Obsah (10)

§ 163§ 657§ 651§ 456§ 654§ 231§ 173§ 171§ 174§ 177

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Gaida Kivinurm, Imbi Sidok-Toomsalu, Indrek Soots Otsuse tegemise aeg ja koht 27.09.2021, Tallinn Kohtuasja number 2-20-978

) § 163 lg 1). Apellatsioonkaebus

1. Kostja esitas 01.04.2021 apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha asjas uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata. Alternatiivselt eeltoodule palus kostja rahuldada hagiavalduse osaliselt ning mõista kostjalt hageja kasuks välja elatise 28,82 eurot kuni hageja gümnaasiumi lõpetamiseni, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni (kostja jäi selles osas maakohtu menetluses esitatud põhjenduste juurde). Kostja palus jätta menetluskulud hageja kanda.
2. Kaevatav otsus on üllatuslik ja olulises ulatuses põhjendamata, kuivõrd hageja ei ole oma elatisnõuet tõendanud. Hageja ei ole tõendanud, millest koosnevad tema kulutused toidule, sidekulu, kulutused tervishoiule, hügieenitarvete ja koolikohustuse kulud ning millest koosnevad hageja vältimatud püsikulutused, sh millal ja kui palju on hageja tasunud autokooli eest ning kui tihti kasutab hageja abiõpetaja teenust.
3. Kuivõrd hageja näol on tegemist täisealise isikuga, kes saaks endale ise sissetulekut hankida, tuleb käesoleva tsiviilvaidluse lahendamisel lähtuda PKS § 99 lg-st 1, mille järgi määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Arvestades, et hageja ei ole tõendanud oma igakuiseid sissetulekuid ega ka väljaminekuid, on maakohus kaevatava otsusega õigusvastaselt rahuldanud hageja nõude osaliselt.
4. Kohus on ebaõigesti jätnud menetluskulud poolte endi kanda. Arvestades, et hageja ei ole oma igakuiseid vajadusi, sissetulekuid ja väljaminekuid põhjendanud ega tõendanud ning hageja on keeldunud kostja poolt pakutud kompromissettepanekust, tuleb kõik kostja menetluskulud jätta hageja kanda (

§ 163lg 2).

Vastustaja seisukoht

1. Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
2. Ringkonnakohus jätab kaevatava otsus

§ 657lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja apellatsioonkaebuse rahuldamata.

28. Ringkonnakohus kontrollib

§ 651lg 1 kohaselt maakohtu otsust üksnes osas, mille peale on kaevatud.

Maakohtu otsuse vaidlustas kostja hagi rahuldamise ja menetluskulud jaotuse osas. Seega osas, milles hagi jäi rahuldamata, on maakohtu otsus

§ 456lg 4 teise lause kohaselt edasikaebamata jõustunud.

1. Kostja märgib kaebuses, et kaevatav otsus on üllatuslik, kuid ei ole apellatsioonkaebuses välja toonud, milles tema hinnangul otsuse üllatuslikkus seisneb. Riigikohtu praktika kohaselt tähendab üllatava lahendi tegemise keeld seda, et kohus ei tohi rajada otsust asjaoludele, mille kohta ei ole menetlusosalisel võimalust seisukohta avaldada. Üllatamine saab olla alama astme kohtu lahendi tühistamise aluseks juhul, kui 4 2-20-9785 menetlusosaline oleks käitunud teisiti, kui ta oleks vaidlusalusele asjaolule tuginemisest teadnud ja kui tema menetluslik käitumine oleks toonud kaasa või võinud kaasa tuua asja teistsuguse lahendamise (vt RKTKo nr 2-18-10073, p 17). Kostja ei ole apellatsioonkaebuses välja toonud ühtegi asjaolu, mille kohta tal ei olnud võimalik seisukohta avaldada, kuid millele kohus otsuse rajas. Üllatuslik ei saa olla see, et kohus võib hagi osaliselt rahuldada.
2. Ringkonnakohtu hinnangul ei rikkunud maakohus otsuse tegemisel menetlusõiguse norme ja kohaldas materiaalõiguse norme õigesti. Maakohus on oma seisukohti piisavas ulatuses põhjendanud. Kolleegium nõustub esimese astme kohtu põhjendustega ja

§ 654lg-st 6 tulenevalt neid ei korda.

