Obsah (8)

§ 424§ 65§ 68§ 69§ 74§ 75§ 56§ 57

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja 27. mai 2021, Tallinn, koht kirjalikus menetluses Kriminaalasja number 1-21-2593 Kohtukoosseis Sten Lind, Ivi Kesk

§ 424lg 2 järgi Vaidlustatud kohtuotsus Harju Maakohtu 28.

aprillil 2021 lühimenetluses tehtud otsus Apellant kaitsja Prokurör Sandra Kurs Gert Griin isikukood 37803250233; Eesti Vabariigi kodanik; emakeel: Süüdistatav eesti keel; elukoht: XXX; varem kriminaalkorras karistatud, viimati karistati teda Harju Maakohtu 10. juuli 2019 otsusega nr 1-19-5348

§ 424

lg 2 järgi 1 aasta 5 kuu 28 päeva pikkuse vangistusega, mis asendati 538 tunni üldkasuliku tööga Kaitsja Sergei Politšev RESOLUTSIOON

1. Rahuldada apellatsioon osaliselt.
2. Tühistada Harju Maakohtu
3. aprilli 2021 otsus Gert Griinile

§ 424

lg 2 järgi mõistetud üksikkaristuse ja

§ 65lg 2 alusel mõistetud liitkaristuse osas. Samuti tühistada maakohtu otsus osas, millega kohus luges Kr

MS § 238 lg-t 2 kohaldades vähendatud karistuseks 8 kuud vangistust ning

§ 68lg 1 alusel ärakandmata karistuseks 7 kuud 27 päeva vangistust.

Muus osas jätta Harju Maakohtu otsus muutmata. 3. Mõista Gert Griinile

§ 424lg 2 alusel karistuseks 9 kuud vangistust. Kr

MS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetud karistust 6 kuuni. 1

§ 65lg 2 alusel suurendada Gert Griini 6-kuulist vangistust Harju Maakohtu 10.

juuli 2019 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa – 1 kuu 15 päeva vangistuse – võrra ning mõista liitkaristuseks 7 kuud 15 päeva vangistust. Lugeda

§ 68

lg 1 alusel Gert Griinile mõistetud liitkaristusest eelvangistuses viibitud aja arvel kantuks 3 päeva vangistust. Ärakandmata karistus on 7 kuud 12 päeva vangistust.

1. Määrata apellatsioonimenetluses Gert Griinile osutatud riigi õigusabi eest Ida-Viru Advokaadibüroole makstava tasu suuruseks koos käibemaksuga 124,8 eurot.
2. Apellatsioonimenetluse kulud jätta riigi kanda. OTSUSE VAIDLUSTAMISE KORD Ringkonnakohtu otsuse peale saab kaitsja või süüdistatav kaitsja vahendusel esitada kassatsiooni. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
3. Gert Griinile esitati
4. juulil 2020

§ 424lg 2 järgi süüdistus selles, et ta juhtis 29.

juulil 2020 kella 11.32 ajal Tallinnas Läänemere tee 30 asuva Läänemere keskuse juures mootorsõidukit Mazda 6 registreerimismärgiga XXXXXX, olles joobeseisundis (tema väljahingatavas õhus oli 1,41 mg/l alkoholi). Süüdistusakt edastati maakohtule arutamiseks kiirmenetluses lühimenetluse korras. Tegemist oli korduva sellelaadse teoga, kuna G. Griini oli

§ 424lg 2 järgi karistatud Harju Maakohtu 10.

juuli 2019 otsusega. Maakohtu istungil avaldas G. Griin soovi, et kriminaalasja arutamisel osaleks kaitsja. Seepeale loobus prokurör lühimenetluse taotlusest, põhjendades seda sellega, et kaitsjat ei ole võimalik kohe organiseerida. Selle tulemusel tegi Harju Maakohus

