← Eesti

5-21-17/5

RIIGIKOHUS PÕHISEADUSLIKKUSE JÄRELEVALVE KOLLEEGIUM KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Menetlusosalised Asja läbivaatamine 5-21-17 28. oktoober 202

) § 482 lõike 4 punktile 3 korraldas riigi valimisteenistus

  1. oktoobril 2021 elektroonilise hääletamise prooviläbimise, kus katsetati elektroonilist hääletamist ja elektroonilise hääle kontrollimist.
  2. oktoobril 2021 koostas audiitor elektroonilise hääletamise prooviläbimise kohta vahearuande. Riigi valimisteenistus kinnitas
  3. oktoobril 2021 raporti testimise tulemuste kohta.
  4. V. Kruve esitas
  5. oktoobril 2021 Vabariigi Valimiskomisjonile kaebuse, milles palus elektroonilise hääletamise peatada, kuna hääletamisel kasutatavat valijarakenduse tarkvara ei olnud võimalik seostada prooviläbimisel testitud tarkvaraga. Valijarakenduse tarkvara oli allkirjastatud
  6. oktoobril 2021, samuti ei kattunud faili sõrmejälje numbrid
  7. oktoobril 2021 avalikustatud kontrollnumbritega. Elektroonilise hääletamise testimise tulemusi ei ole riigi valimisteenistus kinnitanud. Tulenevalt

§ 482lõike 4 punktist 3 ei saa testimise tulemusi kinnitada audiitori vahearuandega.

  1. Vabariigi Valimiskomisjon kuulas
  2. oktoobri
  3. a koosolekul ära kaebaja seisukohad ja riigi valimisteenistuse selgitused ning jättis
  4. oktoobri
  5. a otsusega nr 20 kaebuse rahuldamata. Valimiskomisjon leidis, et elektroonilise hääletamise süsteem oli hääletamise korraldamiseks turvaline ja töökindel ning ei olnud alust elektroonilise hääletamise peatamiseks.
  6. Valimiskomisjon märkis, et valijarakenduse allkirjastamine pärast testimist ei muuda valijarakendust ebaturvaliseks, sest valijarakenduse tööpõhimõte ei muutu. Valijarakenduse tööd saab kontrollida kontrollrakendusega. Kui elektrooniliste häälte hulka satub hääl, mis ei sisalda kõiki 5-21-17 nõutavaid elektroonilise hääle komponente, ei ole see elektrooniline hääl kehtiv. Valijarakenduse faili sõrmejäljed olid
  7. oktoobril 2021 ja
  8. oktoobril 2021 samad.
  9. Testimise tulemused selgusid elektroonilise hääletamise prooviläbimisel ning selle kohta koostas elektroonilise hääletamise rakkerühma juht raporti, mille kinnitas riigi valimisteenistuse juht. Raport avalikustati
  10. oktoobril 2021 veebilehel valimised.ee. Seadus ei nõua testimise tulemuste kinnitamist korraldusega. Raporti hilisem vormistamine ja allkirjastamine ei muuda süsteemi testimise tulemust. Kaebaja sai vaatlejana veenduda
  11. oktoobril 2021 toimunud testimise edukuses, samuti tutvuda seda kinnitava audiitori vahearuandega
  12. oktoobril
  13. KAEBAJA SEISUKOHT RIIGIKOHTUS
  14. V. Kruve esitas
  15. oktoobril 2021 Vabariigi Valimiskomisjoni kaudu Riigikohtule kaebuse, milles palub Vabariigi Valimiskomisjoni otsuse tühistada ja tunnistada seadusvastaseks riigi valimisteenistuse toimingu – elektroonilise hääletamise korraldamise
  16. oktoobrist kuni
  17. oktoobrini
  18. Kaebaja palub tunnistada elektroonilise hääletamise tulemused täies ulatuses kehtetuks ja korraldada kordusvalimised.
  19. Riigi valimisteenistus rikkus seadusest tulenevat kohustust kinnitada ja avalikustada elektroonilise hääletamise süsteemi testimise tulemused (

§ 482

lõike 4 punkt 3) ning seada elektroonilise hääletamise süsteem valmis kümnendaks päevaks enne valimispäeva (

§ 483lõige 1).

