Obsah (10)

§ 120§ 68§ 65§ 121§ 75§ 76§ 202§ 199§ 74§ 218

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 12. oktoober 2021, Võru kohtumaja Kriminaalasja number 1-20-8759 Kohtunik Kristina Domaškina Kohtuistungi sekretär Marve Alaver Kriminaala

§ 120

lg 1 järgi 6-kuulise vangistusega.

§ 68

lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ning märgiti, et A. Gerbal tuleb ära kanda veel 5 kuud ja 27 päeva vangistust.

§ 65lg 2 alusel suurendati mõistetavat karistust Tartu Maakohtu 18.08.2020.

a otsusega nr 1-20-5636 mõistetud karistuse ärakandmata osa 10 kuu vangistuse võrra ning A. Gerba liitkaristuseks mõisteti 1 aasta 3 kuud ja 27 päeva vangistust. Tartu Maakohtu 18.08.2020. a otsusega karistati A. Gerbat

§ 121lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo eest.

Tartu Maakohtu 07.12.

1. a otsus jõustus 23.12.2020 ja A. Gerba asus vanglasse karistust kandma 11.01.
2. Karistuse tähtaeg saabub 08.05.
4. Tartu Vangla esitas 31.08.2021 Tartu Maakohtule A. Gerba vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamiseks materjalid, s.o kinnipeetava isikliku toimiku ja kinnipeetava iseloomustuse, mis sisaldab muu hulgas kriminaalhooldaja arvamust. Vangla ei 1 toeta A. Gerba tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kokkuvõtlikult märgitakse kinnipeetava iseloomustuses järgmist. 2.1 A. Gerbat on kriminaalkorras karistatud 12 korda ja ta kannab vanglas karistust
5. korda. Ta on toime pannud nii varavastaseid kuritegusid, vägivallakuritegusid kui ka ühiskonnaohtlikke kuritegusid ja kannab praegu vangistust elukaaslase ähvardamise eest. A. Gerba pani kuriteo toime alkoholijoobes, mis on ka üks kuritegude soodustegur lisaks kesisele probleemide lahendamise oskusele, armukadedusele ja impulsiivsusele. Varasemate kuritegude toimepanemise ajendid olid majanduslik kasu ja grupi mõju. 2.
6. A. Gerba viibib vanglas alates 11.01.2021, teda pole distsiplinaarkorras karistatud ja ta töötab. Tagasiside tööle on positiivne. A. Gerba alustab 23.08.2021 osalemist sotsiaalprogrammis „Eluviisitreening“ ning individuaalses täitmiskavas on planeeritud veel vestlused perevägivalla vähendamiseks ja ennetamiseks ning vabanemiseelne nõustamine. A. Gerba on ohtlik ametnikele, vangidele ja avalikkusele ning kõrgohtlik konkreetsele täiskasvanule. Oht seisneb tervisekahjustuse tekitamises, kehalises väärkohtlemises, ähvardamises, röövimises ja vanglas narkootilise aine tarbimises. Oht on kõige tõenäolisem majanduslike raskuste korral, alkoholi ja narkootikumide tarbimisel, grupi mõju tagajärjel ja konflikti olukordades. A. Gerba kordab varasemat käitumist, kasutades alkoholijoobes olles lähisuhtes vägivalda. 2.
7. Eluasemest tulenevad risk ja ohtlikkus, sest A. Gerba elas enne vangistust elukaaslase juures aadressil xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx-xx pani elukaaslase vastu toime kuriteo. A. Gerba sõnul vabandas ta elukaaslase ees ja suhe jätkub. Kuna A. Gerba elas koos kannatanuga, on suur oht, et ta paneb vabaduses tema vastu toime uue kuriteo. A. Gerba soovib vabanemisel asuda elama xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx sugulasele kuuluvasse xxxxxxxxxxxx. Gerba sugulase peres kasvab kaks last, sündimas on kolmas ja sugulase elukaaslane kannab vangistust Tartu vanglas. Sugulane on nõus, et A. Gerba asub tema juurde elama, ja teab A. Gerba kriminaalsest tutvusringkonnast. A. Gerba lubas sugulasele telefonitsi, et ta soovib vanglast vabanemisel vanast tutvusringkonnast hoiduda ja vältida nendega igasuguseid kokkupuuteid. 2.
8. Tööst ja majanduslikust toimetulekust tulenevad risk ja ohtlikkus, sest arvestatav osa A. Gerba sissetulekust kulus alkoholi peale. A. Gerbal pole kutsetunnistusi, kuid ta on omandanud tööoskused töö käigus, suhtub töösse positiivselt ning teenis enne vangistust püsivat ja kindlat sissetulekut. Vanglas osaleb tööhõives ja nõustub tegema kõiki töid. Vanglast vabanemisel on A. Gerbal võimalik asuda tööle S. O. -s metsa istutaja ja võsalõikajana. A. Gerba on vanglas olles tasunud hagisid, vabanemisfondis on 383 eurot ja tasumata nõudeid on 15 784,23 eurot. 2.
