Obsah (13)

§ 310§ 126§ 63§ 60§ 61§ 309§ 216§ 289§ 288§ 268§ 175§ 181§ 142

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 02.12.2020, Tallinna kohtumaja Kriminaalasja number 1-19-8977 (19230100736) Kohtukoosseis Kohtuistungi sekretär Kohtun

§ 310lg 2 alusel läbi vaatamata.

Selgitada ZZile, et hagi läbi vaatamata jätmine ei välista sama hagi esitamist tsiviilkohtumenetluse korras. Asitõendid Elisa Mobiil-ID ümbris XXXXXXXXXXXX; Elisa Mobiil-ID ümbris XXXXXXXXXXXX; paberitükk, Eesti Töötukassa blankett, mille peal muuhulgas on sinise kirjutusvahendiga kirjutatud: 02.08.1951, xxxxxxxxxxx, xxx, inergija 3.28 11316, long555; Swedbank sularaha väljamakse 10.06.2019; Credit24 isiku tuvastamise ankeet; eluruumi üürileping 01.03.2019 (leping on 6-lehel); kollast värvi paberitükk, mille peal on kirjutatud telefoninumbrid: xxxxxxx, xxxxxxx, xxxxxxx; Swedpanga tehinguorder nr xxxxxxx; blankett Lombard24. Blankett on A4 formaadis, mille tagaküljel on sinise kirjutusvahendiga kirjutatud xxxxxxx, xxxxxxx Я. С.; SIM ümbris xxxxxxxxxxxxx; PIN kalkulaatori kastutamisjuhend; AS SEB Pank kasutajatunnus V. M. nimele; AS SEB Pank sularaha sissemakse V. M.i nimele, 22.05.2019; sularaha maksekviitung 12.06.2019 summas 20 eurot, mille pöördel on kirjutatud: RAHA24, 700 euro, 400 euro eraldi (asuvad kohtutoimikus) – hävitada

§ 126lg 3 p 4 alusel kohtuotsuse jõustumisel.

CD- ja DVD-plaadid ning visiitkaart mõõtmetega 85 x 45, mille peal on trükitud M. T., telefoninumber (+372) xxxxxxx (asuvad kohtutoimikus) – jätta

§ 126lg 3 p 1 alusel kriminaalasja juurde peale kohtuotsuse jõustumist.

Krediidileping XXXXXXXXXX, 30.05.2019 ZZi nimele; arve nr 48851, 31.05.2019; hüpoteegi seadmise leping xxxxx, 31.05.2019; Korteriomandi müügileping 07.06.2019, nr xxx; Pensionitunnistus ZZi nimele nr xxxxxxx (asuvad kohtutoimikus) – tagastada kohtuotsuse jõustumisel

§ 126lg 3 p 2 alusel ZZile kui asjade seaduslikule omanikule.

2 VMi elamisluba nr XXXXXXXXX – tagastada kohtuotsuse jõustumisel

§ 126lg 3 p 2 alusel VMile kui asja seaduslikule valdajale.

Paberitükk mõõtmetega 200 x 220, mille peal on sinise kirjutusvahendiga kirjutatud telefoninumbrid ja nimed: xxxxxxx Таллинн, xxxxxxx Юра, xxxxxxx Света Юра, xxxxxxx А. Б.; Tele2 SIM ümbris xxxxxxxxxxx, millel on trükitud telefoninumber xxxxxxx; Tele2 SIM ümbris xxxxxxxxxxxx; kodukindlustuspoliis nr xxxxxxxxx kuupäevaga 30.05.2019 korteri Tallinn, xxx xx-xx kohta (asuvad kohtutoimikus) – hävitada

§ 126lg 3 p 4 alusel kohtuotsuse jõustumisel.

Kõrvaklapid mängurile Trust GXT 322 (tootekood 20408) (asuvad PPA asitõendite hoidlas) – hävitada

§ 126lg 3 p 4 alusel kohtuotsuse jõustumisel.

Korteri xxx xx-xx, Tallinn üleandmise-vastuvõtmise aktid; andmed ja eeltäidetud maksekorraldus riigilõivu tasumiseks, 07.06.2019; arve nr 48961, 07.06.2019; makse nr 76 summas 2 267, 87 euro väljatrükk; arve nr 28396, 16.07.2019; korteri üleandmise akt, 16.07.2019; erastatud eluruumile vastava mõttelise elamuosa haldus/hooldusleping, 04.09.2001 korteri xxx xx-xx kohta; korteriomandi müügileping 07.06.2019, nr xxx (asuvad kohtutoimikus) – tagastada kohtuotsuse jõustumisel

§ 126lg 3 p 2 alusel YYile kui asjade seaduslikule valdajale.

Müügileping 18.07.2019; arve nr L0719, 18.07.2019; projekti üleandmise akt, 18.07.2019 (asuvad kohtutoimikus) – jätta

§ 126lg 3 p 1 alusel kriminaalasja juurde peale kohtuotsuse jõustumist.

Arestitud vara Kohtuotsuse jõustumisel vabastada aresti alt Harju Maakohtu 22.07.2019 kohtumääruse nr xxx alusel lubatavaks tunnistatud ja Põhja Ringkonnaprokuratuuri 18.07.2019.a määruse alusel arestitud Osaühingule Q kuuluval Swedbank AS-i arvelduskontol nr XXXXXXXXXXXXXXX olevad rahalised vahendid kogusummas 58 000 eurot. EDASIKAEBE KORD Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tallinna Ringkonnakohtule, teatades kirjalikult apellatsiooniõiguse kasutamise soovist Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest ning esitades apellatsiooni 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kantseleis tutvumiseks kättesaadav 18.12.