Selleks ajaks olid kinnitamata prooviläbimise tulemused ja avalikustamata sellekohane raport. Prooviläbimise tulemused peaks olema kinnitatud riigi valimisteenistuse korraldusega, mida aga riigi valimisteenistuse

  1. oktoobril 2021 allkirjastatud ja
  2. oktoobril 2021 avalikustatud raport ei ole. Raportis on esitatud paljasõnalised väited süsteemi toimimisest.
  3. Valijarakenduse sertifikaat allkirjastati
  4. oktoobril 2021, pärast rakenduse testimist
  5. oktoobril
  6. Pole teada, kes viibisid valijarakenduse uuesti pakendamise või sertifikaadi lisamise juures, vaatlejaid sellest ei teavitatud. Kaebajale ei põhjendatud, miks valijarakenduse hilisem allkirjastamine oli vajalik, ning tema arvates ei olnud valimiskomisjoni liikmed sellest teadlikud. Kaebaja ei ole veendunud, et elektroonilisel hääletamisel kasutati sama valijarakendust, mida testiti
  7. oktoobril 2021, ega selles, et valijarakendus töötas õigesti ega moonuta tulemusi. Valijarakenduse kood on salastatud ja seda ei auditeerita. Valijarakenduse kontrollnumbrid allkirjastati
  8. oktoobril 2021 kell 12.17 (https://www.valimised.ee/et/e-haaletamine/e-haaletamise-juhised/valijarakendused-jausaldusvaarsuse-kontrollimine), kuigi oleks pidanud olema avalikustatud enne elektroonilise hääletamise algust (

§ 483lõige 6).

  1. Kontrollrakendus ei ole valijarakenduse osa ja hääle kontrollimise võimalust kasutab 3,4–5,3% hääletajatest. Igasugune seadusest erinev käitumine on ebaturvaline ning oleks pidanud kaasa tooma elektroonilise hääletamise peatamise. Kaebaja ei saanud Vabariigi Valimiskomisjoni koosolekul vastuseid oma väidetele. VABARIIGI VALIMISKOMISJONI SEISUKOHT
  2. Vabariigi Valimiskomisjon edastas kaebuse
  3. oktoobril 2021 Riigikohtule. Valimiskomisjon jäi oma otsuses nr 20 esitatud seisukohtade juurde ning palus jätta kaebuse rahuldamata.
  4. Valimiskomisjoni seisukohale oli lisatud riigi valimisteenistuse selgitus, milles märgiti järgmist. Valijarakenduse signeerimise eesmärk on lihtsustada klienditoel ja kasutajatel vale valijarakenduse tuvastamist, näiteks eelmistest valimistest pärit rakendus või kellegi teise tehtud valijarakendus. Tehnilistel põhjustel võib riigi valimisteenistus valijarakenduse koodi muuta ka valimiste ajal. 2