1. juulil 2020 määruse kriminaaltoimiku prokuratuurile tagastamise kohta.
2. Harju Maakohus oli
3. juuli 2019 otsusega asendanud G. Griinile mõistetud vangistuse üldkasuliku tööga. Talle oli üldkasuliku töö ajaks kehtestatud alkoholi tarvitamise keeld. Kuna G. Griin oli
4. juulil 2020 juhtinud autot joobeseisundis, esitas kriminaalhooldusametnik erakorralise ettekande, milles tegi ettepaneku karistus täitmisele pöörata. Harju Maakohus tegi
5. oktoobril 2020 määruse, millega pööras G. Griini vangistuse täitmisele. Karistuse kandmise alguse ajaks luges kohus
6. septembri 2020, sest kohus oli G. Griini eelnevalt vahistanud. 2
7. Harju Maakohtu
8. veebruari 2021 määrusega vabastati G. Griin tingimisi enne tähtaega vangistusest. Maakohus määras G. Griinile 6-kuulise katseaja.
9. Uuesti esitati G. Griinile
10. juulil 2020 toime pandud mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis

§ 424lg 2 järgi süüdistus 12.

aprillil

1. Süüdistus edastati kohtule arutamiseks lühimenetluses.
2. Harju Maakohus tegi
3. aprillil 2021 otsuse, millega tunnistas G. Griini

§ 424lg 2 järgi süüdi ja mõistis talle karistuseks 1 aasta vangistust.

Kuna kohus arutas kriminaalasja lühimenetluses, vähendas ta mõistetud karistust KrMS § 238 lg 2 alusel 8 kuuni.

§ 68

lg 1 alusel arvas kohus karistusaja hulka Gert Griini eelvangistuses viibitud aja 29.–31. juulini 2020, mistõttu jäi ärakandmata karistuse pikkuseks 7 kuud 27 päeva vangistust.

§ 65lg 2 alusel suurendas kohus mõistetud karistust Harju Maakohtu 10.

juuli 2019 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa (1 kuu 15 päeva pikkuse vangistuse) võrra ning mõistis liitkaristuseks 9 kuud 12 päeva vangistust. KrMS § 414 lg 2 alusel luges kohus vangistuse kandmise alguseks G. Griini vanglasse saabumise aja. Kohus leidis, et G. Griini süü on keskmine, kuid teda võib karistada sanktsiooni keskmisest määrast kergema karistusega, sest süüdistatav on tegu puhtsüdamlikult kahetsenud. Kohus asus seisukohale, et G. Griini on võimalik karistada üksnes reaalse vangistusega, sest ta pani uue kuriteo toime üldkasuliku töö tegemise ajal. Kohus märkis, et

§ 69

lg 7 näeb ette, et kui süüdlane paneb üldkasuliku töö tegemise ajal toime uue kuriteo, mille eest teda karistatakse vangistusega, asendatakse talle mõistetud üldkasuliku töö tegemata osa käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatud vahekorras; liitkaristus mõistetakse vastavalt käeoleva seadustiku § 65 lg 2 sätestatule. Sellest tulenevalt suurendas kohus mõistetud karistust Harju Maakohtu

1. juuli 2019 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 1 kuu 15 päeva võrra.
2. Maakohtu otsuse peale esitas apellatsiooni G. Griini kaitsja vandeadvokaat S. Politšev, kes taotleb maakohtu otsuse tühistamist G. Griinile mõistetud karistuse osas ning uue otsuse tegemist, millega jäetaks G. Griini karistus

§ 74lg 1 alusel täitmisele pööramata, kui G.

