KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kadri Sullin Otsuse tegemise aeg ja koht 27. september 2021. a, Tallinn Haldusasja number 3-21-1369 Haldusasi Xi kaebus Politsei- j

) sätestatud korras kätte toimetatud ei elektrooniliselt ega muul viisil. PPA ei ole esitanud andmeid, et kaebaja oleks otsuse kättesaamist kinnitanud. Ka puudus dokument eesti.ee postkastis.

1. Koheselt pärast teada saamist, et elamisluba on kehtetu, pöördus kaebaja PPA poole asjaolude väljaselgitamiseks. See ei viita kuidagi sellele, et kaebaja tegevusega kaasneb oht avalikult korrale.
2. Kaebajal puudusid alused arvata, et tema viibimine ja töötamine on pärast 13.11.2021 muutunud ebaseaduslikuks ja kaebaja ebaseaduslik viibimine ja töötamine on tingitud PPA tegevusest ehk elamisloa kehtetuks tunnistamise otsuse kättetoimetamata jätmisest. Seega ei ole PPA ettekirjutuses kõiki olulisi asjaolusid arvestanud, kaalunud ega põhjendanud.
3. Vastustaja leiab, et ettekirjutus on õiguspärane ja selle tühistamiseks puudub alus:
4. Kaebajale antud tähtajaline elamisluba oli välja antud eesmärgiga töötada kindlas ettevõttes, kellega töösuhte lõpetas kaebaja
5. aastal ise. Kuna töösuhe kaebaja ja elamisloas märgitud ettevõtte vahel lõppes, siis langes ära tähtajalise elamisloa andmise alus. Töösuhte lõpetamisest nõuetekohaselt PPA-d ei teavitatud ja töösuhte lõppemise avastas PPA järelkontrolli käigus. Edaspidi elamisluba kuni 13.11.2020 kasutades väärkasutas kaebaja oma tähtajalist elamisluba. Kaebaja töötas perioodil 19.06.2019-04.06.2021 kahes teises ettevõttes, mis ei olnud kuidagi seotud tähtajalise elamisloa järgse ettevõttega.
6. Kuulates ära isiku taotlused ja vastuväited ning arvestades asjaoluga, et isik töötas ebaseaduslikult ja isiku ebaseaduslik viibimine tulenes arusaamatusest ja teadmatusest, leidis PPA, et kolmeaastane sissesõidukeeld on ebaproportsionaalne.
7. Kaebaja selgitas küsitlusel, et tal ei ole Eestis ega mujal Schengenis sugulasi, Eestiga seob teda töötamine ja vabaabielu. Kaebaja oli nõus Eestist vabatahtlikult lahkuma. Samuti ei suutnud kaebaja tõendada, kas elamisloa kehtetuks tunnistamise otsus oli tulnud kaebaja e-posti aadressile.
8. Sissesõidukeelu võib jätta kohaldamata üksnes humaansetel kaalutlustel (väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seadus (VSS) § 74 lg 4) ning PPA hinnangul neid ei esinenud. Kaebaja ei ole kohtumenetluses esitanud asjaolusid, mida saaks käsitleda humaansete kaalutlustena. Õiguskirjanduses on humaanseks kaalutluseks peetud näiteks isiku enda või tema lähedase haigust, haiglas viibimist või operatsioonijärgset ravi arsti järelevalve all. Samuti võib sissesõidukeelu kohaldamise peatamine või tühistamine humaansetel kaalutlustel olla põhjendatud näiteks perekonnaliikmega seotud tõsise ja ootamatu õnnetuse puhul. Välismaalase teadmatus tähtajalise elamisloa põhimõtetest ei ole kaalutlus, mis tingiks sissesõidukeelu kohaldamata jätmise. Kaebaja on eelnevalt töötanud ja saanud tähtajalist elamisluba, mis tähendab, et isik pidi olema vastavatest protseduuridest teadlik olema.
9. Kuna kaebaja on Ukraina kodanik, siis oli tal õigus pärast elamisloa kehtetuks tunnistamist viibida Eestis Ukraina biomeetrilise passi alusel viisavabalt 90 päeva 180-päevase perioodi jooksul ja tema viimane viibimispäev arvestades elamisloa kehtivuse lõppu 13.11.2020 oli 10.02.
10. Ebaseaduslike viibimispäevade arvutus lahkumisettekirjutuses on ekslik ja tegelikkuses viibis kaebaja Eestis ebaseaduslikult 90 päeva vähem, s.o 125 päeva. 2

i ei kohaldata. Elamisloa kehtetuks tunnistamine ei ole osa viisamenetlusest, seega kehtib erinormide puudumisel

. Haldusakt kehtib adressaadile teatavaks tegemisest või kättetoimetamisest alates, kui haldusaktis ei ole ette nähtud hilisemat kehtima hakkamist (

§ 61lg 1).

Juhul kui tegemist on varasema haldusakti kehtetuks tunnistamisega, ei piisa teatavaks tegemisest, vaid haldusakt tuleb kätte toimetada (

§ 62lg 2 p 2).