(5)5-21-17 Prooviläbimisel kasutatud valijarakendus ei pea olema sama, mis päris valimistel. Valijarakenduse töö korrektsuses saab veenduda, kasutades nutiseadmes kontrollrakendust, mida
  1. a kohalikel valimistel tehti 15 780 korda. Ühtegi kaebust ega teavet, et kontrollrakendus oleks näidanud valet kandidaati, hääletajad esitanud ei ole. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
  2. Kaebaja vaidlustab Vabariigi Valimiskomisjoni otsust nr 20, millega komisjon jättis rahuldamata kaebaja
  3. oktoobri
  4. a kaebuse. Selles kaebuses tegi kaebaja etteheiteid elektroonilise hääletamise korraldamisele ning leidis, et nende puuduste tõttu oleks Vabariigi Valimiskomisjon pidanud elektroonilise hääletamise peatama. Riigikohtult soovib kaebaja elektroonilise hääletamise korraldamise õigusvastaseks ning hääletamistulemuste kehtetuks tunnistamist. I
  5. Kaebaja leiab, et elektroonilise hääletamine viidi läbi õigusvastaselt, kuna hääletamiseks kasutatud valijarakendus oli ebausaldusväärne. Seda esiteks põhjusel, et auditeerimata ja salastatud koodiga valijarakendus allkirjastati pärast elektroonilise hääletamise süsteemi prooviläbimist
  6. oktoobril
  7. Kolleegium nõustub Vabariigi Valimiskomisjoni seisukohaga, et kaebuses valijarakenduse kohta esitatud asjaolud ei anna alust pidada elektroonilise hääletamise korraldamist õigusvastaseks.
  8. Seaduse kohaselt peab elektroonilise hääletamise süsteem olema kasutusvalmis hiljemalt kümnendaks päevaks enne valimispäeva (

§ 483lõige 1).

Praegusel juhul oli selleks päevaks

  1. oktoober
  2. Nõuded riigi valimisteenistuse loodavale valijarakendusele on kehtestatud

§ 483lõigetes 4 ja 5.

Lisaks sellele nõuab seadus, et enne elektroonilise hääletamise algust (praegusel juhul 11. oktoober 2021 kell 9.00, KOVVS § 44 lõike 1 punkt 4) avalikustab riigi valimisteenistus valijarakenduse, hääle kontrollrakenduse ning veebilehe autentsuse ja tervikluse tagamiseks vajalikud andmed (

§ 483lõige 6).

Valijarakendusele esitatavaid nõudeid täpsustatakse Vabariigi Valimiskomisjoni

  1. jaanuari
  2. a otsuses nr 3 „Tehnilised nõuded elektroonilise hääletamise üldpõhimõtete tagamiseks“ (vt punktid 1, 2, 4.2 ja 6.4). Selle kohaselt tuleb hiljemalt elektroonilise hääletamise alguseks avalikustada valimiste veebilehel valijarakendus ja teha samas kättesaadavaks viide kontrollrakenduse allalaadimiseks (otsuse nr 3 punktid 2.1 ja 2.2).
  3. Seadus ega teised elektroonilist hääletamist reguleerivad õigusaktid ei nõua valijarakenduse koodi avalikustamist ega rakenduse auditeerimist. Vabariigi Valimiskomisjoni
  4. jaanuari
  5. a otsuse nr 3 punkti 6.4 teise lause kohaselt valijarakenduse koodi ei avalikustata. Ei ole ka nõuet, et valijarakendus tuleks allkirjastada enne elektroonilise hääletamise süsteemi prooviläbimist (süsteemi testimine

§ 482

lõike 4 punkti 3 tähenduses) või prooviläbimise ajal audiitori juuresolekul, samuti ei ole keelatud valijarakenduse muutmine pärast prooviläbimist. Oluline on ka see, et seadusest ei tulene kohustust kasutada elektrooniliseks hääletamiseks riigi valimisteenistuse pakutavat valijarakendust. Kui valija soovib kasutada riigi valimisteenistuse pakutavat valijarakendust, peab tal olema aga võimalik veenduda, et veebilehelt alla laetud valijarakendus on tõepoolest see, mille riigi valimisteenistus on elektrooniliseks hääletamiseks kättesaadavaks teinud. Selleks allkirjastatakse valijarakenduse fail ning selle avalikustamisel veebilehel avalikustatakse ka andmed valijarakenduse autentsuse ja tervikluse kontrollimiseks (

§ 483lõige 6).

