1-20-8713/27

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 12.10.2021 Jõhvi kohtumaja Kriminaalasja number 1-20-8713 Kohtunik Anne PALMISTE Kohtuistungi sekretär Jane VÄLI Prokurör ringkonnaprokurör Anu TOLUK Kaitsja vandeadvokaat Silver REINSAAR Asja läbivaatamise kuupäevad 20.04.2021 07.07.2021 09.07.2021 Kriminaalasi Aleksander MÄGI süüdistus Karistusseadustiku §274 lg.1 järgi üldmenetluses Süüdistatav Kannatanu Aleksander MÄGI sünd. 06.03.1997, isikukood 39703062234, xxx kodanik, emakeel xxx keel, xxx xx-xx xxx Harjumaa, õpib xxx xxx, varem kriminaalkorras karistamata Oli kahtlustatavana kinni peetud 10.10.2020 E. S. sünd. xx.xx.xxxx, elukoht xxx xx-xx xxx linn IdaVirumaa, töökoht xxx xxx, xxx Juhindudes Kriminaalmenetluse seadustiku §306; §309 lg.1, 2; §314, §315, §318 lg.1 ja §319 lg.1, 2, maakohus 1 O T S U S T A S: Mõista Aleksander MÄGI süüdistuses Karistusseadustiku §274 lg.1 järgi õigeks. Kriminaalmenetluse seadustiku §175 lg.1 p.1 ja §181 lg.1 alusel välja mõista Eesti Vabariigilt Aleksander MÄGI (isikukood 39703062234, elukoht xxx xx-xx xxx Harjumaa, arvelduskonto nr. XXXXXXXXXXXX) kasuks kaitsjatasu summas 10 809 (kümme tuhat kaheksasada üheksa) eurot. Süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse §5 lg.1 p.2 alusel välja mõista Eesti Vabariigilt Aleksander MÄGI (isikukood 39703062234, elukoht xxx xx-xx xxx Harjumaa, arvelduskonto nr. XXXXXXXXXXXX) kasuks tema kahtlustatavana kinnipidamisega tekitatud kahju hüvitamiseks 49 (nelikümmend üheksa) eurot 10 senti. Asitõendid – 2 mälupulka ja 2 CD-plaati, mis asuvad kriminaalasja materjalide juures – jätta Kriminaalmenetluse seadustiku §126 lg.3 p.1 alusel kohtuotsuse jõustumisel kriminaalasja juurde. Kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata apellatsiooni korras Tartu Ringkonnakohtule. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb otsuse teinud kohtule teatada kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik maakohtus tutvuda kohtuotsusega. Kohtuotsusega on Viru Maakohtu kantseleis võimalik tutvuda vahetult peale selle väljakuulutamist. Süüdistus Aleksander Mägi on kohtu alla antud ja teda süüdistatakse selles, et ta lõi 10.10.2020 kell 02.25 Ida-Virumaal Toila vallas xxx külas xxx kinnistul (xxx xxx OÜ) rusikaga kuklasse ametikohustust täitvat võimuesindajat politseinik E. S.t, kes saadud löögist kukkus näo, parema külje ja küünarnukiga vastu maad. Löögist ja kukkumisest tundis politseinik valu ja tal tekkis tervisekahju: muhk kuklas; marrastused otsaees, parema käe labal ja paremal küünarnukil; parema küünarnuki põrutus. Politseinik täitis ametikohustusi, kuna tuli sündmuskohale seoses väljakutsega kakluse kohta ja Aleksander Mägi poolt löömise hetkel lahutas kahe isiku vahelist kaklust. Sellega pani Aleksander Mägi toime vägivalla kasutamise võimuesindaja vastu seoses tema ametikohustuste täitmisega, s.o. kuriteo KarS §274 lg.1 järgi. 2 Kohtulik uurimine maakohtus Süüdistatav Aleksander Mägi end talle inkrimineeritavas kuriteos süüdi ei tunnistanud. Süüdistatava ütlustest maakohtu istungil nähtub, et tol õhtul oli ta tarvitanud alkoholi, seega polnud kaine, kuid polnud ka purjus. Hiljem pandi ta politseiautos alkomeetrisse puhuma, kuid tulemust talle ei näidatud. Süüdistatav seletas, et üritas maha rahustada R. T. kaklust, kui nägi paremalt, et talle joostakse peale. Kui kaklus algas, nägi süüdistatav, et üks osalistest on R. T. ja hakkas sinnapoole liikuma, ta jõudis kaklejateni, kuid neid lahutada ei jõudnud. Süüdistatav tunnistas, et ta lõi kedagi, kuid löögi eesmärk oli ennast kaitsta. Ta nägi, et mingi must kogu jooksis tema poole, kõik käis väga kiiresti. Enne ei öeldud süüdistatavale, et kohale oli kutsutud ka politsei ja ta ei kuulnud, et keegi oleks hüüdnud väljendit Seis, politsei. Alles vahetult peale lööki sai süüdistatav aru, et tegemist oli kiirreageerijaga, seepeale tõstis ta käed üles ja sai löögi näkku. Kedagi teist süüdistatav ei löönud ja ei püüdnud lüüa. Süüdistatav kinnitas, et ta ei näinud, et taskulambid oleksid politseinikel põlenud, need pandi põlema pärast lööki. Politseiautot nägi süüdistatav alles siis, kui teda sinna käed raudus viidi. Süüdistatav kinnitas, et tema löök tabas isikut näo piirkonda ja isik kukkus ettepoole. Tume kogu, kes süüdistatava poole jooksis, ei öelnud, et ta on politseinik. Kannatanu E. S. ütlustest maakohtu istungil nähtub, et 10.10.2020 oli tal kiirreageerijana tööpäev, vahetus algas kell 18 ja pidi kestma kuni kella 04-ni. Nende patrullautos oli 4 inimest – T., T., L. ja kannatanu. Sõiduk oli eravärvides, värvi ta ei mäleta, vilkurid olid päikesesirmis, küljepeeglites, esistangest ülalpool ja pagasiluugi peal. Kannatanu oli vormis – oliivroheline + kuulivest, politseitunnused on külgedel. Politseikirjed ja embleem on trükitud musta niidiga rohelisele taustale. Õlgade peal on politsei embleem koos lipuga ja kiirreageerijate üksuse embleem. Tegemist ei ole valgust peegeldavate märgistustega. 