KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kaupo Kruusvee Otsuse tegemise aeg ja koht 20.11.2020, Tallinn Haldusasja number 3-19-1208 Haldusasi OÜ Roopa Arendus, OÜ Künnipõll

) § 132 lg 1 alusel OÜ LEMMUR (OÜ Lemmur) ja vandeaudiitor A.V. suhtes uurimismenetlust.

1. AJN-i 27.03.2018 otsusega nr 386 võeti ära A.V. vandeaudiitori kutse. Alates otsuse jõustumisest 02.04.2018 puudus A.V.l vandeaudiitori kutse ning õigus osutada vandeaudiitori kutseteenust (sh allkirjastada majandusaasta aruandeid).
2. A.V. esitas AJN-i 27.03.2018 otsuse peale 02.05.2018 kaebuse halduskohtule ning taotles esialgse õiguskaitse korras õigust tegutseda vandeaudiitorina kohtuvaidluse vältel. Tallinna Halduskohus jättis 07.05.2018 kohtumäärusega haldusasjas nr 3-18-883 esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. A.V. loobus 18.12.2018 kaebusest ning kohus lõpetas 21.12.2018 määrusega menetluse.
3. OÜ Lemmur sõlmis 17.04.2018-23.06.2018 OÜ-ga Roopa Arendus, Osaühinguga Favortega (OÜ Favorte), OÜ-ga Künnipõllu Arendus, OÜ-ga Lukki Invest1 ja OÜ-ga Tähetorni Tehnopark (kaebajad) kliendilepingud audiitorteenuse osutamiseks. A.V. allkirjastatud vandeaudiitori aruandena pealkirjastatud dokumendid esitati äriregistrile koos kaebajate majandusaasta aruannetega ajavahemikul 24.06.2018-27.06.
5. Tartu Maakohtu registriosakonna 07.02.2019-08.02.2019 määrustega anti kaebajatele tähtaeg seaduse nõuetele vastava
6. a majandusaasta aruannete esitamiseks. Määruse kohaselt otsustas AJN 27.03.2018 võtta ära A.V. vandeaudiitori kutse. Otsus jõustus 02.04.2018 ning alates nimetatud kuupäevast ei ole A.V.l vandeaudiitori aruande allkirjastamise õigust. Audiitorteenust on osutatud OÜ Lemmur kaudu, mis ei vastanud audiitorettevõtja nõuetele ja millel puudus tegevusluba. Seega tuleb kaebajatel esitada
7. a majandusaasta aruanded koos vandeaudiitori uue arvamusega.
8. AJN rahuldas 15.01.2019 OÜ Lemmur taotluse tunnistada tema tegevusluba kehtetuks. Vastav kanne tehti audiitortegevuse registrisse 18.01.
10. Kaebajad sõlmisid
11. a alguses kliendilepingud HLB Expertus KLF OÜ-ga (HLB) sama audiitorteenuse osutamiseks, mis oli tellitud OÜ-lt Lemmur.
12. Kaebajad esitasid 06.05.2019 AJN-ile kahju hüvitamise taotlused.
13. AJN-i 28.05.2019 otsusega nr 537 jäeti kaebajate taotlus kahju hüvitamiseks rahuldamata. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD
14. OÜ Roopa Arendus, OÜ Künnipõllu Arendus, OÜ Tähetorni Tehnopark, OÜ Lukki Invest ja OÜ Favorte esitasid 27.06.2019 Tallinna Halduskohtule kaebused (täiendatud 05.07.2020 ja 14.10.2020) AJN-ilt kahju hüvitise väljamõistmiseks koos viivisega. 1) AJN väljastas 01.02.2019 teadaande ja hoiatuse, et on otsustanud 27.03.2018 (ehk peaaegu aasta enne hoiatuse edastamist) võtta ära A.V. vandeaudiitori kutse. Otsus, millele AJN viitas, 1 OÜ Hinno Invest (ühendav ühing) ja OÜ Lukki Invest (ühendatav ühing) ühinesid 15.05.2020 sõlmitud ühinemislepingu alusel. Ühinemisotsus on vastu võetud 01.06.
15. Ühinemine loeti toimunuks äriregistrisse 10.07.2020 ühinemiskande tegemisega. OÜ Lukki Invest on seoses ühinemisega äriregistrist kustutatud. 2