2. Esitatud süüdistus 1.
3. XXi süüdistatakse selles, et tema tegutsedes ühiselt ja kooskõlastatult grupis koos UU, OÜ Q (reg kood xxxxxxxxx) juhatuse liikme YYi ja BBga, lõi ZZile tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse varalise kasu saamise eesmärgil. Mais 2019 Tallinnas, BB tegutsedes ühiselt ja kooskõlastatult UUga, pöördus BB ZZi poole ettekäändel, et viimane võib asuda tööle UUle kuuluva äriühingu ehitusobjektile valvurina. Seejärel, saades teada, et ZZ on korteri aadressil Tallinn, xxx xx-xx omanik ning temal on kommunaalmaksetega seotud võlgnevus KÜ ees, kutsus ta ZZit tema poolt üüritavasse korterisse 3 aadressil Tallinn, xxx xx-xx, eesmärgiga omada kontrolli ZZi üle, kus pakkus pidevalt alkohoolseid jooke, mille tulemusel oli ZZ pidevas joobeseisundis ning ei olnud võimeline reaalselt hindama faktilisi asjaolusid. Seejärel tegi BB koos UUga ZZile ettepaneku võtta laenu krediidiasutuselt korteri tagatisel ettekäändel, et viimane saab sel viisil lahendada oma materiaalsete raskustega seotud küsimused. Seejärel, eelneval kokkuleppel C OÜ juhatuse liikme XXiga, tegutsedes ühiselt ja kooskõlastatult BBga, viis UU ZZi OÜ C kontorisse aadressil Tallinn, xxx xx, kus 30.05.2019 eksiteele viidud ZZ olles BB ja UU psühholoogilise mõju all, mille tõttu ei olnud võimeline reaalselt hindama faktilisi asjaolud, allkirjastas krediidilepingu nr XXXXXXXXXX. Olles eelnevalt teadlik, et ZZil on kommunaalvõlad 2000 euro ulatuses, mille tõttu ZZi sissetulekud ei võimaldanud kanda uut laenukohustust, laenas OÜ C juhatuse liikme XXi isikus ZZile 3000 eurot temale kuuluva korteri maksumusega 40 000 eurot tagatisel. Lepingu kohaselt peeti laenusummast kinni lepingutasu 200 eurot, maksegraafiku järgi kuulus igakuiselt tagastamisele 177,14 eurot ning krediidilepingu krediidi kogukulu on 4251,36 eurot. Krediidilepingu nr XXXXXXXXXX poolteks oli C OÜ, keda esindas juhatuse liige XX ja ZZ, kelle kontaktideks märgiti muuhulgas UU e-posti aadress ja telefoninumber. Seejärel, eksiteele viidud, olles BB ja UU psühholoogilise mõju all, mille tõttu ei olnud võimeline reaalselt hindama faktilisi asjaolusid, 31.05.2019 allkirjastas ZZ notar KK notaribüroos Tallinnas Rävala pst C OÜ (registrikood xxxxxxxxx, hüpoteegipidaja), keda esindas XX, kasuks hüpoteegi seadmise lepingu nr xxxxx summas 4500 eurot, lepingu esemeks oli korter Tallinn, xxx xx-xx. Nimetatud lepingu alusel 31.05.2019 kanti OÜ C pangakontolt XXXXXXXXXXXX ZZi pangakontole XXXXXXXXXXXX raha summas 2 763,62 eurot. Laekunud rahast 31.05.2019 kell 17:16-18:04 võttis UU välja 2620 eurot erinevate sularahaautomaatide kaudu. 03.06.2019 kell 10:14-11:08 raha summas 90 eurot võttis välja ZZ BB kontrollimisel. Saadud raha kasutasid BB ja UU enda tarbeks. Seejärel, olles eelnevalt kooskõlastanud oma tegevust XXi ja YYiga, tegid UU ja BB täpselt tuvastamata ajal 2019.a juuni alguses, varalise kasu saamise eesmärgil, ettekäändel, et UU ja BBl on materiaalsed raskused ning nad vajavad abi, ZZile ettepaneku müüa temale kuuluv korter, lubades, et korteri müügitehing on fiktiivne ja ajutine ning korter tagastatakse ZZile mõne kuu möödudes, kui materiaalsete raskustega seotud küsimused on lahendatud. Eksiteele viidud ZZ, olles BB ja UU kontrolli all, nõustus nimetatud ettepanekuga. Peale nõusoleku saamist teavitati sellest XXi, kes võttis ühendust OÜ Q juhatuse liikme YYiga ning andis teada ZZi nõusolekust müüa oma korter. Seejärel XX tegutsedes ühiselt ja kooskõlastatult YYiga, UU ja BBga võttis tehingu sõlmimise eesmärgil ühendust SS notaribürooga ning leppis kokku tehingu sõlmimise aja 05.06.2019.a. Enne tehingu päeva 04.06.2019.a XX saatis notarile andmed korteri ostja kohta, kelleks oli YY, hiljem parandades, et ostjaks on Q OÜ. Samuti edastas üleandmise-vastuvõtmise akti ning andmed tehingu summa kohta, milleks oli 18290 eurot, millest 3290 eurot kuulus tasumisele hüpoteegipidajale OÜ-le C hüpoteegi kustutamiseks. 05.06.2019.a ilmusid notaribüroosse tehingu sõlmimisele XX ja YY ning ZZ. Kuna Notar SS vesteldes ZZiga tuvastas, et ZZ ei teadnud antud tehingu asjaolusid, samuti esinesid mäluprobleemid seoses nädal varem hüpoteegi seadmise lepingu sõlmimisel, mis toimus XXi osavõtul, siis notar keeldus nimetatud tehingu sõlmimisest, millest teavitas ta ka tehingu teisi osapooli. Seejärel, UU olles eelnevalt kooskõlastanud oma tegevust XXi, YYi ja BBga leppisid kokku, et tehingu sõlmimiseks tuleb minna teise notari juurde ning senine korteri omanik ZZi isikus tuleb järgmiseks tehinguks notarile antavate vastuste osas korralikult ette valmistada. Seejärel XX, teades ZZi eksimuses viibimist, leppis kokku tehingu sõlmimise aja teise notari juures, milleks osutus 07.06.
4. Seejärel UU toimetas tegelikest asjaoludest eksitusse viidud ZZi KK notaribüroosse võttes kaasa BB, kes pidi hoidma ZZit nendevahelise usalduse tõttu kontrolli all. Notaribüroosse tehingu sõlmimise juurde ilmusid YY ostja Q OÜ esindajana ja XX 4 hüpoteegipidaja C OÜ esindajana. Q OÜ, keda esindas YY, ostis ZZile kuuluva korteri turuhinnast mitu korda odavama hinnaga, s.o. 15 000 eurot eest. Peale müügilepingu sõlmimist esitas notar 07.06.2019 Kinnistusraamatu kande muutmiseks kinnistamisavalduse selles, et uue omanikuna kantakse Kinnistusraamatu II jakku OÜ Q, mille juhatuse liikmeks ja ainuomanikuks on YY. Antud kanne tehti 10.06.
5. Hüpoteegipidaja nõue müüja vastu lõpetati, kuid jäi Q OÜ ja C vahelise lepingu alusel kinnisvara suhtes kehtima. Korteri müügitehingu alusel kanti notar KK poolt 10.06.2019 ZZi Swedbank AS pangas asuvale kontole nr XXXXXXXXXXXX raha summas 15 000 eurot. Antud summa oli 07.06.2019 kantud notari deposiitkontole OÜ Q poolt seoses korteriomandi ostumüügitehinguga. ZZi kontole laekunud 15 000 eurot, UU korraldusel ja kontrollimisel, võttis ZZ sularahas samal päeval Swedbank pangakontoris välja ja andis selle edasi BBga koos tegutsenud UUle. Saadud raha kasutasid BB ja UU enda tarbeks. Seejärel eeluurimisel täpselt tuvastamata ajal, kuid enne 16.07.2019, XX kooskõlastades oma tegevust YYiga, pani ZZilt ostetud korteri müüki avaldades selleks müügikuulutuse kinnisvaraportaalis www.kv.ee. 16.07.2019 müüs OÜ Q, keda esindas juhatuse liige YY, nimetatud korteri ET’ile (isikukood xxxxxxxxxxx). Vastavalt notariaalakti nr xxxxxx punktile 4 Osaühing Q müüs lepingu eseme ostjale hinnaga 54 500 eurot, millest 500 eurot on müüjale tasutud enne lepingu sõlmimist, 3290 eurot, selgitusega XXXXXXXXX tagastus, kanti hüpoteegipidaja C OÜ, mida esindab juhatuse liige XX, kontole nr XXXXXXXXXXXXX ja 50 710 eurot, millest on eelnevalt üle kantud tasumisele kuuluv notaritasu ja riigilõiv, Osaühing Q (registrikood xxxxxxxxx) kontole nr XXXXXXXXXXXXXXX. Seega oma tegevusega XX, tekitas teisele isikule (ZZile summas 58 000 eurot) varalise kahju tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel varalise kasu saamise eesmärgil, st pani toime KarS § 209 lg 2 p 3, 4 kvalifitseeritava kuriteo. 1.
6. C OÜ-d süüdistatakse KarS § 209 lg 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, so teisele isikule varalise kahju tekitamises tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel varalise kasu saamise eesmärgil. KarS § 14 lg 1 kohaselt juriidiline isik vastutab seaduses sätestatud juhtudel teo eest, mis on toime pandud tema organi, selle liikme, juhtivtöötaja või pädeva esindaja poolt juriidilise isiku huvides. TsÜS § 31 lg 2 kohaselt eraõigusliku juriidilise isiku juhtorgan on juhatus. ÄS § 180 lg 1 kohaselt on juhatus osaühingu juhtorgan, mis esindab ja juhib äriühingut. Lähtuvalt eeltoodust oli XX juhatuse ainuliikmena pädevus suunata osaühingu tegevust ning tema teootsuse ja teoplaani alusel oli kelmuse toimepanemine määratletud järgnevalt. Tulenevalt KarS § 14 lg-st 1 C OÜ vastutab juhatuse liikme XXi poolt toimepandud kuriteo eest kaastäideviijana, kuivõrd XXile süüks pandav KarS § 209 lg 2 p 3, 4 järgi kvalifitseeritav kuritegu (vt XXi süüdistust) oli toimepandud C OÜ huvides. Nimelt C OÜ juhatuse liige XX, teades ZZi eksimuses viibimist, sõlmis ZZiga tarbijakrediidilepingu XXXXXXXXXX ning osales aktiivselt ZZi korteri müügiprotsessis, tegutses ta C OÜ majanduslikes huvides, kuivõrd tema tegevus oli kantud eesmärgist teenida C OÜ-le majanduslikku kasu. Seega C OÜ pani toime teisele isikule varalise kahju tekitamise tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel varalise kasu saamise eesmärgil, see on KarS § 209 lg 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo. 1.
7. YYi süüdistatakse selles, et tema tegutsedes ühiselt ja kooskõlastatult grupis koos UU, C OÜ (registrikood xxxxxxxxx) juhatuse liikme XXi ja BBga, lõi ZZile tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse varalise kasu saamise eesmärgil. Mais 2019 Tallinnas, tegutsedes ühiselt ja kooskõlastatult UUga, pöördus BB ZZi poole ettekäändel, et viimane võib asuda tööle UUle kuuluva äriühingu ehitusobjektile valvurina. 5 Seejärel, saades teada, et ZZ on korteri aadressil Tallinn, xxx xx-xx omanik ning temal on kommunaalmaksetega seotud võlgnevus KÜ ees, kutsus ta ZZit tema poolt üüritava korterisse aadressil Tallinn, xxx xx-xx, eesmärgiga omada kontrolli ZZi üle, kus pakkus pidevalt alkohoolseid jooke, mille tulemusel oli ZZ pidevas joobeseisundis ning ei olnud võimeline reaalselt hindama faktilisi asjaolusid. Seejärel tegi BB koos UUga ZZile ettepaneku võtta laenu krediidiasutuselt korteri tagatisel ettekäändel, et viimane saab sel viisil lahendada oma materiaalsete raskustega seotud küsimused. Seejärel, eelneval kokkuleppel C OÜ juhatuse liikme XXiga 30.05.2019, tegutsedes ühiselt ja kooskõlastatult BBga, viis UU ZZi OÜ C kontorisse aadressil Tallinn, xxx xx, kus 30.05.2019 eksiteele viidud ZZ olles BB ja UU psühholoogilise mõju all, mille tõttu ei olnud võimeline reaalselt hindama faktilisi asjaolud, allkirjastas krediidilepingu nr XXXXXXXXXX. Olles eelnevalt teadlik, et ZZil on kommunaalvõlad 2000 euro ulatuses, mille tõttu ZZi sissetulekud ei võimaldanud kanda uut laenukohustust, laenas OÜ C juhatuse liikme XXi isikus ZZile 3000 eurot temale kuuluva korteri maksumusega 40 000 eurot tagatisel. Lepingu kohaselt peeti laenusummast kinni lepingutasu 200 eurot, maksegraafiku järgi kuulus igakuiselt tagastamisele 177,14 eurot ning krediidilepingu krediidi kogukulu oli 4251,36 eurot. Krediidilepingu nr XXXXXXXXXX poolteks oli C OÜ, keda esindas juhatuse liige XX ja ZZ, kelle kontaktideks märgiti muuhulgas UU e-posti aadress ja telefoninumber. Seejärel, eksiteele viidud, olles BB ja UU kontrolli all, mille tõttu ei olnud võimeline reaalselt hindama faktilisi asjaolusid, 31.05.2019 allkirjastas ZZ notar KK notaribüroos Tallinnas Rävala pst C OÜ (registrikood xxxxxxxxx, hüpoteegipidaja), keda esindas XX, kasuks hüpoteegi seadmise lepingu nr xxxxx summas 4500 eurot, lepingu esemeks oli korter Tallinn, xxx xx-xx. Nimetatud lepingu alusel 31.05.2019 kanti OÜ C pangakontolt XXXXXXXXXXXX ZZi pangakontole XXXXXXXXXXXX raha summas 2 763,62 eurot. Laekunud rahast 31.05.2019 kell 17:16-18:04 võttis UU välja 2620 eurot erinevate sularahaautomaatide kaudu. 03.06.2019 kell 10:14-11:08 raha summas 90 eurot võttis välja ZZ BB kontrollimisel. Saadud raha kasutasid BB ja UU enda tarbeks. Seejärel UU, olles eelnevalt kooskõlastanud oma tegevust XXi, YYi ja BBga, tegid UU ja BB täpselt tuvastamata ajal 2019.a juuni alguses, varalise kasu saamise eesmärgil, ettekäändel, et UUl ja BBl on materiaalsed raskused ning nad vajavad abi, ZZile ettepaneku müüa temale kuuluv korter lubades, et korteri müügitehing on fiktiivne ja ajutine ning korter tagastatakse ZZile mõne kuu möödudes, kui materiaalsete raskustega seotud küsimused on lahendatud. Eksiteele viidud ZZ, olles BB ja UU kontrolli all, nõustus nimetatud ettepanekuga. Peale nõusoleku saamist teavitati sellest XXi, kes võttis ühendust OÜ Q juhatuse liikme YYiga ning andis teada ZZi nõusolekust müüa oma korter. Seejärel XX tegutsedes ühiselt ja kooskõlastatult YYi, UU ja BBga võttis tehingu sõlmimise eesmärgil ühendust SS notaribürooga ning leppis kokku tehingu sõlmimise aja 05.06.2019.a. Enne tehingu päeva 04.06.2019.a XX saatis notarile andmed korteri ostja kohta, kelleks oli YY, hiljem parandades, et ostjaks on YYi soovil Q OÜ. Samuti edastas üleandmisevastuvõtmise akti ning andmed tehingu summa kohta, milleks oli 18290 eurot, millest 3290 eurot kuulus tasumisele hüpoteegipidajale OÜ-le C hüpoteegi kustutamiseks. 05.06.2019.a ilmusid notaribüroosse tehingu sõlmimisele XX ja YY ning ZZ. Kuna Notar SS vesteldes ZZiga tuvastas, et ZZ ei teadnud antud tehingu asjaolusid, samuti esinesid mäluprobleemid seoses nädal varem hüpoteegi seadmise lepingu sõlmimisel, mis toimus XXi osavõtul, siis notar keeldus nimetatud tehingu sõlmimisest, millest teavitas ta ka tehingu teisi osapooli. YY esitas avalduse notari deposiidikontole kantud raha tagastamiseks. Kuivõrd YY soovis jätkuvalt omandada ZZile kuuluvat korterit, siis kooskõlastades oma tegevust UU, XX, YY ja BB leppisid kokku, et tehingu sõlmimiseks tuleb minna teise notari juurde ning ZZ tuleb järgmiseks tehinguks notarile antavate vastuste osas korralikult ette valmistada. Seejärel XX, kooskõlastades oma tegevust YYiga, leppis kokku tehingu sõlmimise aja teise notari juures, 6 milleks oli 07.06.
8. Seejärel UU toimetas tegelikest asjaoludest eksitusse viidud ZZi KK notaribüroosse võttes kaasa BB, kes pidi hoidma ZZit nendevahelise usalduse tõttu kontrolli all. Notaribüroosse tehingu sõlmimise juurde ilmusid Q OÜ esindaja YY ja hüpoteegipidaja C OÜ esindaja XX. Q OÜ, keda esindas YY, teades ZZi eksimuses viibimisest, ostis ZZile kuuluva korteri turuhinnast mitu korda odavama hinnaga, s.o. 15 000 eurot eest. Peale müügilepingu sõlmimist esitas notar 07.06.2019 Kinnistusraamatu kande muutmiseks kinnistamisavalduse selles, et uue omanikuna kantakse Kinnistusraamatu II jakku OÜ Q, mille juhatuse liikmeks ja ainuomanikuks on YY. Antud kanne tehti 10.06.
9. Hüpoteegipidaja nõue müüja vastu lõpetati ning edasiseks kohustatud isikuks jäi C OÜ-ga sõlmitud lepingu alusel Q OÜ. Korteri müügitehingu alusel kanti notar KK poolt 10.06.2019 ZZi Swedbank AS pangas asuvale kontole nr XXXXXXXXXXXX raha summas 15 000 eurot. Antud summa oli 07.06.2019 kantud notari deposiidikontole OÜ Q poolt seoses korteriomandi ostumüügitehinguga. ZZi kontole laekunud 15 000 eurot, UU korraldusel ja kontrollimisel, võttis ZZ sularahas samal päeval Swedbank pangakontoris välja ja andis selle edasi BBga koos tegutsenud UUle. Saadud raha kasutasid BB ja UU enda tarbeks. Seejärel eeluurimisel täpselt tuvastamata ajal, kuid enne 16.07.2019, XX kooskõlastades oma tegevust YYiga, pani ZZilt ostetud korteri müüki avaldades selleks müügikuulutuse kinnisvaraportaalis www.kv.ee. 16.07.2019 müüs OÜ Q, keda esindas juhatuse liige YY, nimetatud korteri ET’ile (isikukood xxxxxxxxxxx). Vastavalt notariaalakti nr xxxxxx punktile 4 Osaühing Q müüs lepingu eseme ostjale hinnaga 54 500 eurot, millest 500 eurot on müüjale tasutud enne lepingu sõlmimist, 3290 eurot, selgitusega XXXXXXXXX tagastus, kanti hüpoteegipidaja C OÜ, mida esindab juhatuse liige XX, kontole nr XXXXXXXXXXXXX ja 50 710 eurot, millest on eelnevalt üle kantud tasumisele kuuluv notaritasu ja riigilõiv, Osaühing Q (registrikood xxxxxxxxx) kontole nr XXXXXXXXXXXXXXX. Seega oma tegevusega YY tekitas teisele isikule (ZZile summas 58 000 eurot) varalise kahju tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel varalise kasu saamise eesmärgil, st pani toime KarS § 209 lg 2 p 3, 4 kvalifitseeritava kuriteo. 1.
10. Osaühing Q süüdistatakse KarS § 209 lg 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, so teisele isikule varalise kahju tekitamises tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel varalise kasu saamise eesmärgil. KarS § 14 lg 1 kohaselt juriidiline isik vastutab seaduses sätestatud juhtudel teo eest, mis on toime pandud tema organi, selle liikme, juhtivtöötaja või pädeva esindaja poolt juriidilise isiku huvides. TsÜS § 31 lg 2 kohaselt eraõigusliku juriidilise isiku juhtorgan on juhatus. ÄS § 180 lg 1 kohaselt on juhatus osaühingu juhtorgan, mis esindab ja juhib äriühingut. Lähtuvalt eeltoodust oli YY juhatuse ainuliikmena pädevus suunata osaühingu tegevust ning tema teootsuse ja teoplaani alusel oli kelmuse toimepanemine määratletud järgnevalt. Tulenevalt KarS § 14 lg-st 1 Osaühing Q vastutab juhatuse liikme YYi poolt toimepandud kuriteo eest kaastäideviijana, kuivõrd YYile süüks pandav KarS § 209 lg 2 p 3, 4 järgi kvalifitseeritav kuritegu (vt YYi süüdistust) oli toimepandud Osaühing Q huvides. Nimelt Osaühing Q juhatuse liige YY, teades ZZi eksimuses viibimist ja seda tugevdades, ostis ZZile kuuluva korteri, tegutses ta Osaühing Qi majanduslikes huvides, kuivõrd tema tegevus oli kantud eesmärgist teenida Osaühing Q’le majanduslikku kasu, s.o teenida vähemalt 48 000 eurot kasumit. Seega Osaühing Q pani toime teisele isikule varalise kahju tekitamise tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel varalise kasu saamise eesmärgil, see on KarS § 209 lg 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo. 7 1.
11. Kohtuistungil süüdistatav XX tunnistas, et süüdistus on arusaadav, kuid süüdi ennast ei tunnista. Samuti tunnistas XX süüdistatav C OÜ esindajana, et süüdistus on arusaadav, kuid süüdi ei tunnista. XXi ja C OÜ kaitsja I. Sipari vaidleb süüdistusele täies mahus vastu. Vaidlusaluse laenu andmine toimus C OÜ tavapärase majandustegevuse käigus, lähtudes vastustundliku laenamise põhimõttest. Eelnevad kokkuleped XXi ja teiste süüdistatavate vahel puudusid. Samuti puudus hüpoteetiline kasum müügitehingust. Samuti tuleb tuvastada tahtlus. 1.
12. Süüdistatav YY tunnistas, et süüdistus on arusaadav, kuid süüdi ennast ei tunnista. Samuti tunnistas YY süüdistatav Q OÜ esindajana, et süüdistus on arusaadav, kuid süüdi ei tunnista. Süüdistatavad hagi õigeks ei võta. YYi ja OÜ Q kaitsja D. Školjar leiab, et süüdistus ei ole põhjendatud ja vaidleb sellele vastu täies mahus. Antud teo puhul on tegemist tavapärase majandusliku iseloomuga tehinguga ning et rääkida üldse kuriteost, tuleb tuvastada tahtlus. Samuti on küsimärgi all objektiivse külje esinemine. Hagi tuleb jätta läbi vaatamata, kuna isikud süüd ei tunnista.
13. Kohtu seisukoht 2.1.