19. Elektroonilise hääletamise süsteemi testimiseks (

§ 482

lõike 4 punkt 3) katsetatakse prooviläbimisel audiitori juuresolekul elektroonilist hääletamist, samuti hääle kontrollimist (riigi valimisteenistuse 2. septembri 2021. a korraldus nr 6 „Elektroonilise hääletamise süsteemi testimise 3

(5)5-21-17 ajakava ja ulatus 2021. a kohaliku omavalitsuse volikogu valimistel“). Hääletamiseks on vajalik luua häälte salastamise ja avamise võtmed (võtmeosakud) (

§ 483lõige 3) ja kontrollida nende toimimist, kasutades selleks valijarakendust.

Elektroonilist hääletamist ei saa katsetada valijarakendust kasutamata ning prooviläbimine näitab ka seda, kas valijarakendus on töökindel. Õigusaktid ei sea aga prooviläbimise eesmärgiks valijarakenduse autentsuse tagamist. Seetõttu ei ole nõuet allkirjastada valijarakendus enne prooviläbimise algust või selle ajal ning audiitorite juuresolekul.

  1. oktoobril 2021 toimunud prooviläbimisel loodi võtmeosakud ning katsetati nende toimimist. Selleks hääletati elektrooniliselt, kasutades selleks riigi valimisteenistuse pakutavat valijarakendust, ja kontrolliti häält kontrollrakendusega. Katsetamine näitas, et nii võtmed kui ka valijarakendus ning kontrollrakendus toimisid nõuetekohaselt.
  2. Kolleegiumi hinnangul ei tähenda eelkirjeldatud reeglitest lähtumine seda, et riigi valimisteenistuse pakutav valijarakendus ei oleks piisavalt usaldusväärne või oleks põhjust kahelda hääletamistulemuste õigsuses. Hääletamistulemuste õigsust aitavad tagada hääle vormistamisele, töötlemisele ja kokku lugemisele kehtestatud reeglid (sh nende protsesside auditeerimine). Häält saab kontrollida kontrollrakendusega ning juhul, kui elektrooniliste häälte hulka satub hääl, mis ei vasta nõuetele, on see kehtetu (vt Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi
  3. oktoobri
  4. a otsus asjas nr 5-21-15/3, punkt 27). Samuti on ette nähtud meetmed riigi valimisteenistuse pakutava valijarakenduse autentsuse kontrollimiseks.
  5. Vabariigi Valimiskomisjonile esitatud kaebuses seadis kaebaja kahtluse alla eelkõige selle, kas Windowsi operatsioonisüsteemile mõeldud valijarakendus seati valmis õigel ajal, samuti valijarakenduse autentsuse ja tervikluse kontrollimiseks vajalike andmete õigsuse. Riigikohtule esitatud kaebuses juhtis kaebaja lisaks tähelepanu sellele, et valijarakenduse autentsuse ja tervikluse kontrollimiseks vajalikke andmeid sisaldanud fail allkirjastati pärast seaduses ettenähtud tähtaega.
  6. Kolleegium märgib, et riigi valimisteenistuse elektroonilise hääletamise juht allkirjastas Windowsi operatsioonisüsteemile mõeldud valijarakenduse
  7. oktoobril 2021 kell 14.
  8. Vastuseks kolleegiumi küsimusele kinnitas riigi valimisteenistus, et enne elektroonilise hääletamise algust avalikustati andmed valimisrakenduste autentsuse ja tervikluse kontrollimiseks. Selleks pandi veebilehele valimised.ee (täpsemalt alamlehele https://www.valimised.ee/et/e-haaletamine/ehaaletamise-juhised/valijarakendused-ja-usaldusvaarsuse-kontrollimine) elektrooniliselt allkirjastatud fail nimega „kontrollnumbrid-KOV_2021_1.asice“. See sisaldas ka andmeid Windowsi operatsioonisüsteemile mõeldud valimisrakenduse kontrollimiseks (signeerimise sertifikaadi sõrmejälg, allkirjastamise aeg). Kuigi praegu veebilehel kättesaadav fail „kontrollnumbridKOV_2021_1.asice“ on allkirjastatud
  9. oktoobril 2021 kell 12.17, ei tähenda see, et enne elektroonilise hääletamise algust veebilehel valijarakenduse autentsuse ja tervikluse kontrollimiseks vajalikud andmed puudusid. Fail „kontrollnumbrid-KOV_2021_1.asice“ allkirjastati
  10. oktoobril 2021 pärast elektroonilise hääletamise algust uuesti, kuna vajalik oli muuta failis sisalduvaid andmeid, kuid need muudatused ei puudutanud Windowsi operatsioonisüsteemile mõeldud valijarakendust. Windowsi operatsioonisüsteemile mõeldud valijarakenduse allkirjastanud sertifikaadi sõrmejälg ja allkirjastamise aeg elektroonilise hääletamise ajal ei muutunud. See tähendab, et Windowsi operatsioonisüsteemile mõeldud valijarakendust alates
  11. oktoobrist 2021 ei muudetud. Kogu elektroonilise hääletamise aja jooksul olid kättesaadavad ka kontrollandmed kõnealuse valijarakenduse autentsuse kontrollimiseks. Seega oli Windowsi operatsioonisüsteemile mõeldud valijarakendus nõuetekohaselt valmis seatud ja avalikustatud, samuti olid avalikustatud rakenduse autentsuse kontrollimiseks vajalikud andmed. II 4