§ 90

lg 4, § 156 lg 5 ning Vabariigi Valitsuse 23.09.2010 määruse nr 141 „Audiitortegevuse registri asutamine ja registri pidamise põhimäärus“ (põhimäärus) § 2 lg 2 p 1 ja § 7 lg-te 5 ja 6 eesmärgiks on tagada, et kolmandad isikud (potentsiaalsed vandeaudiitori teenuse tarbijad) saaksid õigeaegselt korrektset ja kaasajastatud informatsiooni tegevuslubade kehtivuse ja vandeaudiitorina tegutsemise õiguse puudumise kohta. Kuigi seadusest ei tulene konkreetset tähtaega, mis ajaks oleks vastustaja pidanud A.V.t ja OÜ-d Lemmur puudutavad andmed parandama ja asjakohaseid ametiasutusi teavitama, on ilmne, et ligikaudu aastane viivitus andmete parandamisel ja äriregistri teavitamisel ei kvalifitseeru viivitamatu ega vahetu avaldamisena ning vastustaja on seega ülalviidatud õigusakte rikkunud. Audiitortegevuse registri peamiseks eesmärgiks on informatsiooni avalikkusele kättesaadavaks tegemine. 4) Vastustaja rõhutab, et tegi audiitortegevuse registris A.V. registrikaardile märke kutse äravõtmise kohta koheselt pärast haldusasjas nr 3-18-883 esialgse õiguskaitse määruse jõustumist 24.05.2018. Kaebajatele jääb arusaamatuks, millisele õiguslikule alusele tuginedes seob vastustaja kande tegemise kohustuse mistahes kutse äravõtmise otsuse tegemisele järgnevatega sündmustega.

-ist tuleneb üheselt, et kanne tuleb teha viivitamatult pärast otsuse tegemist (

§ 32lg 7).

Samuti tuleneb

§-st 32 lg-st 8 kohustus teavitada viivitamatult ka asjakohaseid registreid (muuhulgas ka äriregistrit). Äriregistrisse jõudis info alles 01.02.2018. AJN süüdistab viivituses registripidajaid olukorras, kus info edastamise kohustus lasub

-st tulenevalt vastustajal. Vaidluse kontekstis on oluline, et veel 08.02.2019 seisuga nähtus A.V. registrikaardilt ebaõige info. Meelevaldne on seejuures vastustaja käsitlus justkui oleks kaebuste lisadest nähtuvalt kaebajad tutvunud Audiitorkogu tegevust käsitlevate andmetega alles 08.02.2019 seisuga. 5) Arusaamatu on vastustaja käsitlus justkui ei saaks OÜ Lemmur tegevusloa kehtivus tekitada mistahes õiguspärast ootust A.V. kutse olemasolu osas. A.V.lt vandeaudiitorina tegutsemise õiguse äravõtmisega ei olnud enam täidetud OÜ Lemmur tegevusloa kehtivused 3

-i mõtteks on see, et tegevusluba oleks vaid ühingutel, kelle osas on täidetud tegevusloa väljastamise eeldused ning kui vastustajale on teada, et tegevusloa kehtivuse eeldused täidetud ei ole, siis on vastustaja kohustuseks asjatute viivitusteta tegevusluba kehtetuks tunnistada. Vastustaja viitab ekslikult justkui oleks kaebajad sõlminud lepingud A.V.ga. Lepingu pooleks oli OÜ Lemmur, kelle esindajana tegutses A.V. ning kelle esindusõiguse olemasolus puudus veel ka 2019. a veebruari seisuga audiitortegevuse registri andmetele tuginedes põhjus kahelda. Eeltoodust tulenevalt ei täitnud AJN oma kohustust tunnistada OÜ Lemmur tegevusluba kehtetuks ning AJN kõrvaldas vastava rikkumise ligikaudu aastase viivitusega, milliseks hetkeks oli aga juba mitmetele ettevõtjatele (sh kaebajatele) kahju tekkinud. 6) Kaebajad sõlmisid 17.04.2018-23.06.2018 OÜ-ga Lemmur kliendilepingud audiitorteenuse osutamiseks. Kooskõlas lepinguga tasus OÜ Roopa Arendus OÜ-le Lemmur 480 eurot, OÜ Künnipõllu Arendus 840 eurot, OÜ Tähetorni Tehnopark 840 eurot, OÜ Lukki Invest 840 eurot ja OÜ Favorte 1860 eurot. Kaebajad sõlmisid lepingud teadmises, et A.V.l on õigus vandeaudiitorina tegutseda ning ajal, kui OÜ Lemmur tegevusluba oli audiitortegevuse registrist nähtuvalt kehtiv. Kaebajad tuginesid lepingu sõlmimisel ja arvete tasumisel audiitortegevuse registris avaldatud andmetele, mis, nagu tänaseks on selgunud, olid ebaõiged. Info korrektse ja õigeaegse avalikustamata/parandamise jätmise tõttu tekkis kaebajatele varaline kahju, mida ei oleks audiitortegevuse registri volitatud töötleja poolt andmete õigeaegse parandamise ja avalikustamise korral tekkinud. 7) Vastustaja hinnangul ei ole kaebajate subjektiivseid õigusi rikutud, kuna

