Obsah (4)

§ 218§ 120§ 121§ 263

4-21-2644 KOHTUMÄÄRUS Kohus Määruse tegemise aeg ja koht Väärteoasja number Kohtunik Kohtuistungi sekretär Tõlk Väärteoasi Menetlusalune isik Kohtuväline menetleja Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja 7

§ 218lg 1 ja Relv

S § 89 järgi A. A. – isikukood: xxxxxxxxxxx; elukoht: xxx xx-xx, xxx; xxx kodakondsus Põhja prefektuur, Ida-Harju politseijaoskonna esindaja Triin Škubel, Sergei Dõmša RESOLUTSIOON Juhindudes väärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 29 lg 1 p-st 4 ja § 107 lg-st 2 maakohus otsustas: 1. Lõpetada väärteomenetlus A. A. väärteoasjas nr 4-21-2644 (kohtuvälises menetluses väärteoasja nr 2315,21,001892)

§ 218lg 1 ja Relv

S § 8910 järgi kvalifitseeritud teos kuriteo tunnuste esinemise tõttu ja edastada väärteoasja materjalid Põhja Ringkonnaprokuratuurile kriminaalmenetluse alustamise otsustamiseks.

1. Määrus edastada menetlusalusele isikule, Põhja Ringkonnaprokuratuurile ja PPA Põhja prefektuurile. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada Harju Maakohtule määruskaebuse 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast määrusest teada või teada saama pidi. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
3. juunil 2021 edastas Põhja prefektuur Harju Maakohtule aresti kohaldamiseks väärteoasja, milles A. A.le heidetakse seda, et
4. mail 2021 kell 18:37 aadressil Punane tn 21, Tallinn ta lõhkus tahtlikult (tulistades pneumorelvaga) AS Tallinna Linna Transpordile kuuluva bussi ukseklaasi, pannes sellega toime varavastase süüteo väheväärtusliku asja vastu. Menetlusalune isik kandis pneumorelva, olles joobeseisundis. Tegu on kvalifitseeritud

§ 218lg 1 ja relvaseaduse § 8910 järgi.

1 4-21-2644

1. Väärteomenetluse seadustiku § 29 lg 1 p 4 kohaselt väärteomenetlust ei alustata ja alustatud menetlus tuleb lõpetada, kui teos on kuriteo tunnused.
2. Kohus leiab, et teokirjelduse ja väärteoasja materjali, sh menetlusaluse isiku enda ütluste, bussijuhi Kristo Kimmeli ütluste (kohtumenetluses isikut üle ei kuulatud, kuid kohtu hinnangul käesoleva menetlusliku otsustuse puhul ei ole see määrav) ja bussikaamerate videosalvestise pinnalt võib järeldada, et A. A. kasutas pneumorelva, s.o tulistas sellest teiste isikute suunas avalikus kohas, s.o bussis, teiste reisijate ja bussijuhi juuresolekul ja seda enda tuttava(te)ga toimunud tüli käigus, nende hirmutamiseks, soovides, et tuttavad lahkuksid ja jätaks teda ja tema sõbrannat rahule. Videosalvestiselt nähtub, et bussireisijad on häiritud ja põgenevad peatunud bussist. 4.

§ 120

järgi karistatakse tapmisega, tervisekahjustuse tekitamisega või olulises ulatuses vara rikkumise või hävitamisega ähvardamise eest, kui on olnud alust karta ähvarduse täideviimist.

§ 121

näeb ette vastutust teise inimese tervise kahjustamise eest, samuti valu tekitava kehalise väärkohtlemise eest. Relvaga ähvardamist ja sellest tulistamist inimeste suunas võib kohtu hinnangul käsitada tervisekahjustuse tekitamisega ähvardamisena või ka tervisekahjustuse tekitamise katsena sõltuvalt toimepanija tahtlusest.

§ 263

lg 1 p 1 järgi karistatakse avalikus kohas käitumise üldnõuete rikkumise eest, kui see on toime pandud vägivallaga. Vägivalla mõiste

§ 263

lg 1 p 1 tähenduses hõlmab nii ähvardamist (

§ 120

) kui ka kehalist väärkohtlemist (

§ 121

). Kohus märgib, et Riigikohtu juhiste kohaselt peab kõrvaline isik, kelle rahu häiritakse, olema isikustatud, ent ta ei pea olema süüdistuse põhjal iga kord nimeliselt tuvastatav. Praktikas võib ette tulla, et asjas kogutud tõendite kohaselt on sellise isiku häirimine või ohustamine objektiivselt ilmne, kuid teda ei saa või ka pole põhjust nimeliselt tuvastada (nt turvakaamera videosalvestiselt nähtub, et grupp turiste põgeneb tänaval puhkenud kakluse tõttu sündmuskohalt). Süüditunnistamise eeldusena

§ 263

järgi saab pidada piisavaks, kui süüdistuses on näidatud, et avalikus kohas käitumise üldnõuete rikkumisega häiriti või ohustati rohkem või vähem kindlaksmääratud kõrvaliste isikute ringi ja selliste isikute olemasolu sündmuskohal saab tõendite kohaselt tõsikindlalt jaatada (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 13. detsembri 2019. a otsust asjas nr 1-187276/80, p 16). 5. Kohtu hinnangul ei nähtu väärteoasja materjalist, et teo vastavust

§ 120

,

§ 121

lg 1 - § 25 lg-te 1 ja 2 või

§ 263

lg 1 p 1 kuriteokoosseisu tunnustele oleks hinnatud (kriminaalmenetluse alustamise kohta teabe puudub), mistõttu on kohtu jaoks ebaselge, mis põhjusel menetleja leidis, et tegemist ei ole kuriteokoosseisule vastava teoga. Ilmselt on seejuures vajalik sündmuses ehk isikutevahelises konfliktis osalenud osapoolte tuvastamine. Kriminaalasja alustamisel tuleks kohtu arvates muu hulgas kaaluda, kas relvaga ähvardamisel ja ka sellest tulistamisel tegutses menetlusalune isik hädakaitseseisundis. Jaatava vastuse korral tuleks otsustada, kas selle käigus bussile tekitatud vigastused on omakorda kaetud näiteks hädaseisundiga kui õigusvastasust välistava asjaoluga, mis välistaks selles osas ka väärteomenetluse toimetamise.

1. Kuna väärteoprotokolli pinnalt saab järeldada, et joobeseisundis relva kandmine ja selle kasutamine on üks tegu, lõpetab kohus väärteomenetlust tervikuna, et välistada võimalust, et isikut karistatakse sama teo eest korduvalt. Siiski märgib kohus täiendavalt, et narkootilise või 2 4-21-2644 psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud joobe tuvastamisel tuleks kohtu hinnangul üldjuhul vaidluste vältimiseks teha täiendavaid toiminguid korrakaitseseaduse § 41 lg 13 alusel, s.o taotleda riikliku ekspertiisiasutuse hinnangut, mis lähtub bioloogise vedeliku proovi uuringu tulemustest ja isiku terviseseisundi kirjelduse protokollist.
2. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes VTMS § 29 lg 1 p-st 4 lõpetab kohus väärteomenetluse A. A. väärteoasjas nr 4-21-2644 süüdistuses

§ 218

lg 1 ja relvaseaduse § 8910 (kohtuvälises menetluses väärteoasja nr 2315,21,001892) teos kuriteo tunnuste esinemise tõttu ja edastab väärteoasja materjalid Põhja Ringkonnaprokuratuurile kriminaalmenetluse alustamise otsustamiseks. (allkirjastatud digitaalselt) Elina Elkind kohtunik 3