Obsah (5)

§ 41§ 51§ 29§ 20§ 21

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtunik Üllar Roostoja, Vahur-Peeter Liin, Indrek Parrest Määruse tegemise koht ja aeg 7. oktoober 2021, Tartu Tsiviilasja number 2-20-10704 Tsiviilasi Sergei K

) 21 lg-ga 2 ja mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) § 221 lg-ga 2 vastuolus. Korteriühistu rikkus

§-s 20 sätestatud nõudeid, kuna ei märkinud majanduskava eelnõuga ja majandusaasta aruandega tutvumise kohta, samuti on märkimata nimetatud dokumentidega tutvumise kord. Avaldaja II ei saanud

1. a revisjoni kontrollaktiga tutvuda, kuna tal puudub elektronpostiaadress. Korteriühistu juhatus ei andnud avaldajale II ka muud võimalust dokumentidega tutvumiseks. Kuigi postkastidesse oli pandud
2. a majandustegevuse plaan, ei saa nimetatud dokumenti lugeda
3. a majanduskavaks, kuna see ei vasta MTÜS 36 lg-s 1 ja

§ 41lg 1 p-s 5 sätestatud nõuetele.

See ei sisalda andmed prognoositava kütte, soojuse, vee ja kanalisatsiooni ega elektri teenuse mahu ja maksumuse kohta. 2 Korteriühistu majandustegevuse aruanne ei vasta raamatupidamisseaduse (RPS) § 25 lg-s 1 sätestatud nõudele, kuna see ei sisalda andmeid, et see on korteriühistu täitmisorgani poolt heaks kiidetud, samuti andmeid iga korteriomandi majandamiskulude suuruse kohta. See on vastuolus

§ 51lg-ga 3.

Üldkoosoleku otsuse p-ga 5 suurendati põhjendamatult elektritariife kahetariifiliste arvestite jaoks. Korteriomanikud ei olnud hindadega tutvunud. Tariifid ning nende arvestamise kord ei kajasta faktilist tarbimist, mistõttu maksavad korteriomanikud põhjendamatult suurema summa. Kinnitada ei saa ka otsuse p 9, kuna konkurss töövõtja leidmiseks puudus. Korteriühistu liikmed kasutasid oma hääletusõigust kolmanda isiku kasuks ning avaldajate kahjuks. Avaldajad esitasid vaidlusaluste otsuste kohta eriarvamused.

1. Korteriühistu vaidles avaldusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud avaldajate kanda. Korteriomanikud võtsid otsused vastu häälteenamusega üldkoosolekut kokku kutsumata. Üheks peamiseks küsimuseks oli elektrienergia tariifide määramine. Korteriühistu maksab elektrienergia eest Osaühingule VKG ELEKTRIVÕRGUD, kellelt saadud arve jagatakse korteriomanike vahel vastavalt raamatupidajale esitatud elektriarvestite näitudele. Avaldajad on mitu aastat olnud vastu mistahes juhatuse ettepanekutele elektrienergia maksmise jaotamise kohta, kuid pole teinud ka omapoolset ettepanekut. Hääletamise seletuskirja p-s 1 on märgitud, et revisjoni kontrollaktiga saab tutvuda, kui teatada juhatusele oma elektronpostiaadress. Avaldajad ei ole elektrooniliselt, kirjalikult ega suuliselt pöördunud juhatuse poole sooviga dokumentidega tutvuda. Avaldusele ei ole ka lisatud ühtegi kirjalikku kinnitust, et juhatus oleks keeldunud avaldajatele dokumentidega tutvuda. Seetõttu on avaldus põhjendamatu. Mitmel leheküljel olevad eriarvamused ei saa mõjutada häälteenamusega vastuvõetud otsuseid. Avaldajad kasutavad oma menetlusõigusi pahauskselt. Nad eksitavad oma esindajat ja kohut, et tekitada korteriühistule kahju. MAAKOHTU MÄÄRUS
2. Maakohus rahuldas
3. aprilli
4. a määrusega avalduse osaliselt ning tuvastas
5. mai
6. a korteriühistu üldkoosoleku otsuse p-de 1, p 5 ja p 13 tühisuse. Maakohus jättis rahuldamata avaldajate nõude otsuse p 9 kehtetuks tunnistamiseks või tühisuse tuvastamiseks. Menetluskulud jättis maakohus 80% ulatuses korteriühistu kanda ning 20% ulatuses solidaarselt avaldajate kanda. Määruse kohaselt on avaldajad esitanud avalduse
7. mai
8. a üldkoosoleku otsuse p-de 1, 5, 9 ja 13 kehtetuks tunnistamiseks või tühisuse tuvastamiseks. Korteriomanike üldkoosoleku otsuste vaidlustamisel tuleb esmalt kontrollida otsuse tühisust. Pärast otsuse tühisuse eitamist saab kontrollida, kas esineb alus otsuse kehtetuks tunnistamiseks. Korteriomanike üldkoosoleku kokkukutsumisel seaduse, korteriomanike kokkuleppe või põhikirja nõuete oluline rikkumine on