-is sätestatud normide eesmärk ei ole kaitsta kaebajate subjektiivseid õigusi. Kaebajad vastustaja käsitlusega ei nõustu. Vastustaja üritab meelevaldset kitsendada AJN-i järelevalve eesmärke ning õigustada seeläbi kohustuste rikkumist, mille tagajärjel tekkis kaebajatele rahaline kahju. Nii

-ist kui valdkonda reguleerivatest teistest õigusaktidest tuleneb üheselt, et normide, mille rikkumist kaebajad vastustajale ette heidavad, eesmärk on muuhulgas ka kaebajate subjektiivsete õiguste kaitsmine. Sealjuures on AJN-i tõlgendus kohaldamisele kuuluvate normide kaitse eesmärgist enne käesolevat kohtumenetlust ühtinud kaebajate tõlgendusega. 8) Alused vastustaja vastutuse piiramiseks puuduvad. Vastustaja jätab tähelepanuta, et OÜ Lemmur ja A.V. said tavapäraselt audiitorteenuse osutamisega jätkata vaid põhjusel, et andmed A.V. kutse äravõtmise kohta ei jõudnud äriregistrini ning OÜ Lemmur tegevusloa äravõtmine viibis ebamõistlikult kaua. Vastavate andmete avaldamise eesmärk on muuhulgas tarbijate/klientide kaitse, mistõttu pidi (oleks pidanud) vastustaja nägema ette, et andmete avaldamisega ja tegevusloa äravõtmisega viivitamisel võivad olla negatiivsed tagajärjed isikutele, kes OÜ Lemmur ja A.V. teenuseid edasi tarbivad. Samuti pidi vastustaja nägema ette, et teenuseid edasi tarbides maksavad tarbijad OÜ-le Lemmur ja A.V.le ka tasu. On ilmne, et vastustaja ei järginud ülesannete täitmisel vajalikku hoolsust ning kuigi vastustaja täitis lõpuks (viibega) oma seadusest tulenevaid kohustusi, põhjustas kohustuste täitmisega viivitamine kaebajatele kahju. Seega puuduvad õiguslikud alused vastustaja vastutuse vähendamiseks. 9) Vastustaja tegevusetuse tõttu olid kaebajad sunnitud sõlmima OÜ-ga Lemmur sõlmitud lepinguga silmas peetud eesmärgi saavutamiseks uue lepingu HLB-ga ja tasuma sama teenuse eest teistkordselt tasu. OÜ Roopa Arendus korduvauditeerimise maksumuseks oli 1360 eurot, seega on OÜ-le Roopa Arendus tekkinud kahju suuruseks juba tasutud ja täiendavalt tasumisele kuuluva majandusaasta aruande auditeerimise maksumuse vahe (1360 - 400) ehk 960 eurot. OÜ Künnipõllu Arendus korduvauditeerimise maksumuseks oli 1480 eurot, seega kahju 780 eurot (1480 - 400). OÜ Lukki Invest korduvauditeerimise maksumuseks oli 1200 eurot, seega kahju 4

§ 7

) antud tegevusluba (

§ 81

jj) kuni 15.01.2019, kui AJN rahuldas OÜ Lemmur taotluse tunnistada tema tegevusluba kehtetuks. A.V. allkirjastatud vandeaudiitori aruandena pealkirjastatud dokumendid esitati äriregistrile koos majandusaasta aruannetega juunis 2018. a. AJN tegi 21.11.2018 prokuratuurile ettepaneku kriminaalmenetluse algatamiseks seoses kahtlusega, et A.V. on oma teadliku tegevusega täitnud karistusseadustiku § 372 koosseisu, kuna on korduvalt (perioodil kuni 22.09.2018) tegutsenud vandeaudiitorina ajal, kui tal puudus vandeaudiitori kutse. Tingituna asjaolust, et A.V. osutas ka detsembris 2018 ja jaanuaris 2019 vandeaudiitorina lubamatut teenust, pidas AJN 01.02.2019 hädavajalikuks avalikustada A.V. õigusvastast tegevust käsitleva teabe oma 5