Griin ei pane 1 aasta jooksul uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle pandud kontrollnõudeid. Gert Griini oli Harju Maakohtu

1. juuli 2019 otsusega karistatud 1 aasta 5 kuu 28 päeva pikkuse vangistusega, mis asendati 538 tunni üldkasuliku tööga. G. Griin tegi üldkasulikku tööd, kuid kuna ta pani toime uue kuriteo, pöörati 6 kuu 13 päeva pikkune vangistus kriminaalhooldaja ettekande alusel Harju Maakohtu 27.oktoobri 2020 määrusega täitmisele. G. Griin vabastati selle karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega Harju Maakohtu
2. veebruari 2021 määrusega ning ta vabastati
3. veebruaril
4. Karistuse kandmata osa oli 1 kuu 14 päeva. Praeguses kohtuasjas
5. aprillil 2021 tehtud otsusega suurendas Harju Maakohus

§ 69

3 lg-le 7 ja

§ 65lg-le 2 viidates G.

Griinile mõistetud karistust Harju Maakohtu

1. juuli 2019 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa – 1 kuu 15 päeva vangistuse – võrra ning mõistis liitkaristuseks 9 kuud 12 päeva vangistust. Kaitsja leiab, et liitkaristust mõistes asendas maakohtu alusetult G. Griini üldkasuliku töö tegemata osa vangistusega. Harju Maakohtu
2. juuli 2019 kohtuotsusega mõistetud üldkasuliku töö tegemata osa – 193 töötundi – oli juba Harju Maakohtu
3. oktoobri 2020 määrusega 6 kuu 13 päeva pikkuse vangistusega asendatud ning täitmisele pööratud. Kaitsja leiab, et maakohus on G. Griini üldkasuliku töö kahel korral vangistusega asendanud. Kuna G. Griin oli Harju Maakohtu
4. veebruari 2021 määrusega tingimisi enne tähtaega karistuse kandmisest vabastatud, leiab kaitsja, et talle uue reaalse vangistuse kohaldamine ei ole otstarbekas ega õiglane. G. Griin vabastati karistuse kandmisest ennetähtaegselt, sest tal ei olnud distsiplinaarkaristusi, tema käitumine vanglas oli hea ja seadusekuulekas ning karistuse eesmärk oli saavutatud. Peale vabanemist oli G. Griin kriminaalhooldusel ja tal ei olnud mitte mingeid rikkumisi. Kaitsja leiab, et G. Griini ennetähtaegne vabastamine oli mõttetu, sest Harju Maakohtu
5. aprilli 2021 otsuse alusel peab ta ikkagi eelmise karistuse ärakandmata osa – 1 kuu 15 päeva – ära kandma. Kaitsja märgib, et olukord on tekkinud põhjusel, et G. Griin pani uue kuriteo toime üldkasuliku töö tegemise ajal ja praeguses kriminaalasjas ei taotletud tema vahistamist. Kui G. Griin oleks olnud karistuste liitmise ajal vahi all, oleks tal võimalik liitkaristusest enne tähtaega vabaneda. Nüüd mõisteti talle liitkaristus ajal, kui ta oli tingimisi enne tähtaega vabastatud ja edukalt täitnud kriminaalhoolduse nõudeid ja kohustusi. Kaitsja leiab, et praegune olukord on tekkinud G. Griinist sõltumatutel asjaoludel ja neid ei või kasutada süüdistatava kahjuks. Apellandi hinnangul ei ole maakohtu otsus mõistetud karistuse osas seaduslik ega õiglane. Kohtupraktikas, mis puudutab karistuse mõistmist

§ 424järgi, kohaldatakse šokivangistust kuni 6 kuuni.

G. Griin kandis vanglakaristust 4 kuud ja 28 päeva ära ja karistuse eesmärk on saavutatud. Seetõttu tuleks G. Griin vabastada

§ 74

lg 1 alusel tingimisi liitkaristusest ning allutada ta käitumiskontrollile

§ 75lg 1 alusel.

Kaitsja taotleb apellatsioonis menetluskulude riigi kanda jätmist ning on esitanud taotluse riigi õigusabi tasu suuruse kindlaksmääramiseks. Viimases taotleb kaitsja maakohtu otsusega tutvumise, asja kliendiga arutamise ja apellatsiooni koostamise eest makstava tasu suuruseks 104 euro määramist, millele lisandub käibemaks 20,8 eurot.

