KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kaire Pikamäe, Virgo Saarmets ja Oliver Kask Otsuse tegemise aeg ja koht 30.01.2013, Tallinn Haldusasja number 3-12-285 Hal
§ 212
lg 1 teises lauses sätestatud juhul (
§ 212lg 1).
Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (
§ 213lg 1 p 5).
Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (
§ 223lg 1).
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
- Tallinna Nõmme Linnaosa Valitsuse (LOV) alaealiste komisjoni 18.10.2011 istungi protokolli nr 9 otsusega nr 1 (otsus) kohaldati alaealise X suhes alaealise mõjutusvahendite seaduse (AMVS) § 24 lg 1 p 1 alusel mõjutusvahendina lastekaitse spetsialisti juurde vestlusele suunamist minimaalselt viiel korral vastavalt AMVS § 3 lg 1 p-le
- Otsusest 3-12-285 nähtus, et 07.09.2011 omas X alaealisena tubakatoodet, millega rikkus tubakaseaduse (TubS) §
- Harju maavanema 10.01.2012 vaideotsusega nr 1-1/32-k jäeti otsusele esitatud vaie rahuldamata.
- X esitas halduskohtule kaebuse, taotledes otsuse tühistamist. Kaebuse põhjendused: 1) vastustaja rikkus AMVS § 20 lg 1 p 1, sest jättis istungi algul alaealisele ja tema esindajale allkirja vastu selgitamata nende õigused ja kohustused. Piisavaks ei saa pidada kirjalikus kutses õiguste ja kohustuste loetelu edastamist. Õiguste ja kohustuste selgitamine peab olema sisuline, mitte formaalne; 2) pärast suulise istungi lõppemist ei toimunud komisjoni liikmete vahel mingit arutelu ega otsuse sisulist tegemist, vaid komisjoni esimees teatas komisjoni sekretärile, et asja sai arutatud enne komisjoni istungit ning asi on ära otsustatud, misjärel loeti otsus ette. Seega rikkus vastustaja AMVS § 23 lg-d 1 ja 3 ning komisjoni istung oli sisutu; 3) asja arutamiseks komisjonis on minimaalselt vajalik kolme dokumendi olemasolu: taotlus asja arutamiseks, koolist antud iseloomustus ja sotsiaaltöötaja arvamus. Antud juhul mingit materjali õppeasutuselt ei küsitud. Vaideotsuses märgiti, et iseloomustust küsiti telefoni teel klassijuhatajalt, kuid iseloomustuse küsimine ja selle sisu ei ole teada ega kontrollitavad. Tegemist on olulise menetlusveaga. Kaebajal ei olnud võimalik tutvuda kogutud materjalidega, mille alusel otsus tehti või mõjutusvahend valiti; 4) komisjon rikkus ärakuulamisõigust. Kuna otsus oli sisuliselt tehtud enne istungi toimumist, siis mingit sisulist analüüsi istungil antud sõnavõttude kohta enne otsuse teatavakstegemist komisjoni poolt ei toimunud. Seega oli ärakuulamine vaid formaalne; 5) komisjon on rikkunud põhjendamiskohustust. Kuigi tegemist on kaalutlusotsusega, puudub selles igasugune põhjendus mõjutusvahendi valiku kohta. Samuti ei ole otsuses põhjendatud, miks ei arvestatud istungil esitatud seisukohtadega; 6) otsus ei ole täidetav, sest sellest ei nähtu kaebaja suhtes määratud mõjutusvahendi konkreetset kohaldajat, kohaldamise aega, korda ega muid tingimusi.