3. pt) ning audiitorühing (

5. pt). Nii käsitlevad kaebajad neile kahju tekitanud asjaoluna nii A.V.lt vandeaudiitori kutse äravõtmise kohta teabe avaldamise väidetavat viibimist, kui OÜ-l Lemmur tegevusloa eelduste puudumist. Samuti on kaebused ebaselged ja tõendamata osas, millisele teabele tuginedes on kaebajad sõlminud lepingud OÜ-ga Lemmur ning teinud OÜ-le Lemmur makseid. Kaebuses viitavad kaebajad audiitortegevuse registri väidetavale märkele A.V.l OÜ Lemmur esindamise õiguse kohta ning OÜ Lemmur kehtivale tegevusloale, samas tuginetakse aga hoopis äriregistri avaldatud teabele. 5) Tegevusetusega tekitatud kahju hüvitamist võib RVastS § 7 lg 2 alusel nõuda üksnes juhul, kui toiming jäi õigeaegselt sooritamata ja sellega rikuti isiku subjektiivseid õigusi. Vastustaja on täitnud kõik õigusaktides sätestatud kohustused nõuetekohaselt ega ole jätnud toimingut õigeaegselt sooritamata. Vaatamata sellele, et ühegi kohustuse rikkumist vastustaja poolt ei ole aset leidnud, selgitab vastustaja, et kaebustes nimetatud väidetavalt rikutud normid tekitavad vastustajale küll kohustusi, kuid nende normide eesmärk ei ole lisaks avalikele huvidele kaitsta kaebajate subjektiivseid õigusi. AJN ei kaitse oma järelevalvelise tegevusega üksikuid isikuid, kellele vandeaudiitor audiitorettevõtte kaudu teenust osutab, vaid AJN-i kogu tegevus on suunatud avalike huvide kaitsele (

§ 121lg 1).

Seega juba olemuselt on vale kaebajate eeldus, nagu AJN-i järelevalve eesmärgiks peaks olema üksikisiku, sh kaebajate, rahaliste huvide kaitse. AJN ei saa oma järelevalve ja seotud toimingute abil tagada, et üheski audiitortegevust puudutavas lepingulises suhtes kahju ei teki, ega ole oma seaduspäraste tegevustega igakordselt võimeline kõiki rikkumisi ja kaasnevat kahju ära hoidma. Seega kaebajate subjektiivsed avalikud õigused ei saaks antud olukorras olla rikutud ka sellisel ebatõenäolisel juhul, kui kohustuste rikkumine vastustaja poolt leiaks antud asjas tuvastamist. 6) Vastustaja tegi õigeaegselt kõik menetlustoimingud. Põhimääruse § 7 lg 5 kohaselt kajastatakse vandeaudiitori kutse äravõtmine menetlustoimikus koos vastava märke tegemisega registrikaardile. Kaebustest nähtuvalt oli sellise kande tegemine teada ka kaebajatele. A.V. vandeaudiitori registrikaardile kantud märge oli kõigile avalikult ja tasuta kättesaadav. Vastustaja täitis põhimääruse § 7 lg-st 5 tuleneva kohustuse viivituseta ja asjaolusid arvestavalt esimesel võimalikul juhul. Kaebajad on esitanud tõendina ekraanipildi audiitortegevuse portaalis avaldatud Audiitorkogu liikmete nimekirjast koos eksliku väitega, et tegemist on väljavõttega audiitortegevuse registrist. Audiitortegevuse portaali avalehel on selgelt kirjas, et portaal hõlmab audiitortegevuse registrit ning audiitortegevusega seotud teemasid. Audiitorkogu liikmete nimekirja ei peeta audiitortegevuse registri osana ja selle pidamist ei näe ette põhimäärus. Tegemist on Audiitorkogu kui kutseühenduse liikmete kontaktandmeid jm teavet koondava informatiivse nimekirjaga, millel puudub õiguslik tähendus ja mille väljad ei ole seotud registri väljadega. Nimekirja andmed on viidud registri andmetega vastavusse. 7) AJN ei ole OÜ Lemmur tegevusloa kehtetuks tunnistamisel jätnud õigeaegselt toimingut sooritamata. Vandeaudiitor osutab

§ 7lg 1 kohaselt kutseteenust audiitorettevõtja kaudu.

