Obsah (13)

§ 663§ 657§ 654§ 659§ 466§ 168§ 373§ 372§ 175§ 171§ 178§ 174§ 177

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Iris Kangur-Gontšarov, Meeli Kaur ja Margo Klaar Määruse tegemise aeg ja koht 12. oktoober 2021, Tallinn Kohtuasja number 2-21-5178 Kohtuasi X h

§ 663lg 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 10. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb jätta

§ 657

lg 1 p 1 (koosmõjus

§-ga 659) alusel muutmata ning määruskaebus rahuldamata. Maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle muutmiseks. 11. Ringkonnakohus nõustub vaidlustatud määruse põhjendustega ning

§ 654

lg 6 (koosmõjus

§-ga 659) kohaselt ei pea vajalikuks neid täies ulatuses korrata.

§ 659

ja § 651 lg 1 koosmõjust tulenevalt kontrollib ringkonnakohus määruskaebuse põhjal maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Avaldaja vaidlustas maakohtu määruse menetluskulude jaotuse ja suuruse osas (maakohtu määruse resolutsiooni p-d 2–4). Muus osas ei ole maakohtu määrust vaidlustatud ning see on

§ 466lg 3 esimese lause järgi jõustunud.

12. Maakohus jättis menetluskulud õigesti kostja kanda.

§ 168

lg 1 sätestab, et hageja kannab menetluskulud, kui kohus keeldub avaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle.

§ 373lg 3 kohaselt kohaldatakse vastuhagi avaldusele hagiavalduse kohta sätestatut.

Praegusel juhul keeldus maakohus kostja vastuhagi menetlemast, mistõttu tuli lähtuvalt

§ 168lg-st 1 jätta menetluskulud kostja kanda.

13. Kolleegium ei nõustu määruskaebuse väitega, et maakohus ei oleks tohtinud vastuhagi osas hageja seisukohta küsida.

§ 372

lg 3 sätestab, et kohus võib vajaduse korral küsida kostja seisukohta hagi menetlusse võtmise lahendamiseks ja pooled ära kuulata. Kuivõrd seadus lubab kohtul vastaspoole arvamust küsida ning maakohus on antud võimalust kasutanud, pidi hageja kohtunõudele vastama. Maakohus on kindlaks määranud ja välja mõistnud hageja menetluskulud üksnes seoses

1. mai 2021 ja
2. mai 2021 menetlustoimingutega, mis seondusid kohtunõudele vastamisega. Seetõttu on eelnevalt nimetatud menetluskulud hüvitatavad.
3. Määruskaebuse esitaja on palunud hageja menetluskulude suurust vähendada. Kolleegium selgitab, et kohus saab ja peab

§ 175

lg 1 alusel otsustama, kas kantud kulud olid konkreetse menetluse kontekstis põhjendatud ja vajalikud. Kuna menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on

§ 175

lg 1 esimese lause järgi kohtu kaalutlusotsus, mille kohus teeb eelkõige õigusabile kulunud aega ja vaidluse keerukust hinnates, sekkub kõrgema astme kohus sellesse üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsiooni piire (vt nt Riigikohtu üldkogu

1. mai 2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-134-16, p 56). Ilmselgete eksimuste puudumisel jääb kohtulik kontroll menetluskulude hüvitamise otsustele piiratuks.
2. Maakohtu põhjendatuks peetud ajakulu (kokku 2 tundi 20 minutit) on kooskõlas asja mahukuse ja menetlustoimingute sisuga. Maakohus on kostja taotletud lepingulise esindaja kulu vähendanud 2 tunni ja 35 minuti võrra, määrates rahaliselt kindlaks hageja menetluskulud vajalikus ja põhjendatud ulatuses. Maakohus ei ole menetluskulude kindlaksmääramisel ületanud diskretsiooni piire. Maakohtu järeldus hageja vajaliku ja põhjendatud õigusabikulu kohta põhineb hagejale osutatud õigusabiteenuse sisu ja kestuse analüüsil. Ringkonnakohus ei saa ümber hinnata maakohtu poolt põhjendatuks loetud lepingulise esindaja kulusid pelgalt seetõttu, et kostja hinnangul kulus õigusabi osutaval isikul menetlusdokumendi koostamiseks vähem aega, kui maakohus pidas põhjendatuks. Asjaolu, et kostja maakohtu määratud menetluskuludega ei nõustu, ei muuda maakohtu määrust selles osas ebaõigeks.
3. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega seoses lepingulise esindaja tunnitasuga ning ei pea vajalikuks neid korrata vastavalt

§ 654lg-le 6.

3 17. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad sellega seonduvad menetluskulud

§ 171lg 1 alusel kostja kanda.

Eeltoodu puudutab üksnes menetluskulude jaotuse vaidlustamise kulu, kuivõrd

§ 178lg 4 järgi kulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.

18. Kolleegium määrab

§ 174lg 3 järgi kindlaks menetluskulude rahalise suuruse.

1. Ringkonnakohtule esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt osutas lepinguline esindaja hagejale
2. augustil 2021 õigusabi 1 tund (kostja määruskaebusele seisukoha koostamine ja kohtule edastamine). Arvestades kostja määruskaebuse sisu ja mahtu, hageja menetlustoimingute ja -dokumentide väikest mahtu ning asja vähest keerukust on hageja lepingulise esindaja ajakulu põhjendatud osaliselt. Kuna vastus määruskaebusele sisaldab vastuväiteid ka menetluskulude suuruse osas ning menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata, tuleb hageja ringkonnakohtus kantud menetluskulud jätta 40 minuti ulatuses hageja enda kanda. Hageja esindaja teostatud toimingud on ringkonnakohtus põhjendatud ja vajalikud 20 minuti ulatuses.
3. Lisaks õigusabitoimingute vajalikkusele ja põhjendatusele tuleb kohtul

§ 175lg 1 alusel hinnata ka ühe tööühiku, st esindaja tunnitasu põhjendatust.

Tunnitasu põhjendatuse hindamisel tuleb lähtuda mh tsiviilasja keerukusest ja mahukusest, samuti esindaja kvalifikatsioonist. 21. Hageja on taotluses välja toonud, et tema lepingulise esindaja tunnitasu on 192 eurot (koos käibemaksuga). Kolleegium peab määruskaebemenetluse vähest keerukust arvestades hageja esindaja tunnitasu põhjendatuks summas 160 eurot (koos käibemaksuga), mis vastab kohtupraktikas tavapäraselt põhjendatuks peetud tasule. Hageja on

§ 174

lg 10 alusel kinnitanud, et ta ei ole käibemaksukohustuslane ja ei saa tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada. Seega kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele määruskaebemenetluse kulu 53,33 eurot (koos käibemaksuga). Lisaks tuleb

§ 177

lg 4 alusel kostjalt hageja taotlusel tema kasuks välja mõista hüvitatavatelt menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras viivis alates määruse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni. 22.

§ 178

lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

§ 178

lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. (allkirjastatud digitaalselt) 4