- Nõmme Linnaosa Valitsus palus jätta kaebuse rahuldamata, esitades kaebusele järgmised vastuväited: 1) kaebajale edastati istungile kutse ning seal sisaldus ka alaealise ja tema seadusliku esindaja õiguste ja kohustuste loetelu (AMVS § 9 lg 2, § 21, § 18 lg 1). Samuti kutsub komisjoni sekretär lapse koos seadusliku esindajaga enne komisjoni istungit vastuvõtule või teostab kodukülastuse selleks, et täpsemalt selgitada õigusrikkumise asjaolusid, täpsustada komisjoniga seotud aspekte ning vastata tekkinud küsimustele. Kaebaja koos seadusliku esindajaga käisid komisjoni sekretäri vastuvõtul päev enne istungi toimumist. Kuna kaebajale oli edastatud kutse koos õiguste ja kohustuste teabega ning kaebaja kohtus enne istungit komisjoni sekretäriga, ei võetud kaebajalt ja tema seaduslikult esindajalt allkirja AMVS § 21 toodud õiguste ja kohustustega tutvumise kohta; 2) komisjoni liikmed arutavad enne iga komisjoni istungit läbi päevakorras olevad juhtumid ning hindavad õigusrikkumisest tulenevate võimalike mõjutusvahendite rakendamist. Pärast istungi toimumist ei vaja komisjon alati otsuse tegemiseks lisaaega ning üksmeelne otsus kuulutatakse välja kohe istungil asja arutelu lõppedes; 3) komisjon on mõjutusvahendi valikut otsuse langetamisel piisavalt kaalunud; 4) kaebaja on ka varasemalt sooritanud õiguserikkumisi (karistusseadustiku § 121, TubS § 47 rikkumised). Samuti ei olnud see komisjoni jaoks esimene kord, kus arutati kaebaja õigusrikkumist. Kaebaja seaduslik esindaja võttis komisjoni liikmega ühendust ja lubas ise küsida koolist kaebaja kohta iseloomustuse ning selle 17.10.2011 esitada. Iseloomustust ei 2
(6)3-12-285 esitatud, vaid esitati kirjavahetus klassijuhatajaga, kes väitis, et soovitud ajaks ei ole võimalik iseloomustust saada. 18.10.2011 võttis komisjoni sekretär kaebaja klassijuhatajaga telefoni teel ühendust, et saada enne komisjoni istungit teavet kaebaja õppimise ja käitumise kohta koolis. Klassijuhataja selgitas, et lapsevanem küsis temalt ingliskeelset iseloomustust segaseks jäänud põhjusel. Kooli küsimuste peale, et kuhu iseloomustus esitatakse, ei vastanud lapsevanem lõpuks enam klassijuhataja kirjadele. Klassijuhataja sõnul on kaebaja käitumine koolis üleolev ja ülbe. On esinenud nooremate koolikaaslaste kiusamist. Kaebaja sõnul ei karda ta midagi, kuna teab, et saab kodust igale pahandusele õigustuse ning jääb süüst puhtaks. Kooli kontakt kaebaja lapsevanemaga on konfliktne. Klassijuhataja lubas vajadusel esitada ka kirjaliku iseloomustuse. Seega ei ole õige kaebaja väide, et iseloomustuse küsimine ja selle sisu ei ole kontrollitavad. Kool on kirjaliku iseloomustuse komisjonile edastanud seoses kaebaja poolt 18.10.2011 toimunud õigusrikkumisega; 5) otsus on täidetav. Komisjoni töös on kujunenud tavaks, et kui mõjutusvahendi kohaldajaks on Nõmme sotsiaalhoolekande osakond, siis otsuses märgitakse vaid alaealise mõjutusvahend AMVS § 3 lg 1 alusel ning seejärel edastatakse eraldi kutse isikule, kellele on mõjutusvahend määratud. Ka pärast 18.10.2011 otsust edastas Nõmme sotsiaalhoolekande osakonna juhataja VS kaebajale 09.11.2011 kirjaliku kutse vastuvõtule. Kutses oli märgitud mõjutusvahendi kohaldaja, kohaldamise koht, kord ja tingimused. 