Obsah (8)

§ 38§ 51§ 16§ 1§ 10§ 24§ 29§ 55

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Andra Pärsimägi, Triin Uusen-Nacke, Vahur-Peeter Liin Määruse tegemise aeg ja koht 1. oktoober 2021, Tartu Tsiviilasja number 2-20-2301 Tsiviilasi

) § 51 lg 1 p-des 2 ja 3 sätestatud alused saneerimiskava tühistamiseks. Oluline on asjaolu, et ettevõtja ei ole teinud peamisele võlausaldajale ühtegi väljamakset, näidates sellega, et ta ei ole suuteline kohtu poolt kinnitatud saneerimiskava täitma. Ettevõtja omakapital oli

1. a lõpu seisuga negatiivne - 87 584 eurot 1 senti, mis näitab, et maksejõuetus ei ole ajutine, vaid süveneva iseloomuga.
2. Võlausaldajad I ja II toetasid saneerimisnõustaja esitatud taotlust. Sissenõutavaks muutunud võla summa on märkimisväärselt suur ning ettevõtja viivitus kohustuste täitmisel on oluline (vastavalt neli kuud ja üks kuu). Negatiivne omakapital koosmõjus ettevõtja suutmatusega täita jooksvaid rahalisi kohustusi annab üheselt tunnistust sellest, et ettevõtja majanduslik seisund ei võimalda tal täita saneerimiskavast tulenevaid ega ka saneerimiskavaga hõlmamata jooksvaid kohustusi.
3. Ettevõtja palus jätta taotluse rahuldamata ning määrata talle tähtaeg muudetud saneerimiskava kohtule esitamiseks. Ettevõtja selgitas, et ta on vähendanud oluliselt palgakulusid ja muid kulusid, käive on tõusutrendis ja kasumlikkus on paranenud. Ettevõtja selgitas, et ta on tasunud Maksu- ja Tolliametile kõik võlad ning tähtaja ületanud võlad hankijatele puuduvad. Ettevõtja selgitas saneerimisnõustajale, et põhiline käibe ja kasumi 2 allikas on metsalankide ostmine ja nende majandamine ning saadud metsamaterjali ümbertöötlemine. Ettevõtja palus, et tal võimaldataks esialgu tasuda
4. mai 2021 intressimakse 11 694 eurot 65 senti ning juhul, kui see ei ole võimalik, siis palus ettevõtja esitada saneerimisnõustajal taotlus saneerimiskava järgsete väljamaksete peatamiseks kolmeks kuuks. Käesoleval juhul jäi ettevõtjal tegemata võlausaldajatele kaks esimest saneerimiskava järgset väljamakset. Ettevõtja hinnangul ei saa seda pidada oluliseks rikkumiseks. Saneerimismenetluse lõppemisele järgneb suure tõenäosusega ettevõtja pankrotimenetlus.
5. Võlausaldaja Elle Üksik ei ole seisukohta esitanud. MAAKOHTU LAHEND
6. Viru Maakohus rahuldas
7. juuli
8. a määrusega avalduse, tühistas saneerimiskava, lõpetas saneerimismenetluse ja vabastas Martin Krupi saneerimisnõustaja ülesannetest. Maakohus leidis, et saneerimiskava tuleb tühistada saneerimisseaduse (

) § 51 lg 1 p 2 alusel ja saneerimismenetlus lõpetada

§ 38lg 1 alusel.

