Obsah (5)

§ 424§ 66§ 50§ 56§ 44

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 6. september 2010. a Tartu kohtumaja kirjalik menetlus Kriminaalasja number 1-10-11260 Kohtunik Peet Teidearu Kriminaa

§ 424

järgi käskmenetluses Süüdistatav XXX(IK: XXX; elukoht: XXX; kodakondsus: XXX; töökoht: XXX varasem karistatus: kriminaalkorras karistamata, väärteokorras karistatud ühel korral; tõkend: ei ole kohaldatud) RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS § 251-254, kohus otsustas: Süüdi tunnistada XXX

§ 424

järgi ja mõista karistuseks rahaline karistus 250 (kakssada viiskümmend) päevamäära, s.o 12500 (kaksteist tuhat viissada) krooni.

§ 66

alusel määrata, et XXX on kohustatud tasuma temale mõistetud rahalise karistuse neljas võrdses osas, tasudes 3125 (kolm tuhat ükssada kakskümmend viis) krooni kuus 4 (nelja) kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust kuni rahalise karistuse 12500 krooni täieliku tasumiseni.

§ 50

lg 1 p 1 alusel mõista XXX lisakaristusena mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmine 3 (kolmeks) kuuks. Lisakaristuse tähtaega hakata arvestama alates kohtuotsuse jõustumisest. KrMS § 175 lg 1 p-de 5, 9 ja § 180 lg 1 alusel välja mõista XXX riigituludesse sundraha 6525 (kuus tuhat viissada kakskümmend viis) krooni ja kaitsjale kriminaaltoimiku materjalidest koopia tegemise kulu 12 (kaksteist) krooni ja 70 senti. KrMS § 423 ja 424 alusel ajatada XXX välja mõistetud menetluskulude – sundraha ja kaitsjale kriminaaltoimiku materjalidest koopia tegemise kulu – tasumine ja kohustada XXX tasuma menetluskulud nelja kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust alates, tasudes kolme kuu jooksul 1635 (üks tuhat kuussada kolmkümmend viis) krooni ning neljandal kuul 1632 (üks tuhat kuussada kolmkümmend kaks) krooni ja 70 senti. Rahaline karistus tuleb tasuda määratud tähtaja jooksul peale kohtuotsuse jõustumist Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 (SEB Pank) või nr 221023778606 (Swedbank) või 333416110002 (Danske Bank AS Eesti filiaal), märkides viitenumbriks

1. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele 10220034800017 (SEB Pank), 221023778606 (Swedbank) või 333416110002 (Danske Bank AS Eesti filiaal), märkides ära Tartu Maakohtu viitenumbri 2800049874, selgitusse kriminaalasja numbri, makse nimetuse ja isiku nime, kelle eest menetluskulud tasuti. Edasikaebamise kord Süüdistataval on õigus käskmenetluses tehtud kohtuotsuse kättesaamisele järgnevast päevast 10 päeva jooksul taotleda, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras. Kui nimetatud tähtaja jooksul kohtule sellist taotlust ei esitata, jõustub käesolev kohtuotsus. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA Süüdistuse sisu XXX süüdistatakse selles, et tema juhtis 02.09.
2. a kella 17.50 paiku Tartu linnas Võru tänaval mootorsõidukit Cadillac (reg.nr-ga XXX), olles alkoholijoobes. Sellega pani XXX toime

§ 424järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis.

Kuriteoga tekitatud kahju ja saadud vara puudub, tsiviilhagi esitatud ei ole, asitõendid puuduvad. Prokuröri ettepanek Prokurör taotleb kohtult tunnistada XXX süüdi

§ 424

järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ja mõista talle karistuseks rahaline karistus 250 (kakssada viiskümmend) päevamäära (üks päevamäär on 50 krooni), s.o kokku 12 500 (kaksteist tuhat viissada) krooni. Vastavalt

§ 66

määrata, et rahalist karistust 250 päevamäära, s.o 12 500 krooni, tasub XXX 2 (kahes) võrdses osas, s.o 6 250 (kuus tuhata kakssada viiskümmend) krooni kaupa 2 (kahe) kuu jooksul peale kohtuotsuse jõustumist. Samuti taotleb prokurör XXX

§ 50alusel mootorsõiduki juhtimisõiguse ära võtmist 3 (kolmeks) kuuks.