1. Apellatsioonile esitas kirjaliku vastuse prokurör on esitanud kirjaliku vastuse abiprokurör Sandra Kurs. Prokurör leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning selle tühistamiseks ei ole alust. Vastuses on märgitud, et maakohtu otsus on põhjendatud, arvamuse kujunemine jälgitav ja seaduslik ning selle tühistamiseks puudub alus. Maakohus on küllaldase põhjalikkusega kajastanud kõiki kriminaalasjas uuritud tõendeid ning vaidlustatud kohtuotsuses kajastatud tõendite analüüs ja selle pinnalt esitatud kohtu põhjendused on loogilised, igakülgsed, objektiivsed ning veenvad. Kohtu siseveendumuse kujunemine on otsuse lugejale jälgitav, st maakohus on tõendeid hinnanud nii, nagu seda nõuab KrMS § 61 sisu ja mõte. Samuti on kohus 4 põhjendanud süüdistatavale karistuse mõistmise aluseks olevaid asjaolusid ehk miks on Gert Griini võimalik karistada üksnes reaalse vanglakaristusega. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
2. Kohtukolleegium nõustub apellandi seisukohtadega osaliselt, kuid leiab, et apellatsiooni argumendid ei anna alust sellise lahendi tegemiseks, nagu on taotlenud apellant. Esitatud apellatsiooni keskne väide on see, et G. Griinile karistuse kohaldamisel oleks tulnud arvestada, et praeguse kriminaalmenetluse ajal pöörati G. Griinile eelmise kohtuotsusega mõistetud vangistuse ärakandmata osa täitmisele ning enne praeguse kriminaalasja lahendini jõudist jõuti G. Griin karistuse kandmiselt taas tingimisi vabastada. Kaitsja peab G. Griinile reaalse vangistuse kohaldamist ebaõiglaseks, kuna viimase katseaja nõudeid on G. Griin täitnud. Ringkonnakohus nõustub kaitsjaga, et G. Griinile Harju Maakohtu
3. juuli 2019 otsusega mõistetud vangistuse ärakandmata osa täitmisele pööramine ja seejärel G. Griini tingimisi enne tähtaega vabastamine on tekitanud vastuolulise olukorra, kus eelmise kohtuotsusega mõistetud karistusega, mille ärakandmata osa tuleb praeguses kriminaalasjas otsuse tegemisel arvesse võtta, on seotud kaks erinevat katseaega. Neist katseaegadest ühe – üldkasuliku töö tegemisega kaasnenu – tingimusi G. Griin rikkus, teise omi aga mitte (toimikus ei ole tõendeid selle kohta, et G. Griin oleks katseaja tingimusi rikkunud, ning maakohtu istungil on prokurör väitnud, et katseaeg on kulgenud probleemideta). Ringkonnakohus ei nõustu aga kaitsjaga, et sellest tulenevalt on õiguslikult võimalik ja põhjendatud G. Griini karistuse tingimisi täitmisele pööramata jätmine.
4. Apellatsiooni kohaselt on kohtud asendanud G. Griini üldkasuliku töö vangistusega kahel korral: esmalt

§ 69

lg 6 alusel, vaidlustatud otsusega aga

§ 69lg 7 alusel.

Väide, nagu oleks maakohus teistkordselt asendanud vangistusega G. Griini kord juba vangistusega asendatud üldkasuliku töö tegemata osa, ei pea paika. Maakohus pole ei otsuse resolutiiv- ega põhiosas arvestanud mingit hulka üldkasuliku töö tunde ümber vangistuseks. Kohus on üksnes, lähtudes

§ 65

lg-st 2, liitnud praeguse menetluse esemeks oleva teo eest mõistetud karistusele Harju Maakohtu

1. juuli 2019 otsusega mõistetud karistuse ära kandmata osa 1 kuu 15 päeva vangistust. St maakohus liitis nüüd mõistetud karistusele varasema karistuse selle osa, mis oli G. Griinil kandmata eelmise karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabanedes. Liidetav eelmine karistus ei olnud enam üldkasulik töö, vaid ärakandmata osa vangistusest, mille oli täitmiskohtunik
2. oktoobri 2020 määrusega täitmisele pööranud. G. Griini varasema karistuse ärakandmata osa pidi kohus nüüd mõistetud karistusele liitma, karistusseadustik ei jätagi kohtule ses osas valikuvõimalust.