9. Suhetest ja elustiilist tulenevad risk ja ohtlikkus, sest A. Gerba lähivõrgustikku kuuluvad vend ja õde, kes on kriminaalkorras karistatud. Lisaks on A. Gerbal kriminaalne tutvusringkond ja ta on mõjutatav, sest on grupis toime pannud vargusi. Praegune elukaaslane pole karistatud ja ta on A. Gerbat vanglas regulaarselt külastanud. Sugulasega, kelle juurde A. Gerba soovib elama asuda, on alati olnud head suhted. A. Gerba avaldab soovi vältida edaspidi kõiki endisi tuttavaid ning alustada uut elu ilma vanade tuttavate ja alkoholita. A. Gerba saab aru, et tema mõjutatavus on probleem ning on teinud katseid seda probleemi lahendada ja end kehtestada. Joobes olles ei suuda ta oma käitumist kontrollida. See avaldub kehalises väärkohtlemises, vargustes ja liiklusalastes väärtegudes. 2 2.
10. Alkoholist tulenevad risk ja ohtlikkus, sest A. Gerba on kuriteod toime pannud alkoholijoobes. Ta tunnistab alkoholijoobes kuritegude toimepanemist ja vestlusest nähtub, et A. Gerba on aastaid alkoholi kuritarvitanud, mis on häirinud ka tema töö- ja pereelu. A. Gerba väitel tarvitab ta nädalavahetuseti kangemat alkoholi (viin) ja nädala sees vahel lahjemat alkoholi (õlu), kogused on erinevad. A. Gerba väljendab sõnades motivatsiooni loobuda alkoholi kuritarvitamisest, kuid samas on ta varem korduvalt jätkanud alkoholi tarvitamist ja pannud alkoholijoobes toime uusi kuritegusid. A. Gerba on varem läbinud ka kaks korda sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“ ja üks kord sotsiaalprogrammi „Jõud muutuda“. Kuigi A. Gerba sõnul panid programmid teda probleemi nägema, ei väljendu see tema tegudes. 2.
11. Mõtlemisest ja käitumisest tulenevad risk ja ohtlikkus, sest toimepandud korduvad isikuvastased kuriteod viitavad, et A. Gerba lahendab probleeme vägivallaga (ähvardamise ja kehalise väärkohtlemisega). A. Gerba sõnul pani ta kuriteod toime hetke ajel ja ta põhjendab kuritegude toimepanemist väliste faktoritega. Puudulikule probleemide lahendamise oskusele ja mõtlematule käitumisele viitab asjaolu, et A. Gerba kordab oma vigu ja pigem väldib probleemidega sihipärast tegelemist. Ta ei suuda varasematest kogemustest õppida. A. Gerba plaanib edaspidi töötada ja osaleda lapse kasvatamisel, kuid ta pole varem eesmärkide saavutamiseks vajalikke samme teinud. A. Gerba kordab oma vigu ning töö ja pere pole ära hoidnud uute kuritegude toimepanemist. 2.
12. Hoiakutest tulenevad risk ja ohtlikkus, sest A. Gerba on pannud korduvalt toime samalaadseid kuritegusid, mille ajenditeks on sõltuvusprobleemid ja soov hankida elatusvahendeid kiiresti kuritegelikul teel. Selline käitumine viitab A. Gerba kuritegelikele hoiakutele. Ta pole varasematest korduvatest vangistustest õppinud ja on jätkanud kuritegelikku eluviisi. A. Gerba ei pea kinni ühiskonnas kehtivatest reeglitest ja on pannud toime ka mitmeid eriliigilisi väärtegusid. Seega võib A. Gerbal sisimas olla tekkinud soov muuta oma käitumist ja väärtushinnanguid, kuid vangla kinnises keskkonnas on seda raske hinnata. Kuna A. Gerba pani kriminaalhoolduse ajal toime uued kuriteod, suhtub ta ükskõikselt talle antud võimalustesse end parandada. A. Gerba väidab, et soovib edasi elada seaduskuulekalt, kuid varem pole ta olnud võimeline püstitatud eesmärke täitma. 2.
13. Seoses A. Gerba hariduse, tervise ja emotsionaalse seisundiga riske ja ohtlikkust pole. 2.
14. Juhul, kui kohus otsustab A. Gerba vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada, teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku määrata A. Gerbale katseaeg ja allutada ta käitumiskontrollile karistusaja lõpuni, s.o kuni 08.05.2022.

