Obsah (10)

§ 175§ 162§ 651§ 456§ 657§ 654§ 171§ 174§ 178§ 177

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Gaida Kivinurm, Imbi Sidok-Toomsalu, Indrek Soots Otsuse tegemise aeg ja koht 27.09.2021, Tallinn Kohtuasja number 2-19-169

) § 162 lg 1 alusel. 19. Kostja lepingulise esindaja tunnitasu 204,25 eurot (käibemaksuga) on

§ 175lg 1 mõttes põhjendatud ning ka kooskõlas Riigikohtu praktikaga.

Vaidlus on olnud õiguslikult keerukas ja kostja esindaja on kostja õigusi väga tõhusalt kaitsnud. Antud tsiviilasjas on tulnud analüüsida lisaks tsiviilõiguslikele küsimustele ka mitme erineva haldusmenetlusega seonduvaid asjaolusid, sh käesoleva tsiviilasjaga haakunud haldusasjas nr 3-19-2449 tehtud Tallinna Halduskohtu ja Tallinna Ringkonnakohtu 3 2-19-16923 lahendeid. Samuti on kostja esindaja analüüsinud hageja esitatud mahukaid seisukohti ja tõendeid. Kostja esindaja keskmine tunnihind on seega asja mahtu ja keerukust arvestades põhjendatud.

1. Kohus ei nõustu hageja vastuväidetega menetluskuludele ning ei leia, et kostja kulude nimekirjas on tööd ja toimingud, mis ei ole seotud antud tsiviilasjaga või tööde maht on ülepaisutatud. Kostja on esitanud antud menetluses asjakohased, sisukad ja väga põhjalikud menetlusdokumendid. Lepingulise esindaja eranditult kõik tööd ja tööde tegemiseks kulunud aeg on olnud põhjendatud ja vajalik, arvestades tsiviilasja keerukust ja mahtu. Seega tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista kostja lepingulise esinduse kulud summas 16 666,80 eurot koos käibemaksuga ja viivis menetluskuludelt. Apellatsioonkaebus
2. Hageja esitas 26.03.2021 apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu otsuse menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise osas (s.o resolutsiooni p-d 3-5) ja teha asjas uue otsuse, millega jätta menetluskulud poolte endi kanda. Hageja palub jätta apellatsiooniastme menetluskulud poolte endi kanda.
3. Kohus on jätnud alusetult kohaldamata

§ 162lg 4.

Vaidlusese puudutas kostja põhiülesannete täitmist. Kostja oleks pidanud olema võimeline ennast käesolevas tsiviilasjas ise esindama. Vastuse hagile esitaski kostja jurist, kus sisaldusid ka hagi rahuldamata jätmise aluseks olnud väited. Hilisem lepinguline esindaja midagi uut ei esitanud.

1. Hagejalt väljamõistetud menetluskulud on osaliselt mittevajalikud ja põhjendamatud. Kuna tegemist oli kostja põhiülesandeid puudutava menetlusega, siis ei olnud lepingulise esindaja kaasamine põhjendatud ega vajalik. Asja keerukus ei olnud selline, mis õigustaks kostja poolt advokaadi palkamist ning kulude hüvitamise nõudmist.
2. Kostja poolt näidatud lepingulise esindaja töömahud ei ole vajalikud, põhjendatud ega mõistlikud. Põhjendatud ja vajalikuks tuleb lugeda toiminguid maksimaalselt 20 tunni ulatuses. Kostja lepingulise esindaja tunnihind ei vasta asja keerukusele ja mahule ning on ebamõistlikult suur. Tegemist ei ole väga keeruka või mahuka tsiviilasjaga. Kostja esindaja tunnitasu ei oleks pidanud ületama 150 eurot koos käibemaksuga.
3. Maakohus ei ole kostja esindaja poolt menetluskulude nimekirjas toodud toiminguid ja nende tegemise töömahte sisuliselt hinnanud ega vastanud hageja 23.11.2020 vastuväites toodud seisukohtadele. Vastustaja seisukoht
4. Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
5. Ringkonnakohus kontrollib

§ 651

lg 1 järgi apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Hageja vaidlustab maakohtu otsust menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise osas. Maakohtu otsust ei ole vaidlustatud osas, milles maakohus jättis hagi rahuldamata. Selles osas on maakohtu otsus

§ 456lg 4 teise lause alusel edasi kaebamata jõustunud.

28. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb

§ 657

lg 1 p 2 alusel tühistada osas, millega maakohus mõistis hagejalt kostja kasuks välja menetluskulud 4617 eurot ületavas osas, samuti sellelt viivise väljamõistmise osas. Ringkonnakohus saab teha tühistatud osas uue otsuse, millega jätab kostja menetluskulude kindlaksmääramise avalduse rahuldamata ja menetluskulud hagejalt kostja kasuks välja mõistmata 4617 4 2-19-16923 eurot ületavas osas, samuti jätab ringkonnakohus rahuldatama sellelt viivise väljamõistmise nõude. Ülejäänud osas jääb maakohtu otsus muutmata. Apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt. 29.

§ 654

lg 2² kohaselt esitab ringkonnakohus otsuse resolutsioonis kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse. 30. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohtu otsus põhjendatud osas, milles kohus jättis menetluskulud hageja kanda

§ 162lg 1 alusel, kuivõrd hagi jäi rahuldamata.

Ringkonnakohus ei pea põhjendatuks selles osas maakohtu otsust muuta. Käesoleval juhul on hageja pöördunud tsiviilnõudega kostja vastu (tegemist ei ole haldusvaidlusega, mis seonduks kostja põhiülesannetega) ning hageja hagi on jäetud rahuldamata. Hagejale pidi olema ettenähtav, et hagi rahuldamata jätmisel võivad menetluskulud jääda tema kanda. Kolleegiumi hinnangul ei esine alust

§ 162

lg 4 kohaldamiseks, mille järgi võib kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik.

§ 162

lg 4 kohaldamiseks ei piisa üksnes ebaõiglusest või ebamõistlikkusest, vaid lähtuma peab kõrgendatud standardist, mille järgi peab olema äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik kohtukulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti. Seega on

§ 162

lg 4 kohaldamine õigustatud üksnes erandlikel juhtudel (vt RKTKm nr 3-2-1-142-10, p 10). Kolleegiumi hinnangul ei esine praeguses asjas selliseid erandlikke asjaolusid. Ka hageja ei ole selliste asjaolude esinemist välja toonud. See, et kostja puhul on tegemist haldusorganiga, selliseks asjaoluks ei ole. Lisaks on kostjal õigus kasutada menetluses lepingulist esindajat. Ainuüksi asjaolu, et menetlusosaliseks on kohaliku omavalitsuse üksus, kelle struktuuri koosseisus on kvalifitseeritud juristid, ei anna alust jaotada menetluskulusid erinevalt

§ 162

lg-s 1 sätestatust ning jätta kostja lepingulise esindaja kulud hagejalt välja mõistmata. Kohaliku omavalitsuse üksus kui juriidiline isik võib ajada kohtus asju lepingulise esindaja kaudu ning lepingujärgseks esindajaks kohtus võib muu hulgas olla advokaat. Tegemist ei ole tsiviilasjaga, kus vaidluse vähese keerukuse tõttu oleks lepingulise esindaja kaasamine põhjendamatu (vt RKTKm nr 32-1-177-15, p 14). 31.

§ 175

lg 1 sätestab, et kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine on kohtu kaalutlusotsus, mille kohus teeb eelkõige õigusabile kulunud aja ja keerukuse hindamise osas ning kõrgema astme kohus sekkub kaalutlusotsusse üksnes juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (RKTKm nr 3-2-1-43-10, p 19; 3-2-1-115-14, p 11). Ringkonnakohtu hinnangul saab maakohtule ette heita osalist diskretsioonipiiride ületamist kostja lepingulise esindaja kulude hindamisel.