10.10.2020 sai kannatanu Charlie väljakutse, mis tähendab, et elu on ohus. Sisu oli kakluses, kellelgi olid nukirauad. Kui kutse tuli, seisis auto Kohtla-Järvel Selveri juures. Autol pandi vilkurid tööle ja nad sõitsid väljakutsele. xxx teel helisignaal ei töötanud, vilkurid töötasid kuni lõpuni, tavaliselt lülitatakse need välja, kui jõutakse kohale. Kohale jõudes jäid nad seisma xxx kohviku parklas, kannatanu seletas, et istus autos ees kõrvalistuja kohal. Kas parklas oli valgustus, kannatanu ei mäleta. Kuna kohale jõudes tundus, et kaklust ei ole, rahunesid nad autos maha, kuid siis nägi ta treppide juures kahe isiku vahel tõuklemist. Seejärel läks kannatanu autost välja ja suundus tõuklejate poole. Ilm oli selge, kannatanu kasutas taskulampi. Lisaks põlesid autotuled ja prožektor, kujud olid näha. Taskulamp oli algul kannatanu vasakul õlal, siis võttis ta selle vasakusse kätte, pea piirkonna kõrgusele, lamp põles ja kannatanu valgustas seda, mis ees oli. Kannatanu hüppas madala aia peale, valgustas taskulambiga ja hüüdis väljendi Seis, politsei, kaklejad läksid lahku, ta võttis ühel isikul rinnast kinni ja tahtis teda eemale tirida, kuid sel hetkel sai kukla piirkonda vasakule poole löögi, mille tagajärjel ta kukkus ettepoole paremale küljele ning maandus pea ja küünarnukiga maha. Kannatanu püüdis kiiresti üles tõusta, nägi, et paarimees E. L. hoidis haardes meest, kes oli põlvili ja ettepoole kummardunud. Kannatanu läks E. L.i juurde ja pani süüdistatavale käerauad ning siis viidi süüdistatav politseiautosse ja tuvastati tema isik. Siis tulid teised politseinikud teiste kaklejatega, andsid nende dokumendid ja kannatanu kontrollis ka neid andmebaasi kaudu, kuid nimesid ei mäleta. Seejärel tuli kohale välijuht ja uurija käskis süüdistatava tuua jaoskonda. Peale seda läks kannatanu EMO-sse, kus tuvastati marrastused otsaees paremal ning paremal randmel 3 ja küünarnukil, samuti peapõrutus. Peale EMO-s käimist kuulati kannatanu üle, ta lõpetas vahetuse ja töövõimetuslehele ei jäänud. Kannatanu vigastused fotografeeris E. L. EMO-s, kui kannatanu läks ülekuulamisele, olid fotod juba tehtud. Kannatanu seletas, et politseiauto pardakaamera salvestab kogu aeg, kui auto mootor töötab ja üle hakkab salvestama 2 – 3 päeva pärast. Kannatanu kellelgi nukiraudu ei näinud ja löögi saamise ajal ei olnud tal mütsi peas. Kui kõik isikud väljuvad politseiautost, võetakse süüde välja ja kõik tuled kustuvad ära. Kohapealse turvakaamera kohta kannatanu huvi ei tundnud ja selle olemasolu ei uurinud. Tunnistaja E. L.i ütlustest maakohtu istungil nähtub, et tema on kannatanu paarimees tööalaselt, mingeid isiklikke suhteid nende vahel ei ole. Ka süüdistatavat teab ta vaid tööalaselt. 10.10.2020 oli ta tööl kiirreageerijana, tema paarilised sel õhtul olid S., T. ja T. Nende sõidukiks oli MB, sireenid ja vilkurid on sellel olemas. Kes sireenid ja vilkurid sisse lülitab ja millal, sellist korda ei ole. Kui tuli kutse, seisid nad KohtlaJärvel ja kui startisid, olid sees sinised vilkurid, helisignaali kohta tunnistaja ei mäleta, kuna öösiti nad tavaliselt seda sisse ei pane. Kui nad jõudsid parklasse, tunnistaja kohe autost ei väljunud. Siis nägi, et 2 mehe vahel hakkab toimuma kaklus, nad hakkasid üksteist tõuklema. Seejärel nad väljusid autost ja hakkasid kiire sammuga liikuma tõuklejate poole. Esimesena liikus kannatanu, seejärel T. ja tunnistaja ise kolmandana natuke tagapool. Tunnistaja liikus aiani ja vaatas aia pealt. Kui süüdistatav lõi kannatanut, karjus tunnistaja väljendi Politsei ja jooksis talle peale. Tunnistaja kinnitas, et enne seda tema väljendit Politsei ei hõiganud, küll aga tegi seda kannatanu, mitu korda, seda ei osanud tunnistaja öelda. Kannatanu oli kaklejatega füüsilises kontaktis, talle lähemaga, teise võttis T. Tunnistaja seletas, et tal oli taskulamp õla peal kinni, kui autost väljus ja see oli sisse lülitatud, kannatanul oli taskulamp käes. Kui kannatanul oli tõukleja haardes, jooksis süüdistatav kambast välja, lõi kannatanule kuklasse ja kannatanu kukkus. Seejärel jooksis tunnistaja nende poole, hüüdis väljendi Politsei ja püüdis süüdistatavat kinni pidada, hoides tema käsi. Kannatanu tuli appi ja pani peale käerauad, seejärel viidi süüdistatav politseiautosse, tunnistaja tuvastas tema isiku ja siis viidi ta politseijaoskonda. Tunnistaja ei osanud seletada, miks ta osasid asju ja sündmusi mäletab hästi ja teisi samal ajal toimunuid mitte. Vastuseks kaitsja küsimusele kinnitas tunnistaja, et ei tea, kus ja millal on tehtud fotod kannatanust ja tema neid teinud ei ole. Tunnistaja kuulati üle ühel korral, samal öösel peale juhtunut. Tunnistaja S. T. ütlustest maakohtu istungil nähtub, et nemad on süüdistatavaga sõbrad, mingit vihavaenu nende vahel ei ole, kannatanut ta ei tunne. Tunnistaja kinnitas, et 10.10.2020 käis politsei xxx, väljakutse tegi tema, kuna teda ähvardati nukiraudadega, ähvardajat ta ei tundnud. Kui politsei kohale tuli, olid nad oliivirohelist värvi vormis, tunnistaja seletas väljakutse põhjuse ja nad läksid sisse ähvardajat otsima. Süüdistatava kinnivõtmist tunnistaja ei näinud, nägi vaid, et teda viidi tunnistajast käeraudades mööda. Süüdistatavale tunnistaja ei öelnud, et oli politsei välja kutsunud. Tunnistajal endal mingit füüsilist konflikti ei olnud ja teda kellestki ei lahutatud. Samuti ei näinud ta muud konflikti. Kõne politseisse tegi tunnistaja väljas ja nägi, kui politsei kohale jõudis, vilkureid ja helisignaali tunnistaja ei mäleta. Politseinikud olid oliivivärvi vormides, nende hüüdmist väljendit Seis, politsei ta ei kuulnud. Tunnistaja R. T. ütlustest maakohtu istungil nähtub, et süüdistatavaga on nad sõbrad. 