Obsah (4)

§ 97§ 101§ 102§ 100

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Osaotsus Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Karina Kukkes Otsuse tegemise aeg ja koht 28. september 2021, Võru kohtumaja Tsiviilasja number 2-21-9884 Tsiviilasi T. U. hagi

) § 96 esimene lause). Ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps (

§ 97p 1).

Praegusel juhul ei ole vaidlust selles, et kostja I on hageja ema. Hageja on alaealine laps. Kuigi kostjalt I on Tartu Maakohtu 1. juuni 2017 määrusega tsiviilasjas nr x-xx-xxxx võetud hageja hooldusõigus, on ta kohustatud andma hagejale ülalpidamist. 6.

§ 101

lg 1 sätestab, et igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse

1. detsembri 2019 määruse nr 115 „Töötasu alammäära kehtestamine“ § 1 kohaselt on kuutasu alammääraks alates
2. jaanuarist 2020 584 eurot. Seega on miinimumelatise suuruseks
3. aastal 292 eurot. Selliselt ongi hageja palunud mõista kostjalt I enda kasuks välja elatis 292 eurot kuus. 7.

§ 102

lg 1 sätestab, et isik vabaneb ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist.

§ 102

lg 2 kohaselt ei vabane vanemad sama 2 paragrahvi esimeses lõikes nimetatud alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on

§ 102

lg-s 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Lapsele elatise väljamõistmiseks alla

§ 101

lg-s 1 sätestatud alammäär tuleb tuvastada, et selleks on

§ 102lg 2 kolmanda lause järgi mõjuv põhjus.

Mõjuvaks põhjuseks võib

§ 102

lg 2 neljanda lause järgi olla muuhulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel

§ 101

lg-s 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Tegemist on näidisloeteluga, mistõttu saab kohus iga üksikjuhtumi asjaolusid arvestades hinnata, kas asjas esineb mõjuv põhjus miinimumelatisest väiksema elatise väljamõistmiseks või mitte (vt nt Riigikohtu

1. aprilli 2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-17-16, p 11;
2. märtsi 2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-174-16, p 13). Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 230 lg 4 sätestab, et ülalpidamisasjas võib kohus kohustada poolt esitama andmeid ja dokumendid oma sissetuleku ja varalise seisundi kohta, hoiatades teda, et võimalik on teha lõikes 5 nimetatud järelepärimine. TsMS § 230 lg 5 sätestab, et kohus võib lõikes 4 sätestatud juhul nõuda asjakohast teavet: 1) poole tööandjalt, muu hulgas endiselt tööandjalt; 2) Sotsiaalkindlustusametilt ja muult asutuselt või isikult, kes teeb vanadusega või töövõime kaotusega seotud väljamakseid; 3) kindlustusseltsidelt; 4) Maksu- ja Tolliametilt; 5) krediidiasutustelt.
3. Kohus saatis
4. septembril 2021 kohtunõude krediidiasutustele (dtl 28), Maksu- ja Tolliametile (dtl 22) ning Sotsiaalkindlustusametile (dtl 24). Sotsiaalkindlustusameti vastusest kohtunõudele (dtl 43) nähtub, et kostjale I on määratud puudega tööealise toetus 41 eurot 17 senti kuus. Maksu- ja Tolliameti vastusest (dtl 38) nähtuvalt ei ole kostjale I perioodil augustist 2020 kuni juulini 2021 väljamakseid deklareeritud. Krediidiasutuste vastustest selgus, et kostja I konto Swedbank AS-is on blokeeritud, lõppsaldo
5. septembri 2021 seisuga on 67 senti. Kohtule esitatud konto väljavõttest nähtub, et kostja I saab Sotsiaalkindlustusametilt toetust 41 eurot 17 senti, samuti toetust Eesti Töötukassalt 469 eurot 3 senti kuus. Konto väljavõttest nähtub ka see, et kohtutäitur Jane Rumjantseva peab kinni 178 eurot 67 senti kuus. Kostjal I puudub ka muu vara.
6. Kohus on seisukohal, et praegusel juhul esinevad alused elatise vähendamiseks alla

§ 101lg-s 1 sätestatud määra.

Siinkohal arvestab kohus eelkõige kostja I väga halba majanduslikku olukorda. Kostja I ei ole tööd, kostjal I on puue ning tema sissetulekuks on toetused (kokku 510 eurot 2 senti kuus), lisaks on kostjal I ka kohustused, mida täidetakse täitemenetluses. Kohus leiab, et elatise väljamõistmine miinimummääras (292 eurot) tooks kaasa olukorra, kus kostja I ei oleks võimeline kohtuotsust täitma ning tal tekiks väga suur elatise võlgnevus.

1. Samuti arvestab kohus ka seda, et hageja on riiklikul ülalpidamisel. Selliselt on Võru Vallavalitsus kohtuistungil selgitanud, et riik maksab pearaha lapse kohta ning praeguseks on kulud kaetud (lapse heaolu on tagatud). Hageja ja kostja II sõlmisid kompromissi, mille kohaselt tasub kostja II lapse ülalpidamiseks 20 eurot kuus. Kohus on seisukohal, et ka kostjalt I tuleb välja mõista elatis 20 eurot kuus.
2. Hageja on palunud elatise väljamõistmist alates hagi esitamisest, s.o alates
3. juunist
4. Kostja väga halba majanduslikku olukorda arvestades ei pea kohus seda aga põhjendatuks. Elatise väljamõistmisel alates
5. juunist 2021 tuleks kostjal I tasuda elatist osaliselt juuni eest, samuti juuli, augusti ja septembri eest (seega koheselt ca 65 eurot). Eelneva tõttu peab kohus põhjendatuks mõista elatis välja alates
6. oktoobrist
7. Elatist makstakse iga kalendrikuu eest 3 ette (

§ 100lg 4). Vastavalt hagiavalduses esitatud taotlusele tuleb elatis maksta hageja arveldusarvele. 12. Ts

MS § 168 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Eelneva tõttu jätab kohus menetluskulud hageja ja kostja I enda kanda. Sellise menetluskulude jaotuse tõttu puudub vajadus menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks. /allkirjastatud digitaalselt/ Karina Kukkes kohtunik 4