§ 29lg 1 järgi koosolekul vastu võetud otsuste 3 tühisuse aluseks.

Rikkumine on oluline, kui see takistab korteriomanikul koosolekuks ette valmistuda ja informeeritult hääletada.

§ 20

lg-st 3 tuleneb, et kui korteriomanike üldkoosoleku päevakorras on põhikirja muutmine, majanduskava kehtestamine või majandusaasta aruande kinnitamine, tuleb üldkoosoleku teates märkida koht, kus on võimalik tutvuda põhikirja või majanduskava eelnõuga või majandusaasta aruandega, ning nende dokumentidega tutvumise kord.

§ 20lg 3 eesmärk on tagada ühistu liikmele efektiivne osalemis- ja hääletamisõigus.

Vaidlustatud üldkoosoleku teates pidi seega olema märgitud koht, kus on võimalik tutvuda majanduskava eelnõuga või majandusaasta aruandega ning nende dokumentidega tutvumise kord. Korteriühistu poolt esitatud üldkoosoleku kokkukutsumise teates selliseid andmeid märgitud ei ole. Korteriühistu selgituste kohaselt on üldkoosoleku teade igas trepikojas infotahvlil. Korteriomanike postkasti pandud

1. a juhatuse aruanne finants- ja majandustegevuse kohta ei ole samaväärne korteriühistute registrile edastatud
2. a majandusaasta aruandega. Ka
3. a majandustegevuse plaan ei ole samaväärne majanduskavaga. Seaduses on ette nähtud andmed, mida nii majandusaasta aruanne kui ka majanduskava peavad sisaldama.

§ 41

lg-st 1 tulenevalt peab korteriühistu majanduskava sisaldama ülevaadet kaasomandi eseme seisukorrast ja kavandatavatest toimingutest; korteriühistu kavandatavaid tulusid ja kulusid; korteriomanike kohustuste jaotust majandamiskulude kandmisel; reservkapitali ja remondifondi tehtavate maksete suurust; kütuse, soojuse, vee- ja kanalisatsiooniteenuse ning elektri prognoositavat kogust ja maksumust. Majandustegevuse plaanis puuduvad näiteks andmeid prognoositava kütte, soojuse, vee ja kanalisatsiooni ning elektriteenuse mahu ja maksumuse kohta. RPS § 14 sätestab üldised reeglid majandusaasta aruande, selle koostamise ja esitamise kohta. Korteriomanike postkasti pandud dokumendid on sisuliselt lühikokkuvõtted