10.10.2020 sülitati xxx tunnistaja sõbrale jala peale ja sama isik ründas ka teda, toimus kaklus. Tunnistaja nägi, et parklast jooksid mingid mehed kohale ja tema 4 pikali, süüdistatav oli rahva sees, teda joosti ka pikali. Seda, et need mahajooksjad olid politseinikud, nägi tunnistaja alles pärast mahajooksmist. Tunnistaja ei kuulnud, et enne hüüti väljendit Politsei. Kas politsei kutsuti tunnistajaga seotud kakluse peale, tunnistaja ei tea. Kui tunnistaja oli kõhuli, nägi ta, et süüdistatav on ka maas, aga kuidas ta sellesse asendisse sai, tunnistaja ei tea. Tunnistaja kinnitas, et politseinikud tulid pimedas ja taskulambid neil ei põlenud. Kaklus toimus õues, seal ei olnud väga palju valgustust ja isikuid oli võimalik eristada ainult väga lähedalt. Tunnistaja kinnitas, et politseinikel olid pruunikad riided ning tema sireeni ja hüütud väljendit Politsei ei kuulnud. Kohtueelses menetluses kogutud tõenditest uuriti ja avaldati kohtuliku menetluse käigus: - SA Ida-Viru Keskhaigla EMO 10.10.2020 patsiendikaart nr.20-102243, mille kohaselt tuli E. S. kell 03.41 osakonda ise järgmise triaažiga: peavalu, muhk kukla piirkonnas, mitu nahakriimustust parema käe küünarnuki ja randme piirkonnas, laubal paremal pool. Kaebusena on märgitud: 10.10.2020 kell 02.25 sai töö ajal löögi rusikaga vastu pead xxx puhkekeskuses tundmatu meesterahva poolt. Sama patsiendikaardi kohaselt olid diagnoosid järgmised: pealaenaha ja pea muude osade pindmine vigastus, pindmine küünarvarrevigastus, küünrakontusioon ning pindmine randme- ja käevigastus. Edaspidine jälgimine perearsti juures, patsient lahkus 10.10.2020 kell 04.28 - Aleksander Mägi kahtlustatavana kinnipidamise protokoll, mille kohaselt peeti ta kinni 10.10.2020 kell 02.25 xxx puhkekülas, kuna ta oli tabatud kuriteo toimepanemiselt või vahetult peale seda ning kuriteo pealtnägija või kannatanu osutas temale kui kuriteo toimepanijale. Aleksander Mägi peeti kahtlustatavana kinni, kuna ta võis jätkuvalt toime panna kuritegusid ja võis hakata kriminaalmenetlusest kõrvale hoiduda või seda muul viisil takistada. Aleksander Mägi vabastati 10.10.2020 kell 17.00 - Karistusregistri väljavõte, mille kohaselt puuduvad Aleksander Mägil kehtivad karistused - Maksu- ja Tolliameti andmed Aleksander Mägi keskmise päevasissetuleku kohta, mille kohaselt oli süüdistatava keskmine 2019 päevasissetulek 29,06 € - vandeadvokaadi abi Andrei Matvejevi 29.10.2020 tasutaotlus kohtueelses menetluses osalemise kohta summas 64,80 € - abiprokurör Sergei Listovi 03.11.2020 Riigi õigusabi tasu ja kulu hüvitamise määrus, millega rahuldati vandeadvokaadi abi Andrei Matvejevi taotlus ja hüvitati kulu summas 64,80 € - kannatanu E. S.i 10.10.2020 ülekuulamise protokoll koos kolme fototabeliga selle juurde - juhtumi nr.3100200593690 kokkuvõte juhtimiskeskusest - 2 väljavõtet Maa-ameti kaartidest - Aleksander Mägi 18.02.2021 iseloomustus xxx xxxst - Asitõendi 25.01.2021 vaatlusprotokoll koos lisadega (stenogramm 25.01.2021 asitõendi vaatlusprotokolli juurde – S. T. telefonikõne Häirekeskusesse 10.10.2020, CD-plaat ja mälupulk) - Advokaadibüroo Simson Straus 22.04.2021 teabenõue Politsei- ja Piirivalveametile - Politsei- ja Piirivalveameti 04.05.2021 vastus nr.1.1-21/17-6 eelnevale teabenõudele, mille kohaselt edastati kannatanu ülekuulamise lisaks olnud fotode saatmist kajastav elektronkiri koos fotode originaalfailidega ning vormikaamera salvestis DVD plaadil (lisadena DVD-plaat ja mälupulk) 5 - - Advokaadibüroo Simson Straus 02.12.2020 teabenõue Politsei- ja Piirivalveametile Politsei- ja Piirivalveameti 08.12.2020 vastus nr.1.3-1/1020-2 eelnevale teabenõudele e-kirjad kaitsja vandeadvokaat Silver Reinsaare ja Viru Ringkonnaprokuratuuri vahel kaitsja vandeadvokaat Silver Reinsaare 05.11.2020 taotlus Viru Ringkonnaprokuratuurile pikendada KrMS §225 korras taotluste esitamise tähtaega 30 päevani ning arvata kaitsjatasu 2475 € menetluskulude hulka abiprokurör Sergei Listovi 13.11.2020 taotluse rahuldamata jätmise määrus Maainfo plaan. Maakohtu otsuse põhjendused Maakohus, tutvunud käesoleva kriminaalasja menetlusosalised, sedastas alljärgneva. materjalidega ja ära kuulanud Aleksander Mägile on esitatud süüdistus KarS §274 lg.1 järgi selles, et ta lõi 10.10.2020 kell 02.25 Ida-Virumaal Toila vallas xxx külas xxx kinnistul xxx OÜ-s rusikaga kuklasse ametikohustust täitvat võimuesindajat politseinik E. S.t, kes saadud löögist kukkus näo, parema külje ja küünarnukiga vastu maad. Löögist ja kukkumisest tundis politseinik valu ja tal tekkisid tervisekahjustused. KarS §274 lg.1 näeb ette vastutuse vägivalla kasutamise eest võimuesindaja vastu seoses tema ametikohustuste täitmisega. Järgnevalt toob maakohus välja need asjaolud, mille üle käesolevas kriminaalasjas puudub vaidlus. Kõigepealt puudub käesolevas kriminaalasjas menetlusosaliste vahel vaidlus selles, et kannatanu E. S. oli 10.10.2020 ja on kuni käesoleva ajani politseiametnik. Samuti puudub menetlusosaliste vahel vaidlus selles, et 10.10.2020 kell 02.25 viibis kannatanu xxx OÜ territooriumil seoses ametiülesannete täitmisega. Samuti puudub menetlusosaliste vahel vaidlus ka selle üle, et Aleksander Mägi lõi ühel korral kannatanut. Järgnevalt käsitleb maakohus ringkonnaprokuröri poolt esitatud tõendeid. Maakohus nõustub igati ringkonnaprokuröri seisukohaga selles osas, et saades öösel väljakutse, peab politseiametnik reageerima. Käesoleva kriminaalasja materjalides asuvast 25.01.2021 Asitõendi vaatlusprotokollist nähtub, et 10.10.2020 kell 02.14 tegi eesti keelt kõnelev meesterahvas abonendinumbrilt xxxxxx kõne Häirekeskusesse, kõne pikkus oli 8 minutit 44 sekundit ja selles kõnes väitis helistanud meesterahvas, et xxx puhkemaja juures ähvardati teda nukiraudadega ning pigistati päris kõvasti kaelast, mistõttu on vajalik politsei saabumine kohapeale. 