OÜ Lemmur näol oli tegemist audiitorühinguga (

§ 76). OÜ Lemmur kaudu tegutses 6

sätetega. Ka ei ole kaebajatel subjektiivset õigust nõuda kolmanda isiku tegevusloa kehtetuks tunnistamist. Lisaks ei nähtu kaebuse põhjendusest, kuidas OÜ Lemmur tegevusloaga seonduv, sõltumata A.V.lt kutse äravõtmise kohta teabe avaldamisest, sai põhjustada kaebajatele kahju tekkimise. 8) Kaebuste põhjal ei ole võimalik järeldada, et vastustaja toimingud saanuks isegi hüpoteetiliselt kaebajate käitumist mõjutada. Kaebajad ei ole tõendanud, et otsustasid OÜ Lemmur kaudu A.V. vandeaudiitori teenust tellida audiitortegevuse registri andmetele tuginedes. Kaebuste lisadest nähtuvalt on kaebajad tutvunud Audiitorkogu tegevust käsitlevate andmetega alles 08.02.2019 seisuga (jättes samas tutvumata audiitortegevuse registri registrikaardiga). Vaidlust ei saa siiski olla selles, et hiljemalt alates 24.05.2018 pidi audiitortegevuse registri andmete kontrollimise tulemuseks olema A.V.ga kliendilepingu sõlmimisest loobumine, kliendilepingu lõpetamine ja maksete peatamine. Isegi perioodil, kus OÜ Lemmur audiitorettevõtja tegevusluba kehtis, pidi A.V. vandeaudiitori kutse puudumine kaebajatele andma selge teabe selle kohta, et OÜ Lemmur kliendilepingutes kokku lepitud teenust ei ole võimalik õiguspäraselt osutada. Kaebajatel oli kohustus ise aktiivselt tegutseda, et kahju tekkimist vältida või vähendada (VÕS § 139). Kaebajad tuginevad registrikannetele valikuliselt. Kaebajatel oli võimalik audiitortegevuse registri vandeaudiitori registrikaardi kandeid kontrollida registriandmeid kliendilepingute sõlmimise (mis sõlmiti valdavalt pärast A.V.lt kutse äravõtmist ajavahemikus 17.04.-23.06.2018), tellimuste esitamise ning arvete tasumise ajal. Kaebajatele pidi olema mõistlikult ettenähtav, et selline hoolsus aitab teenuste ostmisel kahju ära hoida või vähendada. 9) Arusaamatu on kaebajate seisukoht, nagu oleks vastustaja pidanud tagama A.V.t käsitleva teabe kättesaadavuse äriregistri vahendusel või et see oleks pidanud vältima kaebajatele kahju tekkimist. Vastustaja täitis talle pandud kohustused A.V. registrikaardile märke tegemisega. Vastustaja on audiitortegevuse registri volitatud töötlejana oma kohustused täitnud. Vastustajal puudub äriregistris andmete muutmiseks seadusest tulev mandaat. Kaebajad püüavad jätta ebaõige mulje, nagu oleks vastustaja oma tegevuse või tegevusetusega jätnud õigusliku lünga, mille alusel A.V. sai teenuse osutamist jätkata. Sellist lünka ei eksisteerinud ning vastustaja astus kõik tema pädevuses olevad sammud selleks, et A.V. lõpetaks tegutsemise vandeaudiitorina. OÜ Lemmur tegevusloa kehtetuks tunnistamise osas puudus rikkumine ning vastavad registrikanded tehti viivituseta. 10) Kaebuste kohaselt on kahju suuruseks kaebaja poolt juba tasutud ja täiendavalt tasumisele kuuluva majandusaasta aruande auditeerimise maksumuse vahe. Kaebajate metoodika neile tekitatud kahju arvutamisel on arusaamatu, kuna kaks tehte aluseks olevat summat ei ole võrreldavad ega saa põhjendada vastustaja suhtes kahju hüvitamise taotluse esitamist. A.V.l puudus vandeaudiitori kutse, mis oleks võimaldanud õiguspäraselt maksete aluseks olevat vandeaudiitori teenust osutada. A.V. poolt OÜ Lemmur kaudu nõutud summade näol ei olnud tegemist vandeaudiitori teenuse eest turutingimustel tasutud teenustasuga. Tegemist oli kaebajatele tegelikest asjaoludest ebaõige ettekujutuse loomise abil kasseeritud summadega, mille eest kaebajad vandeaudiitori teenust ei saanud. OÜ Lemmur arvete alusel tasutud summad võisid moodustada kaebajate kahju, mille eest vastutab A.V. ja/või OÜ Lemmur. Vandeaudiitori 7

-is sätestatud ülesannete täitmisel avaliku võimu kandjana (

§ 101lg 1 ja § 121 lg 1). Järgnevalt tuleb seega hinnata, kas AJN on õigusvastase tegevusega või tegevusetusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud kaebajate õigusi. 8

§ 1

p 9 ja § 152 lg 1 ning § 153 lg 1 alusel kehtestatud põhimäärus) osas tuleb esmalt märkida, et tänasel päeval koosneb see neljast alakategooriast: „Audiitorite nimekiri“, „Audiitorettevõtete nimekiri“, „Siseaudiitorite nimekiri“ ja „Audiitorkogu liikmete nimekiri“. Valides esimesest kategooriast („Audiitorite nimekiri“) konkreetse audiitori, avaneb tema registrikaart, kus on omakorda viis alakategooriat: „Üldinfo“, „Kutsed ja tunnustused“, „Kutsetegevus“, „Menetlused“ ja „Täiendusõpe“. Kaebajad on esitanud kohtule 08.02.2019 väljatrüki audiitortegevuse registrist ja täpsemalt A.V. registrikaardi alakategooriast „Üldinfo“

