada, kuna ta ei tunnista täielikult oma rolli toimunus. Kohus nõustub siin vangla arvamusega, et ei ole välistatud uue samalaadse kuriteo toimepanemine, kuna isiku vastustest kohtuistungil ei nähtu, et ta on teadvustanud seda, et tema reaktsioonid teiste isikute käitumisele on seadusvastased ning seega lubamatud. Seega tuleb nentida, et võimaliku vabanemise korral satub isik, kes õigustab oma käitumist ning kellel on jäänud aktuaalseteks samad ohutegurid, samasse keskkonda, mis varem ei taganud tema õiguskuulekust. Seega leiab kohus, et ka praegu antud elukoha olemasolu ei soodusta ega ka garanteeri isiku edasist seaduskuulekat käitumist.
4. Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et vabanemisel soovib kinnipeetav minna tööle äriühingusse V OÜ. Äriregistri andmetel juhatuse liige on E P. Telefonivestluses E P selgus, et ettevõtte V OÜ ainsaks juhatuse liikmeks on Andrei Jelagin ise. E P sõnul tegeleb ta praegusel hetkel ettevõtte V OÜ asjaajamisega volituse alusel. Ettevõtte tegevusevaldkond on mootorsõidukite ja mootorrataste remont. Interneti portaali teatmik.ee andmetel V OÜ on hetkel tegutsev ettevõtte. E P kinnitas, et Andrei Jelaginil on võimalik vangistusest ennetähtaegsel vabanemisel tööle asuda ettevõttesse V OÜ. a. K-Raha andmetest nähtub, et isikul 19.08.2021 seisuga puuduvad rahalised nõuded, vabanemisfondis on 1752 eurot. Eesti Töötukassa vastas enda päringus, et 07.06.2017 Eesti Töötukassa otsusega hinnati Andrei Jelagin töövõimet ning tuvastati osaline töövõime 11.05.2017 - 10.11.2017, peale seda 05.10.2017 tehtud otsusega tuvastati osaline töövõime 11.11.2017 - 10.11.
5. Töövõimetoetuse maksmine lõpetati 19.12.2019, kuna A. Jelagin viibis vahi all. Telefonivestluses kinnipeetava vanemad kinnitasid, et nad on valmis teda materiaalselt toetama. Ema ja isa töötavad, samuti saab töövõimetuspensioni, mistõttu on neil võimalus A. Jelaginit rahaliselt toetada. Ka Andrei Jelagin ise on väitnud, et ei olnud viimase 10 aasta jooksul probleeme sissetulekuga, leiab, et on saanud varasemalt hakkama majanduslikult. Teda on lähedased alati toetanud, on enda sõnul palju tööd teinud nii ametlikult kui ka mitteametlikult. Karistusregistrist nähtuvalt viimane varavastane kuritegu oli toime pandud
6. aastal. Kohus pöörab tähelepanu sellele, et enam- 8 1-20-1577 vähem stabiilne majanduslik olukord ning enda äriühingu olemasolu ei taganud varem isiku õiguskuulekust. Arvestades seda, et viimased kuriteod ei ole seotud majanduslike raskustega, tuleb nentida, et töökoha olemasolu ei ole kahjuks Andrei Jelagini seaduskuulekuse garantiiks. Seda kinnitab ka tõik, et kuigi alates 01.07.2020 oli isik määratud Viru Vangla majandustöödele, siis pani ta toime kaks rikkumist, mille tõttu karistati teda kahel korral distsiplinaarkorras. Seega kohus leiab, et Andrei Jelaginit vabaduses ootav stabiilne majanduslik olukord ei taga seda, et vabaduses olles ei pane ta toime uut isikuvastast kuritegu.
7. Iseloomustusest nähtub, et Andrei Jelaginist lähtuv oht on tõenäolisem, kui tekivad konfliktid isiklike suhete pinnal kas tuttavatega või endiste elukaaslastega. Ohtlikkust võib suurendada alkoholi kuritarvitamine ning puudulik probleemilahendamise oskus ning suutmatus tulla toime enda probleemidega vägivalda kasutamata. Ohtlik olukord võib tekkida, kui jätkab ja säilitab oma varasemat elustiili. Eeltooduga seonduvalt peab kohus märkima, et isiku sõnade kohaselt ei ole tal alkoholisõltuvust, väidetavalt tarvitab ta alkoholi siis, kui selleks on mingisugune eriline päev (kellegi sünnipäev jms). Enne käesoleva kuriteo sooritamist (