1. a majandusaasta aruandest ja
2. a majanduskavast. Seega tulnuks korteriühistul igal juhul märkida teates koht, kus on võimalik tutvuda seaduse nõuetele vastava majanduskava eelnõuga või majandusaasta aruandega (vastava dokumendi n-ö täisversiooniga). Järelikult on otsuse p-d 1 ja p 13 tühised. Kuna otsuse p 5 hõlmas majanduskava koosseisu kuuluvaid asjaolusid (elektritariifide kinnitamine), on ka see otsuse punkt tühine. Otsuste tühisust ei muuda korteriühistu selgitused selle kohta, et
3. a revisjonikomisjoni akt saadeti neile, kes seda küsisid, ega ka see, et avaldajad ei ole nende poole dokumentidega tutvumiseks pöördunud (avaldajad küll väidavad, et nad on pöördunud, kuid tõendeid selle kohta esitatud ei ole). Otsuse p 9, millega otsustati veetorude püstikute vahetamine, ei ole tühine. Kohus ei tuvastanud, et korteriühistu oleks selle otsuse vastuvõtmisel rikkunud seaduse või põhikirja nõudeid, see oleks vastuolus heade kommetega, rikuks juriidilise isiku võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet või et selle otsuse vastuvõtmisel oleks oluliselt rikutud selleks ettenähtud korda. Avaldajatele edastatud otsuse eelnõus ei ole märgitud tähtaega, mille jooksul sai korteriühistu liige otsuse poolt või vastu hääletada. Samas on nii
4. mai
5. a kuulutuses kui ka koosoleku teates märgitud, et hääletamise viimane kuupäev on
6. mai
7. Selles osas menetlusosaliste vahel vaidlus puudub. 4 Otsus on vastu võetud häälteenamusega. Vastupidiselt avaldajate väidetele on korteriühistu erinevaid töövõtjate hinnapakkumisi võrrelnud. Avaldajate võimalikud vastuväited ning eriarvamused ei too kaasa otsuse tühisust. Samuti ei ole otsus p 9 kehtetu, kuna see ei ole seaduse ega põhikirjaga vastuolus. Kohus ei tuvastanud, et puudutatud isiku juhatus kasutaks otsuse tegemisel hääleõigust selleks, et omandada enda või kolmanda isiku kasuks eeliseid avaldajate kahjuks. Tühisel tehingul ei ole tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 84 lg 1 esimese lause järgi algusest peale õiguslikke tagajärgi. TsÜS § 85 sätestatud põhimõte, mille kohaselt ei too tehingu ühe osa tühisus kaasa teiste osade tühisust, kui tehing on osadeks jagatav ja võib eeldada, et tehing oleks tehtud ka tühise osata, kehtib ka juriidilise isiku organi otsuse puhul, sh nii otsuse tühisuse tuvastamise kui ka kehtetuks tunnistamise korral. MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
8. Korteriühistu palub
9. mail 2021 esitatud määruskaebuses maakohtu määruse tühistada osas, millega kohus tuvastas
10. mai
11. a üldkoosoleku otsuse p-de 1, 5 ja 13 tühisuse ning jättis menetluskulud 80% ulatuses korteriühistu kanda. Tühistatud osas palub korteriühistu jätta avaldajate avalduse rahuldamata. Menetluskulud palub korteriühistu jätta avaldajate kanda. Määruskaebuse kohaselt ei ole korteriühistu rikkunud

§-s 20 sätestatud nõudeid. Avaldajad esitasid kohtule ainult endale kasulikud dokumendid. Avaldajad said vajalikud dokumendid kätte. Avaldaja II postkasti pandi kõik hääletamiseks vajalikud dokumendid. Kohtu arvates ei olnud see väide usutav, kuid samas kohus ei selgitanud, kuidas peab dokumentide postkastidesse panemist tõendama. Maakohus on ekslikult tõlgendanud majandusaasta aruande mõistet (

§ 51

). Seadus ei kehtesta nõudeid juhatuse aruande koostamisele, kuid see dokument selgitab põhjalikult ja arusaadavalt, milliseid töid ja kulutusi eelmisel aastal majanduskava alusel tehti. Seda erinevalt majandusaasta aruandest, mis on keeruline finantsdokument ning arusaadav ainult finantsspetsialistidele. Avaldajad nendeks ei ole. Juhatuse aruannet ei saa tunnistada kehtetuks, kui selles pole ära toodud iga korteriomandi majandamiskulude suurust. Kohus ei kuulanud korteriühistu selgitusi, et sõltumata majanduskavas kommunaalteenuste kulude prognooside puudumisest tasub korteriühistu tarnijate arved ning jagab need korteriomanike vahel. Eelmise perioodi kulud on märgitud eelmise aasta aruandes. On arusaamatu, milliseid avaldajate õigusi majanduskavas prognooside puudumisega rikuti.

§ 29lg-s 1 ei ole sätestatud, mis on oluline rikkumine.

Avaldajad said vajalikud dokumendid kätte ja hääletasid kõikides küsimustes "vastu", esitades eriarvamused. Avaldajad väitsid istungil, et nad ei hääletanud, vaid esitasid ainult eriarvamuse. Nende õigusi ei rikutud. Vaatamata sellele, et otsuse p 5 poolt hääletas 64 korteriomanikku (71,11% kõikidest korteriomanikest), otsustas kohus põhjendamatult, et see otsuse punkt on tühine. Korteriühistu nõustub maakohtu seisukohtadega otsuse p 9 kehtivuse osas. Samas on ka teised otsused vastu võetud häälteenamusega, kuid kohus tuvastas nende tühisuse. 5 Avaldajad on nõuete ja dokumentide esitamisel ning ütlustes segaduses. Tekib tunne, et avaldajad ei mõista ega saa oma tegudest aru ning ei suuda neid juhtida. Avaldajad soovivad tekitada korteriühistule kahju.

