Obsah (5)

§ 210§ 14§ 37§ 211§ 34

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Gaida Kivinurm, Imbi Sidok-Toomsalu, Indrek Soots Otsuse tegemise aeg ja koht 27.09.2021, Tallinn Kohtuasja number 2-19-953

), sest nimetatud korteriomand osteti ja kanti kinnistusraamatusse 09.10.2006 (vt hetkel kehtiv

§ 210

lg 2).

§ 14

lg 1 (01.01.1995) sätestas, et abielu kestel abikaasade omandatud vara on abikaasade ühisvara ning sama seaduse § 15 lg 1 järgi on abikaasa lahusvara tema omandis enne abiellumist olnud vara, samuti tema poolt abielu kestel kinke või pärimise teel omandatud vara ning vara, mille see abikaasa on omandanud pärast abielusuhete lõppemist.

1. XXX korteriomandi müügileping ja asjaõigusleping (tl 65-67) tõendab, et Vasalemma vald sõlmis hagejaga nimetatud lepingu 09.06.2006 ning kinnistusraamatusse tehti kanne nimetatud lepingu alusel 09.10.2006 (tl 4). Korteriomand on poolte ühisvara, sest: 1) korteriomand osteti (erastati) poolte abielu ajal (abielu lahutati alles
2. aastal); 2) ükski hageja poolt esitatud tõend ei tõenda veenvalt hageja väidet, et poolte abielusuhted olid korteriomandi ostmise (erastamise) ja kinnistusraamatusse kandmise ajaks lõppenud; 3) hageja ei ole esile toonud asjaolusid millisel alusel kasutasid abikaasad korteriomandit enne erastamist.
3. Poolte abielusuhete kestmist
4. aastal kinnitavad ka kostja e-kiri kohtule poolte abielulahutuse kohtuasjas (tl 50), milles kostja veel
5. aastal avaldas, et abielu lahutamise hagi esitamine abikaasa poolt on talle üllatus ning et ta soovib hagejaga abielu säilitada, samuti kostja poolt esitatud tõend, et ta asus Inglismaal tööle 05.12.2006 (tl 62) ning kaudselt ka kostja poolt esitatud testament, millega hageja pärandas oma vara kostja tütrele 18.11.2009 (tl 61). Hageja väited muu kinnisvara müügist kostja poolt ega ka selle kohta esitatud kinnistusraamatu väljavõtted ei muuda kohtu seisukohta. Eeltoodust tulenevalt jättis kohus hageja hagi rahuldamata.
6. Kuna korteriomand on poolte ühisvara, siis tuleb tulenevalt kostja esitatud vastuhagile poolte ühisvara jagada (kehtiva

§ 37lg 3, asjaõigusseadus § 77 lg 2).

Hageja ei ole esitanud vastuväiteid kostja vastuhagis esitatud ettepanekule ühisvara jagamise viisi suhtes, vaid taotles ka ise esialgselt esitatud hagis, et korteriomand jäetaks temale. Seega on põhjendatud jagada poolte ühisvara viisil nagu on ettepaneku teinud vastuhagis kostja. Pooled ei vaidle selle üle, et vaidlusaluse korteriomandi turuväärtuseks on 10 000 eurot. Seega tuleb poolte ühisvara jagada nii, et vaidlusalune korteriomand tuleb jätta hagejale ja viimaselt välja mõista kostja kasuks hüvitis omandi kaotamise eest 5000 eurot.