1. Hageja on õigustatud kostjalt elatist nõudma PKS § 97 p 2 alusel, mille kohaselt on ülalpidamist õigustatud saama laps, kes täisealisena omandab põhi-, kesk- või kõrgharidust või õpib kutseõppe tasemeõppes, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni. Seega ei pidanud hageja oma abi vajadust eraldi esile tooma ja tõendama. Hageja õppis hagiavalduse esitamise ajal XXX X klassis ning on kohtumenetluses avaldanud, et tal puuduvad sissetulekud. Maakohus on põhjendatult leidnud, et õppetöö tõttu ei saa eeldada, et hageja hangiks endale eluks vajalikud vahendid ise.
2. Õige on kostja väide, et antud juhul tuleb elatise suuruse määramisel lähtuda PKS § 99 lg-st 1, mille järgi määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Maakohus ongi seda teinud.
3. Alusetu on kostja etteheide, et maakohtu otsus on olulises ulatuses põhjendamata, kuivõrd hageja ei ole oma elatisnõuet tõendanud. Maakohus ei arvestanud elatise suuruse määramisel kuludega, mille kohta hageja tõendit ei esitanud ja mida kohus ei lugenud ka üldteadaolevaks asjaoluks. Nii jättis maakohus kulude hulgast välja eluasemekulud (küte, vesi, elekter, teleteenused), hageja mobiilse interneti ja telefoni kulu, aga samuti muud püsikulud (kosmeetik, juuksur, abiõpetaja, autokool), mille kohta hageja tõendeid ei esitanud. 34.

§ 231lg 1 alusel ei ole vaja tõendada asjaolu, mida kohus loeb üldtuntuks.

Üldtuntuks võib kohus lugeda asjaolu, mille kohta saab usaldusväärset teavet menetlusvälistest allikatest. Ringkonnakohtu hinnangul luges maakohus põhjendatult üldtuntuks, et iga inimene vajab süüa ning peab tegema mingil määral kulutusi tervisele ja hügieenile, aga samuti seda, et kooliskäimisega kaasnevad õpilasele ka teatud kulud. 35. Maakohus pidas eluliselt usutavaks ja vajalikuks toidukulu 125 euro ulatuses, tervishoiu ja hügieenitarvete kulu 30 euro ulatuses, koolikulu (õpikud, töövihikud, muud koolitarbed, klassi üritused) 15 euro ulatuses. Kostja ei ole vastu vaielnud nendele kululiikidele ega väitnud, et hagejal ei oleks vaja süüa ega oma tervise eest hoolt kanda või et kooliga ei kaasneks üldse mingeid kulutusi. Apellatsioonkaebuses ei ole kostja kahtluse alla seadnud ka nende kulude maakohtu poolt aktsepteeritud suurust. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 36.

§ 173

lg 1 kohaselt määrab kohus asjas tehtavas lõpplahendis kindlaks menetluskulude jaotuse. Maakohus jättis menetluskulud hagi osalise rahuldamise tõttu

§ 163lg 1 alusel poolte endi kanda.

Ringkonnakohtul pole alust otsust selles osas muuta. 37. Kostja leiab kaebuses, et kuna hageja on keeldunud kostja poolt pakutud kompromissettepanekust, tuleb kõik kostja menetluskulud jätta

§ 163lg 2 alusel hageja kanda.

Ringkonnakonnakohtu hinnangul

§ 163lg 2 kohaldamiseks alus puudub.

Nimetatud sätte kohaselt, kui hagi rahuldatakse osaliselt ja sellesarnases ulatuses, nagu on kohtumenetluses kompromissina pakkunud üks pool, võib kohus jätta 5 2-20-9785 menetluskulud tervikuna või suuremas osas poole kanda, kes kompromissiga ei nõustunud. Asja materjalist nähtub, et kostja pakkus hagejale menetluse kestel kompromissina elatist 100 eurot kuus. Hageja oli nõus 150 euroga kuus. Seega ei ole kostja poolt pakutud summa ligilähedane kohtu poolt välja mõistetud summale 144 eurot. Sellele summale on ligilähedane pigem hageja poolt pakutud kui kostja poolt pakutud summa. 38. Tulenevalt menetluskulude jaotusest puudub vajadus maakohtu menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks 39. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisel jäävad

§ 171lg 1 alusel apellatsioonimenetluse kulud kostja kanda.

40. Kuna puudub vajadus määrata kindlaks maakohtus kantud kulusid, määrab ringkonnakohus

§ 174lg 1 alusel kindlaks ringkonnakohtu menetluskulude rahalise suuruse.

41. Tulenevalt menetluskulude jaotusest tuleb need rahaliselt kindlaks määrata hageja kulunimekirja põhjal. Hageja taotleb 360 euro hüvitamist 2,5 t õigusabi eest tasumääraga 120 eurot/t, millele lisandub käibemaks 72 eurot, kokku 432 eurot. Hageja esindaja tutvus kaebusega (0,5 t) ja koostas vastuse (2 t). Kostja ei ole hageja menetluskulude suurusele vastuväiteid esitanud. Ringkonnakohtu hinnangul on need toimingud vajalikud ja põhjendatud, samuti on mõistlik tasumäär. Hageja füüsilise isikuna ei ole käibemaksukohuslane. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskuluna ringkonnakohtu õigusabikulu 432 eurot. Vastavalt hageja taotlusele ja

§ 177lg-le 4 tuleb kostjal hüvitamisele kuuluvatelt kuludelt tasuda viivist.

(allkirjastatud digitaalselt) 6