1. Avaldajad paluvad jätta maakohtu määruse muutmata, määruskaebuse rahuldamata ning menetluskulud korteriühistu kanda. Maakohus leidis õigesti, et üldkoosoleku otsuse p-d 1, 5 ja 13 on tühised. Avaldajatele ei tutvustatud kõiki korteriühistu dokumente seaduses sätestatud korras. Samuti ei vasta majandustegevuse aastaaruanne seaduses kehtestatud nõuetele. Korteriühistu ei ole avaldajate väiteid otsuste vastuvõtmise korra kohta ümber lükanud. Kuna otsuse p 5 hõlmas majanduskava koosseisu kuuluvaid asjaolusid (elektritariifide kinnitamine), on ka see otsuse punkt tühine. Vastuoluline ja asjakohatu on korteriühistu väide, et avaldajad ei ole finantsvaldkonna spetsialistid ega saa anda hinnangut majandustegevuse aasta aruande ja majandustegevuse plaani kohta. Kohus tuvastas, et avaldajate väited majandustegevuse aruandes olevate puuduste kohta on õiged.
2. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning saatis selle tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks Tartu Ringkonnakohtule. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
3. Ringkonnakohus, tutvunud määruskaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks või muutmiseks. Vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 ja §-le 659 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata.
4. Korteriühistu on vaidlustanud maakohtu määruse üksnes osas, milles maakohus avalduse rahuldas ning tuvastas üldkoosoleku otsuse p-de 1, 5 ja 13 tühisuse. Maakohtu määrust ei ole vaidlustatud osas, milles maakohus jättis avalduse rahuldamata. Seega on maakohtu määrus vaidlustama osas jõustunud. Ringkonnakohus kontrollib maakohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust TsMS § 651 lg 1 ja § 659 järgi üksnes määruskaebusega vaidlustatud osas.
5. Korteriühistu ei ole määruskaebuses välja toonud asjaolusid, millest võiks järeldada, et maakohus tuvastas põhjendamatult
6. mai
7. a üldkoosoleku otsuse p-de 1, 5 ja 13 tühisuse. Ringkonnakohus ei tuvastanud asja materjalide põhjal ka selliseid menetlusnormide rikkumisi (sh selgitamiskohustuse rikkumist), mis annaksid aluse maakohtu määruse tühistamiseks või muutmiseks. Ringkonnakohus järgib maakohtu määruse põhjendusi ega pea TsMS § 659 ja § 654 lg-st 6 juhindudes vajalikuks neid kõiki korrata. Vastusena määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist. 9.
8. Ringkonnakohus märgib, et asja materjalidest nähtuvalt on vaidlusalused
9. mai
10. a otsused vastu võetud üldkoosolekut kokku kutsumata, mitte üldkoosolekul, nagu võiks ekslikult järeldada maakohtu määrusest. See ei muuda siiski ebaõigeks maakohtu määruse lõppjäreldusi. 6

§ 21

lg 1 järgi on korteriomanikel õigus vastu võtta otsuseid ka korteriomanike üldkoosolekut kokku kutsumata. Sama paragrahvi järgmistes lõigetes sisaldub selliste otsuste vastuvõtmise täpsem kord. Lähtudes

§ 29

lg-st 2, reguleerib korteriühistu kui juriidilise isiku organi otsuse kehtetust, st nii selle kehtetuks tunnistamist kui ka tühisuse tuvastamist, üldnormina TsÜS §

1. TsÜS § 38 lg 2 kohaselt on juriidilise isiku organi otsus tühine mh juhul, kui selle vastuvõtmisel rikuti oluliselt selleks ettenähtud korda. Huvitatud isik saab otsuse tühisusele tugineda, kui kohus on otsuse tühisuse tuvastanud. Kohus märgib, et TsÜS § 38 lg 2 esimese lause tingimus "otsuse vastuvõtmise korra oluline rikkumine" hõlmab ka koosoleku kokkukutsumise korra rikkumist ning kokkukutsumise korra olulisteks rikkumisteks on senises kohtupraktikas peetud mh seda, kui enne koosolekut ei tehta kättesaadavaks otsuste eelnõusid või dokumente, mille kinnitamist koosolekul hääletama hakatakse (vt nt Riigikohtu
2. novembri
3. a otsus tsiviilasjas nr 2-16-8010, p 11;
4. mai
5. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-44-17, p 17). Ringkonnakohtu hinnangul ei ole põhjust asuda teistsugusele seisukohale koosolekut kokku kutsumata vastuvõetavate korteriomanike ostuste osas.

