KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Karina Kukkes Määruse tegemise aeg ja koht 6. oktoober 2021, Võru kohtumaja Tsiviilasja number 2-21-5823 Tsiviilasi A. G. avaldus täitemenetluse lõpetamiseks

) § 157 lg-le 1 ning § 159 lg-le

1. Sama täitedokumendi korduv täitmiseks esitamine ei muuda aegumistähtaega pikemaks kui 10 aastat.
2. Sissenõudja vaidleb avaldusele vastu.

§ 159

lg 1 kohaselt aegumine katkeb ja algab uuesti täitedokumendi täitmiseks esitamisega. Juhul kui sissenõudja esitab võlgniku suhtes täitemenetluse seadustiku (TMS) § 49 lg 2 kohaselt uuesti avalduse täitemenetluse algatamiseks, siis katkeb täitedokumendist tuleneva nõude aegumine alates hetkest, kui sissenõudja esitab täitedokumendi uuesti täitmiseks. Sissenõudja ei ole oma nõudest võlgniku vastu loobunud. Täitedokumendist tuleneb sissenõudja nõue võlgniku vastu on jätkuvalt täitmata. KOHTU SEISUKOHT

1. Avaldaja on esitanud avalduse täitemenetluse lõpetamiseks nõude täitmise aegumise tõttu täiteasjas nr xxx/xxxx/xxxx. Asja materjalidest nähtuvad järgmised asjaolud. Sissenõudja esitas Pärnu Maakohtu
2. aprilli 2009 lahendi tsiviilasjas nr 2-09-6339 esimest korda täitmiseks kohtutäitur Reet Rosenthalile
3. mail 2009 (täiteasi nr 186/2009/2559). Kohtutäitur Reet Rosenthal lõpetas täitemenetluse sissenõudja avalduse alusel
4. veebruaril
5. Samal kuupäeval esitas sissenõudja Pärnu Maakohtu
6. aprilli 2009 lahendi tsiviilasjas nr 2-09-6339 täitmiseks kohtutäitur Oksana Kutšmeile, kes alustas
7. märtsil 2021 täitemenetluse täiteasjas nr xxx/xxxx/xxxx. Avaldaja esitas kohtutäitur Oksana Kutšmeile avalduse täitemenetluse lõpetamiseks nõude täitmise aegumise tõttu. Kuivõrd sissenõudja vaidles täitemenetluse lõpetamisele vastu, siis kohtutäitur täitemenetlust ei lõpetanud.
8. TMS § 2231 lg 1 esimese lause kohaselt võib võlgnik esitada kohtule avalduse täitemenetluse lõpetamiseks nõude täitmise aegumise tõttu, kui jõustunud kohtulahendist või muust täitedokumendist tuleneva nõude esimest korda täitmiseks esitamisest on möödunud

§-s 157 sätestatud tähtaeg. Kehtiv

157 lg 1 näeb ette, et jõustunud kohtulahendiga tunnustatud nõude või muust täitedokumendist tuleneva nõude täitmise aegumistähtaeg on 10 aastat. Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse (VÕSRS) § 9 lg 4 järgi kohaldatakse

§ 157lg-s 1 aegumise kohta sätestatut ka enne 5.

aprilli 2011 tekkinud aegumata nõuetele. Kui enne 5. aprilli 2011 kehtinud

§ 157

lg 1 kohane aegumistähtaeg lõpeks varem kui eelmises lauses nimetatud tähtaeg, siis kohaldatakse aegumisele enne 5. aprilli 2011 kehtinud

§ 157lg-t 1.

Enne 5. aprilli 2011 kehtinud

§ 157

lg 1 järgi oli aegumistähtaeg 30 aastat.

§ 157

lg 2 kohaselt algab

§ 157

lg-s 1 nimetatud nõude täitmise aegumistähtaeg kohtulahendi jõustumisest või muu täitedokumendi väljaandmisest, kuid mitte enne nõude sissenõutavaks muutumist. Riigikohus on

§ 157lg-d 1 ja 2 koostoimes VÕSRS § 9 lg-ga 4 tõlgendades leidnud, et enne 1.

märtsi 2011 tekkinud aegumata nõuetele hakkas

1. märtsil 2011 kulgema 10 aasta pikkune aegumistähtaeg, mille jooksul on võlausaldajal võimalik teostada täitedokumendist tulenevaid õigusi (vt nt Riigikohtu
2. detsembri 2013 otsus kohtuasjas nr 3-2-1-141-13, p 22). Eelviidatud Riigikohtu lahendite tegemise ajal sidus VÕSRS § 9 lg 4 aegumise ümberarvutamise algusaja kuupäevaga
3. märts 2011, alates
4. märtsist 2016 jõustunud muudatusest on vastav kuupäev
5. aprill
6. 2 Pärnu Maakohtu
7. aprilli 2009 lahendist tsiviilasjas nr 2-09-6339 tulenevad nõuded ei olnud
8. märtsil 2011 aegunud ning nendele hakkas alates
9. märtsist 2011 kulgema

§ 157lg 1 kohane 10-aastane aegumistähtaeg.