1. Hageja nõude osas lõpetada poolte varaühisus, tuleb menetlus lõpetada, sest hageja loobus nimetatud nõudest kostja vastu. Apellatsioonkaebus
2. Hageja esitas 15.02.2021 apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha asjas uue otsuse, millega hagi rahuldada ja tunnustada hageja ainuomandiõigust XXX kinnisasjale, kohustada kostjat andma vajaminev nõusolek ning asendada vastav tahteavaldus kohtuotsusega ning jätta menetluskulud poolte endi kanda.
3. Maakohus jättis hageja hagi põhjendamatult rahuldamata. Hageja on tõendanud, et enne korteri ostutehingu kuupäeva olid abielulised suhted lõppenud ja korteri ostis hageja pangalt laenatud rahaga, mille ta tagastas ainuisikuliselt.
4. Kohus ei arvestanud maakohtu 28.03.2018 otsusega tsiviilasjas nr 2-17-18500, milles kohus tuvastas, et poolte kirjalikest seisukohtadest nähtuvalt on abielulised suhted lõppenud aastal
5. Maakohtul puudus põhjendatud alus arvestada tsiviilasjas nr 217-18500 kostja poolt esitatud e-kirjaga. Maakohtul ei olnud alust tuvastada abielusuhete olemasolu pelgalt selle pinnalt, et hageja on teinud kostja tütre kasuks 3 2-19-9531 testamendi. Hageja tegi testamendi, sest tal ei olnud endal lapsi ega ka muid sõprututtavaid, kellele surres oma korterit jätta ning kostja tütar tundus toona ainuke loogiline valik. Hageja on selle testamendi juba ammu ära tühistanud.
6. Jääb arusaamatuks, mille alusel maakohus leidis, et pooled olid korterit ka enne erastamist kasutanud. Hageja kinnitas maakohtule, et ta ei ole korterit erastanud, vaid ta ostis selle korteri Vasalemma vallalt tavalise müügilepingu alusel ja üksinda võetud pangalt laenatud raha eest ning enne seda ostutehingut tal selle korteri valdust ei olnud.
7. Hageja avaldas 25.08.2020 istungil, et hagejal ei ole võimalik maksta kostjale 5000 eurot. Seega oleks maakohus pidanud jätma vastuhagi rahuldamata või andma kostjale võimaluse esitada mõni muu alternatiivne nõue. Ebaõige on maakohtu seisukoht, et hageja ei ole esitanud vastuväiteid ühisvara jagamise viisi suhtes. Vastustaja seisukoht
8. Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
9. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 3 alusel tühistada ja saata asi maakohtule uuesti läbivaatamiseks eelmenetluse staadiumis. Apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt.
10. Vastavalt TsMS § 392 lg-le 1, § 351 lg-tele 1 ja 2 on kohtul ulatuslik selgitamiskohustus. TsMS § 393 lg 1 p-de 1 ja 3 järgi on hagimenetluses kohtu selgitamiskohustuse lähtepunktiks hageja esitatud nõuded ehk hagi ese. Seega on kohtu selgitamiskohustuse täitmisega seotud esmane ülesanne teha kindlaks, mida hageja soovib hagiga saavutada.
11. Maakohus ei viinud läbi kohast eelmenetlust, sh ei selgitanud välja hageja nõudeid ega kõiki neid asjaolusid, mis tuleb tuvastada nõude rahuldamise eeldustena.
12. Maakohus rikkus selgitamiskohustust kui ei selgitanud eelmenetluses välja milliseid asjaolusid peab hageja hagi alusena tõendama ega juhtinud hageja tähelepanu vajadusele esitada asjaolud täielikult. Kohus peab menetlust juhtides tagama menetlusosalise asjas tähtsust omavate asjaolude väljaselgitamise võimaluse.
13. Vaidlustamata asjaoludel sõlmiti poolte abielu 06.10.1995 ja see lõppes lahutusega 02.06.
14. Vaidlusaluse korteriomandi omandas hageja 09.10.
16. Maakohus leidis õigesti, et selleks, et tuvastada kas vaidlusalune korteriomand on poolte ühisvara või hageja lahusvara, tuleb lähtuda vara omandamise ajal kehtinud seadusest, s.o enne 01.07.2010 kehtinud perekonnaseadusest (

1995). 24. Kehtiva perekonnaseaduse (

) § 210 lg 2 esimese lause järgi kohaldub enne 01.07.2010 omandatud ühisvara koosseisu määramisele

1995, pärast seda omandatud ühisvara koosseisu määramisele aga

(

§ 210lg 1).

25.

1995 § 14 lg 1 sätestas, et abielu kestel abikaasade omandatud vara on abikaasade ühisvara ning sama seaduse § 15 lg 1 järgi on abikaasa lahusvara tema omandis enne abiellumist olnud vara, samuti tema poolt abielu kestel kinke või pärimise teel omandatud vara ning vara, mille see abikaasa on omandanud pärast abielusuhete lõppemist.