§ 63

lg 1 sätestab, et tõend on kahtlustatava, süüdistatava, kannatanu, tunnistaja või asjatundja ütlus, ekspertiisiakt, eksperdi antud ütlus ekspertiisiakti selgitamisel, asitõend, uurimistoimingu, kohtuistungi ja jälitustoimingu protokoll või videosalvestis, samuti muu dokument ning foto või film või muu teabetalletus.

§ 60

lg 2 kohaselt on tõendatus kohtul tõendamise tulemusena kujunenud veendumus, et tõendamiseseme asjaolud on olemas või puuduvad ja

§ 61

lg 1 ja 2 järgi ühelgi tõendil ei ole ette kindlaksmääratud jõudu ning kohus hindab tõendeid nende kogumis oma siseveendumuse kohaselt. Tõendite hindamine nende kogumis tähendab muuhulgas seda, et erinevatest tõenditest tulenevad andmed asetatakse omavahelisse konteksti. Kohus, kuulanud ära süüdistatavad, kannatanu ja tunnistajate ütlused ning uurinud kirjalikke tõendeid, analüüsinud ja hinnanud kõiki tõendeid kogumis asub alljärgnevatele seisukohtadele. 2.2. Esmalt märgib kohus, et prokurör loobus 23.10.2020.a toimunud kohtuistungil XXile ja YYile ette heidetud süüdistusest KarS § 209 lg 2 p 3 järgi.

§ 309

lg 2 kohaselt tingib prokuröri loobumine süüdistusest isiku õigeksmõistmise ja eeltoodust tulenevalt mõistabki kohus XXi ja YYi KarS § 209 lg 2 p 3 järgi õigeks. 2.3. Teiseks märgib kohus, et BB ja UU kriminaalasja materjalid on kohus eraldanud

§ 216lg 2 p 3 alusel uude toimikusse (1 kd, tlk 151-152, 222-223).

Harju Maakohus on UU tunnistanud süüdi 30.01.2020.a kohtuotsusega nr xxx (3 kd, tlk 110-121) ning BB 05.05.2020.a kohtuotsusega nr xxx (3 kd, tlk 122-128) kokkuleppemenetluses. Mõlemad kohtuotsused on jõustunud. 2.

1. Süüdistatavaid süüdistatakse KarS § 209 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, s.o teisele isikule varalise kahju tekitamises tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse loomise teel varalise kasu saamise eesmärgil. Antud kvalifikatsioon eeldab, et enne varakäsutuse tegemist on kannatanu viidud eksitusse ning kannatanu varakäsutus on tehtud eksimuses olles ning selle eesmärgiks on varalise kasu saamine. Selleks, et kohus saaks tuvastada, et kannatanut on petetud, talle on tegelikest asjaoludest ebaõige ettekujutus loodud, mille tagajärjel ta on eksimusse sattunud, tuleb esmalt tuvastada, milline oli petmistoiming ning kas tegemist oli väära väitega. Tuleb silmas pidada, et eksimusse sattumine kelmuse puhul peab oleme toimunud süüdistatavate 8 pettusliku tegevuse läbi. Kui kannatanu on eksimuses süüdistatava tegevusega mitte seotud põhjustel ja seetõttu kannatas kahju, ei ole tegemist kelmusega. Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et notariaalselt tõestatud kinnisasja võõrandamislepingu ja asjaõiguslepingu olemasolu iseenesest ei välista kelmuse toimepanemist, lähtuda tuleb sellest, kas on tuvastatud kelmuse objektiivse koosseisu obligatoorne element – pettus (vt RK otsused nr 3-11-87-09; 3-1-1-3-10). 2.
2. Süüdistatavatele ette heidetud episoodis puudub vaidlus alljärgnevate asjaolude osas, mis on kohtule esitatud tõenditega tõendatud. 2.5.
3. Äriühingu C OÜ juhatuse liikmeteks on süüdistatav XX ja WW ning äriühingu põhitegevusalaks on muu laenuandmine, v.a pandimajad (2 kd, tlk 45-46). Äriühingu Q OÜ juhatuse liikmeks on süüdistatav YY ning äriühingu põhitegevusalaks on enda või renditud kinnisvara üürile andmine ja käitus (2 kd, tlk 47-48). Nimetatud asjaolusid on kinnitanud süüdistatavad ka kohtus antud ütlustes. 2.5.
4. Kannatanu ZZ ja C OÜ, keda esindas juhatuse liige XX, sõlmisid 30.05.2019.a aadressil xxx xx, Tallinn krediidilepingu nr XXXXXXXXXX, millega äriühing andis kannatanule hüpoteekkrediidi summas 3000 eurot (krediidi kogukulu 4 251,36 eurot). Lepingu kohaselt peeti laenusummast kinni lepingutasu 200 eurot ning krediidilepingu tagamiseks seati 31.05.2019.a notar KK notaribüroos Tallinnas, Rävala pst xx notariaalaktiga nr xxxxx kannatanule kuuluvale korteriomandile aadressil xxx xx-xx, Tallinn hüpoteek C OÜ kasuks 4500 eurot (2 kd, tlk 1, 2-8, 9-15). Vastavalt kannatanu ZZi avaldusele, tasus C OÜ kannatanu võlgnevuse Credireform OÜ ees summas 36,38 eurot ning kandis selle võrra vähem krediidilepingust nr XXXXXXXXXX tulenevat krediidisummat (3 kd, tlk 59-60). Swedbank AS 18.07.2019.a vastus PPA-le koos kannatanu ZZi arvelduskonto väljavõttega tõendab, et kannatanu on saanud 31.05.2019.a C OÜ-lt laenu summas 2763,62 eurot ning samal kuupäeval vahemikus kell 17.16-18.04 on võtnud sularahana välja 2600 eurot (2 kd, tlk 51-52, 76). Nimetatud krediidilepingu sõlmimist on lisaks C OÜ seadusliku esindaja XXi ütlustele kinnitanud kohtus ka kannatanu. Sama asjaolu on kinnitanud ka BB ja UU enda kohtueelses menetluses antud ütlustes, mis avaldati kohtuistungil, kuivõrd nad keeldusid kohtus ütluste andmisest. C OÜ-lt saadud hüpoteeklaenu kasutamise osas esinevad vastuolud kannatanu ja tunnistajate BB ja UU ütlustes. Kannatanu ZZ andis kohtus ütlusi, et ta ei tea, mis sai XXi kontorist võetud laenust. Ilmselt andis selle BBle, kuna ta elas ja sõi nende juures korteris. Ta ei tahtnud olla muiduleivasööja. Küsimusele, kas ta andis raha ära vabatahtlikult, vastas kannatanu jaatavalt ja tegi seda kohe pangas. Tema meelest taheti seda raha kasutada KÜ-le võla kustutamiseks, see oli ka tema soov. Tunnistaja BB kohtus avaldatud ütluste kohaselt kanti laenuraha ZZi kontole, mille ta võttis välja UU juuresolekul. UU jagas seda raha ning mingi osa andis ta ZZile elamise jaoks. Tunnistaja UU ütluste kohaselt võttis kannatanu ilmselt selle raha välja ning jättis endale, tema sai ainult bensiiniraha. Kohtule ei ole UU ütlused usutavad, kuna need ei ole kooskõlas teiste kohtus uuritud tõenditega. Swedbank AS 18.07.2019.a vastus PPA-le koos kannatanu ZZi arvelduskonto väljavõttega ning panga poolt väljastatud videosalvestiste ja fotodega tõendavad, et 31.05.2019.a pärast C OÜ-lt raha laekumist kannatanu kontole, võtab kannatanu pangakaardiga automaadist raha välja UU (2 kd, tlk 51-89). 2.5.
5. Vaidlust ei ole selles, et kannatanule kuulus korteriomand aadressil xxx xx-xx, Tallinn ning 07.06.2020.a notariaalaktiga nr xxx müüs kannatanu temale kuuluva korteriomandi Q OÜ-le 15 000 euro eest. Sama notariaalakti kohaselt lasub korteriomandil korteriühistu ees kommunaalvõlgnevus summas 2500 eurot, mille likvideerimise kohustus on vastavalt notariaalakti punktile 2.
6. ostjal Q OÜ-l. Notariaalakti punkti 3.
7. kohaselt leppisid lepingu osalised kokku, et alates lepingu sõlmimisest on hüpoteegiga tagatud C OÜ kõik nõuded Q OÜ vastu, mis tulenevad C OÜ ja Q OÜ vahel 07.06.2019.a sõlmitud krediidilepingust nr XXXXXXXXX. Samuti kinnitas C OÜ, et eelnevalt nimetatud krediidilepingu alusel toimub C 9 OÜ ja kannatanu vahel hüpoteegiga tagatud laenu refinantseerimine ning C OÜ-l ei ole alates lepingu sõlmimisest mingeid nõudeid kannatanu vastu (2 kd, tlk 1, 16-26). Samuti on kannatanu ja BB kohtus avaldatud ütlustega tõendatud, et korteri müügist saadud raha võttis kannatanu koos UUga välja pangakontoris ning see raha anti UUle üle. Kohtul ei ole alust kahelda kannatanu ja BB ütlustes, kuna need riimuvad omavahel ja on kooskõlas ka muude kohtus uuritud tõenditega. Swedbank AS 18.07.2019.a vastus PPA-le koos kannatanu ZZi arvelduskonto väljavõttega tõendab, et 10.06.2019.a on ta saanud temale kuulunud korteriomandi müügist notar KK kontolt 15 000 eurot, mille on samal kuupäeval summas 14 925 eurot välja võtnud. Swedbank AS-i poolt on väljastatud ka videosalvestised ja fotod, mis seonduvad kannatanu poolt raha väljavõtmisega eelnevalt nimetatud kuupäeval ning millelt nähtub, et kannatanu käis 10.06.2019.a pangakontoris raha välja võtmas koos UUga (2 kd, tlk 51-89). UU ütlused selle kohta, et tema käis pangas kaasas turvamehena ja seda, kuidas kannatanu seda raha käsutas, ta ei tea, ei ole kohtule usutavad, sest need ei riimu eelnevalt nimetatud dokumentaalsete tõenditega, mida kohus peab usaldusväärseteks. 2.5.
8. Samuti ei ole vaidlust selles, et enne 07.06.2019.a toimunud ostu-müügi tehingut soovisid samad osapooled sõlmida tehingut 05.06.2019.a Tallinna notar SS büroos, kuid notar keeldus pärast kannatanuga vestlemist tehingu sõlmimisest. Harju Maakohtu 12.08.2019.a ja 14.08.2019.a määruste alusel (2 kd, tlk 96-108) väljastas notar SS toimuma pidanud tehinguga seonduvad dokumendid, mille kohaselt pidi ostja Q OÜ tasuma korteri ostu eest müüjale ZZile 18 290 eurot, millest 3 290 eurot kuulus tasumisele hüpoteegipidajale OÜ-le C hüpoteegi kustutamiseks. Samuti leppisid ostja ja müüja kokku, et korteriomandil lasuv kommunaalvõlgnevus, summas 2 097,02 eurot, jääb ostjale Q OÜ-le (2 kd, tlk 109-134). 2.5.
9. Puudub vaidlus ka selles, et 16.07.2019.a Q OÜ, keda esindas juhatuse liige YY, müüs korteriomandi aadressil xxx xx-xx, Tallinn edasi ETle 54 500 euro eest, millest 3290 eurot kanti hüpoteegipidaja C OÜ-le, keda esindas juhatuse liige XX, krediidilepingust nr XXXXXXXXX tuleneva kohustuse tagastusena. Samuti lõpetati 16.07.2019.a notariaalakti nr xxxx kohaselt C OÜ kasuks seatud hüpoteek summas 4500 eurot (2 kd, tlk 27-44). 2.
10. Antud juhul on vaidlus selles, kas XX C OÜ juhatuse liikmena ning YY Q OÜ juhatuse liikmena lõid ühiselt ja kooskõlastatult grupis koos UU ja BBga varalise kasu saamise eesmärgil kannatanu ZZile tegelikest asjaoludest teadvalt ebaõige ettekujutuse, mille tulemusena kannatanu nõustus müüma temale kuulunud korteri aadressil xxx xx-xx, Tallinn oluliselt alla turuhinna ning jäädes ise müügitulust ilma. Süüdistuse järgi tekitasid süüdistatavad sellise tegevusega kannatanule varalise kahju summas 58 000 eurot, mis on korteri xxx xx-xx, Tallinn tegelik väärtus. Lisaks eelnevale on süüdistatav XXile, kes tegutses C OÜ juhatuse liikmena, ette heidetud, et tema tegutsedes ühiselt ja kooskõlastatult BB ja UUga sõlmis kannatanuga viimasele kahjuliku krediidilepingu, mille tagamiseks seati kannatanu korterile hüpoteek summas 4500 eurot. Kohtukõnes viitas prokurör, et C OÜ nõuded kannatanu ZZi vastu said täidetud just läbi korteri müügitehingute ahela. 2.6.