1. Nimetatud lehel kajastub A.V. osas mh järgmine teave: „Kutsetegevuse vorm: Audiitorühing“, „Esindamise õigus audiitorteenuse osutamisel: Jah“, „Audiitortegevuse seaduse § 78 mõistes esindatav ühing: OÜ LEMMUR“. Vastustaja on omakorda esitanud kohtule 05.09.2019 väljatrüki samast A.V. registrikaardi alakategooriast „Üldinfo“, kust nähtub järgmine info: „Kutsetegevuse vorm: Audiitorühing“, „Esindamise õigus audiitorteenuse osutamisel: Ei“
2. Kohtul puudub teave, milline oli audiitortegevuse registri veebilehe vaade
3. ja
4. a-l. Samas nähtub nii kaebaja kui vastustaja esitatud väljatrükkidest, et menetlusosalised olid jõudnud registris A.V. registrikaardi lehele ning see oli analoogne tänase registrikaardi ülesehitusega, st registrikaart kajastas valikuid „Üldinfo“, „Kutsed ja tunnustused“, „Kutsetegevus“, „Menetlused“ ja „Täiendusõpe“. 2 Kaebuste lisa 1, allkirjastatud lepingud esitatud kaebaja poolt kohtule 02.11.2020 Asub veebiaadressil https://www.audiitortegevus.ee/ 4 Kaebuste lisa 7 5 AJN-i 09.09.2019 vastus kaebusele, lisa 2 3 9

§ 32

lg-d 7 ja 8, § 90 lg 4, § 156 lg 5 ning põhimääruse § 2 lg 2 p 1 ja § 7 lg-d 5 ja 6. Nimetatud normidest ei tulene AJN-ile kohustust teavitada avalikkust vandeaudiitori kutse ära võtmisest muul viisil, kui seda AJN-i poolt tehti (s.o siseriiklikult vastava kande tegemisega audiitortegevuse registrisse). Kohtu hinnangul ei saa ka mõistlikult eeldada, et Audiitorkogu tegevust reguleerivatest õigusnormidest oleks tuletatav Audiitorkogu ülesanne hoida ära vandeaudiitori kutset mitteomavate isikute poolt vandeaudiitorina esinemine, sh selliste isikute ja nende võimalike klientide tuvastamine ning klientide informeerituse tagamine. Mõistlik on vastupidi eeldada, et isikud on üldjuhul seaduskuulekad, st kui isikul puudub vandeaudiitori kutse, siis informeeritakse sellest enda lepingupartnereid ning vandeaudiitorina oma teenuseid ei müüda. Eriti on seda mõistlik eeldada isikute osas, kes on olnud vandeaudiitorid ning peaksid seetõttu olema hästi kursis selle kutseala väärtustega ja rolliga ühiskonnas. Audiitorkogul on kahtlemata võimalik tegutseda ka kõrgemate standardite järgi, kui on seaduses ette nähtud, samas ei saa seaduses ettenähtust enama tegemata jätmine olla sisustatav õigusvastase tegevusena / tegevusetusena RVastS § 7 lg-te 1 ja 2 tähenduses. Vastustaja on seejuures selgitanud, et astus aktiivsemaid samme avalikkuse (sh äriregistri) teavitamiseks pärast seda, kui nendeni jõudis info A.V. poolt vandeaudiitorina tegutsemise jätkamise kohta kutse äravõtmise järgselt (tegemist ei olnud vastava kohustuse hilinemisega täitmisega, vaid initsiatiiviga, milleks kohustus puudus). Seejuures on eelkõige seadusandja roll kehtestada regulatsioon, mis tagab seaduse eesmärgi saavutamise. Regulatsioon, mis näeb ette vandeaudiitori kutse äravõtmise kajastamise avalikus registris (

§ 32

lg 7, põhimääruse § 7 lg 5) hõlmab endas ühtlasi põhimõtet, et isikud, keda vastav teave mõjutada võib, peavad ise olema aktiivsed registri kontrollimisel. Seega ei saa kehtivast regulatsioonist tuletada kaebajate õigust, et info A.V.lt vandeaudiitori kutse äravõtmise kohta 6 AJN-i 09.09.2019 vastus kaebusele, lisa 3 Tänasel päeval vastav teave A.V. registrikaardil kajastub (Register – Audiitorite nimekiri – Detailotsing): https://www.audiitortegevus.ee/atr/web/valisaudit/register/vaata/38/kutse?_cId=1605702079765 7 10

§ 81lg 1).