§ 263

) oli tarvitanud alkoholi klubis või baaris enda tuttavatega, alkoholi oli tarvitanud palju, peale mida soovis minna koju, kuid peatus uuesti Jõhvi linnas asuvas baaris. Selles baaris käitus isik agressiivselt, karjus ja ähvardas teisi isikuid. Andrei Jelagin, kasutades kasteetnuga, tekitas viiele inimesele kehavigastusi. Süüdimõistetu seda ei mäleta, et tal oleks relvataoline ese kaasas olnud. Väidab, et keegi soovis tema jopega baarist lahkuda ning jopest tema isiklikke asju varastada, mistõttu ta muutus agressiivseks ning nägi, et keegi teine isik tema asju katsub. Kinnipeetava sõnade kohaselt ta ei mäleta, et ta oleks nii paljudele vigastusi tekitanud. Kohtu hinnangul sellised mälulüngad viitavad sellele, et Andrei Jelaginil on vaja väga tõsiselt analüüsida alkoholi tarvitamise negatiivset mõju tema käitumisele ning vältida täielikult alkoholi tarvitamist, kuna on ilmselge, et olles alkohooljoobes isik ei ole suuteline kontrollima oma käitumist ning adekvaatselt reageerima välistele ärritajatele. Kuigi Andrei Jelagini sõnul ei hakka ta vabaduses olles alkoholi tarvitama, siis on kohtu hinnangul raske uskuda tema lubadusse, seda enam, et isik endiselt õigustab enda käitumist baaris vaatamata sellele, et oli kohtu poolt süüdi tunnistatud

§ 263järgi.

Seda, et Andrei Jelagin ei võta kergesti õppust enda varasemast käitumisest ning ei tee vajalikke järeldusi kinnitab see, et ta ei viibi esimest korda kinnipidamisasutuses seoses karistuse kandmisega.