Saneerimiskava kinnitamise kohtumäärus jõustus

1. juunil
2. Ettevõtja oli kohustatud saneerimiskava kohaselt tasuma võlausaldajatele
3. veebruaril 2021 esimese intressimakse 31 185 eurot 74 senti ning
4. mail 2021 teise intressimakse 11 694 eurot 65 senti (tl 151-159, I kd). Ettevõtja ei ole sissenõutavaks muutunud väljamakseid võlausaldajatele teinud. Maakohus märkis, et ettevõtjale anti saneerimiskavaga maksepuhkus põhiosa väljamaksetele üks aasta ja põhiosalt tasutavale intressimaksetele kaheksa kuud, st ettevõtjale anti aega likviidsete vahendite kogumiseks. Lisaks ei ole tuvastatud, et ettevõtja oleks teinud väljamakseid ka võlausaldajale Elle Üksik. Saneerimisnõustajale on ettevõtja avaldanud, et suudab võlausaldajatele hakata väljamakseid tegema juunis 2021 (tl 161, I kd), väljamakseid tehtud ei ole. Ettevõtja enda avaldused koosmõjus juba toime pandud rikkumistega kinnitavad, et ettevõtja ei suuda saneerimiskava täita (tl 2-7, 19 II kd). Ettevõtja majanduslik seisund ei ole selline, mis võimaldaks tal oma kohustusi täita. Ettevõtja omakapital oli
5. detsembri 2020 ning
6. aprilli 2021 seisuga negatiivne, samuti ei ole ettevõtja rahavood kohustuste täitmiseks piisavad. Negatiivne omakapital koosmõjus ettevõtja suutmatusega täita jooksvaid rahalisi kohustusi annab üheselt tunnistust sellest, et ettevõtja majanduslik seisund ei võimalda tal täita saneerimiskavast tulenevaid ega saneerimiskavaga hõlmamata jooksvaid kohustusi (tl 162-171, I kd). Kohus nõustus saneerimisnõustaja järeldusega, et kuigi ettevõtja nelja kuu kasum moodustas 25 300 eurot 35 senti, ei kajasta see õigesti ettevõtja võimekust tulevikus saneerimiskava täita. Saneerimisnõustaja on välja toonud, et ettevõtja
7. aprilli 2021 bilansi kohaselt moodustab ettevõtja võlg tarnijatele 46 950 eurot 50 senti. Sellele lisandub saneerimiskava järgi
8. veebruaril 2021 sissenõutavaks muutnud esimene intressimakse 31 185 eurot 74 senti. Seega omas ettevõtja
9. aprilli 2021 seisuga sissenõutavaid/lähiajal sissenõutavaks muutuvaid tasumata kohustusi orienteeruvalt 78 136 eurot 24 senti. Raha kassas ja pangakontodel, mille arvelt kohustusi koheselt tasuda omas ettevõtja
10. aprilli 2021 bilansi kohaselt aga 1251 eurot 96 senti. Kokku moodustasid ettevõtja kohustused
11. aprilli 2021 bilansi kohaselt 473 101 eurot 89 senti, vara kohustuste katteks omas ettevõtja aga summas 466 622 eurot 37 senti. Seega ei ole ettevõtja suutnud saneerimiskavaga ettenähtud maksepuhkuse ajal koguda piisavalt käibevahendeid, mille arvelt oleks võimalik saneerimiskava järgselt võlausaldajatele väljamakseid teha. Maakohus nõustus saneerimisnõustaja prognoosiga kasumi teenimise osas. Ettevõtja on saneerimisnõustajale esitatud vastuses märkinud, et
12. a käibeks prognoositakse 350 000 eurot ning kasumiks 70 000 eurot (tl 161, I kd). 3 Eelnevat ei muuda ka ettevõtja kajastatud finantsseisundi väidetav paranemine. Ettevõtja on välja toonud, et ta on suutnud ühe kuu jooksul teenitud kasumi arvelt vähendada saneerimiskava väliseid jooksvaid kohustusi tarnijate ees poole võrra. Võrreldes ettevõtja bilanssi seisuga
13. aprill 2021 ja seisuga
14. mai 2021 selgub, et lühiajalised kohustused on vähenenud ühe kuu jooksul ainult 404 euro 58 sendi võrra. Eeltoodust nähtub, et kuigi ettevõtja on suutnud vähendada jooksvaid kohustusi tarnijate ees ei ole see märgatavalt vähendanud ettevõtja lühiajalisi kohustusi. Ettevõtja kirjeldab küll finantsseisundi väidetavat paranemist, kuid avaldab samas, et ta ei suuda ka paranenud finantsseisundi oludes kehtival kujul saneerimiskava täita ning juhul, kui saneerimiskava ei muudeta, ettevõtja tõenäoliselt pankrotistub. Ettevõtja esitatud tõendid (tl 2225, II kd) kinnitavad samuti, et ettevõtja ei suuda saneerimiskava täita. Seisuga
15. mai 2021 on ettevõtja omakapital jätkuvalt negatiivne ning miinus on arvestatavalt suur, s.o - 41 333 eurot 79 senti. Kasumiaruande järgi on ettevõtja küll väidetavalt teeninud