5. Tallinna Halduskohus jättis 27.08.2012 otsusega X kaebuse rahuldamata. Kohtu põhjendused: 1) vaidlust ei ole selles, et Põhja Prefektuuri Kesklinna politseijaoskonna poolt komisjonile saadetud taotlus oli puudustega, sest puudus AMVS § 14 lg-s 2 nõutud kooli iseloomustus. Samas ei olnud tegemist olulise rikkumisega, mis mõjutaks asja otsustamist. Dokumentide esitamist võib nõuda ka alaealise seaduslikult esindajalt. Antud juhul lubas kaebaja ema ise komisjonile iseloomustuse esitada. Arvestades klassijuhataja selgitusi koolist iseloomustuse küsimise asjaolude kohta, tegi kaebaja seaduslik esindaja omalt poolt kõik, et iseloomustust õigeaegselt komisjonile ei laekuks. Neil põhjustel ei olnud oluline menetlusviga küsida iseloomustust klassijuhatajalt telefoni teel. Olukorras, kus komisjon oli ka varem kaebaja küsimust arutanud, ei saanud kirjaliku iseloomustuse puudumine kaalutletud otsuse tegemist takistada. Ammugi ei saanud kooli hinnang kaebaja käitumisele ja iseloomule olla üllatuseks kaebaja vanematele, nagu selgelt ilmneb kooli direktori 06.12.2011 antud iseloomustusest; 2) vastustaja võttis omaks kaebaja etteheite, et õigusi ja kohustusi kaebajale ja tema seaduslikule esindajale allkirja vastu selgitatud ei ole. Kuigi tegemist on menetlusnormi rikkumisega, ei sõltunud sellest asja otsustamine. Kaebajale saadetud kirjalikus kutses oli õiguste ja kohustuste loetelu välja toodud. Seega olid õigused ja kohustused kaebajale ja tema seaduslikule esindajale kirjalikult teatavaks tehtud, mis võimaldas nendega hoopis paremini tutvuda kui suulisel selgitamisel. Vajadusel oli neil võimalus esitada täiendavaid küsimusi ka istungile eelneval päeval, kui käidi komisjoni sekretäri vastuvõtul; 3) vastustaja ei ole ärakuulamisõigust rikkunud. Arusaamatuks jääb, mida rohkem oleks komisjon pidanud ärakuulamisel tegema. Istungieelsel päeval käisid kaebaja ja tema ema komisjoni sekretäri vastuvõtul, kus neile selgitati täpsemalt õigusrikkumise asjaolusid ning tutvustati sellekohaseid materjale. Ka 18.10.2011 istungi poolikust protokollist nähtub, et istungi alguses selgitati, mis asi on arutusel, ning esitati kaebajale selle kohta küsimusi. Olles eelnevalt informeeritud, mida kaebajale süüks pannakse ja kuidas teda iseloomustatakse, võimaldati tal anda omapoolseid täiendavaid selgitusi juhtunu kohta; 4) kuigi praktika, mille kohaselt komisjon teeb enne istungit ära otsustuse mõjutusvahendi rakendamise kohta, ei ole päris seadusega kooskõlas, ei tähenda, et käesolevas asjas on tehtud õigusvastane otsus. Kui kaebaja poolt istungil öeldu oleks sundinud komisjoni liikmeid oma varasemates seisukohtades kahtlema, siis ei oleks otsuse kuulutamine olnud ühehäälne; 3
