Obsah (8)

§ 311§ 637§ 633§ 139§ 122§ 638§ 639§ 168

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Mati Maksing, Gaida Kivinurm, Ulvi Loonurm Määruse tegemise aeg ja koht 12. oktoober 2021, Tallinn Tsiviilasja number 2-21-6876 Tsiviilasi Bigba

) § 637 lg 2 alusel apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest.

1. Ringkonnakohus toimetas kostjale
2. septembri 2021 kirja kätte

§ 311¹ lg 3 alusel 27.

septembril

1. Seega lõppes nõuetekohaste taotluste esitamise tähtaeg
2. oktoobril
3. Selleks ajaks ega hiljem pole kostja kaebuse puudusi kõrvaldanud ega nõuetekohaseid taotlusi esitanud. Kostja ei ole esitanud ka andmeid riigilõivu tasumise kohta ja kohus ei tuvasta lõivu tasumist Maksu- ja Tolliameti hallatavas infosüsteemis. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
4. Ringkonnakohus keeldub kostja apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest ja tagastab selle esitajale. 7.

§ 637

lg 2 kohaselt ei võta kohus apellatsioonkaebust menetlusse, kui asja läbivaatamist takistab apellatsioonkaebusele seaduses sätestatud vormi ja sisu nõuete rikkumine, muu hulgas pädeva isiku allkirja puudumine kaebusel. Toimikust nähtuvalt ei ole apellatsioonkaebust allkirjastatud. Kohus ei pea allkirjastamata kaebust piisavaks. 8. Kaebus ei vasta seaduses ettenähtud sisunõuetele. Apellatsioonkaebuses peab

§-st 633 tulenevalt olema mh märgitud: − apellandi selgelt väljendatud taotlus, märkides ära, millises ulatuses apellant esimese astme kohtu otsust vaidlustab ning missugust ringkonnakohtu lahendit apellant taotleb (

§ 633

lg 2 p 2) – see tingimus on täitmata; − apellatsioonkaebuse põhjendus, mh millist õigusnormi on esimese astme kohus oma otsuses või otsuse tegemisel rikkunud või missuguse asjaolu on esimese astme kohus ebaõigesti või ebapiisavalt tuvastanud, millest tuleneb õigusnormi rikkumine või asjaolu ebaõige või ebapiisav tuvastamine ning viide tõenditele, millega apellant soovib iga faktiväidet tõendada (

§ 633

lg 2 p 3 ja lg 3) – kõnealuses osas ei nähtu kaebusest piisava selgusega, millises osas ei kostja nõustu maakohtu tuvastatud asjaolude ja õiguslike põhjendustega. 9. Apellatsioonkaebuselt ei ole tasutud ka riigilõivu.

§ 139

lg 2 kohaselt tuleb riigilõivu tasuda menetlustoimingult, mille tegemise eest on riigilõivuseaduses (RLS) sätestatud riigilõiv.

§ 122lg 1 kohaselt on tsiviilasja hind hagihind.

RLS § 59 lg 15 sätestab, et apellatsioonkaebuse esitamisel tasutakse riigilõivu sama palju, kui tuleb tasuda hagi või muu avalduse esialgsel esitamisel maakohtule, arvestades kaebuse ulatust. Esitatud apellatsioonkaebusest ei ole aru saada, mis ulatuses otsust vaidlustatakse, mistõttu tuleb eeldada, et kaebus esitati maakohtu otsuse peale tervikuna. Sel juhul on tsiviilasja hind sama nagu maakohtus, st 7692,76 eurot, ja riigilõivu tuli tasuda 475 eurot. Seda ega muud summat kostja ei tasunud. 2

§ 637

lg 1 p 3 ja § 637 lg 2 alusel tuleb kaebuse menetlusse võtmisest keelduda, sest kostja ei tasunud tähtaegselt riigilõivu, ega kõrvaldanud kaebuse vormi- ja sisupuudusi. 11. Kui kohus keeldub apellatsioonkaebust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et kaebust ei ole esitatud (

§ 638lg 10).

12.

§ 639

lg 1 ja

§ 168

lg 1 alusel kannab apellant menetluskulud, kui kohus keeldub kaebust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Seega tuleb apellatsioonkaebuse menetluse kulud jätta kostja kanda. Kuivõrd käesoleval juhul keeldub ringkonnakohus apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest enne selle hagejale vastamiseks edastamist, siis ei saanud hagejal apellatsioonimenetluses tekkida vastaspoolelt välja mõistmisele kuuluvaid menetluskulusid. 13.

§ 638lg-st 9 tulenevalt on käesolev määrus edasikaevatav. ( allkirjastatud digitaalselt ) 3