16. a jooksul kasumit 43 100 eurot 22 senti, kuid see ei kinnita ettevõtja võimet täita saneerimiskava. Jooksev kasum on vaid raamatupidamislik number, mida ei saa kasutada täies ulatuses reaalsete väljamaksete tegemiseks. Lisaks tuleb arvestada, et ettevõtja peab
17. a jooksul tasuma saneerimiskava alusel 101 061 eurot 29 senti ehk ca 2,3 korda enam kui on väidetav jooksev kasum. Saneerimiskavast tulenevatele kohustustele lisanduvad veel muud jooksvad kohustused ja tegevuskulud (maksed tarnijatele, töötajatele jms) – seega on ettevõtja tegelikud väljaminekud võrreldes saneerimiskavas märgituga veelgi suuremad. Võlausaldajad on juhtinud tähelepanu ka sellele, et ettevõtja esitatud ostureskonto ei kajasta maksmata arveid adekvaatselt, sest sealt on puudu Crowdestate AS-ile võlgnetavad arved (ehk vähemalt summa 4200 eurot + viivis). Ettevõtja on avaldanud, et tal on täitmisel mitmed lepingud, sh riigihankelepingud, ja sõlmimisel uued lepingud, mistõttu ei saa väita, et ajutised makseraskused ei ole ületatavad. Ettevõtja ei ole nimetatud asjaolu kohta tõendeid esitanud. Ettevõtja pole vaatamata korduvatele lubadustele asunud saneerimiskava täitma. Ettevõtja antud hetkeni saneerimiskava kohaseid väljamakseid teinud ei ole. Kohus leidis, et ettevõtja ei ole põhistanud enda suutlikust hetkel saneerimiskava alusel sissenõutavateks muutunud ja tulevikus sissenõutavaks muutuvate väljamaksete tasumiseks. Võlausaldajad on ka esile toonud, et ettevõtjal on võlausaldajale II saneerimiskava kinnitamise järgselt täies ulatuses tasumata arved 4200 eurot (tl 192-199, I kd). Kuigi saneerimiskava neid kohustusi ei hõlma, on arvete tasumata jätmine siiski täiendav kaalutlus, mida tuleb arvesse võtta, sest see annab tunnistust ettevõtja majanduslikust suutmatusest täita oma jooksvaid rahalisi kohustusi (ja seega ka saneerimiskava). Ettevõtja ei ole tõendanud, et oleks eelviidatud arveid tasunud, mis kinnitab, et ettevõtja ei ole suuteline täitma jooksvaid rahalisi kohustusi. Võlausaldajad on teinud asjakohased viited ja esitanud tõendid ka selle kohta, et ettevõtete maksevõime hindamiseks kasutatavad finantssuhtarvud kinnitavad ettevõtja võimetust täita jooksvaid kohustusi. Kohtu hinnangul ei ole asjakohane ettevõtja väide, et saneerimiskava täitmist on raskendanud võlausaldajatega intressi tasumiseks kokkuleppe puudumine. Ettevõtja kohustus tasuda võlausaldajatele intressi (sh intressimäär ja maksete tähtajad) on toodud saneerimiskavas. Kohus ei nõustunud ettevõtjaga ka selles, et saneerimiskavas sisalduv intressinõue 10% aastas põhinõude jäägilt on ebamõistlikult suur. Kohus nõustus, et intressi täiendav vähendamine ei ole põhjendatud, kuna see kahjustab ebaproportsionaalselt võlausaldajate õigusi ning annab ettevõtjale lubamatu konkurentsieelise (sisuliselt saaks ettevõtja võimaluse kasutada laenuraha turutingimustest oluliselt soodsamatel tingimustel). 4 Saneerimisnõustaja on tõendanud, et saneerimisnõustaja on saneerimismenetluses suhelnud nii võlausaldajate kui ka ettevõtjaga ja täitnud oma kohustusi, seega ettevõtja etteheited saneerimisnõustaja tegevusele ei ole asjakohased (tl 70-92, II kd). Maakohus jättis menetluskulud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172 lg 1 alusel võlgniku kanda. Võlausaldajad on taotlenud menetluskulude väljamõistmist võlausaldaja II kasuks 715 eurot. Esindaja ajakulu on kokku 5 tundi 30 minutit tunnitasuga 130 eurot (käibemaksuta). Kohus leidis, et esitatud menetluskulud on põhjendatud ja vajalikud. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED
18. Ettevõtja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub selle tühistada ja teha uue määruse, millega jätta rahuldamata taotlus saneerimiskava tühistamiseks ja määrata tähtaeg muudetud saneerimiskava kohtule kinnitamiseks esitamiseks ning jätta menetluskulud võlausaldajate I ja II kanda. Maakohus on ebaõigesti kohaldanud