Lähtudes VÕSRS

1. märtsi 2016 redaktsioonist on aegumise ümberarvutamise algusasja kuupäev
2. aprill 2011, st nõude täitmine sai aeguda kõige varem alates
3. aprillist
5. Praegusel juhul on vaidlus selles, kas täitedokumendist tuleneva nõude täitmise aegumine katkes ja algas uuesti siis, kui sissenõudja esitas sama täitedokumendi alusel uue täitmisavalduse. Nimelt sätestab

§ 159

lg 1, et jõustunud kohtulahendiga tunnustatud nõude või muust täitedokumendist tuleneva nõude täitmise aegumine katkeb ja algab uuesti täitedokumendi esimest korda täitmiseks esitamisega. Tegemist on aga seadusemuudatusega, mis hakkas kehtima alates 1. aprillist 2021. Kohtu hinnangul ei ole sellel aga tagasiulatuvat mõju. Nimetatud seadusemuudatus tehti

-is täitemenetluse seadustiku ja teiste seaduste muutmise seadusega (RT I, 22.03.2021, 1). Seaduse eelnõu seletuskirja kohaselt võimaldas sätte varemkehtinud sõnastus (enne 1. aprilli 2021 kehtinud redaktsioon) praktikas luua sellise olukorra, kus täitemenetlus lõpetatakse TMS § 48 lg 1 p-i 1 kohaselt sissenõudja avalduse alusel ning algatatakse uuesti sama täitedokumendi korduvalt täitmisele esitamisel. Seletuskirjas on selgitatud, et selline tõlgendus ei ole seaduse eesmärgiga kooskõlas ega vasta ka kehtivale kohtupraktikale. Riigikohus on selgitanud, et

§ 159

lg 2 kohaselt ei loeta aegumist katkenuks muuhulgas juhul, kui täitemenetlus lõpetatakse TMS § 48 lg 1 kohaselt sissenõudja avalduse alusel (täitedokument võetakse tagasi). Aegumist arvestatakse sel juhul täitedokumendist tuleneva nõude sissenõutavaks muutumise ajast. Nii välditakse korduva täitemenetluse algatamisega aegumise ebamõistlikult pikaks venitamist. Seega olukorras, kui täitemenetlus on sissenõudja avalduse alusel lõpetatud ja sama täitedokument esitatakse uuesti täitmiseks, langeb vahepealne aegumise katkemine (tagasiulatuvalt) ära ja uue avalduse esitamine peab mahtuma aegumistähtaja sisse, mille arvestamine algab nõude sissenõutavaks muutumisest. Kehtiv regulatsioon küll võimaldab täitmise aegumist pikendada, kuid mitte lõpmatuseni. Eelnõu eesmärk on ka selline võimalus kaotada ja välistada olukord, kus sama täitedokumendi korduva täitmiseks esitamisega oleks kunstlikult võimalik aegumistähtaega pikendada rohkem kui 10 aastat. Seadusega ei tohiks luua olukorda, kus üks pool saab menetlustoimingutega mõjutada aegumistähtaja pikkust (vt ka Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 16. detsembri 2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-141-13, p 29). 6. Kohtutäitur Reet Rosenthal lõpetas täitemenetluse sissenõudja avalduse alusel 26. veebruaril 2021 ning samal kuupäeval esitas sissenõudja uue täitmisavalduse kohtutäitur Oksana Kutšmeile. Eelnevat arvestades tuleb kohtu hinnangul lähtuda seal ajal (26. veebruaril 2021) kehtinud

§ 159

lg-st 1, mille kohaselt aegumine katkeb ja algab uuesti täitedokumendi täitmiseks esitamisega.

1. Praegusel juhul esitas sissenõudja uue täitmisavalduse samal päeval (
2. veebruaril 2021) pärast sama täitedokumendi alusel täitemenetluse lõpetamist täiteasjas nr 186/2009/
3. Sissenõudja on seisukohal, et sellisel juhul algab 10-aastane aegumistähtaeg uuesti (seega täitedokumendist tulenev nõue aeguks
4. veebruaril 2031). Kohus on seisukohal, et arvestades viidatud Riigikohtu praktikat ning

§ 159eesmärki ei ole sissenõudja tõlgendus seaduse mõttega kooskõlas.