11. Antud juhul ei olnud vaidlust, et 30.05.2019.a sõlmiti C OÜ ja kannatanu vahel krediidileping nr XXXXXXXXX ning nõude tagamiseks seati notaris kannatanu korteriomandile hüpoteek 31.05.2019.a. Kannatanu ZZ andis kohtus ütlusi selle kohta, et XXi nägi ta esimest korda kontoris ja enne ta teda ei teadnud. Kontoris käis ta koos mustlastega – kahe Juriga. Kontorisse sõidutas teda Juri ning laenu võttis selleks, et KÜ eest võlg kustutada. Tema seda kontorit ei leidnud ja ta ei teadnud selle kohta, see oli nende algatusel. Kannatanu ütluste kohaselt viis läbirääkimisi läbi XX. Kannatanu ei mäleta, mis keeles lepingud olid, kuid ilmselt vene keeles, kuna tõlki ei olnud, midagi sai aru, millestki mitte. Ta ei mäleta, kui palju ta pidi lepingu alusel tagasi maksma ega tea igakuist makse summat. 25.09.2020.a kohtuistungil andis süüdistatav C OÜ seaduslik esindaja XX ütlusi selle kohta, et äriühingu peamiseks tegevusalaks on krediidi 10 väljastamine kinnisvara või autode tagatisel. Äriühingul on kaks juhatuse liiget ja nemad võivad äriühingut esindada. Lisaks temale on veel WW, kes tegeleb tehingutega, mis on seotud autodega ja tema tegeleb tehingutega, mis on seotud kinnistute ehk hüpoteegiga. C-il oli kokkupuude ZZiga seoses sellega, et kannatanu käis laenu võtmas korteri tagatisel. Tehingu vormistamise päeval tuli ZZ nende kontorisse teise inimesega, kelle nime ta sai teada lepingu sõlmimisel. Kuna ZZil ei olnud meili, siis inimene, kes oli temaga, andis oma meili. See meil koosnes inimese ees- ja perekonnanimest. Sellel päeval see inimene pöördus ZZi poole kui vanaisa. Kannatanu esitas vastava taotluse ja vajalikud dokumendid – konto väljavõtte ja kehtiva dokumendi. Hiljem kontrolliti tema krediidiajalugu, kas tal on võlgnevusi. Süüdistatav XX andis kohtus ütlusi, et kui ZZ esitas oma dokumendi, siis kontrollides viimase krediidiinfot, selgus, et tal on võlgnevus 36 eurot. Süüdistatav selgitas, et nad väljastavad laene siis, kui võlgnevusi ei ole. Nad leppisid kokku, et võlgnevus makstakse laenuks võetavast summast. Kannatanu sissetulek oli 480 eurot kuus ja ei olnud põhjuseid, miks ta ei saanud laenu anda. Tehingu tegemisel kontoris seletati ära kõik tingimused, lepingus oli maksegraafik ja kuumakse suurus, milleks oli 177 eurot. Ka tunnistaja SE andis kohtus ütlusi, et XX selgitas neile, et umbes 3 nädalat tagasi käis ZZ tema juures kontoris koos mingi sõbra Juraga ja tahtsid raha laenata. ZZil oli korteri eest võlgnevus kusagil 2000 eurot ja nad tahtsid väidetavalt laenata 2500 eurot ja tagatiseks oli korter. XX nõustus laenu väljastamisega, kuna pension oli normaalne, 470 eurot. Süüdistatav C OÜ esindaja ütluste kohaselt on äriühingul sisemised protseduurid maksevõimekuse määramiseks, mis on kooskõlastatud litsentsi saamisel Finantsinspektsiooniga. Kannatanu maksevõime hindamine toimus vastavalt nendele protseduuridele ja talle selgitati kõiki laenutingimusi, ka seda, et on vaja teha korteri kindlustus, mille kannatanu esitas notari tehingu vormistamise päeval. Süüdistatava seaduslik esindaja selgitas, et alguses vormistati leping nende kontoris. Lepingus on märgitud laenusaaja andmed, maksegraafik, kui palju on vaja maksta igas kuus ja kui palju peab maksma kokku. Samuti on märgitud, kui suur on tehingutasu. Intressimäär võis olla 36%. Intressimäär võib varieeruda analoogsetes firmades kaheksast protsendist. Maksimaalne intress on määratud Finantsinspektsiooni poolt ja see sõltub pangaprotsendist ja arvutatakse igas pooles aastas. Antud juhul krediidisumma oli väike ja sel juhul võib intress olla suurem. Pärast seda, kui oli vormistatud ja allkirjastatud leping, broneeriti aeg notari juurde. Notari aja ja koha kohta informeeriti korteri omanikku lepingus märgitud numbrile helistades ning talle tundus, et ta suhtles UUga.
12. mail oli notar määratud ja sinna läks korteri omanik. Notar selgitas kõiki tehingu tingimusi ja teatas omanikule, et pärast tehingut jääb hüpoteegimärge kinnistusraamatusse. Tingimused olid korteri omanikule selged, ta oli nendega nõus ja sellepärast ta allkirjastas lepingu. Tema allkirjastas lepingu C OÜ poolt. Laenu kannatanu tagastama ei hakanud, kuna enne esimese makse tähtaja saabumist helistati ja öeldi, et korterit tahetakse maha müüa. Samasisulisi ütlusi krediidilepingu sõlmimise kohta andis ka süüdistatav XX, kelle ütlusi kohus ei hakka dubleerima. 2.6.
13. Asjaolu, et krediidilepingu sõlmimisel on C OÜ poolt kontrollitud kannatanu ZZi maksevõimet, on tõendatud kohtule esitatud ZZi konto väljavõttega perioodist 01.12.201827.05.2019.a, millelt nähtub, et kannatanu saab igakuiselt pensioni (3 kd, tlk 61-63). Eraisiku maksehäirete raport ZZi kohta kinnitab, et kannatanul on võlgnevus Creditreform Eesti OÜ ees vahemikus 30-65 eurot (3 kd, tlk 64) ning kannatanu ZZi avaldusega on tõendatud, et kannatanu palus C OÜ-l, et viimane tasuks tema võlgnevuse Credireform OÜ ees summas 36,38 eurot ning kannaks selle võrra vähem krediidilepingust nr XXXXXXXXXX tulenevat krediidisummat (3 kd, tlk 59-60). 2.6.
14. 10.03.2020.a toimunud kohtuistungil keeldus BB ütluste andmisest, mistõttu kohus avaldas tema kohtueelses menetluses antud ütlused. BB ütluste kohaselt rääkis UU pidevalt kannatanule, et lisaraha teenimiseks ja laenu saamiseks võib pantida ZZi korteri, saada raha ja paigutada mingisse ärisse. Seejärel pärast kasumi saamist, saab kannatanu tagasi korteri ja maksta kommunaalmakseid. Millist äri UU silmas pidas, seda BB ei tea, kuna UUl äri ei olnud. 2019.a mai lõpus sõitsid nad laenu võtmiseks C kontorisse. UU oli juba varem tuttav selle firma omanikega, mistõttu pöörduti sinna. BB teab, et seal kontoris vormistati laen ZZi korteri tagatisel. 11 Laenuraha kanti kannatanu kontole, mille ta võttis välja UU juuresolekul. UU jagas seda raha ning mingi osa andis ta kannatanule elamise jaoks (1 kd, tlk 195-216). Ka tunnistaja UU keeldus 21.09.2020.a kohtus ütluste andmisest, mistõttu kohus avaldas UU kohtueelses menetluses antud ütlused. UU andis ütlusi selle kohta, et kannatanu rääkis talle, et ta on hiljuti oma naise matnud, mistõttu oli tal raske xxx tn korteris viibida ning tahab selle maha müüa ja elada tema venna BBga xxx tn-l. Ta oli nõus aitama ja sõitis koos kannatanuga C-i. Ta teab seda firmat umbes 5 aastat, kuna vend on sealt mõnikord auto tagatisel laenu võtnud. Firma kontaktisikute nimesid ta ei mäleta. Nad läksid firma kontorisse ning kannatanu vormistas laenu oma korteri tagatisel. Seejärel kandis C kannatanu kontole 3000 eurot (3 kd, tlk 89-109). 2.6.
15. Kohtule ei ole esitatud mitte ühtegi tõendit, mille põhjal oleks võimalik asuda seisukohale, et C OÜ juhatuse liikmel XXil oleks olnud eelnev kokkulepe BB ja UUga krediidilepingu nr XXXXXXXXXX sõlmimisel. Süüdistatav XX andis kohtus ütlusi, et BBt ega UUt ta enne ei teadnud. BB ütluste kohaselt pöörduti C OÜ poole laenu saamiseks, kuna UU oli varem tuttav selle firma omanikega. UU kinnitas, et ta teab seda firmat, kuna vend on sealt auto tagatisel laenu võtnud, kuid kontaktisikute nimesid ei mäleta. Kuigi UU sõiduauto Honda Accord, reg.nr xxxxxx, läbiotsimise käigus leiti ja võeti ära mh visiitkaart WWi nimele (OÜ C, xxx xx-xx) (2 kd, tlk 174181), mida vaadeldi 23.08.2019.a asitõendi vaatlusprotokollis (2 kd, tlk 182-183), ei anna nimetatu alust eeldada, et UU oleks varasemast tuttav XXiga. Äriregistri andmete kohaselt on WW samuti juhatuse liige C OÜ-s ning C OÜ juhatuse liikme XXi ütluste kohaselt tegeleb WW tehingutega, mis on seotud autodega. Kuna UU on kinnitanud, et ta vend on seal auto tagatisel laenu võtnud, siis on kohtu hinnangul loogiline, et UU sõiduautos võis olla WWi visiitkaart. WWi visiitkaardi leidmine UU valdusest ei kinnita üheselt, et UU ja XX oleks üksteist varem teadnud ja seetõttu kooskõlastanud oma tegevusi. Ka ei saa UU ja XXi ühist ja kooskõlastatud tegevust tuletada kohtule esitatud sideettevõtjalt saadud andmete protokolliga, millest nähtub, et 31.05.2019.a ehk hüpoteegi seadmise päeval notaris on UU ja C OÜ abondendid omavahel mitmel korral suhelnud (2 kd, tlk 235), kuna sideettevõtjalt saadud andmete protokoll ei tõenda, millest osapooled omavahel rääkisid ning kohus ei saa omal algatusel vestlust sisustama hakata. XXi ütluste kohaselt olid 31.
16. toimunud kõned C OÜ-le kuuluva telefoninumbri ja UU vahel seotud ilmselt asjaoluga, et nad ei leidnud notari asukohta ning nad võisid arutada, kuhu nad peavad tulema või oli neil mingi muu küsimus. Mõni aeg pärast tehingut helistati talle laenulepingus märgitud telefoninumbrilt ja ta sai aru, et see oli UU. UU teatas, et nad soovivad korteri maha müüa. Kohtul ei ole XXi ütlustes alust kahelda, kuna on eluliselt usutav, et notariajaga samal päeval võis ühel osapoolel esineda küsimusi, mis seonduvad notari asukoha või hüpoteegi seadmisega. 2.6.
17. Kohtu hinnangul ei ole alust C OÜ-le ette heita ka kannatanuga kinnisvara tagatisel krediitlaenu lepingu sõlmimist ja selle kahjulikkust kannatanule. Kannatanu ütluste kohaselt oli tema soov võtta laen korteril lasuvate kommunaalvõlgnevuste kustutamiseks, laenu võttis nö mustlaste mahitusel. Kohtule on esitatud tõendid selle kohta, et C OÜ puhul on tegemist krediidiandjaga ning