§ 51lg 1 p-i 2, sest p-i 2 kohaldamise eeldus ei ole täidetud.

Ettevõtja hinnangul ei saa käesoleval ajal väita, et ettevõtja ajutised makseraskused ei ole ületatavad. Ettevõtjal on reaalselt toimiv majandustegevus ning alates saneerimiskava kinnitamisest on majandusnäitajad paranenud järjepidevalt iga kuu. Ettevõtja esitab kohtule tõendid tõendamaks, et tema majandusnäitajad on paranenud ka 2021. a juunikuu jooksul. Ettevõtja on vähendanud võlga tarnijatele ühe kuuga 15 093 euro 70 sendi võrra ja jooksvaid kohustusi 2250 euro 35 sendi võrra. Ettevõtja taotleb kohtult saneerimiskava muutmist selleks, et täita saneerimise eesmärki. Ettevõtja kinnitab ning on tõendanud, et ta suudab saneerimiskavas sätestatud kohustused täita saneerimiskava muutmise korral. Maakohus ei ole põhjendanud, milles seisneb lubamatu konkurentsieelis ning võlausaldajate huvide ebaproportsionaalne kahjustamine. Kohus on kohaldanud ebaõigesti

§ 16lg-t 1 ja 2.

Käesoleval juhul ei ole saneerimisnõustaja saneerimismenetluses täitnud oma kohustusi korralikule ja ausale saneerimisnõustajale omase hoolsusega. Kohus on jätnud tähelepanuta, et saneerimisnõustaja ei ole saatnud vastuseid ettevõtja 24.01.2021, 22.02.2021, 15.03.2021, 26.03.2021 e-kirjadele. Saneerimisnõustaja märkis 28. juuni 2021 kohtule esitatud seisukoha p-s 2.6.2, et edastas info võlausaldaja esitatud arvete kohta ettevõtjale telefoni teel (helistamise kuupäeva saneerimisnõustaja ei nimetanud). Nimetatud teavet ei saanud ettevõtja telefoni teel. Saneerimisnõustaja oleks pidanud ettevõtjat sõnaselgelt teavitama sellest, et ta ei kavatse esitada

§-s 55 sätestatud taotlust, mis on käsitletav saneerimisnõustaja kohustuse rikkumisena

§ 16lg-te 1 ja 2 tähenduses.

Esinevad alused saneerimiskava muutmiseks vastavalt võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seaduse (VÕVS) § 35 lg-le