(6)3-12-285 5) vaidlust ei ole selles, et otsuses on puudulikult täidetud AMVS § 24 lg 2 p 6 (otsuses märgitakse otsust põhistav osa) nõue ning täielikult täitmata p 7 (otsuses märgitakse mõjutusvahendi määramise korral selle kohaldaja, kohaldamise aeg, kord ja tingimused) nõue. Samas p 7 täitmata jätmine ei anna alust väita, et otsus ei ole täidetav. 09.11.2011 on Nõmme sotsiaalhoolekande osakonna juhataja saatnud kaebajale kirjaliku kutse tulla 21.11.2011 kell 10 lastekaitsespetsialisti vastuvõtule. Kutses olid märgitud nii alaealise mõjutusvahendi kohaldaja, kohaldamise koht, kord ja tingimused. Kuigi otsus ei olnud nõuetekohane, ei olnud selle täitmine objektiivsel põhjusel võimatu ning tegemist ei ole tühise haldusaktiga; 6) otsus on ebapiisavalt põhjendatud. Ära on toodud haldusakti andmise faktiline ja õiguslik alus, kuid otsusest ei nähtu kaalutlused, millest komisjon kui haldusorgan on otsuse tegemisel lähtunud. Samas on otsus kohtulikult kontrollitav. 18.10.2011 protokollist nähtuvalt on komisjon arvestanud järgmisi asjaolusid: komisjon on varasemalt arutanud ühte kaebaja õigusrikkumist (kehaline väärkohtlemine) ning määranud selle eest leebeima mõjutusvahendi, s.o noomituse; politsei ettekandest tulenevalt on kaebaja rikkunud TubS § 47 ka varasemalt, kuid ettekannet politsei komisjonile ei esitanud, sest kaebaja lubas, et seda enam ei kordu; klassijuhatajalt saadud iseloomustuse kohaselt kaebajal õppimisega probleeme pole, kuid probleemid on hoiakuga ja endast nooremate õpilaste kiusamisega, mida kaebaja oma sõnul ise „naljategemiseks“ peab. Kuna antud juhul oli kaebajale kord juba hoiatust kohaldatud, kuid see polnud pannud teda järgnevaid õigusrikkumisi vältima, puudub igasugune alus väita, et seekord kohaldatud mõjutusvahend oleks ebaproportsionaalne, pidades silmas kaebaja enda suhtumist oma käitumisse ning seda, et ühe õigusrikkumise puhul võib kohaldada ühte või mitut mõjutusvahendit; 7) kuigi otsuse tegemisel on toime pandud rida menetluslikke rikkumisi, on otsus lõppjärelduses õiguspärane. See ei oleks kasvatuslikel eesmärkidel põhjendatud ega menetlusökonoomika põhimõttega kooskõlas, kui kohus otsuse tühistaks ja kohustaks komisjoni sisuliselt samasugust otsust vastu võtma. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES
- X esitas 26.09.2012 Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse, milles palub Tallinna Halduskohtu 27.08.2012 otsus tühistada. Kaebaja jääb kaebuses esitatud seisukohtade juurde. Täiendavalt esitatakse apellatsioonkaebuses järgmised põhjendused: 1) AMVS § 15 lg 1 kohaselt on asja arutamiseks vajalike dokumentide olemasolu tagamise kohustus kitsalt vaid komisjoni sekretäril. Kohus on vääralt leidnud, justkui oleks kaebaja seaduslikul esindajal olnud kohustus esitada asja arutamiseks vajalikke dokumente. Suulise iseloomustuse sisu ei ole kontrollitav. Menetlusosaline ei pea ise hakkama uurima, mis teabe alusel on haldusorgan otsuse teinud. Hüpoteetiline on kohtu väide, et kooli poolt antud suulise iseloomustuse sisu ei saanud erineda kaebaja kohta varasemalt antud iseloomustusest ega kooli poolt hiljem, 06.12.2011 antud iseloomustusest. Iseloomustust on tagant järele võimatu kontrollida. Halduskohus on veel põhjendamatult leidnud, et kooli hinnang ei saanud olla kaebajale üllatuseks; 2) kohus on ebaõigesti tuginenud asjaolule, et istungi kohta saadetud kirjalikus kutses olid kaebaja ja tema seadusliku esindaja õigused ja kohustused välja toodud ning et neil oli istungieelsel päeval võimalik esitada täiendavaid küsimusi. Seadusest tuleneb selge nõue, et komisjon peab õiguste ja kohustuste selgitamisel olema aktiivne. Seadusandja on pidanud seda oluliseks ning sätestanud õiguste ja kohustuste allkirja vastu tutvustamise nõude; 3) kuna komisjon tegi otsuse ära juba enne istungi algust, oli istung sisutu ning mingit puudutatud isikute seisukohtade analüüsi komisjoni liikmete poolt ei toimunud. Komisjoni praktika on vastuolus AMVS § 23 lg-tega 1 ja