Kohtu seisukoht süüdistuse tõendatuse ning karistuse laadi ja suuruse kohta Kohus leiab, et on olemas KrMS §-s 251 sätestatud käskmenetluse kohaldamise alused – prokurör peab võimalikuks kohaldada põhikaristusena rahalist karistust, tõendamiseseme asjaolud on selged ja süüdistatav on täisealine. XXX esitatud süüdistus on õigesti kvalifitseeritud ja tõendatud kriminaalasjas kogutud tõenditega. XXX poolt 02.09.

1. a kella 17.50 ajal Tartu linnas Võru tänaval mootorsõiduki joobeseisundis juhtimine on tõendatud XXX tunnistajana antud ütlustega 02.09.
2. a (tl 3-4), indikaatorvahendi ja tõendusliku alkomeetri kasutamise protokolliga 02.09.
3. a (tl 6), tõendusliku alkomeetri väljatrükiga 02.09.2010 (tl 7) ja XXX kahtlustatavana ülekuulamisel antud ütlustega 03.09.
4. a (tl 8-9). K. K. tunnistajana antud ütluste kohaselt sai ta 02.09.
5. a kella 17.50 paiku teenistuskohustusi täites väljakutse Tartus linna Võru-Aardla ristmiku juurde, kus sõiduauto Cadillac Escalade reg.nr-ga XXX oli sõitnud vastu tänavavalgustuse posti. Sündmuskohale jõudes tuvastati mootorsõiduki juhina XXX, kellel mõõdeti kohapeal indikaatorvahendiga alkoholijoove 0,92 mg/l ning hiljem mõõdeti tõendusliku alkomeetriga lõplikuks joobeks 0,81 mg/l. Indikaatorvahendi ja tõendusliku alkomeetri kasutamise protokollist ja tõendusliku alkomeetri väljatrükilt ilmneb, et XXX on 02.09.
6. a kell 17.58 mõõdetud indikaatorvahendiga väljahingatavas õhus alkoholijoove 0.92 mg/l ja 02.09.
7. a mõõdetud tõendusliku alkomeetriga kahe mõõtmise tulemusel väljahingatavas õhus alkoholijoove 0,90 mg/l, millest arvestatakse maha mõõtemääramatus 0,09 mg/l, saades lõplikuks mõõtetulemuseks 0,81 mg/l. Liiklusseaduse § 20 lg 31 p 1 kohaselt loetakse juht alkoholijoobes olevaks, kui tema ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või ühes liitris väljahingatavas õhus on vähemalt 0,75 milligrammi alkoholi. Seega oli XXX 02.09.
8. a kella 17.50 ajal Tartus Võru tänaval mootorsõidukit juhtides alkoholijoobes, millega pani toime

§ 424järgi kvalifitseeritava kuriteo.

XXX on 03.09.2010. a kahtlustatavana ülekuulamisel tunnistanud ka ise oma süüd talle süükspandava kuriteo toimepanemises ning avaldanud juhtunu pärast kahetsust.

§ 56lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü.

Karistuse mõistmisel arvestab kohus kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. XXX on varasemalt kriminaalkorras karistamata ning väärteokorras karistatud ühel korral LS § 7419 lg 1 alusel. Karistust raskendavad ja kergendavad asjaolud XXX puhul puuduvad.

§ 424

järgi toime pandud kuriteo eest võib isikut karistada rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega. Kohus leiab, et prokuröri ettepanek karistada XXX kõige kergema karistuse liigi – rahalise karistusega – on põhjendatud, kuna süüdistatavat ei ole varasemalt kriminaalkorras karistatud ning ta tunnistab süüteo toimepanemist. Karistuse eesmärgid on saavutatavad rahalise karistusega, millele lisandub lisakaristusena

§ 50lg 1 p 1 alusel juhtimisõiguse äravõtmine kolmeks kuuks.