1. Ringkonnakohus annab esmalt hinnangu kostja lepingulise esindaja tunnitasu määra suurusele, mis on hageja hinnangul ebamõistlikult suur. Ringkonnakohus märgib, et konkreetse toimingu tegemisel kohaldatav põhjendatud tunnitasu suurus sõltub eelkõige asja ja vastava toimingu keerukusest ja mahukusest, samuti esindaja kvalifikatsioonist ja menetluse kestusest ning üldjuhul ei ole põhjendatud ja vajalik tunnitasu, mis ületab oluliselt sarnase õigusteenuse keskmist turuhinda (RKTKm nr 3-2-1-115-14, p 14; nr 217-13164, p 10; nr 3-2-1-115-13, p 25). Ringkonnakohus ei nõustu maakohtuga, et tegemist oli tavapärasest keskmiselt keerukama vaidlusega, millise puhul tuleks lugeda põhjendatuks tunnitasu määra 163,40 eurot ilma käibemaksuta ja 204,25 eurot käibemaksuga. Asjas ei ole olnud vaja süstemaatiliselt tõlgendada erinevate õigusaktide sätteid, kohaldada õiguse või seaduse analoogiat, Euroopa Liidu vms õigust või hinnata 5 2-19-16923 suurt mahtu tõendeid ning puudus vajadus eriteadmiste järele (vt RKTKm nr 3-2-1-11209, p 17). Vaidlus seisnes sisuliselt selles, kas hageja 25.09.2018 tahteavaldus oli kehtiv või oli hageja selle TsÜS § 92 ja/või § 94 alusel tühistanud. Arvestades vaidluse all olnud põhiküsimust ning sellega seoses asja keerukust ja mahukust (sh tõendite mahtu, tunnistajate ja hageja vande all antud ütluste analüüsimist) ja menetluse kestust, leiab ringkonnakohus, et põhjendatud tunnitasu määraks tuleb lugeda 150 eurot ilma käibemaksuta (s.o 180 eurot koos käibemaksuga). Eeltoodud tunnitasu määr vastab ligikaudu sarnase õigusteenuse keskmisele hinnale.
2. Lisaks tunnitasu määrale ei pea ringkonnakohus täies ulatuses põhjendatuks ka kostja lepingulise esindaja toimingute ajakulu. Lepingulise esindaja kaasamine on iseenesest põhjendatud, aga tegemist ei ole kolleegiumi hinnangul sedavõrd keeruka vaidlusega, et lepingulise esindaja kulud taotletud määras oleksid põhjendatud, arvestades seejuures, et kostja juristi poolt koostatud algses vastuses hagiavaldusele on antud juba seisukoht vaidluse põhiküsimuse osas. Arvestades asja olemust ja taotletud hüve väärtust (hagi hind 7000 eurot), peab kolleegiumi hinnangul sellises olukorras kohus andma kriitilise hinnangu sellele, millises määras on põhjendatud ja vajalik hilisemalt kaasatud lepingulise esindaja toimingute ajakulu. Kuna kolleegiumi hinnangul tuleb eeltoodud põhjendustel kostja menetluskulude nimekirjas välja toodud toimingute ajakulu vähendada, siis annab kolleegium kostja lepingulise esindaja toimingutele sisulise hinnangu. 18.11.2020 menetluskulude nimekirja järgi on kostja lepinguline esindaja teinud maakohtu menetluses toiminguid mahus 81,6 tundi. Ringkonnakohus peab toimingud põhjendatuks 25,65 tunni ulatuses ja põhjendab seda alljärgnevalt.