6 Nimetatud Asitõendi vaatlusprotokoll on kooskõlas tunnistaja S. T. ütlustega maakohtu istungil. Neist ütlustest nähtub, et kõne Häirekeskusesse tegi tema, kuna just teda ähvardati. Kui politsei kohale jõudis, läks ta koos politseiametnikuga puhkemajja sisse ähvardajat otsima. Maakohus nõustub ringkonnaprokuröriga ka selles osas, et info, mis oli väljakutse tegemisel sisestatud politseisüsteemi, võis olla esialgne ja mittetäpne ning tegelikkus selgus kohapeal. Kannatanu ütlustest maakohtu istungil nähtub, et väljakutse saamise hetkel seisid nad Kohtla-Järve linnas ning hakkasid kohe liikuma xxx poole. Edasi nähtub kannatanu ütlustest, et kuna kohale jõudes tundus, et kaklust ei ole, rahunesid nad autos maha, kuid siis nägi ta treppide juures kahe isiku vahel tõuklemist. Seejärel läks kannatanu autost välja ja suundus tõuklejate poole. Ilm oli selge, kannatanu kasutas taskulampi. Lisaks põlesid autotuled ja prožektor, kujud olid näha. Taskulamp oli algul kannatanu vasakul õlal, siis võttis ta selle vasakusse kätte, pea piirkonna kõrgusele, lamp põles ja kannatanu valgustas seda, mis ees oli. Kannatanu hüppas madala aia peale, valgustas taskulambiga ja hüüdis väljendi Seis, politsei, kaklejad läksid lahku, ta võttis ühel isikul rinnast kinni ja tahtis teda eemale tirida, kuid sel hetkel sai kukla piirkonda vasakule poole löögi, mille tagajärjel ta kukkus ettepoole paremale küljele ning maandus pea ja küünarnukiga maha. Tunnistaja E. L.i ütlustest maakohtu istungil nähtub, et ta liikus kohale jõudes aiani ja vaatas toimunut aia pealt. Kui süüdistatav lõi kannatanut, karjus tunnistaja väljendi Politsei ja jooksis talle peale. Tunnistaja kinnitas, et enne seda tema väljendit Politsei ei hõiganud, küll aga tegi seda kannatanu, aga mitu korda, seda ei osanud tunnistaja öelda. Kannatanu oli kaklejatega füüsilises kontaktis, talle lähemaga, teise võttis T. Tunnistaja seletas, et tal oli taskulamp õla peal kinni, kui autost väljus ja see oli sisse lülitatud, kannatanul oli taskulamp käes. Nimetatud kannatanu ja tunnistaja ütlused ei ole kooskõlas teiste käesolevas kriminaalasjas kogutud tõenditega valgustuse ja väljendi Politsei hüüdmise osas. Tunnistajate S. T. ja E. L.i ütlustest nähtub, et parklas, kuhu politseiauto parkis, oli valgustus olemas. Mis puudutab maja ees/küljes olevat valgustust, siis siin erinevad menetlusosaliste ütlused, kuid keegi ei väida, et tegemist oleks olnud täiesti pimeda tsooniga. Tunnistaja S. T. ütlustest nähtub, et majas põlesid üksikud tuled, kuid kas valgustus oli ka välisukse kohal, ta ei mäleta. Tunnistaja R. T. ütlustest nähtub, et väljas oli nn diskovalgustus. Süüdistatava ütlustest nähtub, et valgustus oli kas maja ees või selle juures. Kannatanu ütluste kohaselt oli maja peal töötav prožektor. Tunnistaja E. L.i ütluste kohaselt oli majal valgus peal, täpsustamata, missugune ja kust tulenev. Kuigi eelnevad ütlused puhkeküla maja küljes/juures asuva valgustuse kohta on erinevad, tuleb siinkohal siiski nõustuda ringkonnaprokuröri seisukohaga, et kakluse või tõuklemise koht oli parklast näha. Seda möönis ka süüdistatav. Kannatanu ja tunnistaja E. L.i ütlusi selle kohta, et neil olid sisselülitatud taskulambid, algul õlal ja seejärel käes, ei toeta ükski teine maakohtule esitatud tõend. Sisselülitatud taskulampidega isikute liikumist ei kinnita ükski teine maakohtu 7 istungil ülekuulatud menetlusosaline. Samuti maakohtule esitatud vormikaamera salvestiselt. ei nähtu taskulambi valgustust Järgnevalt sellest salvestisest. Ringkonnaprokurör möönis maakohtu istungil, et käesoleva kriminaalasja kohtueelne uurimine ei ole olnud ideaalne ning sellise salvestise olemasolu oli talle üllatuseks. Samas nõustus ta, et tegemist on politseiametniku vormikaamera (rinnakaamera) salvestisega, kuid seadis kahtluse alla selle, et tegemist on kannatanu vormikaamera salvestisega. Maakohus selle seisukohaga ei nõustu, kuid möönab, et ka Politsei- ja Piirivalveameti 04.05.2021 vastuskirja nr.1.1-21/17-6 p.2 ei ole ära nimetatud selle politseiametniku nime, kelle vormikaamera salvestis on edastatud. Samas leiab maakohus, et tulenevalt selle salvestise sisust tuleb nõustuda kaitsja seisukohaga, et tegemist on justnimelt kannatanu vormikaamera salvestisega. Salvestise algusest on üheseltmõistetavalt aru saada, et kogu algne tegevus, s.h. löök kannatanu pihta toimub pimedas ja mitte mingit suunatud valgustust taskulampidest sellelt salvestiselt ei nähtu. Salvestise 49-l sekundil kostub venekeelne ropendamine ja tekst, et midagi ei ole näha (tõenäoliselt on ütlejateks kas kannatanu või tunnistaja E. L.) ning salvestise 51-l sekundil lülitatakse sisse taskulamp, mis on selgelt tuvastatav politseiniku käes ja selle tõttu on selgelt loetav ka politseiniku oliivirohelisel vormiriietusel musta värvi tekst Politsei. Ringkonnaprokurör märkis oma kohtukõnes, et talle jääb arusaamatuks, kuidas süüdistatav löögi ajal ei suutnud tuvastada, et tegemist oli politseiametnikuga, kuid hiljem sama pimedas kohas suutis lugeda vormiriietuselt, et tegemist oli politseinikuga. Maakohus leiab, et see ringkonnaprokuröri seisukoht on väär ja tugineb siinkohal eelnevalt kirjeldatud salvestisele. Eeltoodust tulenevalt leiab maakohus, et kannatanu ja tunnistaja E. L.i ütlused selles osas, et politseiautost väljumisest alates olid neil taskulambid sisse lülitatud, ei ole usaldusväärsed, õiged ning need ei ole kooskõlas ühegi teise tõendiga käesolevas kriminaalasjas. Järgnevalt politseinike poolt hüütud väljenditest. Kannatanu ütlustest maakohtu istungil nähtub, et liikumise ajal ütles ta paar korda väljendi Seis, politsei. Kas ja mitu korda ütles sama väljendit Timofejev, seda ei osanud kannatanu maakohtu istungil öelda. Tunnistaja E. L.i ütlustest maakohtu istungil nähtub, et tema karjus väljendi Politsei alles siis, kui süüdistatav oli juba kannatanut löönud. Samas kinnitas tunnistaja vastuseks ringkonnaprokuröri küsimustele, et kannatanu karjus väljendeid Politsei ja Lõpetage kaklus, eesti keeles. Vastuseks kaitsja küsimustele kinnitas sama tunnistaja, et kannatanu karjus väljendi Seis, politsei ainult ühel korral ning mitu korda Timofejev väljendi Politsei ütles, tunnistaja ei mäleta. Kuna kannatanu ja tunnistaja E. L.i ütlused nii väljendite sisus kui ka nende korduvuses ei ühti ning teisi juuresolnud politseinikke ei ole selles osas üle kuulatud, pöördub maakohus uuesti kannatanu vormikaamera salvestise ja maakohtu istungil ülekuulatud teiste tunnistajate ütluste juurde. Kuigi maakohus juba eelpool märkis, on salvestise pilt peaaegu esimese minuti lõpuni tume, kuid see-eest heliga on sellel salvestisel kõik korras ning kõik ja kõikide poolt öeldu on selge ja hästi 8 arusaadav. Seetõttu lähtub maakohus sellel salvestisel kuuldavast helist. Löömisest on sellel salvestisel kuulda kahel korral. 