§ 75lg 2 p-de 2 ja 7 alusel panna A.

Gerbale katseajaks täiendavad kohustused mitte tarvitada alkoholi ega suhelda kriminaalkorras karistatud isikutega.

1. Lõuna Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Alar Häidberg teatas KrMS § 432 lg 33 alusel kohtule, et ei soovi A. Gerba tingimisi ennetähtaegse vabastamise küsimuse läbivaatamisest osa võtta, ja edastas oma kirjaliku seisukoha. Prokurör nõustub Tartu Vanglaga ega toeta A. Gerba ennetähtaegset vabastamist.
2. Kohtuistungil ütles A. Gerba, et soovib vanglast ennetähtaegselt vabaneda. Kui ta uuris, kui palju tal võlgu on, selgus, et neid polegi nii palju, ja A. Gerba on vangistuse ajal võlgu tasunud. Ta soovib pärast vanglast vabanemist ametlikult tööle minna ja oma võlad tasuda. A. Gerba lõi 11.07.2020 alkoholijoobes olles teist inimest puust toikaga näkku ja tekitas talle kehavigastuse, sest kannatanu sõimas A. Gerba elukaaslast ebatsensuursete sõnadega ja A. Gerba läks närvi. Seejärel ähvardas A. Gerba katseajal 23.09.2020 oma elukaaslast kaks korda tapmisega 3 armukadeduse ja alkoholi ülejoomise tõttu. A. Gerba teab kaine peaga, kuidas alkohol tema käitumist mõjutab, kuid tol ajal oli tal alkoholiga probleeme ning ta tarvitas alkoholi ebameeldivuste, armukadeduse ja kõikide probleemide koosmõjul. A. Gerba arvab, et suudab vabaduses alkoholi tarvitamist kontrollida. Tal on plaanis enam mitte juua. Ta tasub oma võlad ja alkoholiga on kõik. A. Gerbal oli alkoholiga probleeme ja ta tarvitas vabaduses alkoholi iga päev. A. Gerba jõi viina ja õlut (rohkem viina), kusjuures tarvitas ühe õhtu jooksul ära terve pudeli. A. Gerba ei oska vastata, miks ta ei võtnud alkoholi tarvitamise muutmiseks midagi ette ega pöördunud kuhugi abi saamiseks. Ta ei mõelnud selle peale ning ümberringi oli ka selline seltskond, kes tarvitas kogu aeg viina. Vanglas olekust on olnud A. Gerbale kasu, sest ta sai tervise korda ja on mõelnud, et niimoodi ei saa küll edasi elada. Tuleb tööl käia ja teistmoodi elada. A. Gerba osaleb praegu sotsiaalprogrammis „Eluviisitreening“ ja kaks kohtumist on jäänud. Programmist on talle kasu olnud, sest ta on kõik tagajärjed alkoholi tõttu tekitanud. A. Gerba ei mõelnud varem, kuidas alkohol mõjub ja et saab läbi ka ilma selleta. Vestlusi perevägivalla teemal pole veel olnud. Kuigi A. Gerba on ka varem sotsiaalprogramme läbinud, pole need mõjunud, sest ta ei võtnud neid tol hetkel võib-olla tõsiselt. A. Gerba lähedaste hulka kuuluvad tema sugulane, kelle juurde ta soovib