3. Ringkonnakohtu hinnangul saab 24.03.2020-14.04.2020 toimingute ajakulu 14,5 tundi, mis on kulunud lepingulisel esindajal asja materjalidega tutvumise ja menetlusstrateegia kujundamise peale (sh kliendisuhtlus) pidada põhjendatuks osaliselt. Ringkonnakohus ei nõustu hagejaga, et tegemist on põhjendamatute kuludega. Edasises menetluses osalemiseks ja menetlusdokumentide koostamiseks on lepingulisel esindajal vajalik tutvuda asja materjalidega. Kuivõrd lepingulise esindaja esindusõigus algab sellekohase kokkuleppe sõlmimisest kliendiga, siis on asjakohatud ka hageja viited sellele, et kostja lepinguline esindaja on e-toimiku kohaselt asja menetlusse kaasatud alles 14.04.
4. Arvestades hageja ja kostja poolt enne kostja lepingulise esindaja kaasamist esitatud menetlusdokumentide mahtu ja sisu ning asjaolu, et esmases vastuses hagiavaldusele on antud juba seisukoht vaidluse põhiküsimuse osas, saab eeltoodud toimingute põhjendatud ajakuluks kokku pidada 2 tundi (sh kliendisuhtlus).
5. 20.04.2020-24.04.2020 toimingute ajakulu (s.o 24.04.2020 vastuse koostamine kompromissettepanekule ja kliendisuhtlus kokku 10,2 tundi) peab ringkonnakohus põhjendatuks osaliselt. Kuna 04.03.2020 istungil on kohus määranud pooltele tähtaja kompromissi sõlmimiseks ning arvestades 24.04.2020 menetlusdokumendi sisu ja mahtu kompromissi puudutavas osas, peab ringkonnakohus nimetatud dokumendi koostamise (sh kliendisuhtlus) põhjendatud ajakuluks 3 tundi.
6. 14.05.2020-19.05.2020 toimingute ajakulu (s.o 19.05.2020 täiendava seisukoha ja taotluste koostamine ning kliendisuhtlus kokku 22,1 tundi) peab ringkonnakohus põhjendatuks osaliselt. Menetluskulude nimekirja järgi on kostja lepinguline esindaja 14.05.2020 analüüsinud mh uusi materjale, hageja ei pea nimetatud kulu põhjendatuks. Kostja on vastuses apellatsioonkaebusele selgitanud, et see, et menetluskulude nimekirjas viidatud toimingule eelnevalt ei olnud kohtule uusi dokumente esitatud, ei tähenda, et lepinguline esindaja ei pidanuks asjaga seoses analüüsima talle kliendi poolt edastatud täiendavaid materjale. Seega arvestab ringkonnakohus uute materjalide analüüsimise ajakulu 19.05.2020 seisukoha koostamise kulu hulka. Arvestades 19.05.2020 menetlusdokumendi sisu ja mahtu, peab ringkonnakohus nimetatud 6 2-19-16923 dokumendi koostamise põhjendatud kuluks (sh kliendisuhtlus) 7 tundi. See, et kostja taotlus hagi läbivaatamata jätmiseks jäi rahuldamata, ei anna käesoleval juhul alust leida, et tegemist on põhjendamatu kuluga. Menetlusosalistel on õigus enda huvide kaitseks esitada erinevaid taotlusi ja üldjuhul ei anna menetlusosalise taotluse rahuldamata jätmine alust pidada taotluse esitamisega seotud esindaja kulusid ebavajalikeks või põhjendamatuteks. Menetlustoiming ei ole vajalik ja põhjendatud, kui see on ilmselgelt asjakohatu. Ringkonnakohtu hinnangul ei olnud vastava taotluse puhul tegemist ilmselgelt asjakohatu menetlustoiminguga.
7. 25.05.2020-02.06.2020 toimingute ajakulu (s.o 02.06.2020 seisukoha ja küsimuste koostamine tunnistajatele, kliendisuhtlus kokku 9,8 tundi) peab ringkonnakohus põhjendatuks osaliselt. Arvestades 02.06.2020 menetlusdokumentide sisu ja mahtu ning tunnistajatele esitatud küsimuste sisu, peab ringkonnakohus nimetatud dokumentide koostamise põhjendatud kuluks (sh kliendisuhtlus) kokku 3 tundi.