Kohtu hinnangul ei sisalda

sellist regulatsiooni, et audiitorettevõtja kaudu kutseteenust osutanud vandeaudiitorilt kutse äravõtmisel peatuks, lõpeks või tuleks vältimatult kehtetuks tunnistada ka audiitorettevõtja tegevusluba (vt

§-d 86-89). Seda ka juhul, kui audiitorettevõtja kaudu osutas kutseteenust vaid üks vandeaudiitor, kellelt kutse ära võeti. Vastustaja on ühtlasi selgitanud8, et audiitorettevõtjal, kelle kaudu osutas kutseteenust vaid üks vandeaudiitor, on võimalik sellelt vandeaudiitorilt kutse äravõtmise järgselt leida mõni teine vandeaudiitor, kes osutab selle audiitorettevõtja kaudu vandeaudiitori kutseteenust ja esindab audiitorettevõtjat seaduse alusel. Kohus leiab, et seda saab pidada olemuslikult mõistlikuks, et vandeaudiitorilt kutse äravõtmise tulemusena ei muudeta automaatselt / koheselt võimatuks ka audiitorettevõtja tegevuse jätkamist. Siinkohal tuleb rõhutada, et audiitorettevõtja tegevusloa kehtetuks tunnistamise alused on diskretsioonilised, mitte imperatiivsed (

§ 87lg 4).

Seejuures ka

§ 87

lg 4 p 8, mis võimaldab koostoimes § 77 lg-ga 1 tunnistada audiitorettevõtja tegevusloa kehtetuks juhul, kui audiitorühingut seaduse alusel esindavatest isikutest vähemalt kolm neljandikku ei ole vandeaudiitorid.

§ 87

lg 4 p 8 seab ühtlasi lisatingimuseks, et sel alusel saab loa kehtetuks tunnistada juhul, kui audiitorühing on vastavat nõuet rikkunud üle kolme kuu. Seega ei oleks OÜ Lemmur tegevusloa kehtetuks tunnistamine saanud ka teoreetiliselt toimuda oluliselt varem, kui A.V. poolt allkirjastatud vandeaudiitori aruanded valmisid ja esitati kaebajate poolt äriregistrile (s.o ajavahemikul 24.06.2018-27.06.2018). Teiste sõnadega ei oleks OÜ-lt Lemmur sel alusel tegevusloa äravõtmine taganud kaebajate õigeaegset informeeritust sellest, et A.V.l puudub vandeaudiitori kutse. Lisaks tuleb veelkord rõhutada, et audiitortegevuse registris kajastunud teave A.V. poolt OÜ Lemmur kui audiitorettevõtja esindamise õiguse kohta ei saanud tekitada kaebajates veendumust, et A.V.l on kehtiv vandeaudiitori kutse. Kehtiv õigus ei välista olukorda, et audiitorettevõtja tegevusluba omava äriühingu esindusõiguslik isik (seaduslik esindaja) ei ole vandeaudiitor. Seega ei saa lugeda A.V. poolset OÜ Lemmur esindusõigust (ja sellele viitamist audiitortegevuse registris) ebaõigeks või õigusvastaseks teabeks, mis sai tekitada kaebajates veendumuse, et A.V.l on kehtiv vandeaudiitori kutse. 19. Kokkuvõttes saab möönda, et kui kaebajateni ei olnud õigeaegselt jõudnud info selle kohta, et A.V.l puudus õigus (ja OÜ-l Lemmur seega võimalus) osutada vandeaudiitori kutseteenust, siis on nad tasunud OÜ-le Lemmur alusetult tasu vandeaudiitori teenuse eest. Samas on mõistetav ka see, et audiitortegevuse regulatsiooni ja AJN-i tegevust ei rajata eeldusele, et vandeaudiitori kutsest ilma jäänud isikud jätkavad esinemist vandeaudiitorina ja vandeaudiitori teenuse müümist. Kaebajate poolt piisava hoolsuskohustuse järgmisel oleks seejuures teave A.V.l vandeaudiitori kutse puudumise kohta olnud audiitortegevuse registrist kättesaadav. Eeltoodud asjaoludel ei ole kaebajate kantud kahju etteheidetav AJN-ile. Seejuures juhib kohus tähelepanu, et kui kaebajatel ei ole võimalik OÜ-lt Lemmur ja/või A.V.lt kahjuhüvitist nõuda, siis tasub kontrollida ka OÜ Lemmur kutsekindlustuslepingu olemasolu (