22-l sekundil kostub venekeelne lause Ta püüdis mind lüüa. Kuna maakohtule ei ole esitatud ühtegi tõendit selle kohta, kes seda lauset ütles ja kelle kohta see lause käis, siis jätab maakohus selle ütluse tähelepanuta. Maakohtul puuduvad endal igasugused võimalused antud asjaolude väljaselgitamiseks. Järgmine heli politseiametniku löömisest on ajateljel 3:26, mil kahe meesisiku vahelisest ebatsensuursete sõnadega vestlusest on aru saada, et keegi lõi ühte neist meesisikutest. Kuna salvestiselt on näha, et vähemalt üks neist meesisikutest istub autos ja sisestab tahvelarvutisse kolmanda isiku isikukoodi, siis järeldab maakohus sellest, et ebatsensuurse vestluse üks osapooltest on kannatanu ning teine samuti üks kohalolnud politseiametnikest. Järgnevalt nähtub ajateljel 3:40, et üks politseiametnikest küsib korduvalt sinises jopes autos istuvalt isikult, et kas ta teab, et lõi politseiametnikku. Süüdistatav kinnitas, et sinises jopes isik, kellelt seda küsiti, on tema. Maakohtu istungil ülekuulatud tunnistajad S. T. ja R. T. kinnitasid mõlemad, et mingeid väljendeid Politsei või Seis, politsei nad ei kuulnud. Eeltoodust tulenevalt leiab maakohus, et süüdistatava ütlused selle kohta, et tema ei kuulnud enne löögi tegemist väljendit Politsei, ei ole millegagi ümber lükatud. Maakohus ei välista siinjuures asjaolu, et kohalesaabunud politseiametnikud või üks/osad neist võisid käesolevas kohtuotsuses ülalpoolviidatud erinevaid väljendeid erinevatel ajahetkedel hüüda, kuid arvestama peab ka konteksti ja laiemat pilti. Maakohtule esitatud salvestiselt on hästi kuulda paljude inimeste kõnekõmin ja kõvahäälsed hüüded, lisaks nähtub tunnistaja R. T. ütlustest maakohtu istungil, et puhkemajas sees mängis muusika, mis kostus ka välja. Salvestisel puuduvad igasugused nii kannatanu kui ka tunnistaja E. L.i poolt maakohtu istungil viidatud väljendite hõiked. Arvestades siinkohal ka asjaolu, et tunnistaja R. T.l tekkis füüsiline konflikt teise isikuga ja süüdistatav liikus neid lahutama, on eluliselt usutav, et nad keskendusid oma eesmärkidele ning võimalikke öeldud muid väljendeid ei kuulnud. Samuti peab arvestama ajalist distantsi, mida maakohus käsitleb allpool. Käesolevas kriminaalasjas on oluline see, kas süüdistatav kuulis enne löögi sooritamist väljendeid ja sai seega aru, et tema poole liikunud kogu näol on tegemist politseiametnikuga. Eeltoodust tulenevalt ei ole maakohtule esitatud tõsikindlaid tõendeid selle kohta, et sündmuskohale saabunud politseiametnikud oleksid kaklusesse sekkumisel hüüdnud väljendeid, millest oli aru saada, et tegemist oli politseiametnikega ning et nende väljendite hüüdmist kuulsid kohalviibijad, s.h. süüdistatav. Nagu maakohus juba eelpool viitas, näeb KarS §274 lg.1 ette vastutuse vägivalla kasutamise eest võimuesindaja vastu seoses tema ametikohustuste täitmisega. Samuti märkis maakohus juba eelpool, et antud kriminaalasjas ei ole vaidlust selle üle, et kannatanu oli 10.10.2020 politseiametnik ja täitis oma ametikohustusi ning sai löögi süüdistatavalt. Ringkonnaprokurör märkis oma kohtukõnes, et tegemist oli otsese tahtlusega – süüdistatav teadis, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu ja tahtis või vähemalt möönis seda, s.t. teadis, et lööb politseinikku. 9 Tulenevalt käesolevas seisukohaga ei nõustu. kohtuotsuses ülaltoodud põhjendustest maakohus selle Lisaks ülaltoodud põhjendustele peab maakohus vajalikuks tähelepanu pöörata ka järgmisele. Kannatanu ja tunnistaja E. L.i ütlustest maakohtu istungil nähtub, et kui nad jõudsid kohale, nägid nad veel politseiautos istudes, et puhkemaja ees algab kahe isiku vahel tõuklemine, mille peale nad väljusid autost ja liikusid tõuklejate poole. Need kannatanu ja tunnistaja E. L.i ütlused on kooskõlas tunnistaja R. T. ja süüdistatava ütlustega. Nimelt nähtub tunnistaja R. T. ütlustest, et ühele tema sõbrale sülitati jala peale, mille peale tema läks vahele, sülitaja ründas teda ja toimus kaklus. Seda ründamist nägi omakorda pealt süüdistatav, kes hakkas liikuma kaklejate poole, et neid lahutada. Sama kakluse poole liikusid ka politseiametnikud. Järgneva situatsiooni hindamiseks on vajalik vaadata ajalist distantsi. Maakohus leiab, et süüdistatava ütlused selles osas, et ta tegi löögi enda kaitsmiseks, väärivad tähelepanu. Süüdistatava ütlusi selle kohta, et tema hakkas liikuma kakluse poole, mille üheks osaliseks oli tema tuttav R. T. ja et ta jõudis kaklejateni, kuid ei jõudnud neid lahutada, ei ole käesolevas kriminaalasjas millegagi ümber lükatud. Samuti peab maakohus tõendatuks asjaolu, et ka politseiametnikud väljusid politseiautost ja suundusid tõuklejate poole, kuna nägid sama olukorda. Seega on tegemist situatsiooniga, kus vähese valgustusega alal liiguvad samade isikute poole nii süüdistatav kui ka politseiametnik. Järgnevalt lähevad kannatanu ja süüdistatava