§ 60

lg 3 alusel kontrollis kohus otsuse tegemisel Finantsinspektsiooni koduleheküljelt kättesaadavat infot, mille kohaselt on äriühingule välja antud tegevusluba ning tegevusloaga piiritletud tegevus on mh ka hüpoteekkrediidi andmine (https://www.fi.ee/et/pangandus-ja-krediit-0/pangandus-ja-krediit/krediidiandjad/eestikrediidiandjad/invest-ou), mida kannatanule C OÜ poolt anti. Seega oli C OÜ poolt hüpoteekkrediidi andmine tavapärane äriühingu majandustegevus. Krediidiandjate ja – vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 4 kohaselt võib krediidiandja tarbijale krediiti väljastada, kui ta on krediidivõimelisuse hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et krediidilepingust tulenevad kohustused täidetakse lepingus kokkulepitud tingimustel. C OÜ seaduslik esindaja XX kinnitas, et kannatanu maksevõimet hinnati ning kohtul ei ole alust sellest kahelda. Samuti on kohtule esitatud tõendid selle kohta, et krediidiandja on kontrollinud kannatanu krediidivõimelisust ning see on kajastatud käesoleva kohtuotsuse punktis 2.6.

1. Asjaolu, kas C OÜ ja tema seaduslik esindaja XX on kannatanuga tarbijakrediidilepingu 12 sõlmimisel järginud VÕS-ist ja KAVS-ist tulenevaid nõudeid, ei kuulu hindamisele karistusõiguse valdkonnas. 2.
2. Süüdistusakti kohaselt olles eelnevalt kooskõlastanud oma tegevust XXi ja YYiga, tegid UU ja BB täpselt tuvastamata ajal 2019.a juuni alguses, varalise kasu saamise eesmärgil, ettekäändel, et UU ja BBl on materiaalsed raskused ning nad vajavad abi, ZZile ettepaneku müüa temale kuuluv korter lubades, et korteri müügitehing on fiktiivne ja ajutine ning korter tagastatakse ZZile mõne kuu möödudes, kui materiaalsete raskustega seotud küsimused on lahendatud. Eksiteele viidud kannatanu nõustus ettepanekuga, misjärel XX tegutsedes ühiselt ja kooskõlastatult YYiga, UU ja BBga võttis tehingu sõlmimise eesmärgil ühendust SS notaribürooga ning leppis kokku tehingu sõlmimise aja 05.06.2019.a. Samas on prokurör vaidlustes märkinud, et ühine ja kooskõlastatud tegevus algas kui mitte varem, siis hiljemalt SS notaribüroos, kui notar jättis ZZile kuulunud korteri müügitehingu tõestamata. Hiljemalt sellest hektest pidid YY ja XX aru saama, et ZZit võidakse ära kasutada. Antud juhul märgib kohus, et prokurör ei ole suutnud piisavalt konkretiseerida esitatud süüdistust, mis aja hetkest ta süüdistatavatele tahtluse tekitamist kelmuse toimepanemisel omistab. 2.7.
3. Kannatanule kuulunud korteriomandi müügiga seonduvalt andis kannatanu ZZ kohtus ütlusi selle kohta, et müügiprotsessis leidsid ilmselt mustlased kontori – XXi kontori. Kannatanu ütluste kohaselt rääkisid Jurid korteri müügist, et on vaja mingid probleemid lahendada ja vanem Juri rääkis, et ZZ aitaks millegagi välja. Korteri müügile ta kunagi mõelnud ei olnud ning korteri müügiks andis nõusoleku Juri mõjul, enamasti rääkis temaga vanem Juri. XXile ta ise korterihinda ei pakkunud, vaid seda tegid mustlased ja summa oli juba eelnevalt kooskõlastatud. Kannatanu selgitas, et hind kooskõlastati mustlaste, XXi ja tema vahel. Mustlasteks peab ta BB ja UUt. Mustlased viisid teda autoga kohale, kus sai tuttavaks ostjaga, tema ostjat ei otsinud. Korterit käis ta näitamas XXi ja ostja juuresolekul. Süüdistatava XXi ütluste kohaselt mõni aeg pärast tehingut helistati talle laenulepingus märgitud telefoninumbrilt ja ta sai aru, et see oli UU. UU teatas, et nad soovivad korteri maha müüa. Ta selgitas UUle, et nad ei tegele korterite ostu-müügiga, kuid tal on tuttav, YY, kelle firma tegeleb kinnisvaraga. Siis ta mõtles YYi sellest korterist teavitada. UU ütles korteri hinnaks 15 000 eurot. Nad ütlesid, et tahavad saada 15 000 eurot, lahti saada hüpoteegivõlgnevusest ja kommunaalvõlast ja et kõik notaritasuga seotud raha maksab ostja. XX küsis, kas sellel korteril on võlgnevusi. Süüdistatav selgitas, et see korter ei maksnud mitte 15 000, vaid kõigepealt oli vaja tagastada 3290-eurone laen. UU ütles telefonis, et võlgnevus on üle 2000 euro ja korterit ei olnud remonditud, siis hind peaks olema turuhinna lähedases ulatuses. Pärast jutuajamist käis ta koos kannatanu, UU ja BBga korterit vaatamas ja tegi sellest fotosid YYile. ZZ selgitas talle, et teised inimesed on tema sugulased. Korter oli halvas seisukorras, seal oli ebameeldiv lõhn ja oli vaja täielik remont teha, mis tema hinnangul oleks maksnud 15 000-20 000 eurot. BB ütluste kohaselt tahtis UU kannatanu korteri maha müüa ettekäändel, et arendamiseks ei jätku raha ning C-ist saadud rahast ei piisa, et kannatanu saaks maksta kinni korteri kommunaalmaksed. Seejärel läks kannatanu koos UUga uuesti C kontorisse, kus ta pakkus välja variandi müüa maha kannatanule kuuluv korter. Selle firma omanik ütles, et tal on ostja. Kõik läbirääkimised kannatanule kuuluva korteri müümise kohta viis läbi UU. Muu hulgas andis BB ütlusi sellegi kohta, et kokkuleppel UUga seisnes tema roll selles, et ta kontrolliks kannatanut sellisel moel, et kannatanu elaks xxx tn korteris tema järelevalve all. Kõik tehingud korteriga korraldas UU. 2.7.
4. XXi ütlusi selle kohta, et tema poole pöördus korteri müügiga seoses UU kinnitavad, ka viimase ütlused, et ta pöördus C OÜ poole, kuna tagatisel laenutehing oli nendega tehtud. Samas ei pea kohus UU ütlusi usaldusväärseks selles osas, et korteri hinda ei arutatud, kuna kannatanu ütluste kohaselt pakkusid korteri hinda mustlased ning XX kinnitas oma ütlustes, et UU ütles talle korteri hinnaks 15 000 eurot. Süüdistatava YYi ütlused on kooskõlas XXi ütlustega, mille kohaselt 03.06.2019.a pakkus XX talle, et ta ostaks korteri edasimüümiseks ja süüdistatavale 13 pakkus see huvi. XX rääkis, et tegemist on probleemse korteriga, kus on võlgnevusi, vaja kapitaalremont teha, samuti kõik notariaalsed kulutused. Korteri hind on 15 000 eurot. Samuti ütles XX, et müüjatel on kiiresti raha vaja. Täiendavat infot ta ei uurinud, vaid usaldas XXt. Ta usaldas seda infot, mis talle pakuti. Süüdistatava ütluste kohaselt oli hind natuke alla turuhinna ning ta selgitas, et turuhinnaga ostavad need, kellel on vaja kusagil elada, need kes ajavad äri ostavad odavamalt. Ta ei suutnud kindlaks teha, kui palju see korter on alla turuhinna. Ta arvestas, et korteri miinimumväärtus on 40 000 eurot. Tema jaoks oli see mõeldud äriprojektina. Korteril oli võlg hüpoteegi alusel üle 3000 euro. Kommunaalvõlgnevused olid üle 2000 euro. XX näitas fotosid korteri kohutava seisundi kohta ning nendelt oli aru saada, et korter vajab kapitaalremonti.
5. juuni käis ta xxx tn korterit vaatamas koos XXi ja BBga ning ta ei teadnud sellel ajal isegi seda, kes on korteri müüja. YY on kohtus kinnitanud, et enne ostu-müügi tehingut ta UUt, BBt ega ZZit ei tundnud. Sama on ta kinnitanud Q OÜ seadusliku esindajana antud ütlustes, et äriühingul pole nimetatud isikutega kokkupuudet olnud. 2.7.
6. Kohtul ei ole alust kahelda BB ütlustes selle kohta, et kõik tehingud toimusid UU korraldamisel ning tema roll oli kannatanut kontrollida, et ta elaks xxx tn korteris tema järelevalve all. Asjaolu, et ZZit hoiti xxx tn-l nö kontrolli all, on tõendamist leidnud ka tunnistaja SE kohtus antud ütlustega, mille kohaselt lisaks XXilt saadud infole C OÜ poolt laenu andmise ja kannatanu korteri müügi kohta YYile 15 000 euro eest, andis tunnistaja ütlusi ka selle kohta, et XX oli nimetanud kannatanu elukohaks xxx tn-lt kaks numbrit, 22, 24, 26, aga ütles, et täpselt ei tea. Kui nad olid XXi juures ära käinud, siis mingid inimesed hakkasid kannatanu telefonile vastama ja ütlesid, et ZZ on kas tööl või unustas telefoni maha või telefon läks katki. Mingi hetk ZZ ise helistas ja rääkis, et ta teadlikult müüs korteri maha. See oli tema teadlik valik, et ta on raha kätte saanud, et ta sööb hästi, millestki puudust pole ja kavatseb koos sõpradega ära sõita. ZZ kaotas oma armastatud naise, mis ajendas teda korterit müüma. Tunnistaja arvates ei olnud need ZZi sõnad, vaid talle öeldi ette, sest osa väljendeid ei olnud tema sõnavarale ega kõnepruugile omane ning tema armastatud naine suri juba kaks-kolm aastat varem.
7. või
8. juuli õhtul, kui ta poodi läks, nägi xxx 22 kolmanda korruse aknal ZZit, akna peale tekkisid pidevalt idamaise välimusega inimesed. Ta lasi tuttaval Sil kannatanule helistada ning noorem mustlane vaatas aknalaual telefoni. Pärast seda nad võtsid telefoni ja andsid selle kannatanule, kes ütles jälle, et kõik on korras, sööb hästi ja homme-ülehomme sõidab koos sõpradega ära ja teda pole vaja enam otsida. Hommikul teatasid nad Siga sellest politseisse ja politsei viis ZZi sealt ära. Tunnistaja ütluste kohaselt jäi temale tunne, et XX tundis Jurit ja teadis sellest tehingust. Samuti lisas tunnistaja, et ta küsis XXilt, et kuidas ta üldse korterimüügiga tegeles, kui ZZil pole kusagil elada, siis XX ütles, et ZZ leidis xxx tn-l mingi naisterahva, kelle juures ta elab. Kohus avaldas kaitsja taotlusel

§ 289

lg 1 p 1 alusel tunnistaja ütluste usaldusväärsuse kontrolliks tunnistaja ütlused: „Ma küsisin, kas ta (XX) teab, kus ZZ praegu elab ja ta ütles, et sõprade juues xxx tänaval“. Tunnistaja täpsustas kohtuistungil, et ta võib kindlalt öelda, et XX rääkis naisest ning võib-olla jättis ta selle kohtueelses menetluses vahele, kuna politseisse tegi avalduse peaaegu kuu hiljem. Tunnistaja väidab, et kindlasti oli juttu naisest ja sõprade kohta ka. SE väidet XXi ja YYiga kontakteerumise kohta kinnitasid ka mõlemad süüdistatavad kohtus. XX, vastupidiselt SE ütlustele, selgitas, et ta ei ole öelnud, et kannatanu on xxx tn leidnud endale mingi naise, kelle juures ta elab, vaid ta ütles, et ta hakkab elama sugulastega. 2.7.

1. Kannatanu andis ütlusi et põhilisteks süüdlasteks peab ta mustlasi ja nemad peaksid talle raha maksma. Ostja kohta pole ta kindel, kuna talle tundus ostja normaalse inimesena, kuid arvab, et siiski tema peab ka talle kahju hüvitama. Kannatanu ütluste kohaselt petsid mustlased temalt korteri välja, XXi juures vormistati pabereid ning ta ei tea, kas neil oli kokkulepe. Ta kujutab ette, et XX on neutraalne isik, kes tegeleb oma asjadega, tegemist on ausa inimesega. Pärast laenukontoris käimist tundub talle, et XX tegutses mustlastega mingil moel ühiselt või mitteühiselt. Kannatanu täiendas oma ütlusi, et selline oletus on võimalik, et XX ka teda pettis. Kannatanu leiab, et YY on süüdi, kuna ta osales paberite allkirjastamisel ja osales tehingus, samas tundus talle paberite allkirjastamisel inimene normaalne. 14 2.7.
2. Eelnevalt tsiteeritud ütlused kinnitavad BB ja UU kooskõlastatud tegevust kelmuse toimepanemisel, kuid kohtus uuritud tõendid ei kinnita, et süüdistatavad oleks eelnevalt kooskõlastanud oma tegevust BB või UUga. Asjaolu, et tunnistaja SEle tundus, et XX tundis Jurit ja teadis tehingust, ei tõenda, et XX oleks koos BB või UUga ühiselt ja kooskõlastatult pettust toime pannud. Vastupidiselt XX, ilmselgelt laenu andjana ning ostu-müügi tehingu vahendajana, teadis sellest tehingust ja oli nii kannatanut kui UUt tehingu sõlmimisel näinud. Ka kannatanu ei ole oma ütlustes tõsikindlast leidnud, et XX ja YY oleks teda petnud, vaid peamisteks süüdlasteks peab ta mustlaseid ehk BBt ja UUt. Süüdistatavaid XXi ja YYi peab ta süüdlaseks eelkõige selle tõttu, et nad osalesid tehingutes ehk allkirjastasid dokumente. 2.
3. Korteriomandi xxx xx-xx, Tallinn ostu-müügitehingut prooviti sõlmida notaris kahel korral ning esimesel korral keeldus notar SS tehingu tõestamisest. Nimetatud asjaolu on kinnitanud nii süüdistatavad, kannatanu kui ka BB. 2.8.
4. 25.09.2020.a toimunud kohtuistungile oli tunnistajana kutsutud tehingu tõestamisest keeldunud notar SS, kes viitas, et ta saab tehingu kohta infot anda ainult kohtumääruse alusel, kui kohus vabastab ta konfidentsiaalsuskohustusest. Prokurör leidis, et notari ülekuulamine on vajalik tuvastamaks, kas kannatanu ZZ oli adekvaatne, mille alusel saab järeldada süüdistatavate subjektiivset külge, kas nad teadsid, et kannatanu on eksimuses või mitte. Kohus määras mitte kohustada notarit ütluste andmiseks. 2.8.
5. Kohus leiab, et ei ole tõendamist leidnud, et kannatanu ZZ oleks tehingu sõlmimise hetkel olnud ebaadekvaatne. Samas prokurör ei selgitanud, millisele ebaadekvaatsusele ta viitab, kas kannatanu tervislikule seisundile või võimalikule joobe esinemisele. Seega ei ole prokurör avaldanud, milles väidetav ebaadekvaatsus seisnes. Kohtule ei ole esitatud mitte ühtegi tõendit selle kohta, et kannatanu ei oleks teovõimeline või tal oleks esinenud joove. Kannatanu ütluste kohaselt esimene notar keeldus tehingust, sest olid mingid puudused. Notar kutsus kannatanu teise tuppa, esitas seal küsimusi, mis talle ei meenu. Notar hakkas kahtlema ja keeldus tehingust. BB kohtus avaldatud ütluste kohaselt käis kannatanu koos UUga notaris ja ostja poolt oli notaris kaks meest. Enne seda suhtles UU koguaeg ostjaga. Talle tundus, et Q ja C omanikeks olid ühed ja samad isikud. Seejärel esimene notar keeldus tehingut kinnitamast. Ta kuulis UUt telefonis rääkimas ostjaga ja ta sai nende jutust aru, et ostu-müügitehing jäi ära, kuna notarile ei meeldinud, milliseid seletusi andis ZZ tehingu kohta. ZZ ei rääkinud notaribüroos instruktsiooni järgi, sh ei osanud kannatanu selgitada, kuhu ta läheb elama pärast tehingu sooritamist. UU arutas ostjaga, et tuleb katsetada veelkord, kuid ZZ tuleb valmistada korralikult ette, et ta räägiks notaris nii nagu vaja. XXi ütluste kohaselt korteri müügiks notari aja broneeris ta YYi palvel ise. Notariajast teavitas ta UUt, kuna tema telefoninumbrilt helistati XXile. Korteri müügiga oli seotud kaks notari tehingut, millest esimene ei toimunud. Esimese tehingu tegemisele tuli YY, ZZ ja temaga oli kaasas inimene, keda ta ei tunne ja ei tea siiani teda. Notari kabinetis olid nad kolmekesi, lisaks temale ka kannatanu ja YY. ZZ kinnitas, et tahab selle korteri maha müüa. Notar küsis täpsustavaid küsimusi kannatanult, mis puudutasid hüpoteeki. Siis notar ja kannatanu läksid kabinetist välja ja kui nad tagasi tulid, siis notar teatas, et tehingut ei toimu, kuna kannatanu ei saanud vastata küsimustele hüpoteegi kohta. Kannatanu läks ära selle inimesega, kellega ta tuli ja nemad läksid koos YYga välja. YY andis ütlusi, et notarisse läks ta üksinda. Notari kabinetis olid nad kolmekesi – kannatanu, XX ja tema. Ta rääkis seal natuke müüjaga, esitas paar mitte midagi tähendavat küsimust ning XX küsis kahel korral, kas ZZ müüb korteri ise või keegi survestab teda. Kannatanu andis vastuse väga kindlalt ja järelemõtlemata, et ta ise müüb ja keegi ei survesta teda. Süüdistatava ütluste kohaselt oli notar kannatanu poole pöördunud keerulise tekstiga, kohe küsis hüpoteegi kohta ja rääkis erialalises keeles. Kannatanu jaoks olid terminid natuke arusaamatud, mistõttu kutsus notar kannatanu eraldi kabinetti.