(5)5-21-17
  1. Teiseks on kaebaja seisukohal, et elektroonilise hääletamise korraldamine oli õigusvastane, kuna riigi valimisteenistuse raport testimise tulemuste kohta koostati pärast elektroonilise hääletamise algust ning see ei vastanud seaduse nõuetele.
  2. Kuigi

§ 482

lõike 4 punkt 3 ei näe ette tähtaega elektroonilise hääletamise süsteemi testimise tulemuste kinnitamiseks ja tulemuste raporti avalikustamiseks, tuleks seaduse eesmärki silmas pidades teha seda enne elektroonilise hääletamise algust kuuendal päeval enne valimispäeva (vt Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi

  1. oktoobri
  2. a otsus asjas nr 5-21-15/3, punkt 30). Riigi valimisteenistus kinnitas
  3. oktoobri
  4. a prooviläbimisel toiminud testimise tulemused raportiga
  5. oktoobril 2021 ehk pärast seadusest tuletatavat tähtaega (elektrooniline hääletamine algas
  6. oktoobril 2021).
  7. Seadus ei sätesta nõudeid, millele elektroonilise hääletamise süsteemi testimise tulemuste kinnitamine peab vastama ega kohusta tulemusi kinnitama riigi valimisteenistuse korraldusega. Kuigi raportis esinevad mõned vormistuslikud puudused (nt prooviläbimisel osalejate nimed ei lange täielikult kokku audiitori vahearuandes loetletud osalejatega), ei nõustu kolleegium kaebaja etteheidetega raporti sisu paljasõnalisuse kohta. Raportis on fikseeritud prooviläbimisel tehtud tegevused. Raporti on digitaalselt allkirjastanud riigi valimisteenistuse juht.
  8. Kolleegiumi hinnangul ei mõjuta testimise tulemuste kinnitamise tähtaja rikkumine ning raporti mõningad vormistuslikud puudused selle sisu ega tähendust sellisel määral, mis võiks kaasa tuua elektroonilise hääletamise korraldamise õigusvastaseks tunnistamise. III
  9. Kuna puudub põhjus elektroonilise hääletamise korraldamise õigusvastaseks ja elektroonilise hääletamise tulemuste kehtetuks tunnistamiseks ning Vabariigi Valimiskomisjoni otsuse nr 20 tühistamiseks, jätab kolleegium V. Kruve kaebuse rahuldamata (põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse § 46 lõike 1 punkt 2). (allkirjastatud digitaalselt) 5

(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.