- Kohus on leidnud, et menetlusnormide 4
(6)3-12-285 järgimine ei ole esmatähtis, mis ei ole õige. Kohtu väide, et komisjon poleks nagunii teistsugust otsust langetanud, on hüpoteetiline; 4) haldusorgan on ärakuulamiskohustuse täitnud ainult juhul, kui otsuse vastuvõtmisel kaalutakse ärakuulatava seisukohti sisuliselt ning vajadusel arvestatakse nendega. Ärakuulamiskohustuse rikkumine on sedavõrd oluline, et toob kaasa otsuse tühistamise; 5) otsus on täielikult põhjendamata. Alusetu ja kontrollimatu on kohtu väide, et menetlusnormide rikkumine ei ole mõjutanud asja sisulist otsustamist. Kohus on põhjendamatult jõudunud järelduseni, et puuduliku ja kontrollimatu menetluse tulemusel on kaebaja siiski aru saanud, kuidas komisjon otsuseni jõudis. Kohus on viidanud kasvatuslikele eesmärkidele ja menetlusökonoomika põhimõttele kui alustele otsuse kehtimajäämiseks. Menetlusökonoomia põhimõte ei ole ülimuslik menetlusnormide suhtes. Ka kasvatuslikud eesmärgid ei kaalu üles õigusnormide järgimise kohustuslikkust; 6) õige ei ole kohtu seisukoht, et kui Nõmme sotsiaalhoolekande osakond on kaebajale saatnud kutse, ei tule AMVS § 24 lg 2 p 7 rikkumist arvesse võtta. AMVS eesmärgi kohaselt peab juba otsusest nähtuma mõjutusvahendi kohaldamise edasine ajakava.
- Nõmme Linnaosa Valitsus palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata. Vastustaja jääb varasemalt esitatud seisukohtade juurde ning nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
- Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega ning ei pea vajalikuks neid korrata. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.
- Halduskohus on õigesti tuvastanud mitmed menetlus- ja vorminõuete rikkumised vastustaja poolt. Samas ei piisa haldusakti tühistamiseks selle formaalsest õigusvastasusest, vaid haldusmenetluse seaduse (HMS) §-st 58 tulenevalt tingivad haldusakti tühistamise vaid sellised menetlus- ja vormivead, mis võisid mõjutada asja otsustamist.
- Käesoleva vaidluse asjaoludest tulenevalt ei vasta eeltoodud kriteeriumile AMVS § 20 lg 1 p 1 rikkumine alaealisele ja tema esindajale õiguste ja kohustuste allkirja vastu selgitamata jätmise tõttu. AMVS § 20 lg 1 p 1 eesmärk on tagada, et alaealisele ja tema seaduslikule esindajale õigusi ja kohustusi enne istungit tutvustatakse. Seejuures ei ole eraldiseisvaks eesmärgiks õiguste ja kohustuste tutvustamise kohta allkirja võtmine. Allkirja nõue on vajalik õiguste ja kohustuste tutvustamise menetlustoimingu toimumise tõendamiseks. Antud juhul ei ole kaebaja väitnud, et ta ei olnud oma õigustest ja kohustustest teadlik. Samuti ei selgu kaebusest ja apellatsioonkaebusest, miks oli ebapiisav õiguste ja kohustuste fikseerimine istungi kutses. Kui õiguste ja kohustuste tutvustamine kaebajale ja tema seaduslikule esindajale sisuliselt toimus, on põhjendamatu otsuse tühistamine üksnes allkirja puudumise tõttu.