ütlused lahku. Kannatanu ütluste kohaselt võttis ta ühel kaklejal/tõuklejal kohale jõudes rinnust kinni ja tahtis teda eemale tirida ning sel hetkel sai löögi. Süüdistatava ütluste kohaselt nägi ta paremalt enda poole jooksvat tumedat kogu ja lõi, kuna tundis enda suhtes ohtu. Nagu maakohus juba ülalpool märkis, on käesolevas kriminaalasjas vajalik hinnata ajalist distantsi. Maakohus tuvastas, et kogu tegevus kuni süüdistatavale käeraudade panemiseni toimus väheses valgustuses ning ilma politseiametnike poolt selgelt eristatavate ja arusaadavate väljenditeta. Samuti toimus kogu tegevus väga lühikese ajavahemiku vältel. Analüüsides kõiki käesolevas kohtuotsuses ülalpool nimetatud tõendeid, s.h. salvestist ning kannatanu, süüdistatava ja tunnistajate ütlusi, leiab maakohus, et süüdistataval puudus antud situatsioonis igasugune muu võimalus enda kaitsmiseks. Suundudes lahutama kaklejaid, nägi ta paremalt enda suunas jooksvat tumedas riietuses kogu. Asjaolu, et nende mõne sekundi jooksul ei saanud süüdistatav aru, et tegemist on politseiametnikuga, tuvastas maakohus käesolevas kohtuotsuses juba eespool. Seega tuli süüdistataval teda ähvardavale ründele reageerida väga kiiresti ning tal ei olnud aega ega võimalust kaaluda, kuidas ennast kaitsta võimalikult väheste ohtlike tagajärgedega, s.t. kannatanut vähem kahjustaval viisil. Kannatanu liikus kiiresti, s.h. süüdistatava suunas, ja löögi hetkel oli ta süüdistatavast käepikkuse kaugusel. Seega puudus süüdistataval igasugune ajaline võimalus kaaluda muid variante. Maakohus leiab, et teadmata, kellega on tema poole tumedas riietuses kogu näol tegemist, tekkis süüdistataval reaalne oht enda osas. Seda maakohtu veendumust kinnitab ka salvestis, millelt on selgesõnaliselt kuulda ümberolijate ütlusi selle kohta, et tegemist oli enesekaitsega. Väga oluliseks peab maakohus ka asjaolu, et süüdistatav lõi vaid ühe 10 löögi ning ei osutanud kinnipidamisel mingit vastupanu. Samuti hindab maakohus siinkohal salvestisel kuuldavat seda osa, kus süüdistatav koheselt politseiautos kinnitas üheseltmõistetavalt, et talle ei olnud löögi andmisel arusaadav, et tegemist oli politseiametnikuga. Ringkonnaprokurör on oma kohtukõnes pidanud vajalikuks pikemalt peatuda asjaolul, kuhu konkreetselt süüdistatav kannatanut lõi. Maakohus ei pea seda asjaolu antud juhul oluliseks, kuna löömist ühe korra kinnitab ise ka süüdistatav. Oluliseks peab maakohus käesolevas kriminaalasjas tõdemust, et KarS §274 lg.1 sätestatud kuriteo toimepanemise süüdistatava poolt välistab asjaolu, et maakohtu hinnangul ei olnud süüdistataval löömise hetkel teadmist, et tegemist on mingit muud situatsiooni lahendama tulnud politseiametnikuga. Seda käsitles maakohus käesolevas kohtuotsuses eelpool. Ringkonnaprokurör sisustas KarS §274 lg.1 läbi KarS §121 ning märkis, et tõendatud on kannatanule tekitatud valu ja tervisekahju. Maakohus sellele seisukohale vastu ei vaidle ning kinnitab, et kannatanule tekitatud vigastused on tõepoolest fikseeritud tema pöördumisel SA Ida-Viru Keskhaigla erakorralise meditsiini osakonda 10.10.2020 kell 03.41. Samas leiab maakohus, et puudub alus süüdistatava süüdimõistmiseks ka ringkonnaprokuröri poolt viidatud KarS §121 alusel. Maakohus leiab, et süüdistatav ei ületanud hädakaitse piiri. KarS §28 lg.1 kohaselt ei ole tegu õigusvastane, kui isik tõrjub vahetut või vahetult eesseisvat õigusvastast rünnet enda või teise isiku õigushüvedele, kahjustades ründaja õigushüvesid, ületamata seejuures hädakaitse piiri. Vastavalt sama sätte lg.2 ületab isik hädakaitse piiri, kui ta kavatsetult või otsese tahtlusega teostab hädakaitset vahenditega, mis ilmselt ei vasta ründe ohtlikkusele, samuti kui ta ründajale kavatsetult või otsese tahtlusega ilmselt liigset kahju tekitab. Hädakaitse on tegu, mis on vajalik vahetu õigusvastase ründe tõrjumiseks. Hädakaitseseisund tekib vastavalt ülalnimetatud KarS §28 vahetult olemasoleva või eelseisva ründe tõttu. Rünne peab ohustama kaitsja õigushüve ja kujutab endast kaitsja vastu suunatud ründe tõrjumist. Kuna selline rünne on alati agressiivne ja ohtlik ning vastuolus õiguskorraga, tuleb igal konkreetsel juhul hinnata olukorda. Rünne tähendab õigushüve ohustamist isiku poolt, mis on suunatud kaitsja enda õigushüvede vastu. Hinnata tuleb ründaja tegevuse ohtlikkust. Ringkonnaprokurör viitas oma kohtukõnes hädakaitse osas taaskord sellele, kes kellega ja missuguses kontaktis olid. Kohtukõnes peatus ringkonnaprokurör pikalt süüdistatava versioonil, kuid ei toonud välja ühtegi konkreetset tõendit, mis selle versiooni kummutaks või tõendid, mille alusel saaks maakohus arvestada kannatanu ütlusi. Kohtukõnes ei olnud ka ringkonnaprokurör enam kindel, kas süüdistatav lõi kannatanut näkku või kuklasse. Tulenevalt käesolevas kohtuotsuses juba eelpoolnimetatud põhjendustest leiab maakohus, et süüdistatav kasutas antud situatsioonis kõigile ründe kõige sobivaimat ja säästvaimat tõrjumise vahendit. Käesoleva kriminaalasja materjalide kohaselt lõi süüdistatav kannatanut, kuna nägi, et tumedas riietuses isik liikus tema poole ja oli selleks hetkeks juba käeulatuse kaugusel. Maakohus on seisukohal, et sellises 11 olukorras oli kaitsetegevus hädavajalik ning süüdistatava poolt valitud meetod – üks löök käega – oli sobivaim, säästvaim ja hetkeolukorras proportsionaalne. Maakohus leiab, et tegemist oli ilmselgelt olukorraga, kus süüdistatav tegutses kaitseolukorras ja sellest arusaamast lähtuvalt. Kindlasti ei olnud tegemist eksliku hädaseisundi või provotseeritud ründega. Samuti leiab maakohus, et tegemist ei olnud hädakaitsepiiride ületamisega, kuna ühe sooritatud