§ 65

lg 2 sätestab üheselt, et kui süüdlane paneb pärast kohtuotsuse kuulutamist, kuid enne karistuse täielikku ärakandmist toime uue kuriteo, suurendatakse uue kuriteo eest mõistetud karistust eelmise kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra. Maakohtu istungi protokollist nähtuvalt on kaitsja 5 ise kohtuvaidlustes möönnud, et

§ 65

lg 2 alusel tuleb mõista liitkaristus ja suurendada uue kohtuotsusega mõistetavat karistust eelmise karistuse ära kandmata osa võrra.

1. Nii maakohtu istungil kui ka esitatud apellatsioonis on kaitsja märkinud G. Griini eelmise kohtuotsusega mõistetud karistuse ärakandmata osaks 1 kuu 14 päeva vangistust. Maakohus on arvestanud eelmise otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osaks 1 kuu 15 päeva vangistust. Arvestust, mis näitaks, et G. Griini karistuse ärakandmata osa õige pikkus on 1 kuu 14 päeva, kaitsja apellatsioonis esitanud ei ole. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus G. Griini karistuse ärakandmata osa arvestamisel eksinud. Ringkonnakohus nendib, et võimalusi isiku ära kandmata karistuse arvestamiseks on mitu (võimalik on lahutada karistusest, mille süüdimõistetu oleks pidanud ära kandma, tegelikult ära kantud karistuse aeg või teha kindlaks kuupäev, millal oleks süüdimõistetu pidanud karistuse täielikul ärakandmisel vabanema ja arvutada välja selle ja tegeliku vabanemiskuupäeva vaheline aeg). Tulenevalt sellest, et arvestuslik kuu pikkus on 30 päeva, kalendrikuude pikkused aga erinevad, võivad erinevad metoodikad viia erineva tulemuseni (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu
2. mai 2019 otsus kriminaalasjas nr 1-19-1469, p 6). Vastavalt Riigikohtu
3. detsembril 2014 kriminaalasjas nr 3-1-1-79-14 tehtud otsusele tuleb selle väljaselgitamiseks, millise osa varasema kohtuotsusega mõistetud vangistusest süüdlane ära kandis ja milline osa tal kandmata jäi, lähtuda sellest, millal talle mõistetud vangistuse tähtaeg kulgema hakkas ja millal see pidanuks lõppema. G. Griin asus karistust kandma
4. septembril 2020 ja see oleks saanud täies ulatuses kantud
5. aprillil
6. Maakohtu määrus, millega G. Griin vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastati, jõustus
7. veebruaril
9. veebruarist
10. aprillini on 45 päeva ehk 1 kuu 15 päeva.
11. Ringkonnakohus peab põhjendatuks ka maakohtu seisukohta, et G. Griinile liitkaristuse mõistmisel ja selle üle otsutamisel, kas teda on võimalik tingimisi vangistusest vabastada, tuleb lähtuda

§ 69lg-st 7.

Tegemist on sättega, mis reguleerib karistuse kohaldamist juhul, kui süüdimõistetu paneb üldkasuliku töö tegemise ajal toime uue kuriteo, G. Griin pani uue kuriteo toime just üldkasuliku töö tegemise ajal. Ringkonnakohus möönab, et

§ 69

lg-t 7 oli maakohtul võimalik täita vaid osaliselt.

