← Eesti

2-20-8448/87

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kaija Kaijanen, Iris Kangur-Gontšarov, Vallo Kariler Määruse tegemise aeg ja koht

  1. september
  2. a, Tallinn Kohtuasja number 2-20-8448 Kohtuasi X hagi Y vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 027/2020/688 Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu
  3. aprilli
  4. a otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik X
  5. mai
  6. a apellatsioonkaebus Menetlusosalised ja nende Hageja (apellant) X (isikukood XXXXXXXXXX) esindajad apellatsioonkaebuse Kostja (vastustaja) Y (isikukood XXXXXXXXXXX) menetlemisel lepinguline esindaja vandeadvokaat Elmer Muna ja vandeadvokaat Evelin Prunt RESOLUTSIOON:
  7. Jätta X apellatsioonkaebus Harju Maakohtu
  8. aprilli
  9. a otsuse peale läbi vaatamata.
  10. Jätta apellatsioonimenetluse kulud X kanda. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest alates Riigikohtule määruskaebuse. Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 2-20-8448
  11. Harju Maakohtu
  12. aprilli
  13. a otsusega jättis kohus X (hageja) hagi Y (kostja) vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 027/2020/688 rahuldamata.
  14. mail
  15. a esitas hageja maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada maakohtu otsuse täies ulatuses ja teha uus otsus, millega hagi rahuldada ja tunnistada lubamatuks kostja täitmisavalduse alusel toimuv sundtäitmine täiteasjas nr 027/2020/
  16. Koos apellatsioonkaebusega esitas hageja kohtule menetlusabi taotluse, milles palus end vabastada majandusliku seisundi tõttu riigilõivu tasumisest.
  17. Tallinna Ringkonnakohus rahuldas
  18. mai
  19. a määrusega hageja taotluse menetlusabi saamiseks ja vabastas hageja riigilõivu summas 300 eurot tasumisest apellatsioonkaebuse esitamisel ning võttis apellatsioonkaebuse menetlusse.
  20. augusti
  21. a määrusega tühistas Tallinna Ringkonnakohus Tallinna Ringkonnakohtu
  22. mai
  23. a määruse resolutsiooni punkti 1, millega rahuldati hageja
  24. mai
  25. a taotlus menetlusabi saamiseks ja vabastati hageja riigilõivu summas 300 eurot tasumisest apellatsioonkaebuse esitamisel. Ringkonnakohus jättis hageja
  26. mai
  27. a apellatsioonkaebuse käiguta ning kohustas hagejat tasuma apellatsioonkaebuse esitamise eest riigilõivu 300 eurot 7 päeva jooksul kõnealuse määruse jõustumisest.
  28. Hageja sai ringkonnakohtu
  29. augusti
  30. a määruse kätte
  31. augustil
  32. a. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  33. Kolleegium leiab, et hageja apellatsioonkaebus tuleb jätta tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 3401 lg 2 ja TsMS § 643 lg 2 II lause alusel läbi vaatamata, kuna hageja ei ole kõrvaldanud apellatsioonkaebuse puudust ega ole tasunud apellatsioonkaebuselt ringkonnakohtu määratud tähtajaks riigilõivu.
  34. TsMS § 189 lg 2 kohaselt kannab menetlusabi andmise tühistamise korral menetlusabi saanud menetlusosaline oma menetluskulud täies ulatuses. Kuivõrd ringkonnakohus tühistas Tallinna Ringkonnakohtu
  35. mai
  36. a määruse resolutsiooni punkti 1, millega rahuldati hageja
  37. mai
  38. a taotlus menetlusabi saamiseks ja vabastati hageja riigilõivu summas 300 eurot tasumisest apellatsioonkaebuse esitamisel, tuli hagejal tasuda apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu 300 eurot.
  39. Tallinna Ringkonnakohus kohustas hagejat tasuma apellatsioonkaebuse esitamise eest riigilõivu 300 eurot 7 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu
  40. augusti
  41. a määruse jõustumisest. Kõnealune määrus jõustus pärast kaebetähtaja möödumist
  42. septembril
  43. a. Seega pidi hageja tasuma riigilõivu hiljemalt
  44. septembril
  45. a. TsMS § 139 lg 2 kohaselt tuleb riigilõivu tasuda menetlustoimingult, mille tegemise eest on riigilõivuseaduses (RLS) sätestatud riigilõiv. RLS § 59 lg 15 sätestab, et kaebuse esitamisel tasutakse riigilõivu sama palju, kui tuleb tasuda hagi või muu avalduse esialgsel esitamisel maakohtule, arvestades kaebuse ulatust. Tsiviilasja hind maakohtus oli 3500 eurot, sellelt tasumisele kuuluv riigilõiv on 300 eurot. Apellatsioonkaebuselt tasumisele kuuluv riigilõiv RLS § 59 lg-test 1 ja 15 ning lisast 1 tulenevalt on samuti 300 eurot.
  46. Hageja ei ole ringkonnakohtule andnud teada, et on riigilõivu tasunud ega esitanud tasumist tõendavaid dokumente. Samuti ei nähtu Kohtute Infosüsteemist, et hageja oleks riigilõivu tasunud. 2 2-20-8448
  47. Eeltoodud põhjusel jätab ringkonnakohus hageja
  48. mail
  49. a esitatud apellatsioonkaebuse TsMS § 3401 lg 2 ja TsMS § 643 lg 2 lause 2 alusel apellatsioonkaebuse läbi vaatamata.
  50. Apellatsioonkaebuse läbi vaatamata jätmise korral jäävad apellatsioonimenetluse kulud TsMS § 168 lg 2 järgi hageja kanda. Tulenevalt TsMS § 174 lg-st 4 määrab menetluskulude suuruse kindlaks maakohus. (allkirjastatud digitaalselt) 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.