§ 288

lg 9 p 3 alusel rahuldas kohus prokuröri taotluse näidata süüdistatavale tema ülekuulamise protokolli. Kuna palju aega on möödas, siis süüdistatavale meenus, et notar küsis kannatanult ka, kus ta elama hakkab ning kannatanu vastas 15 xxx tn Koplis majas nr 24 ja korteri nr ei mäleta. Süüdistatav oli selle peale öelnud, et xxx ei ole Koplis, mistõttu kannatanuga kaasas olnud inimese täpsustas tänava nime ning ütles, et see tänav on xxx. Siis selgus, et tehingut ei toimu. Notar oli XXile selgitanud, et ta ei tee seda ostumüügitehingut selle hüpoteegiga, sest seal on midagi arusaamatut. 2.8.

1. Ainuüksi asjaolu, et notar tehingut ei tõestanud, ei tähenda, et kannatanu oli eksimuses. Kohtule on usutavad YYi ütlused selle kohta, et kannatanul võisid olla teatud terminid arusaamatud, mida notar küsis, kuna nimetatud asjaolu nähtus kohtule ka 01.06.2020.a ja 09.06.2020.a kannatanu küsitlemisel kohtus. Samas ei tähenda see automaatselt, et kannatanu ei oleks adekvaatne ja ei saaks aru korteri võõrandamisega seonduvast. Kannatanu on oma ütlustes kinnitanud, et ta sai korteri müügitehingust aru ja et müümisel korter temale enam ei kuulu ning protseduurist on ta teadlik. Samuti kinnitas ta, et korteri müümiseks oli olemas tema nõusolek, kuigi kannatanu lisas, et see nõusolek oli Juride ühine otsus. Mis puudutab asjaolu, et kannatanu ei osanud notarile öelda, kus ta täpsele elama asub ja vastas YYi ütluste kohaselt, et xxx tn Koplis, siis nimetatud asjaolu ei viita arusaamisvõime puudumisele, kuna kannatanu ja BB kohtus avaldatud ütluste kohaselt oli kannatanu seal korteris elanud kusagil mai lõpust 2019.a ehk vähem kui kuu enne notaris toimunud tehinguid. Kannatanu ütlustest selgub ka asjaolu, et ta viidi P elukohta kolmandal korrusel xxx xx-xx ja selle aadressi sai alles hiljem teada. Samuti lisas kannatanu, et ta viibis koguaeg selles korteris ja pole kusagil käinud. Muu hulgas märgib kohus sedagi, et kui kannatanult küsiti, millisel aadressil asus teine notaribüroo, oskas kannatanu nimetada vaid seda, kus varasemalt on asunud Lenini kuju ja et ohvitseride maja juurde mindi autoga. Tänapäevast aadressi kannatanu nimetada ei osanud. 2.
2. Prokurör tõi välja, et pärast tehingu ärajäämist esimeses notaribüroos 05.06.2019.a toimusid UU ja XXi vahel läbirääkimised, et tuleb uuesti katsetada ning prokurör hinnangul tõendab seda lisaks BB kohtus avaldatud ütlustele ka sideettevõtjalt saadud andmete protokoll. Nimetatud protokollist tõepoolest nähtub, et tehingu ärajäämise päeval on UU ja C OÜ abonentide vahel toimunud telefonikõned kahekümnel korral kella 10.20-st kuni 17.36-ni. Samuti nähtub 11.09.2019.a sideettevõtjalt saadud andmete protokollist ka see, et samal päeval on YY suhelnud mitmel korral C OÜ abonendiga kella 12.59-st kuni 19.25-ni (2 kd, tlk 234-238). XXi ütluste kohaselt helistas pärast tehingu ärajäämist talle UU ja ütles, et ZZ ei saanud aru notari küsimustest ja kuna võti jäi nende kätte, siis leppisid kokku, et nad tagastavad võtme, mille andsid samal päeval tagasi ZZile Circle K bensiinijaamas Kristiine keskuse juures. Ta küsis sellel hetkel kannatanult, kas ta mõistab, mis on hüpoteek ja ta sai aru, et kannatanu ei mõista sõna „hüpoteek“ tähendust. Kui notar tehingust keeldus, siis UU helistas talle ja ütles, et nad tahavad minna teise notari juurde. Kohe nad vastust ei andnud ja YY suhtles sellel teemal juristiga, kes ütles, et notar saab keelduda tehingut vormistamast ja sel juhul, kui kõik on nõus, siis saab minna teise notari juurde. YY andis nõusoleku teise notari juurde minekuks. Tema pani uue aja notarile, YY saatis andmed. YYi ütluste kohaselt suhtles ta jurist DDga ja küsis, mida sellistes olukordades teha saab. Jurist vastas, et saab minna teise notari juurde, ning et peamine on, et isik oleks adekvaatne. XX võttis ühendust teise notariga ja tehing pidi toimuma 07.
3. Kannatanu ütluste kohaselt sai ta uuest notariajast teada samal või järgmisel päeval Jurilt. Kohtu hinnangul on XXi ja YYi eelnevad ütlused usaldusväärsed, kuna need riimuvad omavahel ning on kooskõlas ka sideettevõtjalt saadud andmete protokolliga, millest nähtub, et YY on helistanud 05.06.2019.a neljal korral kinnivara õigusega tegelevale juristile DD kell 14.08, 14.32, 15.35 ja 17.30 (2 kd, tlk 237). 2.9.
4. Kohtu hinnangul ei tõenda sideettevõtjalt saadud andmete protokoll tõsikindlalt, et UU ja XX kooskõlastasid omavahelist tegevust kannatanu petmisel, kuna kohtule ei ole teada, millest UU ja XX omavahel rääkisid. Asjaolu, et notari tehingu toimumise päeval osapooled üksteisele helistavad, ei ole kohtu hinnangul kuidagi kuritegelik, vaid pigem loogiline. Kuritegelikuks ei saa pidada ka asjaolu, et omavahel suhtlesid UU ja hüpoteegipidaja, kuna YYi ja ka XXi ütluste kohaselt vahendas tema korteri ostu-müügi tehingut ning kannatanu ZZi poolt oli krediidilepingus nr XXXXXXXXXX antud UU telefoninumber ja kannatanu numbrit tal ei olnudki. Kohus peab 16 ka usutavaks, et UU andis XXile teada, et on jätkuvalt soov korter müüa ja soovitakse minna teise notari juurde. Ka on usutav, et räägiti võtme üleandmisest, kuna 13.08.2019.a läbiotsimisprotokoll tõendab, et YYi elukoha xxx xx, xxx vald, Harjumaa läbiotsimisel leiti ja võeti ära dokumendid, mis seonduvad kannatanu ZZile kuulunud korteriga aadressil xxx xx-xx, Tallinn, sh korteri üleandmise-vastuvõtmise akt, mis on allkirjastatud YYi ja kannatanu poolt 05.06.2019.a ning millest nähtub, et korteri võtmed on üle antud (2 kd, tlk 185-202). Nimetatud dokumenti vaadeldi 26.08.2019.a asitõendi vaatlusprotokollis (2 kd, tlk 203-204). Ka notar SSle on vastav üleandmisevastuvõtmise akt esitatud (2 kd, tlk 121). Samuti nähtub sideettevõtjalt saadud andmete protokollist, et UU on helistanud C OÜ abonendile U0628-Lille tugijaama piirkonnast, mis asub aadressil Madara 14, Tallinn (2 kd, tlk 236). Nimetatud tugijaam asub Kristiine Keskuse vahetus läheduses, mistõttu on usutav, et arutati võtme üleandmist ning et võti tõepoolest ka üle anti. Kuna korteri ostja YY ei suhelnud otse korteri müüjaga, siis on põhjendatud ka UU ja XXi omavaheliste kõnede arvukus, kuna XX pidi ilmselgelt vahendama YYi otsuseid, kas ta soovib korterit jätkuvalt osta või mitte. Sealjuures pidi XX teavitama/arutama uue notariajaga seonduvat. Tulenevalt eelnevast ei saa kohtu hinnangul ainuüksi sideettevõtjalt saadud andmete protokoll tõendada, et XX, YY ja UU kooskõlastasid oma tegevust kannatanu eksimusse viimisel. 2.
5. Pärast esimese notari poolt tehingu tõestamata jätmist toimus uus notari tehing 07.06.2019.a. Prokuröri hinnangul hoidis YY teadlikult kannatanut eksimuses ja tugevdas seda, et sõlmida korteri müügitehing, mille edasi müümisel oleks võimalik teenida suurt kasumit. YY süvendas kannatanu veendumust, et 15 000 eurot on sellise korteri eest normaalne hind. Seega järeldab kohus, et süüdistatavatele heidetakse ette teadvalt ja tahtlikult korteriomandi objektiivse turuväärtuse osas kannatanu ekimusse viimist. 2.10.
6. Kannatanu ütluste kohaselt läks ta notarisse koos Juridega, ostja tuli eraldi. Teine notar ei esitanud küsimusi ja tehing vormistati kiiresti. Teine kord notaris ta vestles ootamise ajal ostjaga kõrvalistel teemadel, täpselt ei mäleta, aga kuna ostja on ka kütt, siis sellel teemal rääkisid. Kindlasti rääkisid ostjaga ka korteri müügist. XXiga vestlust ta täpselt ei mäleta, kuid mingi vestlus müügist oli. Kannatanu ütluste kohaselt nõustus ostja 15 000 – 18 000 euroga. Kuna korteril oli võlg, mida ta tehingu käigus kustutas, siis jäi 15 000 eurot. Tehingu juures oli tema, ostja ja XX. Kannatanu selgitas, et oli protseduurist teadlik. Korteri müügist saadud raha sai ta kätte pangast ning andis selle kohe Jurile sealsamas vabatahtlikult. Sellest summast ei saanud tema midagi, kuna tal ei olnud kusagil käia. Midagi sai, et saaks poes käia ja midagi enda jaoks osta, see oli ühel korral. Kannatanu ütluste kohaselt vanem Juri lubas korterit või hüvitist, öeldi, et kui nad asjad ära klaarivad, siis saab kõik korda. Pärast korteri müüki ei ole mustlased rääkinud ei ostjast ega XXist. Kannatanu sai teada oma korteri väärtusest uurijalt ning arvab, et 15 000 eurot ei ole õiglane hind ning korteri maksumust ei teadnud. BB kohtus avaldatud ütluste kohaselt käis ta kannatanuga koos notaris. Koridoris suhtles ostja kannatanuga sõbralikult nagu oleks tahtnud tema poolehoidu võita, räägiti jahist. YYi ütluste kohaselt tulid kõik notarisse eraldi. Tema jõudis notarisse esimesena, siis XX ja müüja koos BBga. Kuna ta tahtis veenduda, kas kannatanu on terve mõistuse juures, siis nad rääkisid kaua, sh tervisest ja jahist, kuna ta nägi jahivarustust tema korteris. Vestluse juures olid ka teised. Notari kabinetis olid nad kolmekesi – XX, kannatanu ja tema. Notar selgitas kannatanule tehingu tingimusi ja vormistas tehingu ära. Pärast seda pidid nad kõik täitma blanketi ja notar küsis temalt, kus raha pärineb ning milleks ZZil raha on vaja. Süüdistatav mäletab, et ZZ vastas, et tervise parandamiseks. YYiga samu asjaolusid kinnitas ka XX oma ütlustes, et teise notari juurde ilmus tema, YY ja kannatanu koos BBga. Kabinetis BBt ei olnud. Notar selgitas kannatanule tehinguga seonduvad ja küsis, kus ta elama hakkab ja kannatanu vastas xxx
7. Kui nad blankette täitsid, siis kannatanu kirjutas sinna, et müümise põhjus oli tervislik probleem. Tehinguga jäi kannatanu hüpoteek YY firmale, vormistati uus leping, mis oli samasugune. C OÜ seadusliku esindajana andis XX ütlusi, et kannatanu soovis koos korteri müügiga tagastada ka laenu ja C oli selle taotlusega nõus, kuna ka nende lepingus on kirjas, et tarbija taotlus tuleb rahuldada, kui ta soovib kogu laenu tagastada. Laenu tagastamine toimus, kui nende klient müüs korteri maha. Alguses sõlmiti leping uue korteriomanikuga. Kui uus omanik müüs korteri maha, 17 siis see laen lõpetati. ZZi laen läks koos korteri müügiga üle uuele korteriomanikule. Kui ZZ müüs korteri, siis tal enam ei olnud kohustusi C OÜ ees. Notari juures sõlmiti leping, kus oli märgitud, et edasine kohustus hüpoteegi alusel läheb üle ZZilt koos müügiga Q kasuks. Qga sõlmiti eraldi laenuleping samadel tingimustel. Notar SS juures tehing päris samasugune ei olnud ning seal soovis Q hüpoteegi kustutada. Esimene graafikujärgne osamakse tagastamise kuupäev pidi olema
8. juuli, kuid Q palus, et tasumine oleks hiljem, kuna ta plaanis selle korteri maha müüa ja vastavalt sellele oli kokkulepe, et kõik makstakse korraga müümise hetkel. Qga sõlmitud leping oli tavapärane ning selle tingimused olid samad nagu teistel. 2.10.
9. Kohus on seisukohal, et käesolevas asjas ei ole esitatud ühtegi tõendit, mis kinnitaks, et YY või XX oleks mingilgi moel kannatanu ZZi teadlikult ja tahtlikult korteriomandi xxx xx-xx, Tallinn objektiivse turuväärtuse osas eksitusse viinud. Ka ei ole tõendamist leidnud, et kannatanu ei oleks aru saanud, millise sisuga lepingu ta notaris sõlmib. Nagu eelnevalt leidis kinnitust, siis kannatanu ZZ sai väga hästi müügiprotsessist aru ning selleks oli olemas tema nõusolek. Kannatanu kinnitas, et hind kooskõlastati tema, mustlaste ja XXi vahel. Kohtul ei ole alust kahelda ka YYi ja XXi ütlustes, mida kohus on välja toonud käesoleva otsuse punktis 2.7.2., et xxx xx-xx, Tallinn korteri müümisel pakkus UU korteri hinnaks XXile 15 000 eurot. Seega tehti ostjale pakkumine, millega ostja nõustus. Asjaolu, et YY suhtles 07.06.2019.a notaris kannatanuga jahist ja kannatanu ütluste kohaselt nõustus ostja 15 000 – 18 000 euroga, ei ole kohtu hinnangul tegemist tegevustega, millest saaks järeldada, et ta oleks kannatanut eksitusse viinud või kannatanut teadlikult eksituses hoidnud või seda tugevdanud. 2.
10. Prokuröri poolt vaidlustes välja toodud asjaolu, et XXi tegevusala C OÜ kaudu on laenude andmine kinnisvara tagatisel ja YYi tegevusala Q OÜ kaudu on enda või renditud kinnisvara üürile andmine ja käitus, siis nad pidid teadma, mis on tegelik kannatanu korteriomandi väärtus. 2.11.
11. XXi ütluste kohaselt see korter ei maksnud mitte 15 000, kõigepealt oli vaja tagastada 3290-eurone laen, UU ütles telefonis, et võlgnevus on üle 2000 euro ja kuna korterit ei olnud remonditud, siis ta arvas, et koos remondiga võib-olla mitte alla turuhinna, aga turuhinna lähedases ulatuses. Pärast palus Igor tal üles panna kuulutus ja ta käis korterit näitamas. Ta tegi fotod, pani internetti kuulutuse üles ja siis hakkasid inimesed helistama. Inimesed, kes esimesena korterit vaatasid, ütlesid, et seisund on väga halb ja nad on valmis pakkuma ainult 48 000 eurot. Pärast seda nad läksid ära ja mõne aja pärast helistasid järgmised – ET ja S. Temale näidati korterit ja ta jäi sellega rahule. Ta ütles, et ta tegeleb üürimise projektidega ja et tal on analoogne korter ja on huvitatud selle ära ostmisest. Korteri eest pakuti 54 500 eurot ja ta teavitas sellest YYt, kes oli sellega nõus. Omavahel lepiti kokku, et kahe nädala pärast on notar ja siis tema ja ta partner ostavad selle korteri ära. Alguses ütles YY, et ta oli huvitatud selle korteri üürimisest ja tal oli plaanis remont teha, kuid miks ta ümber mõtles, seda ta ei tea. Korteri müügist tema ega C kasu ei saanud, va lepingu lõpetamise eest 3290 eurot. YY andis ütlusi, et oli hind natuke alla turuhinna ning selgitas, et turuhinnaga ostavad need, kellel on vaja kusagil elada, need kes ajavad äri, ostavad odavamalt. Ta ei suutnud kindlaks teha, kui palju see korter on alla turuhinna. Ta arvestas, et korteri miinimumväärtus on 40 000 eurot. Tema jaoks oli see mõeldud äriprojektina. Korteril oli võlg hüpoteegi alusel üle 3000 euro. Pärast kinnistamist hakkas ta arvutama, kas müüa see korter edasi remondiga või mitte või teha hea remont ja anda rendile. Remont oleks läinud maksma umbes 24 000 eurot. Ta mõtles, et 15 000 eurone ost, hüpoteek 3,3, võlg korteriühistule 2,2 ja remondile läheb 24 käibemaksuga, notari tasud on nii ostul kui müümisel tema, remondi ajal 6-8 kuu kommunaalkulusid ja lisaks võivad olla ettenägematud kulud. Pärast tehingut lendas ta Itaaliasse ning tagasi tulles otsustas uurida korteri hinda ning ta ei teadnud, mis selle turuhind oli. Siis ta palus XXlt, et ta paneks selle müüki sellise hinnaga, kui ta teeks remondi ja müüb selle 55 000 euroga, teenides 6-8 kuuga 10 000 eurot. Kuna XX räägib ka eesti keelt ja tunneb arvutit, siis palus XXil panna üles müügikuulutuse ja suhelda inimestega, kes tahaksid korterit osta. Päeva pärast tuli pakkumine 48 000, kuid sellest ta loobus, kuna ta ei teadnud, kas ta tahab müüa. Ühel päeval tehti pakkumine sama hinnaga, mis ta pakkus. Ta lootis seda müüa koos remondiga, aga 18 võeti ilma remondita ja ta mõtles, et kui teeks remondi, siis võib-olla teeniks veel rohkem. Paluti ka väikest allahindlust. Tunnistaja ET kohtus antud ütlused on kooskõlas süüdistatavate ütlustega. Tunnistaja ütluste kohaselt soetas ta xxx xx-xx, Tallinn korteri eesmärgiga teha sellest üürikorter. Ta tegeleb kinnisvara vallas, ostes kehvas seisus kortereid, mille teeb korda ja üürib välja. Xxx xx-xx korteri leidis tema partner GG internetist. Tal ei olnud vaja seda üle vaadata, kuna kõik on sellised tüüpmajad. Mida kehvem seisukord, seda parem neile. Korteri hinnaks oli kas 55 000 või 56 000 ning korterit käis vaatamas G, kes pärast saatis talle pilte ja ütles, et see neile sobib, kuna seal pole midagi alles jätta. Tunnistaja andis ütlusi, et korteri müügihind oli natuke alla turuhinna ning sellise hinnaga kortereid Tallinnas väga palju ei ole. Tunnistaja hinnangul oli korteri korraliku remondi maksumus 15 000-20 000 eurot. Neile see tehing sobis ning 500 eurot said allagi. Tunnistaja ütluste kohaselt oli korteril kommunaalvõlg ning selle kohta oli müüjal maksekorraldus kaasas. Kuna notar seda ei aktsepteerinud, siis tunnistaja helistas majahaldurile, kes ütles, et selle korteriga on mingid ähmased-imelikud lood. Ta andis telefoni ka notarile, kellele majahaldur ütles sama asja, kuid notar ütles, et see ei puuduta tehingut. Kommunaalide võlgnevus võis olla vahemikus 1500-2000 eurot. Tunnistaja ütluste kohaselt oli notaris kohal mõlemad süüdistatavad, tema ja notar. Tunnistaja selgituste kohaselt oli korter hüpoteegiga koormatud ja tema sõnul oli YY Qle võlgu. Kuivõrd tunnistaja tehingu asjaolusid ei mäletanud, siis kohus rahuldas kaitsja taotluse ning