§ 69

lg 7 näeb ette, et kui süüdlane paneb üldkasuliku töö tegemise ajal toime uue kuriteo, mille eest teda karistatakse vangistusega, asendatakse talle mõistetud üldkasuliku töö tegemata osa

§ 69lõikes 6 sätestatud vahekorras.

Liitkaristus mõistetakse vastavalt

§ 65lõikes 2 sätestatule.

G. Griini üldkasulik töö asendati juba enne seda, kui praegune menetlus jõudis otsuseni, vangistusega. See tähendab, et otsuse tegemise ajaks ei olnud enam üldkasulikku tööd, mida

§ 69

lg 7 alusel vangistusega asendada (nagu eespool märgitud, ei olegi maakohus mingit otsustust üldkasuliku töö vangistusega asendamise kohta teinud).

§ 69

lg-st 7 tuleneb muu hulgas, et

§ 65lg 2 alusel mõistetud liitkaristust ei või jätta tingimisi kohaldamata.

Lähtudes

§ 69

lg-s 7 öeldust, et tegemata üldkasulik töö tuleb asendada vangistusega, on Riigikohus asunud seisukohale, et üldkasuliku töö aluseks olnud vangistuse täitmisele pööramine on kohustuslik ning mõistetud liitkaristusest tingimuslik 6 vabastamine on välistatud (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 3. veebruari 2011 otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-104-10, p 9). Kuivõrd selle tõlgenduse aluseks on just see osa

§ 69

lg-st 7, mida maakohus otsuse tegemisel kohaldada ei saanud (tegemata üldkasuliku töö asendamine vangistusega), tekib küsimus, kas seisukoht, et mõistetud liitkaristust ei või tingimisi kohaldamata jätta, kehtib ka G. Griini puhul. Kohtukolleegium on seisukohal, et sellele küsimusele tuleb vastata jaatavalt. Küsimus, kas norm lubab vangistust tingimisi kohaldamata jätta, ei ole pelgalt tehniline, vaid selles väljendub seadusandja seisukoht, et üldkasuliku töö tegemise ajal toime pandud uue kuriteo korral ei ole süüdlasele vangistusest pääsemiseks uue võimaluse andmine enam põhjendatud. Sellest lähtudes tuleb kõiki süüdlasi, kes on pannud uue kuriteo toime üldkasuliku töö tegemise ajal, kohelda võrdselt. St igaüks, kes paneb üldkasuliku töö ajal toime vangistusega karistamist vääriva kuriteo, peab arvestama sellega, et teda ootab reaalne vangistus. Järeldust, et üldkasuliku töö ajal uue kuriteo toime pannud isikule mõistetud liitkaristus tuleb täitmisele pöörata, ei muuda tõik, et G. Griini varasem karistus pöörati täitmisele ja ta pidigi osa eelmise kohtuotsusega mõistetud karistusest ära kandma. Samuti ei muuda seda, et üldkasuliku töö ajal toime pandud kuriteo eest mõistetud vangistus tuleb päriselt ära kanda, see, et G. Griin vabastati eelmise karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega. Nagu kaitsja apellatsiooniski märgitud, on süüdlasel tingimisi enne tähtaega vabastamisel määratud katseaja edukal läbimisel õiguspärane ootus, et katseaja eduka läbimise korral ei pea ta kandma ära seda karistust, millest ta tingimisi vabastati. St G. Griinil on õigustatud ootus vaid sellele, et tema tingimisi enne tähtaega vabastamisel määratud katseaja edukal läbimisel ei pea ta kandma ära 1 kuu 15 päeva pikkust vangistust. Tal ei ole õigustatud ootust, et ta ei pea kandma ära uue kuriteo eest mõistetud vangistust. Vastupidi:

