lg 1 järgi ja karistamises karistusena vangistusega 6 kuud, ärakandmata karistuseks loetud vangistus 5 kuud 27 päeva, mis pöörati Tartu Maakohtu 01.04.2021 määrusega täitmisele Kohtunik Kadi Aavik Prokurör abiprokurör Evelin Merilaine Süüdimõistetu INDREK TOOBAL isikukood: 38109296014; elukoht:xxxxx, xxxxxxx xxxx xxxxxxx-xxxxxxxx xxxx xxxxxxxxxxx , viibib vangistuses xxxxxxx xxxxxxxx Karistuse kandmise algus 10.05.2021 ja lõpp 6.11.2021
I. Toobalile mõistetava karistuseaja hulka arvati tema poolt eelvangistuses viibitud aeg 3 päeva (21.-23.05.2020) vangistust ja määrati ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 5 kuud ja 27 päeva vangistust.
lg 1 ja 3 alusel määrati karistus tingimisi 1 aasta ja 6-kuulise katseajaga, kohustusega järgida katseajal
lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid ja kohustusi ning
lg 2 p 8 ja lg 4 tulenevaid kohustusi, s.o kohustus osaleda sotsiaalprogrammis ja registreerida ennast hiljemalt 1 kuu jooksul riikliku alkoholi tarvitamise häire programmi ning käitumiskontrolli lõpuni kriminaalhooldusametniku poolt kehtestatud korra alusel, kuid mitte tihedamini kui kord kuus ja mitte harvem kui üks kord kolme kuu jooksul, teha alkoholi liigtarvitamise tuvastamiseks laboratoorne vereanalüüs. Kohtuotsus jõustus 26.09.
kust hakkas isa taas alkoholi pruukima ega leidnud tema jaoks enam aega. T. L sõnul on kogu perekond valmis Indrekut toetama, nii ema kui ka vend P. T on igapäevaselt xxxxxxx xxxxxxxxx kohapeal ja on isiku jaoks olemas. Ema on arvamusel, et vangistus oli vajalik, et poeg saaks oma alkoholiprobleemiga tegeleda. Nooruses on I. Toobal toime pannud ka grupiviisilisi kuritegusid, kuid viimased kuriteod on toime pandud üksinda, mistõttu saab hinnata tema käitumist osaliselt mõjutatavaks. Vestlusel avaldas, et kriminaalkorras karistatud isikuid enda teada ei ole tutvusringkonnas. Iga alkoholi tarvitav sõber ei pruugi olla kriminaalse minevikuga. Riskeerivat ja hoolimatut käitumist ilmestab korduv joobeseisundis juhtimine. Alkoholi tarvitamise osas on risk ja ohtlikkus olemas. Alkoholi tarvitamine on I. Toobalile kaasa toonud palju probleeme. Ta tunnistas, et ka koolitee jäi pooleli alkoholi tõttu, samuti lagunes kooselu. Enda sõnul viimane kriminaalkaristus ja vanglasse tulemine pani mõtlema, et muutusi tuleb ette võtta. Tunnistas, et alkoholi tarvitamine hakkas segama igapäevaelu. Käitumiskontrolli perioodil 26.09.2020-23.04.2021 lõpetati kriminaalhooldus seoses Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja 10.09.2020 otsusega nr 1-20-3891, mille alusel pöörati I. Toobalile mõistetud karistus 6 kuud vangistust täitmisele. Kriminaalhooldusametniku hinnangul ei täitnud I. Toobalile määratud katseaeg eesmärki. Isik ei täitnud kohtu poolt määratud lisakohustusi ning ignoreeris ametniku korraldusi CDT-vereanalüüsi esitamise osas. Kuue kuu jooksul pärast esmase analüüsi tegemist ei olnud analüüsid normi piires. Kõik seitse kriminaalkaristust, sh ähvardamine ja rööv, on saadud alkoholijoobes toime pandud kuritegude sooritamise eest. On püüdnud enda sõnul kõikvõimalikke abinõusid alates psühhiaatri poole pöördumise, süstide, kodeerimise jms, et saada jagu liigsest joomisest, kuid ei ole abi saanud. I. Toobal hindab vangistuses oma vaimset ja füüsilist tervist heaks. Varasemalt on otsinud enda sõnul abi seoses liigse alkoholitarvitamise ning sellest tuleneva meeleolulangusega psühhiaatrilt, kuid käesolevalt ravi ei saa. Tema suhtlusoskused on eale ja haridusele vastavad. Suhtlemisel on avatud, analüüsiv, põhjus-tagajärg seoseid märkav. Varasem käitumine on olnud vägivaldne alkoholijoobes (ähvardamine ja röövimine). Alkoholi mõjul oma varasemat käitumist kahetseb. On ise rahuliku iseloomuga, kuid närvilised inimesed ajavad närvi. Üldiselt lahendab enda sõnul probleeme loogiliselt ja on teiste inimeste suhtes mõistev. Samas korduvate kuritegude toimepanemine näitab, et isik mõtleb ainult impulsiivselt, kordab oma vigu ega arvesta joobunult sõites teiste kaasliiklejatega. Samuti kasutab mittetoimivaid probleemlahendusi. Tulevikuks seatud eesmärkide täitmist võib nurjata alkoholi edasine tarvitamine ning sisseharjunud käitumismustrite järgimine. I. Toobali kuritegelikele hoiakule viitab korduvkaristatus. Isik ei ole vestlustel väljendanud kuritegevust pooldavaid seisukohti ning on vanglaametnikega viisakas ja lugupidav. Samas on teda karistatud kriminaalkorras seitse korda, mitmed kuriteod ka korduvad ning varasemalt on ta kasutanud vägivalda. Kriminaalhooldusele on I. Toobal allutatud neljal korral: * Käitumiskontrolli ajal 17.03.2004-01.09.2005 lõppes kriminaalhooldus seoses katseaja lõppemisega. * Perioodil 03.05.2012-05.11.2012 lõppes kriminaalhooldus seoses üldkasuliku töö tundide sooritamisega. * Käitumiskontrolli perioodil 02.06.2014 - 13.11.2015 lõppes kriminaalhooldus seoses katseaja lõppemisega. Uusi rikkumisi ei tuvastatud. 