1. Kohtu hinnangul Andrei Jelaginil esinev puudulik probleemide lahendamise oskus on tihedalt seotud uute kuritegude toimepanemise ohuga ning jaatada ei saa seda, et vabanedes kinnipidamisasutusest suudab süüdimõistetu lahendada tõusetuvaid konflikte vägivallata. Iseloomustusest nähtub, et isikuga on läbi viidud vestlused probleemide lahendamise oskustest ja probleemide tagajärgedest 01.07.2021 ja 15.07.
2. Kinnipeetavaga räägiti väärtushinnangutest, hoiakutest ja veendumustest. Arutleti isiku kuritegusid, räägiti sellest, kuidas ta suhtub enda toime pandud kuritegudesse. Kinnipeetav hindab negatiivselt oma tegu, tunnistab, et on käitunud arvestamata tegude tagajärgi. Nüüd saab aru, et iga teo eest on vaja vastutada. Ei häbenenud oma vigadest ja probleemidest rääkida. Samuti olid edastatud töölehed ("probleemi lahendamine"; "kuriteo sooritamise bilanss"). Järgmisel kohtumisel analüüsiti põhjalikult töölehti. Töölehed olid täidetud. Isikuga sai vesteldud töölehtede põhjal. Kinnipeetav väidab ja ta on veendunud, et tulevikus hakkab elama seadusekuulekalt ning ei pane toime uusi kuritegusid. Praegune vangistus andis talle õppetunni ning nüüd ta mõistab oma tegevuste tagajärgi. On olemas konkreetsed plaanid, mille pärast soovib elada seaduskuulekalt ning tegeleda enesearendamisega.
3. Vaatamata vestluste läbiviija positiivsele hinnangule, peab kohus vajalikuks pöörata tähelepanu sellele, et vangla iseloomustuses on samal ajal toodud ka vastupidine hinnang: isiku käitumine viitab sellele, et ta ei ole muutusteks valmis, ta ei väärtusta ühiskonnas toimivaid reegleid, kuna kordab vigu ning ei tee varasematest tegudest õiguskuulekaid järeldusi. Isik elab põhimõttel "üks päev korraga". Kinnipeetaval ei ole hetkel pikemaajalisi eesmärke. Kohus, 9 1-20-1577 analüüsides asja materjale, leiab, et just viimane vangla arvamus vastab enam tegelikkusele. Järelduste mittetegemist kinnitab ka tõik, et kuigi perioodil 01.12.2016 - 07.07.2017 läbis isik sotsiaalprogrammi "Õige hetk", mille raames oli ka vesteldud probleemide lahendamisest ning isiku impulsiivsest käitumisest, ei ole kahjuks isiku käitumine paremaks muutunud, mida kinnitavad ka karistusregistri andmed. Kohus leiab, et olukorras, kui isik, vaatamata eelnevatele riigipoolsetele sekkumistele ei muuda oma käitumist, ei kahetse toimepandud kuritegusid, õigustab enda käitumist väliste tegurite, nt kannatanu käitumisega, tuleb nentida, et riigipoolne sekkumine ei saavutanud veel oma eesmärki.
4. Seda, et isik elab põhimõttel "üks päev korraga" ning ei mõtle oma samme eriti läbi, st käitub impulsiivselt, näitab kohtu hinnangul kinnipeetava selgitus võõras kambris viibimine kohta. Kohus leiab et kõnealune selgitus ei ole eluliselt usutav, kuna käesolev vangistus ei ole isiku jaoks esmane. Viru Vangla direktori 23.01.2013 käskkirjaga nr 1-1/19 kinnitatud „Viru Vangla kodukord“ (edaspidi kodukord) p 1.12.5 kohaselt on kinnipeetaval keelatud viibida temale mitte ettenähtud kambris, välja arvatud vanglateenistuse ametniku loal. Kohus pöörab tähelepanu sellele, et käesolevat punkti ei ole kunagi täiendatud või muudetud. Seega kehtis eeltoodud kodukorra kohustus ka isiku eelmise vangistuse ajal. Seega Andrei Jelagin pidi olema teadlik kinnipidamisasutuses kehtivatest reeglitest, kuna tegemist ei ole uue kodukorra nõudega ning vanglasse sattumisel tutvustatakse isikule vanglas kehtivat korda ka uuesti. Samuti kohus, hinnates