§ 63lg 1). 8 Kohtuistungi helisalvestis kl 10:39:28-10:41:35 11

-s. Vastustaja on korraldanud oma töö ning värvanud palgalised töötajad selleks, et AJN-il oleks pädevus ja võimekus täita

-s sätestatud kohustusi. Vastustaja igapäevase põhitegevuse osaks ei ole kahju hüvitamise nõuete analüüsimine ja lahendamine ega osalemine RVastS-i alusel algatatud kahju hüvitamise nõude menetluses. Vastustajal puuduvad töötajad, kellel oleks põhiülesannete mahtu ja spetsialiseerumist arvestades võimalus ning pädevus sellises asjas vastustaja esindamiseks. Seetõttu oli vastustaja jaoks vajalik ning põhjendanud lepingulise esindaja kaasamine selleks, et tagada osalemine igapäevasest põhitegevusest väljapoole jäävas kohtuasjas. RVastS alusel esitatud kahju hüvitamise nõue on senist nappi kohtupraktikat arvestades erandlik mistahes haldusorgani jaoks. Vaidluse lahendamine omab vastustaja jaoks tema tegevusvaldkonnas erilist tähendust, mis samuti õigustab lepingulise esindaja kaasamist. Kaebajatele oli vastustaja seisukoht ning põhjendused teada AJN-i 28.05.2019 otsuse alusel. Kaebajatele pidi kaebuse esitamisel olema arusaadav vastustaja seisukoht, et kahju hüvitamiseks kohustatud isik on endine vandeaudiitor A.V.. Halduskohtumenetluse kulud olid kaebajate jaoks välditavad. Kaebajad leiavad, et sõltumata kohtulahendist tuleb vastustaja kulud jätta vastustaja enda kanda. Käesolev vaidlus on otseselt seotud vastustajale õigusaktide pandud ülesannete täitmise / mittekohase täitmisega, st vaidlus ei välja vastustaja põhitegevuse raamest ja vastustaja kulude väljamõistmine kaebajatelt oleks põhjendamatu. Kohus leiab, et vastustaja menetluskulud tuleb jätta vastustaja kanda. Riigikohus on korduvalt rõhutanud, et haldusorgani menetluskulusid ei mõisteta vastaspoolelt välja juhul, kui kohtuasi ei välju vastustaja igapäevase põhitegevuse raamidest (nt Riigikohtu lahendi nr 3-3-1-63-10 p 32 ja lahendi nr 3-3-1-26-12 p 29). Haldusorgan võib välist õigusabi kasutada, kuid peab arvestama, et kui tegemist on haldusorgani põhitegevusega seotud vaidlusega, siis võivad tema menetluskulud jääda tema enda kanda ka kaebuse põhjendamatuse korral (nt Riigikohtu lahendi nr 3-3-1-52-07 p 10). Lisaks on Riigikohus selgitanud, et haldusorganid peavad olema 9 Vastustaja 02.11.2020 ja 04.11.2020 menetlusdokumendid 12

-ist tulenevad kohustused ning kas vastustaja on neid kohustusi rikkunud. Selles osas tuleb pidada Audiitorkogu piisavalt kompetentseks välist õigusabi kasutamata, st sellesisuline vaidlus ei välju vastustaja igapäevase põhitegevuse raamidest. Asjaolu, et kahjunõuete lahendamine ei ole Audiitorkogu igapäevane põhitegevus (nagu see ei ole eelduslikult enamike haldusorganite igapäevaseks tegevuseks) ning spetsiifilisi kahjunõudeid puudutav kohtupraktika on napp, ei tähenda, et käesolevat vaidlust saaks Riigikohtu praktikast tulenevalt lugeda vastustaja põhitegevuse raamidest väljuvaks. Seejuures on Riigikohus selgitanud, et nt Euroopa Kohtult eelotsuse küsimine (mis ei ole samuti eelduslikult haldusorganite igapäevane tegevus) ei muuda vaidlust veel haldusorgani põhitegevusest väljuvaks (vt Riigikohtu lahend nr 3-3-1-26-12, p 30). Eelnev ei tähenda samas seda, et Audiitorkogu poolt kasutatud välise õigusabi sisuline kvaliteet ei oleks tunnustamist väärt. Kohtu seisukoht menetluskulude väljamõistetavuse osas tugineb eelviidatud kohtupraktikal, millest ei saa järeldada, et kõnealuses olukorras võiks olla põhjendatud vastustaja esindajatasu jätmine kaebajate kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Kaupo Kruusvee Kohtunik OSALISELT TÜHISTATUD KOHTUOTSUSEGA. TALLINNA RINGKONNAKOHTU 14.05.2021 13