§ 424

lg-le 2 vastavate kuritegude puhul on seadusandja pidanud vajalikuks kehtestada

§ 424

lg 4 punktis 1 eraldi piirangu, mille kohaselt selle kuriteo toime pannud isikuid kogu karistusest tingimisi vabastada ei võigi. Kohtukolleegium ei nõustu kaitsja seisukohaga, et kuna G. Griin kandis juba 4 kuud 28 päeva vangistust ja vabastati tingimisi enne tähtaega, on karistuse eesmärk saavutatud. G. Griin kandis Harju Maakohtu

1. juuli 2019 otsusega mõistetud karistust. Kuigi täitmiskohtunik tugines karistuse täitmisele pööramisel sellele, et G. Griin juhtis
2. juulil 2020 autot joobes olles, ei olnud eelmise karistuse täitmisele pööramine karistus uue kuriteo eest. Täitmiskohtunikul ei olnud õigust võtta
3. juulil 2029 teo puhul võtta seisukohta G. Griini süü küsimuses (karistuse täitmisele pööramiseks andis alust see, et G. Griinile oli kehtestatud üldkasuliku töö tegemise ajaks alkoholi tarvitamise keeld). Samuti ei tähendanud G. Griini tingimisi enne tähtaega vabastamine seda, et täitmiskohtunik oleks lugenud karistuse eesmärgid täidetuks ka
4. juulil 2020 toime pandud tegu arvestades. Selle otsustamine, kuidas G. Griini
5. juulil 2020 toime pandud teo eest karistada, oli praegust kriminaalasja arutanud maakohtu pädevuses. St praeguse menetluse esemeks oleva kuriteo eest ei ole G. Griin karistust kandnud, mistõttu ei saa ka rääkida sellest, et selle teo eest mõistetud karistuse eesmärgid oleks täidetud. G. Griini katseaeg on praeguseks lõppenud. Toimikus ei ole tõendeid, et G. Griin oleks katseaja tingimusi rikkunud. Kaitsja väitele, et G. Griin järgis katseaja tingimusi, pole prokurör ringkonnakohtule esitatud vastuses vastu vaielnud. Sellest tulenevalt tuleb pidada ebaõiglaseks, 7 et G. Griin peab talle

§ 65

lg 2 alusel mõistetud liitkaristuse raames kandma ära ka karistuse, millest täitmiskohtunik ta tingimisi vabastas. Nagu eespool märgitud, ei näe

§ 65lg 2 ette võimalust jätta karistused liitmata.

Ringkonnakohus näeb ainsa võimalusena tekkinud olukorra lahendamiseks G. Griinile mõistetud karistuse vähendamist vähemalt 1 kuu 15 päeva võrra. See on võimalik, kuna

§ 56lg 1 jätab kohtule karistuse mõistmisel üsnagi suure otsustamisvabaduse.

Kohtukolleegium nendib, et maakohtu otsuse tegemise ajal ei olnud G. Griini katseaeg veel lõppenud. Siiski on maakohus teinud ringkonnakohtu hinnangul teinud karistuse mõistmisel vea sellega, et maakohtu otsusest ei nähtu, et kohus oleks karistuse mõistmisel võtnud süüdlase isikut iseloomustava asjaoluna arvesse asjaolu, et seni oli G. Griini katseaeg kulgenud edukalt.

§ 56

lg 1 kohaselt peab kohus arvestama karistuse mõistmisel isiku süü suurusega, isikut ennast iseloomustavate asjaoludega, õiguskorra kaitsmise huvidega ning kergendavate ja raskendavate asjaoludega. Ringkonnakohus leiab, et katseaja nõuete järgimist pärast ennetähtaegset tingimisi vabastamist võib pidada süüdistatavat positiivselt iseloomustavaks asjaoluks. Samuti leiab ringkonnakohus, et karistust kergendava asjaoluna tuleb

§ 57lg 2 alusel arvestada menetlusele kulunud aega.