8. 04.06.2020 ja 10.06.2020 toimingute ajakulu (s.o 10.06.2020 seisukoha koostamine hageja poolt esitatud tunnistajate küsimustele kokku 2,1 tundi) peab ringkonnakohus põhjendatuks osaliselt. Arvestades kostja 10.06.2020 ning hageja 02.06.2020 menetlusdokumendi sisu ja mahtu ning tunnistajatele esitatud küsimuste sisu, peab ringkonnakohus vastavate toimingute põhjendatud kuluks kokku 1 tund.
9. 31.08.2020 toimingu (menetlusstrateegia analüüs ja nõupidamine kliendiga seoses tunnistajate ülekuulamisega 2 tundi) ajakulu ei pea ringkonnakohus põhjendatuks, kuivõrd nimetatud ajahetkeks olid pooled tunnistajatele esitatavad küsimused juba koostanud ja kohtule esitanud, kohus oli tunnistajaid kohustavad määrused teinud, kuid tunnistajad ei olnud oma kirjalikke ütlusi kohtule veel esitanud. Seega ei saa nimetatud toiminguid pidada asjakohaseks. Kostja ei ole vastuses apellatsioonkaebusele arusaadavalt põhjendanud nimetatud toimingu vajalikkust.
10. 14.09.2020-02.11.2020 toimingute ajakulu (s.o 02.11.2020 seisukoha koostamine, tunnistajate ja hageja vande all antud ütluste analüüs, suhtlus kliendiga kokku 11,8 tundi) peab ringkonnakohus põhjendatuks osaliselt. Arvestades 02.11.2020 menetlusdokumendi mahtu ja selle sisu osas, mis puudutab tunnistajate ja hageja vande all antud ütluste analüüsi, on nimetatud menetlusdokumendi koostamise põhjendatud ajakuluks (sh kliendisuhtlus) ringkonnakohtu hinnangul 4 tundi.
11. 03.11.2020-18.11.2020 toimingute ajakulu (s.o 18.11.2020 seisukoha ja menetluskulude nimekirja koostamine, kliendisuhtlus kokku 7,2 tundi) peab ringkonnakohus põhjendatuks osaliselt. Arvestades menetlusdokumentide sisu ja mahtu, peab kolleegium seisukoha koostamise põhjendatud kuluks 3 tundi (sh kliendisuhtlus) ja menetluskulude nimekirja koostamise põhjendatud kuluks 0,75 tundi.
12. Ülejäänud toimingute ajakulu kokku mahus 1,9 tundi peab kolleegium põhjendatuks (s.o 29.04.2020, 06.05.2020, 12.05.2020, 08.06.2020, 26.06.2020, 16.07.2020, 23.07.2020 ja 27.07.2020 toimingud). Tegemist on toimikust nähtuvate ja põhjendatud kuludega, kostja lepinguline esindaja on tutvunud erinevate menetlusdokumentidega ja pidanud kirjavahetust kohtuga. 08.06.2020 toiminguga seoses ei nõustu ringkonnakohus hagejaga, et ajakulu haldusasjas nr 3-19-2449 tehtud lahenditega tutvumise peale oleks põhjendamatu. Kostja on kasutanud vastava haldusasja asjaolusid oma menetlusliku positsiooni kujundamiseks (hageja hagi perspektiivituse põhistamiseks), mida ei saa pidada põhjendamatuks.
13. Eeltoodust tulenevalt peab kolleegium kostja lepingulise esindaja kulusid maakohtus põhjendatuks summas 4617 eurot käibemaksuga (25,65 tundi x 180 eurot/tund). Kostja taotlus menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks tuleb seega jätta rahuldamata summas 12 049,80 eurot (16 666,80 – 4617). 7 2-19-16923 Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
14. Tulenevalt