1. Hageja tugines hagi alusena sellele, et ta omandas korteriomandi peale abieluliste suhete lõppemist. Hageja väidetel olid abielusuhted lõppenud 01.01.
2. Kostja väidetel kestsid abielusuhted kuni abielu lahutamiseni. Seega on asjas olulise tähtsusega abielusuhete lõppemise aja tuvastamine, mida maakohus ei ole teinud.
3. Maakohus selgitas hagejale üksnes seda, et tal tuleks esitada erastamisleping või ostumüügileping Vasalemma vallaga, kust nähtuks, kuidas ja millal toimus korteriomandi 4 2-19-9531 ostmine. Kostjale selgitas maakohus, et ta peab tõendama, et abielulised suhted kestsid kuni
4. aastani (tl 58 pöördel). Maakohus ei selgitanud, et eelkõige peab hageja tõendama hagi aluseks olevat asjaolu, et korteriomandi ostmise ajal olid abielusuhted lõppenud, samuti ka seda, et abielulahutuse kohtuotsuses tuvastatud asjaolud ei ole siduvad käesolevas asjas. TsMS § 457 lg 1 kohaselt on samadele menetlusosalistele siduv üksnes otsuse resolutsioon. Teises tsiviilasjas tehtud lahendi põhjendavas osas võetud seisukohad ei ole järgneva tsiviilasja lahendamisel siduvad viidatud sätte tähenduses (vt RKTKo tsiviilasjas nr 2-18-15197, p 13 ja RKTKm tsiviilasjas nr 2-1711697, p 13).
5. Samuti pidi maakohus nõude täpsustamisel hagejale selgitama, et kui hageja ei suuda tõendada, et korteriomandi ostmise ajaks olid abielusuhted lõppenud, on kohane nõue ühisvara jagamine. Sellise nõude hageja ka esialgselt esitas, mille ta kohtu soovitusel muutis korteriomandi lahusvaraks tunnistamise nõudeks. Samas võib hageja need nõuded esitada ka alternatiivselt ning hagejal puudus vajadus esialgsest nõudest loobumiseks. Seetõttu oli maakohtu poolt hageja ühisvara jagamise nõudest loobumise vastuvõtmine ennatlik olukorras, kust kostja esitas ühisvara jagamiseks vastuhagi ja välja tuli selgitada ka kostja seisukoht korteriomandi jagamise osas juhuks, kui kohus tunnistab korteriomandi ühisvaraks.
6. Maakohus tugines ebaõigesti asjaolule, et hageja ei ole esitanud kohtule vastuväiteid kostja vastuhagis esitatud ettepanekule ühisvara jagamise viisi suhtes, vaid taotles ka ise esialgselt esitatud hagis, et korteriomand jäetaks temale. Hageja taotles korteri jätmist temale üksnes sellisel juhul, kui kohus tuvastab, et korter on omandatud hageja lahusvara arvel ja hageja ei pea kostjale hüvitist maksma. Hageja avaldas kohtule selgelt, et ta on pensionär ja tal ei ole võimalik maksta kostjale välja 5000 eurot, tal ei ole selleks võimalusi ja ta ka ei taha seda teha ( tl 59).
7. Riigikohus on juhtinud tähelepanu sellele, et põhimõtteliselt ei ole õige jätta ühis- või kaasomandis olevat kinnisasja ühe ühis- või kaasomaniku ainuomandisse suurema hüvitise maksmise vastu, kui viimane on valmis ja võimeline maksma (vt RKTKo 2-1418828, p 14.2 ja selles viidatud lahendid).
8. Maakohus ei ole välja selgitanud, millised on hageja varalised võimalused hüvitist maksta ega ole pooltega arutanud teisi võimalusi ühisvara jagamiseks.
9. Ühisvara jagamise nõude aluseks on

§ 37lg 1.

Kuna ühisvara jagamise hagi esitati pärast

-i jõustumist 01.07.2010, kohaldub ka enne seda kuupäeva soetatud ühisvara jagamisele

§ 211

lg 1 järgi

. Ühisvara jagamisele kohalduvad kaasomandis oleva asja jagamise sätted kaasomandi lõpetamisel (

§ 37lg 3, asjaõigusseaduse (AÕS) § 70 lg 6, § 77 lg-d 1 ja 2).

Ühisvara jagatakse

§ 37lg 3 järgi abikaasade vahel võrdsetes osades, kui ei ole kokku lepitud teisiti.

Seega peaks hageja, juhul kui korteriomand jääb talle, hüvitama kostjale poole selle väärtusest. See reegel ei ole aga absoluutne.

§ 34

võimaldab võrdsuse põhimõtet õiglusest lähtudes korrigeerida.

§ 34

lg 2 järgi kui abikaasa kasutab oma lahusvara ühisvara huvides, võib ta nõuda, et selle väärtus hüvitatakse ühisvara arvel. Hageja tugines hagis ka asjaolule, et korteriomand omandati hageja lahusvara arvel, mistõttu tuleb ühisvara jagamisel kalduda kõrvale abikaasade osade võrdsusest. Hageja tõi esile, et ostis korteri pangalaenuga, mille üksinda peale abielusuhete lõppemist tagasi maksis. Ka need asjaolud on maakohtu poolt välja selgitamata. 33. Riigikohus on leidnud, et

§ 210

lg 2 järgi saab ühisvara ka

-i järgi jagades arvestada

1995 järgi abikaasade osade võrdsusest kõrvalekaldumise aluseid, kui ese omandati ja kõrvalekaldumise alus tekkis enne 01.07.2010 (vt RKTKo tsiviilasjas nr 214-18828 p 28.1). 5 2-19-9531

1. Puuduliku eelmenetluse tõttu ei ole võimalik ringkonnakohtul asja sisuliselt ise lahendada ning maakohtul tuleb läbi viia kohane eelmenetlus.
2. Asja uuel läbivaatamisel peab maakohus selgitama pooltele, millised asjaolud vajavad tõendamist ja kuidas jaotub tõendamiskoormis poolte vahel. Juhul kui selgub, et asja õigeks lahendamiseks vajalikud asjaolud ja tõendid on esitamata, peab maakohus võimaldama pooltel neid asjaolusid ja tõendeid esitada.
3. Kuna asja uuesti läbivaatavale maakohtule ei ole siduvad ringkonnakohtu seisukohad tõendite hindamisel ja asjaolude tuvastamisel (vt RKTKo tsiviilasjas nr 2-16-19599, p 11 kolmas lõik, ja seal viidatud otsus nr 3‑2‑1‑143‑16, p 30 teine lõik), siis ei ole otstarbekas käsitleda kaebuse sisulisi väiteid.
4. Menetluskulude jaotus jääb TsMS § 173 lg 3 teise lause alusel maakohtu otsustada. (allkirjastatud digitaalselt) 6