§ 20

lg-st 3 tuleneb, et kui korteriomanike üldkoosoleku päevakorras on põhikirja muutmine, majanduskava kehtestamine või majandusaasta aruande kinnitamine, tuleb üldkoosoleku teates märkida koht, kus on võimalik tutvuda põhikirja või majanduskava eelnõuga või majandusaasta aruandega, ning nende dokumentidega tutvumise kord. See tähendab, et

§ 20

lg-s 3 on sätestatud nõue avalikustada olulised üldkoosolekul arutamisele tulevad dokumendid. Neid ei pea siiski igale korteriomanikule paberil saatma, vaid tuleb teatada, mil viisil on nendega võimalik tutvuda. Eelmärgitu laieneb ka olukorrale, kus korteriomanikud võtavad otsuseid vastu üldkoosolekut kokku kutsumata. 9.

1. Praegusel juhul pidid korteriomanikud otsustama mh
2. a juhatuse majandustegevuse aruande ja revisjoni kontrollakti ning
3. a majandustegevuse plaani kinnitamise (tl-d 6 ja 104, tõlked tl-d 78 ja 105). Ringkonnakohus märgib, et saab sarnaselt maakohtuga juhatuse poolt avaldajatele saadetud otsuse eelnõust aru selliselt, et
4. a juhatuse majandustegevuse aruande ja revisjoni kontrollakti kinnitamine tähendas
5. a majandusaasta aruande kinnitamist. Ka korteriühistu nõustaja selgitustest
6. aprilli
7. a kohtuistungil võib järeldada, et ühistu juhatus ikkagi soovis p-s 1 kinnitada majandusaasta aruannet, aga pidas samas piisavaks, kui korteriomanikele esitatakse kinnitamiseks "aruande lühivariant" (tl 96). Järelikult pidi korteriühistu juhatus

§ 20lg 3 järgi teatama korteriomanikele 2019.

a majandusaasta aruande ja revisjoni kontrollaktiga ning

1. a majanduskavaga tutvumise koha ja korra. Ringkonnakohtu arvates tuvastas maakohus õigesti, et korteriühistu ei ole korteriomanikele neid andmeid teatanud (tl-d 98, 99). Seda maakohtu järeldust ei ole korteriühistu määruskaebuses ka vaidlustanud. Samuti ei nähtu asja materjalidest, et avaldajatele oli tagatud
2. a majandusaasta aruande ning
3. a majanduskavaga tutvumine muul viisil. Kuigi korteriomanike postkasti pandi mh
4. a juhatuse majandustegevuse aruanne ning
5. a majandustegevuse plaan, ei vasta need seaduses sätestatud nõuetele majandusaasta aruande (

§ 51

) ja majanduskava (

§ 41) kohta.

7 Iseenesest on põhjendatud määruskaebuse väide, et avaldajad said enne otsuse osas seisukoha kujundamist tutvuda revisjoni kontrollaktiga. Avaldaja I on kinnitanud

1. aprilli
2. a kohtuistungil, et sai elektronposti teel dokumendid kätte, v.a elektrienergia arvestused ja vastused torude kohta (tl-d 95 pöördel–96). Avaldaja II osas võib revisjoni kontrollakti saamist järeldada otsusele esitatud eriarvamusest, milles märgitu kohaselt sai avaldaja II akti avaldajalt I (korteri nr X omanikult; tl-d 69–70, tõlge tl-d 85–86). Revisjoni kontrollaktiga tutvumise võimalus ei muuda kokkuvõttes siiski ebaõigeks maakohtu lõppjäreldusi, kuna tõenditest ei nähtu, et avaldajatele oleks tagatud seaduses sätestatud nõuetele vastava majandusaasta aruandega tutvumise võimalust. Lisaks sai avaldaja II eelmärgitust järelduvalt kontrollaktiga tutvuda juhuslikult, mitte juhatuselt saadud info põhjal. 9.
3. Ringkonnakohtu arvates leidis maakohus õigesti, et korteriühistu
4. a majandustegevuse plaan (tl 66, tõlge tl-d 81–82) ei vasta

§ 41

lg-s 1 sätestatud majanduskava nõuetele, kuna selles ei ole välja toodud kütuse, soojuse, vee- ja kanalisatsiooniteenuse ning elektri prognoositavat kogust ega maksumust (

§ 41lg 1 p 5).

Määruskaebuse väited ei võimalda asuda maakohtust erinevale seisukohtale. 9.