Kriminaalasjas jõuti maakohtu otsuseni küll vähem kui aastaga ja maakohus lahendas kohtusse saabunud kriminaalasja vähem kui kuu ajaga, kuid kriminaalasi on olnud kohtueelses menetluses põhjendamatult kaua, mis on ka põhjustanud praeguse olukorra. Toimikust nähtuvalt on kõik kuriteo toimepanemist tõendavad tõendid kogutud 29.-

1. juulil 2020; seda kriminaalasja püüti arutada kiirmenetluses, kuid kohus tagastas toimiku
2. juuli 2020 määrusega prokuratuurile pärast seda, kui prokurör loobus taotlusest arutada kriminaalasja lühimenetluses. Edasise menetluse käigus on kogutud mõned G. Griini iseloomustavad tõendid, eelkõige on toimikusse lisatud just tema eelmise karistuse täitmisele pööramisega ja tema karistuse kandmiselt vabastamisega seotud dokumendid. Seega
3. a augustist kuni süüdistusakti koostamiseni
4. aprillil 2021 kriminaalasja aktiivselt ei menetletud. Eelnevast tulenevalt leiab ringkonnakohus, et maakohtu otsus tuleb tühistada G. Griinile

§ 424

lg 2 järgi mõistetud karistuse (st üheaastasena mõistetud, kuid kaheksa kuuni vähendatud vangistuse) ja

§ 65lg 2 järgi mõistetud 9 kuu 12 päeva pikkuse vangistuse osas.

Sellega seoses tuleb maakohtu otsus tühistada ka osas, millega kohus luges KrMS § 238 lg-t 2 kohaldades vähendatud karistuseks 8 kuud vangistust ning

§ 68lg 1 alusel ärakandmata karistuseks 7 kuud 27 päeva vangistust.

Ringkonnakohus peab põhjendatuks G. Griini karistamist 9 kuu pikkuse vangistusega, mida tuleb KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada 6 kuuni, sest maakohus arutas kriminaalasja lühimenetluses. Ja-kuulist vangistust tuleb

§ 65

lg 2 alusel suurendada 1 kuu 15 päeva pikkuse vangistuse võrra, mõistes liitkaristuseks 7 kuud 15 päeva vangistust. Sellest karistusest tuleb G. Griini eelvangistuses oldud aja (29.07–31.07.2020) arvel lugeda

§ 68lg 1 alusel kantuks kolm päeva vangistust.

Ärakandmata karistus on seega 7 kuud 12 päeva vangistust.

§ 69

lg-st 7 tulenevalt ei ole selle karistuse tingimisi täitmisele pööramata jätmine võimalik. 8 12. Eelnevast tulenevalt teeb ringkonnakohus KrMS § 337 lg 1 p-s 4 nimetatud otsuse, rahuldades apellatsiooni osaliselt ning tühistades KrMS § 338 p 4 alusel maakohtu otsuse G. Griinile

§ 424

lg 2 mõistetud karistuse ja

§ 65lg 2 alusel mõistetud liitkaristuse ning samuti Kr

MS § 238 lg 2 ja

§ 68lg 1 alusel saadud karistuste pikkuse osas. Apellatsiooni piirest väljudes mõistab ringkonnakohus Kr

MS § 340 lg-le 1 ja lg 2 p-le 4 tuginedes G. Griinile uue, kergema üksik- ja liitkaristuse. Muus osas jätab ringkonnakohus maakohtu otsuse muutmata. 13. Kaitsja on esitanud taotluse apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruse kindlaksmääramiseks. Kaitsja taotleb, et ringkonnakohus määraks tasu suuruseks 104 eurot, millele lisandub käibemaks 20,8 eurot. Kohtukolleegium leiab, et taotlus tuleb rahuldada. Taotletud summa jääb riigi õigusabile kehtestatud tasumäärade piiresse ning taotluses märgitud ajakulu tuleb apellatsiooni arvestades pidada põhjendatuks. Kuna ringkonnakohus tegi KrMS § 337 lg 1 p-s 4 sätestatud lahendi, jäävad menetluskulud vastavalt KrMS § 185 lg-le 1 riigi kanda. Allkirjastatud digitaalselt 9