ennetähtaegse vabastamise korral elama asuda, ja ülemus, kes teda samuti toetab. Rohkem pole plaanis suhelda ja plaan on tööle minna. Elukaaslane ei kuulu A. Gerba lähedaste hulka. A. Gerba õde ja vend on kriminaalkorras karistatud ning A. Gerba suhtleb vennaga iga päev, sest nad on Tartu Vanglas kambrikaaslased. Samuti suhtleb A. Gerba oma õega, sest õde elab seal, kus A. Gerba lapse ema. Et kõiki endisi tuttavaid vältida, plaanib A. Gerba elukohta vahetada ja panustab rohkem tööle. Elukoht asub seal, kus bussid ei käi ja linna ei lähe, niipalju kui autoga poodi. A. Gerba plaanib vabaduses suhelda ülemuse, ülemuse venna ja töökaaslastega ning vabal ajal oma lapse ja õega. A. Gerba on nõus kriminaalhooldaja ettepanekutega ja arvab, et suudab karistusaja lõpuni alkoholi tarvitamisest hoiduda. Ta suhtleb vabaduses kriminaalkorras karistatud õega, sest lapse ema on tihti tööl või mujal ning A. Gerba õde viib last kooli ja lasteaeda. Seal saabki A. Gerba lapsega suhelda. Kohus ei saa arvata, et nüüd läheb varasemast teisiti ja A. Gerba ei pane enam toime uusi kuritegusid. Kohtu seisukoht
3. A. Gerba kannab alates 11.01.2021 vanglas

§ 65

lg 2 alusel kohtuotsuste kogumis mõistetud liitkaristust teise astme kuritegude (

§ 120

lg 1 ja § 121 lg 2 p 3) eest.

§ 76

lg 1 p 2 kohaselt võib kohus teise astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui 4 kuud. A. Gerba on Tartu Maakohtu 07.12.2020. a otsusega mõistetud 1 aasta 3 kuu ja 27 päevasest vangistusest käesoleva kohtumääruse tegemise ajaks kandnud ära 9 kuud (s.o enam kui poole) ja kantud karistusaeg on pikem kui 4 kuud. Seega on täidetud

§ 76

lg 1 p-s 2 sätestatud formaalne eeldus vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks. 6.

§ 76

lg 5 teise lause järgi määratakse süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel katseaeg ärakandmata karistusaja ulatuses ja katseajaks allutatakse süüdimõistetu

§-s 75 sätestatud käitumiskontrollile. Nimetatud käitumiskontrolli saab süüdimõistetu suhtes kohaldada juhul, kui tal on kindel elukoht. Kinnipeetava iseloomustusest nähtuvalt saab A. Gerba vanglast vabanemisel asuda elama xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Eelnevast tulenevalt on täidetud formaalsed eeldused A. Gerba vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks. 7. Vaatamata eeltoodud formaalsete nõuete täidetusele, pole kohtu arvates praegusel juhul täidetud süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise sisulised eeldused. 4