§ 288

lg 9 p 3 alusel lubas tunnistajale näidata asjaõiguslepingut 16.07.2019, kus on esimesel leheküljel osaliste andmed, nimed. Tunnistaja selgituste kohaselt pidi tehingus osalema ka hüpoteegipidaja, kuid kas see võis olla kohtusaalis olev noormees, seda ta ei mäleta. Igor oli korteri müüja. 2.11.

1. Kohtule ei ole esitatud tõendeid, mis kinnitaksid korteri tegelikku turuväärtust tehingu sõlmimise aja seisuga. Süüdistusakti kohaselt on korteri tegelik turuväärtus 58 000 eurot. Kohtule on esitatud kinnisvaraportaali väljavõtted sama tänava korteritest (2 kd, tlk 253-255), kuid kohus ei saa neid pidada usaldusväärseteks tõenditeks, mis kinnitaks xxx xx-xx, Tallinn korteri tegelikku väärtust, kuna korteri turuhind sõltub paljudes asjaoludest, mida korteri hindamisel arvesse võetakse ning kohtul pole mitte mingisuguseid tõendeid selle kohta, et kannatanu korter oleks olnud samaväärne nende korteritega, mille väljavõtted kinnisvaraportaalist on kohtule esitatud. Korteri tegelikku turuväärtust oskaks hinnata pädev spetsialist ja korteriomandi väärtus peab olema kindlaks tehtud tehingu toimumise aja seisuga. Samuti ei saa kohtu hinnangul lugeda korteri edasimüügihinda korteri tavapäraseks turuhinnaks. Nimetatud asjaolu tuleneb juba TsÜS § 65, mille kohaselt eseme väärtuseks loetakse selle harilik väärtus, kui seaduse või tehinguga ei ole ette nähtud teisiti. Eseme harilik väärtus on selle kohalik keskmine müügihind (turuhind). Tulenevalt eelnevast ei ole võimalik vara väärtust ja väidetavat kahju summat süüdistuse järgi tuvastada. 2.11.
2. Lepinguvabaduse põhimõtte järgi võib igaüks reeglina vabalt valida, kellega ja missugustel tingimustel ta lepingu sõlmib. Nii on ka kannatanu ZZ olnud nõus sõlmima tehingu 15 000 euro eest, s.o müüma oma korteri ostjale selle summa eest ning ostja on öelnud, et arvestades korteriomandi seisukorda ja sellel lasuvad kohustusi, on ta nõus maksma 15 000 – 18 000 eurot. Antud juhul puudusid igasugused muud kokkulepped ostuhinna osas ning müügisumma, 15 000 eurot, oli algusest peale kõigile osapooltele teada, mistõttu ei saanud kannatanu XXi ja YYi tõttu eksimuses olla. XXi, YYi ja tunnistaja ET ütlustega on leidnud tõendamist, et xxx xx-xx, Tallinn korteriomand vajas täielikku kapitaalremonti, mille maksumuseks oleks kujunenud umbkaudu 15 000 – 20 000 eurot. Lisaks on leidnud tõendamist, et korteril lasus kommunaalvõlgnevus, mis jäi ostja kanda ning samuti läks kokkuleppe kohaselt krediidilepingust nr XXXXXXXXXX tulenev kannatanu võlgnevus üle ostjale. Ka notaritasud jäid YYi kanda. YYi ütluste kohaselt ütles XX talle, et müüjatel on kiiresti raha vaja. Kohus märgib, et hinna kujundamist mõjutab ka see, kui kiiresti soovitakse müügitehinguni jõuda. Kohtu hinnangul arvestades kõiki eelnevaid asjaolusid, ei ole välistatud, et vajadusel võib müüa ja osta kinnisvara ka oluliselt odavamalt tegelikust turuhinnast. Üldreeglina pole keelatud turuhinnast kallimalt või odavamalt müüa või osta ning leppida kokku mistahes hinnas ja mistahes seaduslikul ja lepinguvabadusest lähtuval põhimõttel. YYi poolt korteri edasimüümine kallimalt ei ole samuti kohtu hinnangul kuidagi 19 kuritegelik, kuna võimalusel võib müüa kinnisvara kallimalt edasi, kui sellele on nõudlust ja teenida sellelt kasu. Kuigi YYi äriühing Q OÜ sai teatavat kasu korteri edasimüümisel, siis pole kohtule esitatud tõendeid selle kohta, et XX või C OÜ oleks saanud varalist kasu. Asjaolu, et C OÜ sai 16.07.2019.a asjaõiguslepingu alusel 3290 eurot, tuleneb krediidilepingust nr XXXXXXXXX, mille alusel on XXi äriühing andnud kannatanule laenu, mis läks 07.06.2019.a asjaõiguslepingu kohaselt Q OÜ-le üle. Seega ei saa C OÜ poolt algselt antud laenu tagasisaamist määratleda saadud kasuna. 2.11.
3. Prokuröri viide, et süüdistatavatel on äriühingud, mille tegevusalaks on ka kinnisvaraga seotud tehingud, mistõttu pidid nad korteriomandi tegelikust turuhinnast olema teadlikud, ei saa käsitleda kannatanu eksimusse viimisena. Äärmisel juhul saab küsimuse alla tulla, kas tegemist oli heade kommete vastase tehinguga TsÜS § 86 mõttes, kuid ka sellisel juhul märgib kohus, et petmistoimingut ei saa sisustada ainuüksi viitega heade kommetega vastuolus olevale tehingule. Riigikohus on oma lahendis nr 3-1-22-17 p-s 54 märkinud, et ükski tehing ei saa olla heade kommete vastane ainuüksi seetõttu, et ese on müüdud liiga odavalt või ostetud liiga kallilt. Isegi kui tehing oleks heade kommetega vastuolu tõttu tühine, siis on tegemist tsiviilõigusliku vaidlusega, mis tuleb lahendada tsiviilkohtumenetluse raames ning heade kommetega vastuolus olev tehing ei täida KarS § 209 süüteokoosseisu ega saa tõendada kelmuse toimepanemist. 2.
4. Prokurör on oma süüdistuskõnes toonud välja XXi kasu ei piirdunud ainult C OÜ-le teenitavas kasus, vaid XX oleks ka isiklikult varalist kasu saanud. Seda kinnitavad YYi elukoha läbiotsimisel leitud ja ära võetud müügileping koos arve ja üleandmise aktiga, mille kohaselt Aiarent OÜ, mille juhatuse liikmeks XX on, müüb Q OÜ-le, mille juhatuse liikmeks on YY, projekti laoruumid.com 16 500 eurot. Nimetatud asjaolude suhtes on kohtus XXi ja YYi ka küsitletud. 2.12.
5. Kohus märgib, et

§ 268

lg 1 kohaselt on kriminaalasja kohtuliku arutamise piirid määratletud süüdistatava suhtes koostatud süüdistusaktiga. Riigikohus on korduvalt rõhutanud, et isiku karistusõigusliku vastutuse eelduseks saavad olla vaid süüdistuses kirjeldatud faktilised asjaolud, määrates ära piiri, millest kohus asja arutamisel väljuda ei saa, ning märkinud, et kaitseõiguse tagamiseks peavad süüdistuse tekstis piisava selguse ja täpsusega kajastuma kõik faktilised asjaolud, mis on isiku karistusõigusliku vastutuse eelduseks. Süüdistusakti lõpposas sisalduvas süüdistatava tegevuse kirjelduses tuleb näidata kõik need isiku käitumise aspektid, mis prokuratuuri hinnangul moodustavad kuriteokoosseisu. Olukorras, kus süüdistus on koostatud puudulikult, ei ole kohtul võimalik süüdistuses nimetamata vastutuse eeldusi isikule omistada (31-1-12-16 p 7). Seega puudub kohtul, süüdistuse piiridest väljumata, õigus ja võimalus hinnata Q OÜ ja C OÜ ning nende seaduslike esindajate tegevust xxx OÜ projekti võimalikul müümisel ning kas selle müügist saadav tasu sõltus otseselt xxx xx-xx, Tallinn korteri müügitehingust. 2.