1. Ringkonnakohus ei nõustu korteriühistu seisukohaga, nagu oleks
2. a juhatuse majandustegevuse aruande (tl 65, tõlge tl-d 79–80) korteriomanikele postkasti panekuga täidetud

§ 20lg-3 sätestatud nõue võimaldada korteriomanikel tutvuda majandusaasta aruandega.

Kui korteriühistu peab koostama majandusaasta aruande, kohaldatakse

§ 51

lg 1 järgi selle koostamisele, esitamisele ja kinnitamisele MTÜS § 36 lg-tes 1–4 mittetulundusühingu majandusaasta aruande kohta sätestatut korteriomandi- ja korteriühistuseaduses sätestatud erisustega. Samuti kohaldatakse aruande koostamisele MTÜS § 36 lg 1 järgi RPS §-s 25 sätestatut.

§ 51

lg 3 kohaselt märgitakse majandusaasta aruandes lisaks muudele seaduses sätestatud andmetele ka iga korteriomandi majandamiskulude suurus. Ringkonnakohtu hinnangul leidis maakohus õigesti, et 2019. a juhatuse majandustegevuse aruanne ei vasta

§-s 51 sätestatud nõuetele. Selle dokumendi koostamisel ei ole järgitud RPS § 25 lg-s 1 ja § 17 lg-s 1 sätestatut (see ei vasta finantsaruandluse standardile). Sisuliselt on tegemist kokkuvõttega korteriühistu 2019. a tulu ja kulude kohta, kuid selles puuduvad muud olulised andmed, mis kajastaks täielikult korteriühistu finantsseisundit ja -tulemust ning rahavooge. Samuti puuduvad selles andmed iga korteriomandi majandamiskulude suuruse kohta (

§ 51lg 3).

Seega ei ole 2019. a juhatuse majandustegevuse aruande korteriomanikele postkasti panekuga täidetud

§ 20lg-3 sätestatud nõue võimaldada korteriomanikel tutvuda majandusaasta aruandega.

Kuivõrd sellest dokumendist ei nähtunud kõiki olulisi andmeid korteriühistu finantsseisundi kohta, ei saanud avaldajad majandusaasta aruande kinnitamise üle otsustamisel informeeritult hääletada. Ringkonnakohus märgib, et korteriühistu juhatus võib majandusaasta aruande kinnitamise otsustamisel edastada korteriomanikele juhatuse aruande koos selgitustega tehtud tööde ja kulude kohta. Sellistele selgitustele vaatamata tuleb korteriühistul tagada korteriomanikele

§ 20lg-s 3 sätestatud õigus majandusaasta aruandega tutvumiseks.

Seda õigust ei mõjuta ka määruskaebuses esitatud väide, et avaldajad ei ole finantsvaldkonna spetsialistid. 8 9.

1. Samuti ei ole määruskaebus põhjendatud otsuse p 5 tühisuse tuvastamise vaidlustamise osas. Kuna elektritariifide otsustus hõlmas majanduskavas toodud andmeid (sh prognoose, mida postkasti pandud
2. a majandustegevuse plaan ei sisaldanud), kuid avaldajatele

§ 41

lg 1 nõuetele vastava majanduskavaga tutvumist ei tagatud, ei olnud avaldajatel võimalik informeeritult hääletada elektritariifide üle otsustamisel. 9.

1. Määruskaebuse rahuldamiseks ei anna ka alust selles toodud muud väited (sh väited avaldajate tegevuse motiivide ja eesmärkide kohta).
2. Eelmärgitust tulenevalt ei ole ringkonnakohtu hinnangul põhjendatud määruskaebuses esitatud seisukoht, et otsuse vastuvõtmisel ei rikutud oluliselt

§ 20lg-s 3 sätestatut.

Asjaolu, et avaldajad ei saanud enne otsuse osas seisukoha kujundamist

1. a majandusaasta aruande ja
2. a majanduskavaga tutvuda, mõjutas oluliselt nende võimalust informeeritult hääletada. Ringkonnakohus jätab maakohtu määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata.
3. Määruskaebuse väited ei anna alust muuta maakohtu poolt määratud menetluskulude jaotust. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad määruskaebuse menetlemisel tekkinud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel korteriühistu (kaebuse esitaja) kanda.
4. Hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks asja lahendanud maakohus pärast menetlust lõpetava määruse jõustumist TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud korras. (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Üllar Roostoja Vahur-Peeter Liin Indrek Parrest 9