Vastavalt

§ 44

lg 1 võib kohus kuriteo eest mõista rahalise karistuse kolmkümmend kuni viissada päevamäära. Kohus leiab, et prokuröri ettepanek karistada XXX sanktsiooni keskmises määras, s.o 250 päevamäära suuruse rahalise karistusega on põhjendatud arvestades kuriteo asjaolusid, XXX varasemat väärteokorras karistatust liiklussüüteo eest ning kriminaalkorras karistatuse puudumist. Kohus leiab, et 250 päevamäära suurune rahaline karistus vastab XXX süü suurusele ning on vastavuses karistamise eesmärkidega.

§ 44

lg 2 kohaselt rahalise karistuse päevamäära suuruse arvutab kohus süüdimõistetu keskmise päevasissetuleku alusel. Vastavalt

§ 44

lõikele 3 keskmine päevasissetulek arvutatakse, lähtudes süüdimõistetu suhtes kriminaalmenetluse alustamise aastale vahetult eelnenud aasta või, kui nimetatud aasta andmed ei ole kättesaadavad, sellele aastale eelnenud aasta tulumaksuga maksustatavast tulust, millest on maha arvatud tulumaks. XXX 2009. aasta keskmiseks päevasissetulekuks pärast mahaarvamisi oli 44 krooni (tl 13). Seega tuleb XXX tasuda rahalist karistust 250 päevamäära ulatuses, s.o 12500 krooni.

§ 66

lg 1 kohaselt, mõistes rahalise karistuse, võib kohus süüdlase perekondlikku, tööalast või tervislikku seisundit arvestades määrata karistuse tasumise ositi. Sama paragrahvi lõike 3 järgi ei tohi ositi tasutava karistuse täitmise tähtaeg ületada ühte aastat. Kohus leiab, et mõistetud rahalise karistuse suurusest tulenevalt on selle korraga tasumine süüdistatavatele majanduslikult ebamõistlikult koormav, mistõttu tuleb XXX mõistetud rahaline rahalise karistuse tasumine ajatada neljale kuule, tasudes kohtuotsusele järgnevast kuust nelja kuu jooksul iga kuu 3125 krooni kuni mõistetud karistuse täieliku tasumiseni. Lisaks rahalisele karistusele tuleb süüdistavatel tasuda ka menetluskulud. Kohtu seisukoht menetluskulude osas Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Käesolevas asjas on XXX menetluskuludeks KrMS § 175 lg 1 p 5 ja 9 järgi kaitsjale kriminaaltoimiku materjalidest koopia tegemise kulu 12.70 krooni ja sundraha, mis KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt on teise astme kuriteo eest süüdimõistmisel 1,5 palga alammäära, s.o 6525 krooni. KrMS § 423 kohaselt järgitakse kriminaalmenetluse kulude ja muude rahaliste sissenõuete sissenõudmisel KrMS-i sätteid rahalise karistuse täitmisele pööramise kohta. KrMS § 424 kohaselt võib kohus mõjuvate põhjuste olemasolu korral pikendada või ajatada kuni ühe aasta võrra rahalise karistuse tervikuna või ositi tasumise tähtaega või määrata tasumise kindlaksmääratud tähtaegadel osade kaupa. Kohus leiab, et menetluskulude korraga tasumine võib osutude süüdistatavatele majanduslikult ebamõistlikult koormavaks, kuna lisaks menetluskuludele tuleb süüdimõistetul tasuda ka rahalist karistust, mistõttu tuleb XXX välja mõistetud menetluskulude – sundraha ja kaitsjale kriminaaltoimiku materjalidest koopia tegemise kulu – tasumine ajatada ja kohustada XXX tasuma menetluskulud nelja kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust alates, tasudes kolme kuu jooksul 1635 krooni ning neljandal kuul 1632,70 krooni. Peet Teidearu Kohtunik