VMS-is puudub elamisloa kehtetuks tunnistamise otsuse kehtima hakkamise kohta eriregulatsioon (vrd viisa kehtetuks tunnistamine hakkab kehtima edasiulatuvalt kehtetuks tunnistamisest, sõltumata kättetoimetamise ajast – VMS § 77 lg 1), mistõttu hakkas kaebaja elamisloa kehtetuks tunnistamise otsus kehtima selle kaebajale kättetoimetamisest. 3

sisaldab kättetoimetamise kohta sarnast regulatsiooni (§ 26 ja § 27), kusjuures elektroonilise kättetoimetamise puhul loetakse dokument kättetoimetatuks, kui asjakohane infosüsteem on registreerinud dokumendi avamise või vastuvõtmise või adressaat on kinnitanud elektrooniliselt edastatud dokumendi kättesaamist (§ 27 lg 2 p-d 1 ja 2). PPA saatis elamisloa kehtetuks tunnistamise otsuse kaebajale tema elamisloa taotlusesse märgitud e-posti aadressile (vrd PPA dokumendiregistri väljavõte dtl 31 ja e-posti aadress kaebaja elamisloa taotluses dtl 81), kuid kohtule ei ole PPA esitanud tõendit selle kohta, et kaebaja oleks e-posti teel otsuse ka kätte saanud (nt kättesaamiskinnitus vms). Tõendamiskoormis selles osas on vastustajal (HKMS § 59 lg 1). Kaebaja kinnitas küll 15.06.2021 küsitlusel, et e-posti aadressi, millele elamisloa kehtetuks tunnistamise otsus saadeti, kasutab ta igapäevaselt, kuid märkis ka, et vaatas e-posti läbi ega leidnud sealt mingit teavitust politsei poolt (dtl 76). PPA ei ole proovinud otsust kaebajale ka muul viisil kätte toimetada (vastustaja 23.08.2021 p 6, dtl 169). Seega ei õnnestunud elamisloa kehtetuks tunnistamise otsust kaebajale e-posti teel edastamisega kätte toimetada ja kaebaja sai elamisloa kehtetuks tunnistamise otsuse kätte 10.06.2021. Olukorras, kus puudub

§ 27

lg 2 p-des 1 ja 2 nimetatud registreering või kinnitus, ei oma ka asjas tähtsust, kelle eksimuse tõttu edastati haldusakt valele e-posti aadressile.

ega VMS ei näe ette, et isiku (võimalikust) eksimusest või ka tahtliku eksitamise tagajärjeks oleks haldusakti kättetoimetatuks lugemine. 9. Kuivõrd kaebajale toimetati elamisloa kehtetuks tunnistamise otsus kätte samal päeval lahkumisettekirjutuse tegemisega, lõppes elamisloa kehtivus alles otsuse kättetoimetamisel ning kaebaja varasem viibimine Eestis ei olnud ebaseaduslik. Seega ei saanud sissesõidukeelu kohaldamisel tugineda, et kaebaja viibis Eestis ebaseaduslikult ajal, mil elamisloa kehtetuks tunnistamise otsus ei olnud kaebajale kätte toimetatud ega seega kehtima hakanud Kohus märgib, et sissesõidukeelu kohaldamisel on ka muid olulisi põhjendamispuudusi, mis taanduvad sellele, et elamisloa kehtetuks tunnistamise menetlust ei ole korrakohaselt läbi viidud. Olukorras, kus isik ise ei tea, et tal ei ole enam riigis viibimiseks seaduslikku alust, ei saa ta ka asjaolude väljaselgitamiseks ja viibimisaluse saamiseks või riigist lahkumiseks midagi ette võtta. Välismaalasel on küll kohustus ise veenduda oma viibimise seaduslikkuses (VSS § 2 lg 1), kuid isikult ei saa eeldada talle antud elamisloa kehtivuse jätkuvat kontrolli, kui tal ei ole põhjust vastupidist eeldada. Elamisloa kehtetuks tunnistamise otsusest (dtl 56-57) ei nähtu, et kaebajat oleks menetluse alustamisest teavitatud ja ta oleks ära kuulatud. Kui isikut elamisloa kehtetuks tunnistamise menetluse alustamisest kohaselt ei teavitata (

§ 35

lg 1 p 2), isikut menetluses ära ei kuulata (

§ 40

lg 1) ja kehtetuks tunnistamise otsust isikule kätte ei toimetata, ei ole tal ka põhust eeldada, et viibimisalus on ära langenud. Kohus kordab 30.06.2021 määruses öeldut, et elamisloa kehtetuks tunnistamise otsusest ka nähtub, et vastustaja on kaebaja otstarbekuse kaalutluse alusel jätnud nii haldusmenetlusse kaasamata kui ka ära kuulamata. Tegemist on lubamatu kaalutlustega, mis on vastuolus hea halduse tava ja inimväärikuse põhimõtetega. Seetõttu ei saa pidada kaebaja Eestis viibimist 13.11.2020-15.06.2021 ebaseaduslikuks ja vastustaja on kaebaja ebaseaduslikule viibimisele tuginedes teinud kaalutlusvea. 10. Sõltumata eeltoodust on PPA ettekirjutuses lisaks eksinud ebaseaduslikult töötatud ja viibimisaluseta viibitud aja arvestamisel. Kohtumenetluses on vastustaja ise kinnitanud, et kaebajal oli Ukraina kodanikuna biomeetrilise passi lausel õigus Eestis viibida 90 päeva 180-päevase perioodi jooksul 4