§ 76

lg 4 kohaselt arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Riigikohus on selgitanud, et vangistusest tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks ei pea esinema erandlikke asjaolusid ja tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Nimetatud eelduse olemasolu saab

§ 76

lg 4 kohaselt hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu. Kuna

§ 76

lg-s 4 kirjeldatud asjaolusid peab vaagima kogumis, on kohus õigustatud tõdema, et süüdimõistetut, kes on käitunud vangistuse kandmise ajal õiguskuulekalt ja saavutanud individuaalses täitmiskavas seatud eesmärgid ning kelle elutingimused vabaduses on head, ei saa siiski vabastada põhjusel, et kuriteo toimepanemise asjaoludest või isiku varasemast elukäigust lähtuv ohuprognoos annab küllaldase põhjuse arvata, et ta jätkab vabaduses kuritegude toimepanemist. Sellisel juhul peavad kohtumääruses kajastuma selged põhjendused, missugused konkreetsed kuriteo toimepanemise asjaolud ja isikut või tema elukäiku iseloomustavad andmed sellise arvamuse tingivad ning miks need kaaluvad üles süüdimõistetut positiivselt iseloomustava teabe. Kuriteo asjaoludena tuleb kõnealuses tähenduses mõista kõiki süüdimõistetu konkreetset tegu iseloomustavaid aspekte, mis võivad tema retsidiivsusriski mõjutada, kusjuures aja jooksul kuriteo asjaolude tähtsus väheneb (vt nt RKKK 30.10.2020. a määrus nr 1-09-3703, p 9). 8. Nagu öeldud, on A. Gerba käesoleva kohtumääruse tegemise ajaks viibinud vanglas 9 kuud. Selle aja jooksul pole teda distsiplinaarkorras karistatud, ta töötab ja osaleb sotsiaalprogrammis „Eluviisitreening“. Eelnevast nähtuvalt on A. Gerba end vanglas nõuetekohaselt üleval pidanud, mis räägib tema ennetähtaegse vabastamise kasuks. Ainuüksi sellest aga ennetähtaegseks vabastamiseks ei piisa. 9. A. Gerba karistusregistri väljavõtte kohaselt on tal 3 kehtivat kriminaalkaristust. Esmalt tunnistati A. Gerba Tartu Maakohtu 30.11.2015. a otsusega nr 1-15-9967 (s.o veidi enam kui 5 aastat ja 10 kuud tagasi)

§ 202

lg 2 p-de 1 ja 2 järgi süüdi 09.11.2012 toimepandud kuriteos,

§ 199

lg 2 p-de 7 ja 9 järgi ajavahemikul alates 08.07.2013 kuni 04.11.2014 toimepandud 5 kuriteos,

§ 121lg 2 p-de 2 ja 3 järgi ajavahemikul alates 2015.

a juunist kuni 21.07.2015 toimepandud 5 kuriteos ning

§ 120lg 1 järgi 20.

ja 21.07.2015 toimepandud 2 kuriteos. Kokku tunnistati A. Gerba süüdi 13 kuriteos. Tuginedes

§-le 64 alusel, mõisteti A. Gerbale liitkaristuseks 2 aastat vangistust,

§ 68

lg 1 alusel arvati eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ning märgiti, et A. Gerbal tuleb ära kanda veel 1 aasta 11 kuud ja 27 päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti 21.07.2015 ja A. Gerba vabanes vanglast tähtaegselt 18.07.2017. Seejärel tunnistati A. Gerba Tartu Maakohtu 18.08.2020. a otsusega nr 1-20-5636

§ 121lg 2 p 3 järgi süüdi 11.07.2020.

a (s.o ca 3 aastat pärast vanglast vabanemist) toimepandud kuriteos ja teda karistati 10-kuulise vangistusega, mis jäeti

§ 74alusel 2-aastase katseajaga tingimisi täitmisele pööramata.

Kohtuotsus jõustus 10.09.