löögi näol ei olnud ilmselgelt tegemist olukorraga, mis ei vastanud ründe ohtlikkusele ning samuti ei olnud tegemist parajasti asetleidva ründe tõrjumise ohtlikkusele mittevastava vahendiga. Süüdistatava kaitsetegevus iseenda suhtes oli maakohtu hinnangul säästvaim ja ei ületanud objektiivselt hädakaitse piire. Maakohus on seisukohal, et süüdistatav tegutses enda kaitsetahtest lähtuvalt ja tema käitumine (s.t. üks löök) kannatanu suunal oli õigustatud. Kaitsevahend on sobilik, kui see tõrjub ründe lõplikult, lõpetab selle täielikult ja otsekohe, ilma et kaitsja õigushüved ohtu jääksid või satuksid edaspidi ohtu ründesituatsiooni kui tervikut silmas pidades. Sobivuse kaalumisel ei arvestata kaitstava ja rünnatava õigushüve väärtust ega nõuta nende võrdsust või kaitstava hüve ülekaalukust (vt. ka Riigikohtu 14.12.2020 lahend nr.1-198038 ja 01.07.2021 lahend nr.1-18-10214). Tegemist ei olnud enda kaitsmisega ründele mittevastavate vahenditega ning süüdistataval ei olnud võimalust kasutada enda kaitsmiseks kannatanut vähem kahjustavat vahendit kannatanut vähem kahjustaval moel. See, et tegemist oli tõepoolest kannatanut kõige vähemal moel kahjustava löögiga, nähtub ka asjaolust, et vaatamata öisele pöördumisele erakorralise meditsiini osakonda jätkas kannatanu järgmisel päeval teenistust. Ka ringkonnaprokurör möönis oma kohtukõnes, et kannatanule ei tekitatud sellist tervisekahju, mis vajas statsionaarset haiglaravi või mittestatsionaarset kodust ravi. Samas jääb maakohtule arusaamatuks ringkonnaprokuröri kohtukõne viide kannatanul tekkinud tunnelnägemisele, mille tõttu ei ole talle kõik hoomatav. Tegemist oli olukorraga, kus oli koos palju noori, kellest osad olid alaealised. Kohapeal tekkinud ähvardava olukorra tõttu kutsus üks sealviibijatest kohale politsei. Maakohus leiab, et seega on tavainimene seisukohal, et juhul, kui kohale tulevad politseiametnikud, saavad kõik ebaselged olukorrad lahendatud. Seetõttu on täiesti arusaamatud kannatanu ja ringkonnaprokuröri viited sellele, et kaklust/tõuklemist lahendama läinud politseiametnik nägi vaid kaklejaid/tõuklejaid ning ei hoomanud midagi, mis toimus tema ümber. Maakohus mõistab, et kannatanu väljus politseiautost just seepärast, et nägi tõuklemist, kuid on seisukohal, et politseiametniku ja eelkõige kiirreageerijana pidi tal kindlasti olema võimekus ka hinnata kogu olukorda ning näha kogu situatsiooni. Ülaltoodud põhjendusi kokku võttes leiab maakohus, et süüdistatav tuleb talle esitatud süüdistuses mõista õigeks. Järgnevalt peab maakohus vajalikuks käsitleda käesoleva kriminaalasja kohtueelset menetlust. Maakohus nõustub igati ringkonnaprokuröri seisukohaga, et tegemist on halvasti, isegi väga halvasti läbiviidud kohtueelse menetlusega. Ringkonnaprokurör märkis maakohtu istungil, et kuna tema jaoks olid politseiametnikest kannatanu ja tunnistaja olemas, siis leidis ta, et rohkem ei ole antud asjas tõendeid vaja koguda. Maakohus selle seisukohaga ei nõustu ja leiab, et selline ühekülgne seisukoht on ilmselgelt puudulik. 12 Maakohus tunnustab siinkohal igati kaitsja tegevust oma kaitsealuse õiguste kaitsmisel ning peab väga vajalikuks ka käesolevas kohtuotsuses välja tuua mõningad momendid kohtueelse uurimise minetustest, millele kaitsja viitas oma kohtukõnes - ringkonnaprokurör esitas maakohtule tõendina juhtumi nr.3100200593690 kokkuvõtte, millest nähtub, et kell 02:31 toimus politsei vastu rünne ja kell 02:40 jõudis politsei kohale. Eeltoodust nähtavalt ei ühti juba need kellaajad politsei kohalejõudmise ja tegevusega. Lisaks sellele peab maakohus oluliseks viidata kaitsja poolt Politsei- ja Piirivalveametilt saadud salvestise videofaili metaandmetele, mille kohaselt on nimetatud fail loodud ja muudetud kell 02:39. Selliseid ajanihkeid ei osanud ringkonnaprokurör maakohtu istungil selgitada - maakohtule esitatud ülalviidatud salvestiselt nähtub, et tahvelarvuti ülemisele osale on märgitud, et vormikaamera tuleb sisse lülitada. Käesoleva kriminaalasja materjalidest nähtub, et esimese politseiauto ekipaažis jõudis kohale neli politseiametnikku. Maakohtule esitati kaitsja poolt väljanõutuna vaid ühe politseiametniku vormikaamera salvestis. Missugustel põhjendustel ei olnud võimalik kaitsjale esitada või varasemalt kriminaalasja materjalide juurde lisada ka ülejäänud kolme politseiametniku vormikaamera salvestist, ringkonnaprokurör selgitada ei osanud. Kaitsja poolt maakohtule esitatud ja käesolevas kohtuotsuses korduvalt ülalviidatud salvestiselt nähtub punane tuli, mis maakohtu arvates viitab sellele, et teise politseiametniku vormikaamera oli samuti sisse lülitatud, selle salvestist aga Politsei- ja Piirivalveamet läbi ringkonnaprokuröri või kaitsja maakohtule ei edastanud. Lisaks eeltoodule jääb maakohtule arusaamatuks, kes, millal ja kus tegi fotod kannatanust. Ringkonnaprokurör esitas maakohtule 3 fotot kannatanust, mis olid fototabelid kannatanu ülekuulamise protokolli juurde ja mille koostaja oli fototabelite allkirja kohaselt K.Vernik. Kannatanu ülekuulamine algas 10.10.2020 kell 04.45 ja lõppes 05.25, seda teostas Jõhvi politseijaoskonna ennetus- ja menetlustalituse menetlusteenistuse vanemuurija Krista Vernik ning nimetatud ülekuulamise protokollist nähtub, et protokolli lisadeks on 3 fotot. Kannatanu seletas maakohtu istungil, et need fotod tegi enne ülekuulamist tema kolleeg E. L., kuid viimane seda maakohtu istungil ei kinnitanud ja seletas, et tema ei tea, kus need fotod tehtud on ning kes need fotod teinud on, tema neid ei teinud ja kusagile ei edastanud. Tunnistaja E. L. oli korrektselt maakohtu istungil hoiatatud ütluse andmisest