isiku sõnade usaldusväärsust, pöörab tähelepanu sellele, et kohtuistungil antud selgitus erineb sellest, mis oli antud vanglas peale rikkumist (08.07.2021 esitas kinnipeetav Andrei Jelagin kirjaliku selgituse, milles toob välja, et ta ei mäleta, et ta oleks viibinud teises kambris, kuid kui ta on viibinud seal, siis palub teda rangelt mitte karistada). Eeltoodu näitab kohtu hinnangul isiku kalduvust lahendada probleemi nö siin ja praegu, hoolimata oma tegude tagajärgedest. Paratamatult vastuolulised selgitused vähendavad ka usku isiku sõnade tegelikkusele vastavusse. Eeltoodu põhjal puudub kohtul veendumus, et järjekordne riigi sekkumine vangla ametnikuga vestluste näol saavutas sellel korral oma eesmärgi ning Andrei Jelagini poolt vestluste käigus avaldatu ei olnud öeldud eesmärgiga soodustada võimalikku ennetähtaegset vabanemist.
5. Seega ei saa kindel olla selles, et tegemist on isikuga, kelle puhul saab jaatada seda, et senini vanglas kantud karistus on suure tõenäosusega enda eesmärgi täitnud ning põhjendatud on anda Andrei Jelaginile võimalus karistus ära kanda leebemates tingimustes. Andrei Jelagini senine elulaad ei ole olnud selline, mis soodustaks seaduskuulekat käitumist ning kohtu hinnangul vabaduses ootavad elutingimused ei ole kuidagi muutunud. Kohtul puudub kindlustunne ka selles, et möödunud aja jooksul on süüdimõistetu mõttemaailm ja käitumismuster täielikult transformeerunud, seda enam olukorras, kui on jäänud läbimata kohtu hinnangul ülitähtis sotsiaalprogramm „Pere- ja paarisuhete vägivalla vähendamine“ ning kui varasemad vangla sekkumised ei avaldanud mõju isiku käitumisele.
6. Seega võttes arvesse eeltoodut pole võimalik teha positiivset tulevikuprognoosi Andrei Jelagini edasise õiguskuulekuse osas. Puuduliku probleemide lahendamise oskuse tõttu võib Andrei Jelagin jätkata kriminaalkorras karistatavate tegevustega, kasutades konfliktide tõusetumisel vägivalda, eriti siis kui ta on alkohooljoobes või tunneb armukadetust. Arvestades süüdimõstetut vabaduses ees ootavaid elutingimusi, siis pole põhjendatud asuda seisukohale, et temast lähtuv oht uute kuritegude toimepanemiseks on minimeeritud.
7. Kokkuvõtvalt leiab kohus, et käesoleval ajal ei erine vabanemisjärgsed elutingimused sellest, millised need olid enne vangistust ega soodusta ka uute kuritegude toimepanemisest hoidumist. Vangistusest ennetähtaegse vabastamise võimalikud tagajärjed 10 1-20-1577
8. Kohus hindab siinkohal võimalike uute kuritegude ning muude õigusrikkumiste ohtu. Karistusregistri andmetel on Andrei Jelaginil neli kehtivat kriminaalkaristust. Eelnevalt on isik karistatud ähvardamise, tulirelva, selle olulise osa ja laskemoona ebaseadusliku käitlemise, grupi poolt narkootilise või psühhotroopse aine väikeses koguses ebaseadusliku käitlemise, avalikult toime pandud varguse, omavoli ja tapmiskatse eest. Lisaks on isik karistatud omavolilise sissetungi ja lahkumisnõude täitmata jätmise eest, kui see on pandud toime elamiseks kasutatavasse ruumi tungimisega ning vägivallaga, ähvardamise, avaliku korra raske rikkumise, kehalise väärkohtlemise ning vabaduse võtmise seadusliku aluseta eest. Tuleb märkida, et isikule oli varem määratud katseaeg käitumiskontrolliga, kuid vaatamata temale antud võimalusele karistus ära kanda leebemates tingimustes ehk vabaduses, ei kasutanud isik seda võimalust ning pani katseajal toime uue kuriteo, mis tingis liitkaristuse moodustamise