1. Ning viimaks tunnistati A. Gerba Tartu Maakohtu 07.12.
2. a otsusega nr 1-20-8759

§ 120

lg 1 järgi süüdi 23.09.2020 (s.o veidi enam kui 1 kuu pärast katseaja algust ja vähem kui 2 nädalat pärast kriminaalhoolduse algust) toime pandud 2 kuriteos. 5

1. Kokkuvõtlikult nähtub eelnevast, et A. Gerba on pannud viimase ca 9 aasta jooksul (s.o alates 09.11.2012) toime 16 kuritegu, kusjuures
2. a juunis ja juulis pani ta eelmise elukaaslase vastu 4 korda toime kehalise väärkohtlemise ja ähvardas teda 2 korda tapmisega. Edasi viibis A. Gerba 2 aastat vanglas ja hoidus 3 aasta jooksul pärast vanglast vabanemist uute kuritegude toimepanemisest, kuid seejärel kasutas 11.07.2020 (s.o ca 1 aasta ja 3 kuud tagasi) alkoholijoobes olles taas teise inimese vastu vägivalda ja tekitas talle tervisekahjustuse. Ca 2 kuud hiljem (s.o 23.09.2020) ähvardas A. Gerba katseajast ja kriminaalhooldusest hoolimata alkoholijoobes olles oma uut elukaaslast kaks korda tapmisega. Kohtuistungil selgitas A. Gerba, et ta pani 11.07.
3. a kuriteo toime, sest kannatanu sõimas A. Gerba elukaaslast ebatsensuursete sõnadega ja A. Gerba läks närvi. 23.09.2020 ähvardas A. Gerba oma elukaaslast armukadeduse ja alkoholi ülejoomise tõttu. A. Gerba teab kaine peaga, kuidas alkohol tema käitumist mõjutab, kuid tol ajal oli tal alkoholiga probleeme ning ta tarvitas alkoholi ebameeldivuste, armukadeduse ja kõikide probleemide koosmõjul. A. Gerba tarvitas vabaduses alkoholi iga päev. Ta jõi viina ja õlut (rohkem viina), kusjuures tarvitas ühe õhtu jooksul ära terve pudeli. A. Gerba ei osanud kohtuistungil vastata, miks ta ei võtnud alkoholi tarvitamise muutmiseks midagi ette ega pöördunud kuhugi abi saamiseks. Ta ei mõelnud selle peale ning ümberringi oli ka selline seltskond, kes tarvitas kogu aeg viina.
4. Arvestades ülal toodut, nõustub kohus kinnipeetava iseloomustuses märgituga, et A. Gerba kuritarvitas vabaduses alkoholi, ning kohtu hinnangul seisneb A. Gerbast lähtuv oht eeskätt alkoholijoobes olles uute vägivallakuritegude toimepanemises. A. Gerba on käitunud vägivaldselt nii oma endise ja praeguse elukaaslase kui ka teiste inimeste vastu. Vägivallakuritegude soodustegurid on alkoholi kuritarvitamine, kesine probleemide lahendamise oskus, armukadedus ja impulsiivsus.
5. Kuigi A. Gerbat on karistatud ka varavastaste kuritegude eest, on käesoleva kohtumääruse tegemise ajaks möödunud nende kuritegude toimepanemisest (s.o 04.11.2014) peaaegu 7 aastat ja A. Gerba pole vahepeal uusi samalaadseid kuritegusid toime pannud. Karistusregistri väljavõtte kohaselt karistati A. Gerbat Politsei- ja Piirivalveameti 22.10.
6. a otsusega

§ 218

lg 1 järgi 23.09.2020 toime pandud väärteo eest, kuid kohtul pole selle teo toimepanemise asjaolude kohta rohkem andmeid ja ainult ühe väärteokaristuse pinnalt pole võimalik teha tõsiseltvõetavaid järeldusi varavastaste süütegude jätkuva toimepanemise ohu kohta. Lisaks nähtub kinnipeetava iseloomustusest, et A. Gerba suhtub töösse positiivselt, teenis enne vangistust püsivat ja kindlat sissetulekut ning vanglast vabanemisel on tal võimalik asuda tööle S. O. -s. Samuti on ta vanglas olles tasunud oma nõudeid. Kokkuvõtlikult ei tulene A. Gerba tööst ja majanduslikust toimetulekust märkimisväärset riski ega ohtu uute varavastaste kuritegude toimepanemiseks.