1. Võttes kokku kõike eelnevat, on kohus seisukohal, et XXi ja YYi tegevuses ei ole tuvastatud mitte ühtegi KarS § 209 sätestatud kuriteokoosseisu tunnust, mistõttu tuleb XX ja YY kogu esitatud süüdistuses KarS § 209 lg 2 p 4 järgi õigeks mõista. 2.
2. C OÜ-d ja Q OÜ-d süüdistatakse KarS § 209 lg 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises. KarS § 14 lg 1 kohaselt vastutab juriidiline isik seaduses sätestatud juhtudel teo eest, mis on toime pandud tema organi, selle liikme, juhtivtöötaja või pädeva esindaja poolt juriidilise isiku huvides. Kuna juriidiliste isikute C OÜ juhatuse liikme XXi ja Q OÜ juhatuse liikme YYi käitumises puuduvad KarS § 209 lg 2 p 4 süüteokoosseisu tunnused, siis on välistatud ka C OÜ ja Q OÜ karistusõiguslik vastutus KarS § 209 lg 3 järgi. Kohus mõistab seega C OÜ ja Q OÜ kogu esitatud süüdistuses KarS § 209 lg 3 järgi õigeks. 20
3. Tsiviilhagi 3.
4. Kannatanu ZZ esitas käesolevas kriminaalasjas OÜ Q ja YYi vastu tsiviilhagi 58 940 eurot varalise kahju nõudes. Kohus on esitatud hagi 10.12.2020.a määrusega menetlusse võtnud. 3.
5. 21.09.2020.a esitas prokurör kannatanu ZZi tsiviilhagi täpsustuse, mille kohaselt tsiviilhagi summas 940 eurot esitab ta UU vastu, kuna nimetatud summa võttis UU 05.
6. ja 05.07.2019.a tema teadmata ja nõusolekuta tema pangakontolt. 3.
7. Harju Maakohtu 30.01.2020.a kohtuotsusega nr xxx ja 05.05.2020.a kohtuotsusega nr xxx on mõistetud süüdi UU ja BB, kellelt on eelnevalt nimetatud otsustega ZZi poolt esitatud tsiviilhagi välja mõistetud. 3.4.

§ 310

lg 2 sätestab, et kui kohus teeb õigeksmõistva kohtuotsuse või lõpetab kriminaalmenetluse, jäetakse tsiviilhagi või avalik-õiguslik nõudeavaldus läbi vaatamata. Kuna kohus mõistab süüdistatavad OÜ Q ja YYi õigeks, tuleb esitatud tsiviilhagi tulenevalt

§ 310lg-st 2 jätta OÜ Q ja YYi vastu läbi vaatamata.

4. Menetluskulud 4.1.

§ 175

lg 1 p 1 kohaselt on menetluskuluks valitud kaitsjale või esindajale makstud mõistliku suurusega tasu ja muud menetlusosalise vajalikud kulud, mis on tekkinud seoses kriminaalmenetlusega.

§ 181

lg 1 kohaselt hüvitab õigeksmõistva kohtuotsuse korral menetluskulud riik, arvestades käesoleva seadustiku §-s 182 sätestatud erandeid. 4.

1. 23.10.2020.a toimunud kohtuistungil esitas OÜ C ja XXi kaitsja vandeadvokaat Ilja Sipari kohtule taotluse süüdistatava OÜ C poolt kriminaalasjas 1-19-8977 kantud õigusabikulude väljamõistmiseks summas 5246,25 eurot. Kaitsja on esitanud taotluse menetluskulude hüvitamiseks õigeaegselt, s.t enne kohtu eemaldumist nõupidamistuppa. Taotluse kohaselt hõlmas õigusabi osutamine kohtueelses menetluses tehtud toiminguid, taotluste koostamist, osalemist kohtu eelistungil, kohtumist kliendiga, konsultatsiooni telefoni teel, ettevalmistust kohtuistungiks ja kohtuistungitel osalemist. Kokku on süüdistatavale õigusabi osutatud 46,35 tunni ulatuses. Kohtule esitatud arvete kohaselt on ühe tunni hinnaks 125 eurot. Kaitsja poolt esitatud töömahud on usutavad, arvestades kriminaalmenetluseks kulunud aega ning kaitsja poolt esitatud dokumentide maht on proportsioonis kulunud ajaga, milline on nähtav esitatud arvestuselt. Kohus ei ole tuvastanud, et kaitsja oleks oma tegevusega kriminaalasja uurimist venitanud või pidurdanud. Samuti ei ole kohtul alust kahelda selles, et süüdistatavale esitatud arvetel kajastuv töötunnitasu suurus vastab kaitsja tegutsemiskohaks oleva advokaadibüroo tavapärasele töötasu suurusele. Tulenevalt eelnevast leiab kohus, et kokkuleppel kaitsja poolt kohtumenetluseks ettevalmistumise ja kohtu istungitel osalemise eest tasu, kokku summas 5246,25 eurot, on asjakohane ja mõistlik, mistõttu kuulub see C OÜ-le hüvitamisele riigieelarve vahenditest. 4.
2. Ka Q OÜ ja YYi kaitsja vandeadvokaat Dmitri Školjar esitas kohtule taotluse süüdistatava Q OÜ poolt kriminaalasjas 1-19-8977 kantud õigusabikulude väljamõistmiseks summas 5688 eurot. Kohtule on esitatud Advokaadibüroo Clarus OÜ arved, millest nähtub, et Q OÜ on kohustatud tasuma õigusabi osutamise eest 5688 (koos käibemaksuga) eurot. Kaitsja on osutanud õigusabi kokku 39,5 töötunni ulatuses ning ühe tunni hind on 120 eurot. 21 Õigusabi osutamine hõlmas kohtueelses menetluses tehtud toiminguid, osalemist kohtu eelistungil, kaitsealusega nõupidamisi ja toimiku tutvustamist, ettevalmistust kohtuistungiks ja kohtuistungitel osalemist. Kaitsja poolt esitatud arvetel kajastatavad töömahud haakuvad toimikus sisalduvates kohtuistungi protokollides kajastatud alguse ja lõpuaegadega. Kaitsja poolt esitatud töömahud on usutavad, arvestades kriminaalmenetluseks kulunud aega ning kaitsja poolt esitatud dokumentide maht on proportsioonis kulunud ajaga, milline on nähtav esitatud arvestuselt. Kohus ei ole tuvastanud, et kaitsja oleks oma tegevusega kriminaalasja uurimist venitanud või pidurdanud. Kaitsja on esitanud taotluse menetluskulude hüvitamiseks õigeaegselt, s.t enne kohtu eemaldumist nõupidamistuppa. Kohus leiab, et kokkuleppel kaitsja poolt kohtumenetluseks ettevalmistumise ja kohtu istungitel osalemise eest tasu, kokku summas 5688 eurot, saab lugeda asjakohaseks ja mõistlikuks ning selle vähendamiseks seaduslikud alused puuduvad, mistõttu kuulub see Q OÜ-le hüvitamisele riigieelarve vahenditest.
3. Asitõendid 5.1.

§ 126

lg 3 p-de 1, 2 ja 4 kohaselt nähakse menetleja määruses või kohtuotsuses asitõendite suhtes ette järgmised meetmed: kuriteojäljega asi, dokument või kuriteojäljest valmistatud jäljend või tõmmis võidakse jätta kriminaalasja juurde, võtta kriminaaltoimikusse või säilitada asitõendite hoidlas või muus menetleja valduses olevas ruumis või ekspertiisiasutuses (p 1), muu asitõend, mille kuuluvust ei ole vaidlustatud, tagastatakse omanikule või seaduslikule valdajale (p 2) ning väärtusetu asi, piraatkaup ja võltsitud kaup hävitatakse või seaduses sätestatud juhul töötatakse ümber (p 4). 5.2. Käesoleva kriminaalasja materjalide juures asuvad CD- ja DVD-plaadid, visiitkaart mõõtmetega 85 x 45, mille peal on trükitud M. T., telefoninumber (+372) xxxxxxx ning müügileping 18.07.2019; arve nr L0719, 18.07.2019; projekti üleandmise akt, 18.07.2019, tuleb

§ 126

lg 3 p 1 alusel jätta pärast kohtuotsuse jõustumist kriminaalasja materjalide juurde. 5.

1. Kohtutoimikus asuvad järgmised asitõendid: Elisa Mobiil-ID ümbris XXXXXXXXXXXX; Elisa Mobiil-ID ümbris XXXXXXXXXXXX; paberitükk, Eesti Töötukassa blankett, mille peal muuhulgas on sinise kirjutusvahendiga kirjutatud: 02.08.1951, xxxxxxxxxxx, ZZ. xxx, inergija 3.28 11316, long555; Swedbank sularaha väljamakse 10.06.2019; Credit24 isiku tuvastamise ankeet; eluruumi üürileping 01.03.2019 (leping on 6-lehel); kollast värvi paberitükk, mille peal on kirjutatud telefoninumbrid: xxxxxxx, xxxxxxx, xxxxxxx; Swedpanga tehinguorder nr xxxxxxx; blankett Lombard
2. Blankett on A4 formaadis, mille tagaküljel on sinise kirjutusvahendiga kirjutatud xxxxxxx, xxxxxxx Я. С.; SIM ümbris xxxxxxxxxxxxx; PIN kalkulaatori kastutamisjuhend; AS SEB Pank kasutajatunnus VM nimele; AS SEB Pank sularaha sissemakse VM nimele, 22.05.2019; sularaha maksekviitung 12.06.2019 summas 20 eurot, mille pöördel on kirjutatud: RAHA24, 700 euro, 400 euro eraldi. Paberitükk mõõtmetega 200 x 220, mille peal on sinise kirjutusvahendiga kirjutatud telefoninumbrid ja nimed: xxxxxxx Таллинн, xxxxxxx Юра, xxxxxxx Света Юра, xxxxxxx А. Б.; Tele2 SIM ümbris xxxxxxxxxxx, millel on trükitud telefoninumber xxxxxxx; Tele2 SIM ümbris xxxxxxxxxxxx; kodukindlustuspoliis nr xxxxxxxxx kuupäevaga 30.05.2019 korteri Tallinn, xxx xx-xx kohta. PPA asitõendite hoidlas asuvad kõrvaklapid mängurile Trust GXT 322 (tootekood 20408) Asitõendid tuleb hävitada

§ 126lg 3 p 4 alusel kohtuotsuse jõustumisel.

Tegemist on olemuslikult väheväärtuslike esemetega ja nende säilitamine pärast otsuse jõustumist ei ole otstarbekas. 5.4. Krediidileping XXXXXXXXXX, 30.05.2019 ZZi nimele; arve nr 48851, 31.05.2019; hüpoteegi seadmise leping xxxxx, 31.05.2019; Korteriomandi müügileping 07.06.2019, nr xxx; Pensionitunnistus ZZi nimele nr xxxxxxx (asuvad kohtutoimikus) tuleb tagastada kohtuotsuse 22 jõustumisel

§ 126lg 3 p 2 alusel ZZile kui asjade seaduslikule omanikule.

5.5. VMi nimele väljastatud elamisluba nr XXXXXXXXX tuleb tagastada kohtuotsuse jõustumisel

§ 126lg 3 p 2 alusel VMi kui asja seaduslikule valdajale.

5.6. Korteri xxx xx-xx, Tallinn üleandmise-vastuvõtmise aktid; andmed ja eeltäidetud maksekorraldus riigilõivu tasumiseks, 07.06.2019; arve nr 48961, 07.06.2019; makse nr 76 summas 2 267, 87 euro väljatrükk; arve nr 28396, 16.07.2019; korteri üleandmise akt, 16.07.2019; erastatud eluruumile vastava mõttelise elamuosa haldus/hooldusleping, 04.09.2001 korteri xxx xxxx kohta; korteriomandi müügileping 07.06.2019, nr xxx (asuvad kohtutoimikus) kuuluvad tagastamisele kohtuotsuse jõustumisel

§ 126lg 3 p 2 alusel YYile kui asjade seaduslikule valdajale.

1. Arestitud vara 6.
2. Harju Maakohtu eeluurimiskohtuniku 22.07.2019.a määrusega nr xxx on tunnistatud lubatavaks Põhja Ringkonnaprokuratuuri 18.07.2019.a määrusega edasilükkamatutel juhtudel kahtlustatava Osaühing Q Swedbank AS arvelduskontol nr XXXXXXXXXXXXXXX olevate rahaliste vahendite arestimine KarS § 831 lg 1 alusel konfiskeerimise tagamiseks summas 50 861,79 eurot, samal arvelduskontol olevate rahaliste vahendite arestimine KarS § 84 alusel konfiskeerimise asendamise tagamiseks summas 3290 eurot ning samtui samal arvelduskontol olevate rahaliste vahendite arestimine

§ 142lg 1 alusel tsiviilhagi tagamiseks summas 3848,21 eurot.

Kuivõrd kohus mõistab Osaühing Q temale esitatud kuriteo toimepanemises õigeks, siis tuleb aresti alt vabastada Osaühing Q Swedbank AS arvelduskontol nr XXXXXXXXXXXXXXX olevad rahalised vahendid kogusummas 58 000 eurot, mis on arestitud edasilükkamatutel juhtudel Põhja Ringkonnaprokuratuuri 18.07.2019.a määrusega ning Harju Maakohtu 22.07.2019.a määrusega nr xxx tunnistatud lubatavaks.

1. Süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse alusel maksmisele kuuluvad hüvitised 7.
2. 23.10.2020.a toimunud kohtuistungil esitas Q OÜ kaitsja taotluse süüteomenetlusega tekitatud kahju väljamõistmiseks SKHS § 10 lg 1 alusel, kuivõrd Osaühingule Q kuuluv raha oli prokuratuuri taotlusel ja kohtumääruse alusel arestitud. SKHS § 4 kohaselt võib isik nõuda talle menetleja poolt süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamist SKHS seaduses sätestatud alustel, ulatuses ja korras. SKHS § 5 lg 1 p 5 kohaselt kui isik mõistetakse õigeks või tema suhtes lõpetatakse kriminaalmenetlus kriminaalmenetluse seadustiku § 199 lõike 1 punkti 1, 2 või 5 alusel, võib ta nõuda kahju hüvitamist juhul, kui see tekitati vara arestimise või äravõtmisega. Sama seaduse § 10 lg 1 kohaselt hüvitatakse SKHS § 5 alusel pangakonto või raha arestimisega või äravõtmisega tekitatud kahju maksimaalselt summas, mis vastab arestitud või äravõetud rahasummalt arvestatud intressile kuus protsenti aastas. Kuivõrd kohus mõistab OÜ Q õigeks, siis kuulub esitatud taotlus rahuldamisele. Kooskõlas SKHS § 10 lg 1 on põhjendatud lähtuda vara arestimisega seoses kahju hüvitamisel intressi määrast 6% aastas ning intressi tuleb arvestada alates päevast, mil OÜ Q vara arestiti. Seega arvestab kohus intressi alates 18.07.2019.a kuni käesoleva kohtuotsuse koostamise päevani, s.o. 02.12.2020.a. Seega on intressi suuruseks 4796,48 eurot. Seega tuleb Q OÜ-le hüvitada süüteomenetlusega tekitatud varaline kahju summas 4796, 48 eurot SKHS § 5 lg 1 p 5 ja § 10 lg 1 alusel. 23 Aulike Salo kohtunik 24