3 * Käitumiskontrolli perioodil 26.09.2020 - 23.04.2021 lõpetati kriminaalhooldus seoses Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja 10.09.2020 otsusega nr 1-20-3891, mille alusel pöörati I. Toobalile mõistetud karistus 6 kuud vangistust täitmisele. Vestlusel avaldab I. Toobal küll motivatsiooni loobuda kuritegelikust käitumisest, kuid kuna isiku hälbiv käitumine on alanud juba nooruses ning alkoholiga seonduv probleem on siiani akuutne, on suur tõenäosus libiseda tagasi vanasse käitumismustrisse. Uue üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise kahe aasta jooksul on 34%. Vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul 40%. Ohtlik: avalikkus (risk ühiskonnas). Oht seisneb korduvas alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimises, grupiviisilises röövimises, millega kaasnevad kergemad kehavigastused ning ähvardamises. Oht on kõige tõenäolisem, kui eelnevalt alkoholi tarvitamise mõjul ei kontrolli oma emotsioone ja käitumist, kasutab mittetoimivaid probleemlahendusoskusi ning käitub riskeerivalt. Tulenevalt uue kuriteo toimepanemise keskmisest tõenäosusest toetab Tartu Vangla I. Toobali vabastamist vanglast tingimisi ennetähtaega. Kriminaalhooldaja leiab, et juhul, kui kohus peab otstarbekaks kinnipeetav tingimisi enne tähtaega vabastada, tuleb määrata I. Toobalile katseaeg ja käitumiskontroll ärakandmata karistusaja lõpuni 06.11.2021. Samuti on käitumiskontrolli ajaks otstarbekas määrata riskide maandamiseks I. Toobalile kohustus järgida
lg 1 p-des 1-6 sätestatud kontrollnõudeid ning kohaldada tema suhtes
lg 2 p-de 2, 4 ja 8 alusel kohustusi mitte tarvitada alkoholi, otsida endale töökoht ja osaleda sotsiaalprogrammis. Kriminaalhooldaja on 03.09.2021 avalduses muutnud ettepanekud käitumiskontrolli pikkuse osas ning märkinud, et juhul, kui kohus peab otstarbekaks kinnipeetav tingimisi enne tähtaega vabastada, teeb kriminaalhooldusametnik ettepaneku määrata I. Toobalile tulenevalt tema ohtlikkuse tasemest ja uue kuriteo toime panemise tõenäosusest katseaeg ja käitumiskontroll pikkusega 12 kuud.
lg 1 p 2 kohaselt teise astme kuriteos või ettevaatamatus esimese astme kuriteos süüdlase võib kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. I. Toobal, kelle karistusaeg lõppeb 06.11.2021, puhul on olemas formaalne alus tema vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks. 7.
lg 4 sätestab, et katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat 4 elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu isikut iseloomustavad andmed – tema käitumise nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele ajal ning sellele järgnenud perioodil. 8.
lg 5 kohaselt määratakse katseaeg ärakandmata karistusaja ulatuses, kuid mitte lühemana kui kuus kuud. Katseajaks allutatakse süüdlane KrMS §-s 75 sätestatud käitumiskontrollile, kuid mitte rohkem kuni kahekümne neljaks kuuks. 9. Kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi on vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus prognoos, et isik käitub edaspidi õiguskuulekalt.
lg 4 kohaselt on kõnealuse prognoosi aluseks hinnang sellele, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu (RKKKm 07.03.2019 nr 109-14104, p 21). 10. Käesolevalt ei ole I. Toobalile individuaalset täitmiskava määratud, sest vangistusseaduse § 16 lg 1 kohaselt alla aastase vangistuse puhul selle koostamist ette ei nähta. Seega pole ka kohtul sisuliselt võimalik hinnata, milliseid isiksust mõjutavaid muutusi on I. Toobali puhul kinnipidamisasutuses viibimine seni kaasa toonud. Kohtu hinnangul on taunitav asjaolu, et kinnipeetava kuriteo korduvuse riski vähendamisega (alkoholi tarvitamise probleemiga) vanglatingimustes ei tegeleta. Positiivse asjaoluna tuleb märkida, et isikul puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused ja lisaks on I. Toobalil vabaduses olemas kindel elukoht, töökoht ning sotsiaalne toetus, eelkõige ema ja venna näol. Samas avaldas I. Toobal 7.10.2021 kohtuistungil, et ta ei soovi ennetähtaegset vangistusest vabastamist koos vähemalt 6-kuulise käitumiskontrolli ning lisakohustustega, kuna tema vangistus lõppeb juba lähiajal, s.o 6.11.2021 ja ta sooviks seetõttu karistuse lõpuni kanda. Arvestades viimatinimetatut, st kinnipeetava soovi karistus lõpuni kanda, leiab kohus, et I. Toobal tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vabastamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Kadi Aavik kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.