§ 65lg 2 järgi.

1. Kohtu hinnangul, võttes arvesse isiku varasemat elukäiku, tuleb nõustuda vangla arvamusega selles, et isiku probleemilahendusoskus on kesine. Korduv kriminaalkorras karistatus viitab sellele, et isik ei ole varasematest karistustest vajalikke järeldusi teinud ja oma käitumist õiguskuulekuse suunas korrigeerinud, vaid on jätkanud uute kuritegude toimepanemist. Isiku kuritegude muster kordub, teda on korduvalt karistatud kehalise väärkohtlemise eest ja ähvardamise eest. Kohus leiab, et tulenevalt selles kriminaalasjas toime pandud kuritegude asjaoludest on põhjendatud järeldada, et isiku suhtumine ühiskonda on negatiivne, kuna isik ei ole väärtustanud ühiskonnas kehtivaid reegleid. Seega puudub kohtul veendumus selles, et vabaduses olles suudab Andrei Jelagin hoiduda uute kuritegude toimepanemisest.
2. Kohtusse saabunud iseloomustusest nähtub, et Andrei Jelagin ei ole analüüsinud oma kuritegusid põhjalikult. Isikul on kalduvus õigustada enda seadusvastast käitumist. Kohus leiab, tuginedes eeltoodule ja isiku karistusregistri andmetele, et kinnipeetava hoiakud räägivad ennetähtaegse vabastamise kahjuks. Võttes arvesse isiku käitumisest nähtuvat suhtumist oma tegudesse ning usku, et viimases kuriteos kannatanu peab muutuma, puudub kohtul veendumus, et Andrei Jelagin suudab hoiduda vabaduses olles kuritegude toimepanemisest. Ka kohtuistungil kuuldu ei tekitanud kohtus kindlustunnet selles osas, et süüdimõistetu on enda varasemast õigusvastasest käitumisest vajalikud järeldused teinud ning saab olla kindel selles, et vabaduses olles ei jätka ta kuritegude toimepanemist, seda enam, et osa öeldust ei olnud kohtu hinnangul eluliselt usutav. Seega isiku varasemast elukäigust lähtuv ohuprognoos ja kuriteo toimepanemise asjaolud annavad küllaldase põhjuse arvata, et ta võib jätkata vabaduses olles kuritegude toimepanemist. Kohus ei saa olla kuidagi kindel selles, et vabastades süüdimõistetu vangistusest enne tähtaega kaasneb sellega süüdimõistetu püsiv motivatsioon seaduskuulekaks eluks, sest varasemalt on tal eeltoodut nappinud, arvestades karistusregistri andmeid.
3. Kokkuvõttes leiab kohus, arvestades eeltoodud andmeid, et käesoleval juhul ei kaalu kinnipeetavat positiivselt iseloomustavad asjaolud (elukoha ja töökoha olemasolu, lähedaste toetus, kinnipidamisasutuses pakutud tegevustes edukas osalemine) üles negatiivseid (kehtivad distsiplinaarkaristused, isiku hoiakud), millel kohus eelnevalt peatus ning milliseid peab kohus kaalukamateks

§ 76lg-s 4 sätestatud asjaolude kogumis.

Süüdimõistetu pole proovinud varasemalt kardinaalseid lahendusi leida probleemile, millest tingituna ta on kuritegusid toime pannud. Ka ei nähtu tema eluloost, et eelnevad riigipoolsed sekkumised, sh sotsiaalprogrammi näol, oleksid tema käitumist muutnud. Kui ta satuks praegu vabadusse, leiaks ta end taas suure tõenäosusega samasugustes olukordades, kus ta oli kuritegude toimepanemise ajal. Nimetatud ohu esinemist aitaks minimeerida individuaalses täitmiskavas ette nähtud sotsiaalprogrammi läbimine, mis on veel toimumata. Neid asjaolusid arvestades poleks ennetähtaegne vabastamine õigustatud ei eri- ega üldpreventiivsetest kaalutlustest lähtuvalt. Seega leiab kohus, et isiku ennetähtaegne vabastamine ei ole põhjendatud, kuna karistus ei ole seni oma 11 1-20-1577 eesmärki täitnud. Kohtuistungil ei selgunud midagi sellist, mis oleks kohut veennud selles, et isik on suuteline vabaduses olles hoiduma uute kuritegude toimepanemisest. 38. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus Andrei Jelagini vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata lootuses, et süüdimõistetu tegeleb aja jooksul, mil tal tuleb viibida kinnipidamisasutuses, süvitsi eneseanalüüsiga ning jõuab seisukohale, et tõusetunud probleeme ei tohi mitte mingil juhul lahendada vägivalla kasutamisega ning läbib ka edukalt sotsiaalprogrammi „Pere- ja paarisuhete vägivalla vähendamine“, mis võib aidata kaasa tema edasisele õiguskuulekusele ning seega ka sellele, et kantav kriminaalkaristus kinnipidamisasutuses jääb viimaseks. /allkirjastatud digitaalselt/ Mari-Liis Avikson Täitmiskohtunik 12