1. Kohtuistungil arvas A. Gerba, et ta suudab vabaduses alkoholi tarvitamist kontrollida. Tal on plaanis enam mitte juua. Ta tasub oma võlad ja alkoholiga on kõik. Vanglas olekust on olnud A. Gerbale kasu, sest ta sai tervise korda ja on mõelnud, et niimoodi ei saa edasi elada. Tuleb tööl käia ja teistmoodi elada. A. Gerba osaleb praegu sotsiaalprogrammis „Eluviisitreening“ ja kaks kohtumist on jäänud. Programmist on talle kasu olnud, sest ta on kõik tagajärjed alkoholi tõttu tekitanud. A. Gerba ei mõelnud varem, kuidas alkohol mõjub ja et saab läbi ka ilma selleta.
2. Kohtu arvates pole uute vägivallakuritegude toimepanemise oht siiski piisavalt maandatud. Esiteks on A. Gerba viibinud praegu vanglas 9 kuud, mis on tema eelmisest 2-aastasest vangistusest oluliselt lühem aeg. Kuna eelmine vangistus ei muutnud püsivalt A. Gerba käitumist ega hoidnud ära alkoholi kuritarvitamist ja uute vägivallakuritegude toimepanemist, ei piisa selleks ka praegusest vangistusest. Samuti on A. Gerba kinnipeetava iseloomustuse 6 järgi varem läbinud kaks korda sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“ ja üks kord sotsiaalprogrammi „Jõud muutuda“, kuid tarvitas siiski enne praegust vangistust vabaduses iga päev alkoholi ja pani alkoholijoobes olles toime uued kuriteod. Järelikult ei mõjuta sotsiaalprogrammid soovitud viisil A. Gerba käitumist. Kohtuistungil avaldas A. Gerba, et ta võib-olla ei võtnud varasemaid sotsiaalprogramme tõsiselt. Kohtul pole objektiivset alust arvata, et erinevalt varasemast väljendub sotsiaalprogrammi positiivne mõju nüüd reaalselt A. Gerba käitumises ning hoiab ära alkoholi kuritarvitamise ja uute kuritegude toimepanemise. Samuti pole A. Gerba veel osalenud individuaalses täitmiskavas ettenähtud lähisuhtevägivalla teemalistes vestlustes, mistõttu pole senise vangistuse jooksul tegeletud kõikide kuritegude toimepanemise põhjustega.
3. Teiseks lubas A. Gerba, et ta väldib ennetähtaegse vabastamise korral kõiki endisi tuttavaid, plaanides selleks elukohta vahetada ja panustada rohkem tööle. Elukoht asub seal, kus bussid ei käi ja linna ei lähe, niipalju kui autoga poodi. A. Gerba plaanib vabaduses suhelda ülemuse, ülemuse venna ja töökaaslastega ning vabal ajal oma lapse ja õega. A. Gerba lähedaste hulka kuulub ka tema sugulane, kelle juurde A. Gerba soovib ennetähtaegse vabastamise korral elama asuda, ja ülemus, kes teda samuti toetab. Rohkem pole plaanis suhelda ja plaan on tööle minna. Elukaaslane ei kuulu A. Gerba lähedaste hulka.