Kui sissenõudja esitas

1. veebruaril 2021 kohtutäitur Reet Rosenthalile avalduse täitemenetluse lõpetamiseks ning samal kuupäeval esitas teisele kohtutäiturile uue täitmisavalduse sama täitedokumendi täitmiseks, oli tema eesmärgiks jätkata juba toimunud täitemenetlust. Ka kohtule esitatud menetlusdokumendis on sissenõudja kinnitanud, et ta ei ole oma nõudest võlgniku vastu loobunud, nõue on jätkuvalt täitmata ning sissenõudja soovib nõude täitmist. Kohtu hinnangul nähtub sissenõudja 3 tegevusest, et tal ei olnud sisulist soovi täitemenetlust lõpetada, vaid tema sooviks oli pikendada aegumistähtaega.
2. TsMS § 159 lg-ga 1 välditakse korduva täitemenetluse algatamisega aegumise ebamõistlikult pikaks venitamist (Riigikohtu
3. detsembri 2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-141-13, p 29). Eelnevat arvestades on kohus seisukohal, et 10-aastane aegumistähtaeg ei katkenud ega alanud uuesti veebruaris
4. Kuna jõustunud kohtuotsusega tunnustatud nõudele kohaldub 10-aastane aegumistähtaega alates
5. aprillist 2011 (

§ 157lg 1), aegus vaidlusalune nõue igal juhul 5.

aprillil

2. Kohus ei nõustu sissenõudjaga selles, et Riigikohtu
3. detsembri 2018 otsus tsiviilasjas nr 2-15-16664 toetab tõlgendust, et aegumine algas
4. veebruarist 2021 uuesti otsast peale. Viidatud lahendi p-s 21 on Riigikohus leidnud, et kehtiv õigus ei piira sissenõudja võimalust esitada TMS § 48 lg 1 p 1 kohaselt avaldus käimasoleva täitemenetluse lõpetamiseks ning pöörduda seejärel TMS § 49 lg 2 alusel uuesti kohtutäituri poole täitedokumendist tuleneva nõude täitmiseks. Riigikohus selgitas, et järgnevas täitemenetluses on sissenõudjal võimalik esitada uuesti TMS § 14 lg 2 alusel võlgniku ühisvara jagamise nõue ühe aasta jooksul alates ajast, mil täitemenetlus võlgniku lahusvara arvel ebaõnnestus. Seega oli viidatud lahendis küsimus selles, kas täitemenetluse ebaõnnestumise korral on võimalik algatada uus täitemenetlus. Aegumise kontekstis selgitas Riigikohus üksnes, et kui sissenõudja pöördub uuesti kohtutäituri poole täitedokumendist tuleneva nõude täitmiseks enam kui kümme aastat pärast täitedokumendi jõustumist, on täitmine selleks ajaks aegunud vaatamata vahepealsele täitemenetluse toimumisele ja täitmisavalduse tagasivõtmisele (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu
5. septembri 2021 määrus tsiviilasjas nr 2-21-6936).
6. Eelneva tõttu on kohus seisukohal, et täitedokumendist tuleneva nõude täitmine on aegunud. Täitedokumendist tulenevate nõuete sissenõudmiseks läbiviidav täitemenetlus täiteasjas nr xxx/xxxx/xxxx tuleb TMS § 2231 lg 1 alusel täitedokumendist tulenevate nõuete täitmise osas lõpetada. Kohus selgitab, et täitemenetluse lõpetamiseks tuleb avaldajal pöörduda jõustunud määrusega kohtutäituri poole. Avalduse rahuldamine ei vabasta võlgnikku TMS § 2231 lg 6 järgi täitekulude kandmisest.
7. TsMS § 172 lg 1 esimese lause kohaselt kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Siinkohal nõustub kohus sissenõudjaga selles, et täitemenetluse lõpetamine nõude täitmise aegumise tõttu on avaldaja (võlgniku) huvides, kuivõrd võlgnik vabaneb sellega täitemenetluse aluseks oleva kohustuse täitmisest. Seega jätab kohus menetluskulud TsMS § 172 lg 1 esimese lause alusel avaldaja kanda. Sissenõudja on kinnitanud, et tal puuduvad menetluskulud. Eelneva tõttu tuleb määrata, et hüvitatavad menetluskulud puuduvad.
8. TsMS § 660 lg 1 võimaldab esitada maakohtu määruse peale määruskaebuse ringkonnakohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. TMS § 2231 lg 4 sätestab, et määruse peale, millega kohus lahendab avalduse täitemenetluse lõpetamiseks nõude täitmise aegumise tõttu, võivad määruskaebuse esitada avaldaja ja sissenõudja. Eelneva tõttu on määrus edasikaevatav. /allkirjastatud digitaalselt/ Karina Kukkes kohtunik 4