- Menetlusnormi rikkumine on ka kooli kirjaliku iseloomustuse puudumine, kuid tõendatud on, et komisjonile edastati otsuse tegemiseks vajalik teave suulises vormis. Põhjendamatu on apellatsioonkaebuse etteheide, et ei ole teada, missugune oli klassijuhataja poolt antud suulise iseloomustuse sisu. Seoses ühe teise menetlusega on kool komisjonile 06.12.2011 edastanud ka kirjaliku iseloomustuse ning sealt nähtuvad muu hulgas suulise iseloomustuse andmise asjaolud. 06.12.2011 kirjalikust iseloomustusest ei tulene, et kaebaja käitumine on halvenenud viimasel ajal ning et seetõttu võis klassijuhataja ca kaks kuud varem anda teistsuguse iseloomustuse. Vastupidi, iseloomustusest nähtuvad kaebaja käitumisprobleemid juba alates
- aastast. Ka kaebajale ja tema seaduslikule esindajale ei saanud klassijuhataja hinnang olla üllatuseks. 06.12.2011 iseloomustusest tulenevalt on korduvalt toimunud vestlused kooli 5
(6)3-12-285 ning õpilase ja õpilase vanemate vahel erinevatel tasanditel, mis ei ole tulemusi andnud. Samuti rakendas kool
- aasta alguses kaebaja suhtes ajutist õppes osalemise keeldu. Eelnevalt käsitletu tõendab, et komisjon omas otsuse tegemisel adekvaatset teavet kaebaja käitumise kohta koolis. Järelikult ei saanud kirjaliku iseloomustuse puudumine viia väära otsuse tegemiseni.
- Vaidlust ei ole selles, et kaebaja ja tema seaduslik esindaja osalesid komisjoni istungil ning neil oli võimalus oma seisukohad esitada. Lisaks toimus päev enne istungit vestlus komisjoni sekretäriga. Seega pole põhjust väita ärakuulamisõiguse rikkumist. Asjaolu, et komisjon tegi otsuse kohe pärast istungit ja nõupidamiseks ruumist lahkumata, ei tähenda, et suuliselt esitatuga ei arvestatud. Kui istungil oleks ilmnenud midagi uut, mis võis otsuse tegemist mõjutada, oleks komisjon mõjutusvahendi kohaldamise osas täiendavalt nõu pidanud. Antud juhul oli aga komisjoni otsus istungijärgselt ühehäälne.
- Õige on samuti halduskohtu hinnang AMVS § 24 lg 2 p 7 rikkumisele. Kuigi halduskohus tegi nimetatud rikkumise tõttu vastustajale otsuses tõsiseid etteheiteid ning suunas vastustajat oma praktikat muutma, leidis halduskohus põhjendatult, et puudustele vaatamata on otsus täidetav. Otsus ei ole objektiivselt mittetäidetav. Esinevaid puudusi on võimalik lihtsalt kõrvaldada. Vastustaja ongi 09.11.2011 edastanud kaebajale kirjaliku kutse spetsialisti juurde vestlusele, kus on kogu vajalik teave olemas.
- Otsuse kõige tõsisemaks puuduseks on mõjutusvahendi valiku osas kaalutluste puudumine. Samas nõustub ringkonnakohus halduskohtuga, et kuna vaidluse asjaolusid silmas pidades ei teki kahtlusi valitud mõjutusvahendi proportsionaalsuses, ei ole otsuse tühistamine vajalik (vt ka Riigikohtu 29.11.2012 otsus asjas nr 3-3-1-29-12, p-d 19-20). Tubakaseaduse rikkumine kaebaja poolt on tõendatud. Samuti on teada, et tegemist ei olnud esmakordse vastava rikkumisega. Lisaks on kaebaja suhtes juba varem kohaldatud komisjoni poolt leebeimat mõjutusvahendit, so noomitust. Koolist antud iseloomustuse järgi ei ole kaebaja käitumises paranemist märgata. Lastekaitse spetsialisti juurde vestlusele suunamine (AVMS § 3 lg 1 p 3) on eelnevat silmas pidades sobiv ja mõõdukas mõjutusvahend.
- Esitatud apellatsioonkaebus jääb rahuldamata. Kaebaja menetluskulud jäävad tema enda kanda. Vastustaja ei ole menetluskulude hüvitamist taotlenud. /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Oliver Kask Kaire Pikamäe Virgo Saarmets 6
(6)