4. Kohtu hinnangul on iseenesest kiiduväärt A. Gerba soovib endisi tuttavaid täielikult vältida, kuid selle eesmärgi saavutamine pole (pikas perspektiivis) reaalne. Nimelt nähtub A. Gerba selgitustest, et ta plaanib vabaduses töövälisel ajal suhelda täiskasvanud inimestest vaid kriminaalkorras karistatud õe ning kahte last üksi kasvatava ja lapseootel sugulasega. Samuti plaanib A. Gerba käia vaid tööl, autoga poes ja külastada xxxxxxxxx last. Kohus leiab, et selline elukorraldus on äärmiselt koormav ja piirav, seab A. Gerba sotsiaalsele suhtlusele ebareaalselt kõrgeid ootusi ning käib talle pikas perspektiivis üle jõu. Suure tõenäosusega ei suuda A. Gerba suhelda vaid töökaaslaste, õe ja lapseootel sugulasega, käia üksnes tööl, poes ja lapsega kohtumistel ning puutub varem või hiljem kokku oma endiste tuttavatega. Kuna A. Gerba puhul on halva seltskonna mõju suur ohutegur, ei tekita vangistusele eelnenud oludesse naasmine kindlust, et A. Gerba suudab edaspidi õiguskuulekalt käituda.
5. Seoses A. Gerba tugivõrgustikuga toob kohus eraldi välja, et lisaks A. Gerbale on kriminaalkorras karistatud ka tema õde, vend ja sugulase elukaaslane. A. Gerba sõnul ei kuulu tema praegune elukaaslane lähedaste inimeste hulka ja kinnipeetava iseloomustusest nähtuvalt on A. Gerba vanemad surnud. Kuigi A. Gerba sugulane ja ülemus on valmis A. Gerbat vabaduses toetama, on tema tugivõrgustik siiski üldiselt märkimisväärselt nõrk. Arvestades, et sugulane kasvatab üksi kaht last ja ootab kolmandat, võib ta ise abi vajada ja tal ei pruugi jätkuda jaksu, et vajadusel A. Gerbat toetada ja näiteks alkoholi tarvitamisest hoidumisel abistada. Ainuüksi toetavast ülemusest jääb A. Gerba õiguskuuleka käitumise kindlustamiseks ilmselgelt väheks. Eelnevast tulenevalt pole A. Gerbal vabaduses arvestatavat tugivõrgustikku, mis aitaks uute kuritegude toimepanemise ohtu maandada.
6. Ning kolmandaks lubas A. Gerba kohtule ka
7. a, mil arutati tema eelmisest vangistusest ennetähtaegset vabastamist, et ta soovib alkoholist loobuda, vältida kõiki endisi tuttavaid ning alustada uut elu ilma vanade tuttavate ja alkoholita. Järelikult pole A. Gerba arusaamad muutunud praeguse vangistuse tagajärjel, vaid ta on samasuguseid lubadusi andnud ka varem. Kuna A. Gerba jätkas vaatamata eelnevale alkoholi kuritarvitamist ja pani alkoholijoobes olles toime uued vägivallakuriteod, pole võrreldes varasemaga midagi oluliselt muutunud. Kuigi A. Gerba suudab vanglas nõuetekohaselt käituda, ei ulatu vangla positiivsed mõjud tema vabanemisjärgsesse elukorraldusse. Arvestades, et A. Gerba pani katseajal ajal toime uued 7 kuriteod, ei mõju ka kriminaalhooldus talle distsiplineerivalt, mistõttu on ettetähtaegne vabastamine perspektiivitu. Kohus nõustub kinnipeetava iseloomustuses märgituga, et A. Gerbal on kalduvus muutuda alkoholijoobes olles vägivaldseks, ta lahendab probleeme vägivallaga ja kordab varasemaid vigu. Kuigi A. Gerba avaldab soovi elada õiguskuulekalt, pole ta selleks seni võimeline olnud ja kohtul pole alust arvata, et praegu on midagi oluliselt muutunud.
8. Eeltoodud põhjustel jätab kohus A. Gerba talle Tartu Maakohtu 07.12.
9. a otsusega mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega vabastamata. (allkirjastatud digitaalselt) 8