§ 171

lg-st 1 ja § 178 lg-st 4 tuleb ringkonnakohtus kantud kulud jätta hageja kanda, v.a menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulud, mis jäävad kummagi poole enda kanda. 45.

§ 174

lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, milles kulud tekkisid. Kuna maakohus on oma otsuses kostja menetluskulud kindlaks määranud, määrab kolleegium

§ 174lg 3 järgi kindlaks ka kostja apellatsiooniastme menetluskulud.

46. Kostja 03.09.2021 menetluskulude nimekirja kohaselt on kostjale ringkonnakohtu menetluses osutatud õigusabi 11,4 tunni ulatuses, kokku summas 2269,80 eurot (koos käibemaksuga), keskmise tunnitasuga 199,11 eurot (koos käibemaksuga). Kostja lepingulise esindaja kulu ringkonnakohtus koosneb järgmistest toimingutest: ringkonnakohtu 12.04.2021 määrusega tutvumine ning kliendi informeerimine – 0,2 h; apellatsioonkaebuse analüüs ja sellele vastuse koostamine, vastuse kliendiga kooskõlastamine ja kohtule esitamine – 9,9 h; kohtu 02.09.2021 kirjaga tutvumine, edasise tegevuskava planeerimine ja kliendiga kooskõlastamine – 0,3 h; menetluskulude nimekirja koostamine – 1 h. Kostja kinnitas, et ta ei ole käibemaksukohustuslane, mistõttu on käesolev menetluskulude hüvitamise nõue esitatud koos käibemaksuga (

§ 174lg 10).

Kolleegium leiab, et kostja apellatsiooniastme menetluskulude kindlaksmääramise taotlus tuleb rahuldada osaliselt. 47.

§ 178

lg 4 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata. Seega saab hüvitada ainult seonduvalt vaidlusega menetluskulude jaotuse üle tekkinud kulud. Kuna kostja vastus apellatsioonkaebusele sisaldab vastuväiteid ka menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramise vaidlustamisega seoses, siis tuleb apellatsioonkaebusega tutvumise ja sellele vastuse koostamise (sh kliendisuhtlus) menetluskulud jätta 7,9 tunni ulatuses kostja enda kanda. 48. Arvestades teostatud toiminguid, asja keerukust ning menetlusdokumentide mahtu ja sisu, saab kostja lepingulise esindaja ajakulu menetluskulude jaotuse üle peetava vaidlusega seoses pidada

§ 175lg 1 mõttes vajalikuks ja põhjendatuks mahus 2,8 tundi.

Ringkonnakohus peab põhjendatuks 12.04.2021 määrusega ja 02.09.2021 kirjaga tutvumise kulu (sh kliendisuhtlus) kokku 0,3 tundi (0,5 tunni asemel), menetluskulude nimekirja koostamise kulu 0,5 tundi (1 tunni asemel) ja apellatsioonkaebusega tutvumise ja sellele vastuse koostamise kulu (sh kliendisuhtlus) 2 tundi (menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kuluks peab ringkonnakohus 7,9 tundi).

1. Ringkonnakohus on eelnevalt põhjendanud, miks ta peab põhjendatuks kostja lepingulise esindaja tunnitasu määras 180 eurot (koos käibemaksuga) ning leiab, et vastav tunnitasu määr on põhjendatud ka apellatsioonimenetluses.
2. Eeltoodut arvestades on kostjale hüvitatav põhjendatud ja vajalik menetluskulu ringkonnakohtus koos käibemaksuga 182,80 eurot (2,8 h x 180 eurot). Lisaks peab hageja tulenevalt kostja taotlusest tasuma hüvitatavatelt menetluskuludelt

§ 177lg 4 järgi viivist.

Kostja taotlus menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks jääb rahuldamata summas 2087 eurot (2269,80 – 182,80). (allkirjastatud digitaalselt) 8