aluseta keeldumise ning vale ütluse andmise eest KarS §318 ja §320 järgi, tunnistajale oli hoiatus arusaadav ja ta kinnitas seda oma allkirjaga. Maakohtule esitatud fotode all on märgitud koostajaks K.Vernik. Ringkonnaprokurör sellist segadust tõenditega taaskord seletada ei osanud. Lisaks eeltoodule taunib maakohus ringkonnaprokuratuuri poolt kaitsjale e-kirjades sätestatud seisukohti. Nimelt nähtub kaitsja poolt Viru Ringkonnaprokuratuurile 26.10.2020 kell 12.41 saadetud e-kirjast, et süüdistatav on sõlminud kliendilepingu ning prokuratuuri poolt ettenähtud ajal ei ole kaitsjal võimalik prokuratuuris kohtuda. Ringkonnaprokuratuuri poolt 26.10.2020 kell 14.34 ja 14.35 kaitsjale saadetud e-kirjadest nähtub, et prokuratuuri seisukoht on ühene – asja arutamine kohtus. Maakohus ei saa kuidagi teha etteheiteid prokuratuurile menetluse sisu ja käigu osas, kuid peab nentima, et käesolevas kriminaalasjas oli kaitsja poolt 05.11.2020 esitatud taotlus tähtaja pikendamise osas tulenevalt hilisemalt maakohtus toimunud menetlusest ilmselgelt põhjendatud. Nimelt nähtuvad kaitsja 05.11.2020 e- 13 kirjast abiprokurörile ning samal kuupäeval esitatud põhjendustega taotlusest asjaolud (tunnistajad), mis olid antud kriminaalasja seisukohalt olulised ja mida hilisemalt pidi kohtueelse menetluse asemel kontrollima maakohus, mis venitas kohtulikku menetlust põhjendamatult ja üllatuslikult. Kaitsja poolt 05.11.2020 ringkonnaprokuratuurile esitatud taotlusest nähtub üheselt, et kuriteo toimepanemisel oli rohkem pealtnägijaid kui tunnistaja E. L., kahetsusväärselt ei hinnanud kohtueelse menetluse läbiviija/juhtija seda asjaolu mitte kuidagi, mistõttu oli kohus kohustatud seda asjaolu ise kontrollima. Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Sergei Listovi 13.11.2020 määrusest ei nähtu mitte ühtegi põhjendust kaitsja taotluse rahuldamata jätmiseks. Abiprokurör viitab vaid kriminaalasja materjalidele 29-l lehel, kuid ei vasta ühelegi kaitsja taotlusele seoses täiendavate tunnistajate ülekuulamise ning kahtlustatava versiooni kontrollimise vajadusega. Lisaks eeltoodule peab maakohus äärmiselt kahetsusväärseks ning ka arusaamatuks, et juhul, kui kriminaalasja igakülgseks ja põhjalikuks uurimiseks on selgelt juba kogutud tõenditele veel olemas tõendeid, siis nende kogumist ning hindamist ei ole peetud vajalikuks. Maakohus möönab, et 10.10.2020 öösel oli xxx tõepoolest kümneid isikuid, kuid samas nähtub maakohtule esitatud salvestiselt üheseltmõistetavalt, et peale sündmust sisestab politseiametnik politseiautos tahvelarvutisse vähemalt ühe võimaliku tunnistaja isikukoodi ning helist on samuti aru saada, et kohapeal on mõned isikud, kes võisid sündmust algusest peale pealt näha ja kinnitasid, et tahavad tulla tunnistajateks. Nende isikute kindlakstegemist ja ülekuulamist ei ole kohtueelne uurimisasutus millegipärast vajalikuks pidanud. Kokkuvõtvalt leiab maakohus, et käesoleva kriminaalasja kohtueelne menetlus oli läbi viidud kiirustades, ühekülgselt ning kõiki võimalikke tõendeid kontrollimata ja hindamata. Süüdistatava kokkuleppeline kaitsja vandeadvokaat Silver Reinsaar esitas maakohtule taotluse hüvitada kaitsekuludena 13 942,80 €. Maakohus peab seda summat põhjendatuks osaliselt ning vähendab seda järgmiselt: - osalemine 20.04.2021 kohtuistungil – 6 tunni asemel tasu 5 tunni eest - osalemine 09.07.2021 kohtuistungil – 3 tunni asemel tasu 1,5 tunni eest - taotluse koostamine 02.11.2020 – 3 tundi. Kuigi maakohtule ei ole esitatud selle kuupäevaga koostatud taotlust, on esitatud 05.11.2020 kuupäevaga taotlus ja maakohus möönab, et tegemist võib olla sama taotlusega. Samas nähtub taotluse sisust ja selle pikkuse põhjendustest, et ei ole eluliselt usutav selle taotluse koostamine kahel päeval kokku 3 tundi. Seega vähendab maakohus selle taotluse koostamise tasu ja määrab 3 tunni asemel tasu 1 tunni eest - teabenõuet 12.02.2021 ja täpsustavat teabenõuet 27.01.2021 ei ole maakohtule esitatud, seega jätab maakohus need summad kaitsjatasu taotlusest välja. Eeltoodu alusel kuulub kaitsekuludena hüvitamisele kokku 10 809 €. Vastavalt KrMS §181 lg.1 kuulub nimetatud kaitsjatasu summa süüdistatava kasuks väljamõistmisele Eesti Vabariigilt. Vastavalt kaitsja poolt maakohtule 09.07.2021 edastatud e-kirjale kuulub kaitsjatasu summa ülekandmisele Aleksander Mägi pangakontole nr. XXXXXXXXXXXX. 14 Kaitsja vandeadvokaat Silver Reinsaar esitas 09.07.2021 maakohtule taotluse hüvitada süüdistatavale tema kahtlustatavana kinnipidamisega tekitatud kahju summas 49,10 €. Vastavalt Süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse §5 lg.1 p.2 kui isik mõistetakse õigeks või tema suhtes lõpetatakse kriminaalmenetlus Kriminaalmenetluse seadustiku §199 lg.1 p.1, 2 või 5 alusel, võib ta nõuda kahju hüvitamist juhul, kui see tekitati kahtlustatavana kinnipidamisega. Käesoleva kriminaalasja materjalides asuvast Isiku kahtlustatavana kinnipidamise protokollust nähtub, et Aleksander Mägi oli kahtlustatavana kinni peetud 10.10.2020 kell 02.25 ja vabastatud 10.10.2020 kell 17.00. Seoses Aleksander Mägi õigeksmõistmisega kuulub kaitsja taotlus summas 49,10 € rahuldamisele. Nimetatud summa vastab Süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse §11 lg.4. Vastavalt kaitsja poolt maakohtule 09.07.2021 edastatud e-kirjale kuulub nimetatud summa ülekandmisele Aleksander Mägi pangakontole nr. XXXXXXXXXXXX. Käesolevas kriminaalasjas on asitõenditena maakohtule esitatud 2 mälupulka ja 2 CD-plaati. Maakohus jätab need kohtuotsuse jõustumisel KrMS §126 lg.3 p.1 alusel kriminaalasja juurde. (allkirjastatud digitaalselt) Anne PALMISTE kohtunik 15