1. Kohus ei ole lahendanud kohtumääruse resolutsioonis ettevõtja
2. juunil 2021 esitatud taotlust saneerimiskava muutmiseks.
3. Võlausaldajad I ja II vaidlevad määruskaebusele vastu ja taotlevad selle rahuldamata jätmist. Saneerimiskava täitmata jätmisest tulenevalt on ettevõtja kohustused võlausaldajate ees kasvanud vähemalt 42 880 euro 39 sendi võrra. Ettevõtja majandustegevus ei ole jätkusuutlik. Ettevõtja mistahes majanduslikke näitajaid kajastavad aruanded ei pruugi kajastada ettevõtja tegelikku majanduslikku seisu. Ettevõtja väide enda makseraskuste ajutisest iseloomust on paljasõnaline ja vastuoluline. Ettevõtja ei ole täitnud mitte ühtegi saneerimiskavast tulenevat kohustust. 5 Asjakohatu on ettevõtja viide Riigikohtu otsuse nr 3-2-1-122-09 p-le
4. Käesoleval juhul ei ole tegu olukorraga, kus toimuks vaidlus saneerimiskava kinnitamata jätmise üle. Saneerimiskavaga on võlausaldajate nõudeid olulisel määral vähendatud (viiviste tühistamine, intressimäära alandamine). Võlausaldajad ei ole nõus oma nõuete täiendava vähendamisega. Ettevõtja viited võlgade ümberkujundamise aluste esinemise hindamata jätmisele on asjakohatud ja otsitud. Ettevõtja hinnang asjaolule, et VÕVS § 35 lg 1 eeldused saneerimiskava muutmiseks on täidetud ja kohus ei ole antud asjaoludega arvestanud, on ebaõige. Ettevõtja etteheited saneerimisnõustaja kohustuste rikkumisele on alusetud ja otsitud. Ettevõtja ei ole toonud välja ühtegi saneerimisnõustaja tegelikku rikkumist.
5. Saneerimisnõustaja vaidleb määruskaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata. Saneerimisnõustaja taotleb saneerimiskava muutmise taotluse läbi vaatamata jätmist. Saneerimisnõustaja hinnangul ei ole kehtiva õiguse kohaselt võimalik taotletud viisil saneerimiskava muuta. Seega esineb alus saneerimiskava muutmise avalduse läbi vaatamata jätmiseks (TsMS § 423 lg 2 p 2 koostoimes TsMS § 639 lg 1) . Ettevõtja on eelnevalt avaldanud, et ei suuda kehtival kujul saneerimiskava täita ning juhul, kui saneerimiskava ei muudeta, siis ettevõtja tõenäoliselt pankrotistub. Ettevõtja etteheited saneerimisnõustaja tegevuse kohta ei ole põhjendatud. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust määruse muutmiseks ega tühistamiseks. Määruskaebus jääb TsMS § 657 lg 1 p 1 ja § 659 alusel rahuldamata ning maakohtu määrus muutmata. Ringkonnakohus järgib maakohtu määruse põhjendusi ega pea TsMS § 649 ja § 654 lg-st 6 juhindudes vajalikuks neid kõiki korrata.
7. Ettevõtja on määruskaebusele lisanud järgmised dokumentaalsed tõendid - Viru halud OÜ kasumiaruande perioodi
8. jaanuar 2021 kuni
9. juuni 2021 kohta, bilansi seisuga
10. juuni 2021, ostureskonto väljavõtte seisuga
11. juuni 2021,
12. aprillil 2021 sõlmitud kasvava metsa raieõiguse võõrandamise lepingu ja väljavõtte andmebaasist Riigi Teataja tsiviilasjas nr 2-12-42381 jõustunud lahendite kohta. TsMS § 662 lg 3 kohaselt võib määruskaebuse põhjendamiseks esitada uusi tõendeid. Sellest tulenevalt võtab ringkonnakohus ettevõtja poolt määruskaebusele lisatud tõendid asja materjalide juurde. Võlausaldajad I ja II on määruskaebuse vastusele lisanud dokumentaalsed tõendid – väljatrükid ühisrahastuse projektides kohaldatavate intressimäärade kohta. Ringkonnakohus võtab määruskaebuse vastusele lisatud tõendid asja materjalide juurde TsMS § 238 lg 1 alusel.
13. Vaidlustatud määruses on maakohus saneerimiskava tühistamisel tuginenud

§ 51lg 1 p-s 2 esinevale alusele.

Maakohus leidis saneerimiskava tühistamise kohta esitatud asjaolusid analüüsides, et ettevõtja ei täida saneerimiskavast tulenevaid kohustusi olulisel määral. Ringkonnakohus nõustub selle järeldusega. Saneerimiskava (I kd, tl 84-102) kohaselt pidi ettevõtja maksma saneeritud nõuetelt intressi kord kolme kuu jooksul. Esimene intressimakse tuli teha 8 kuu möödudes saneerimiskava kinnitava kohtumääruse jõustumisest. Saneerimiskava kinnitav kohtumäärus jõustus

1. juunil
2. Seega esimene intressimakse tuli teha
3. veebruaril 2021 ning järgnevad maksed
4. mail 2021 ja
5. augustil
6. Põhivõlg tuli saneerimiskava järgi tasuda osamaksetena kord kolme kuu jooksul. Esimene osamakse tuli teha aasta ja kolme kuu möödudes saneerimiskava 6 kinnitava kohtumääruse jõustumisest, s.o
7. septembril
8. Ringkonnakohus palus ettevõtjal kirjalikult selgitada, kas ettevõtja on saneerimiskava alusel teinud võlausaldajatele väljamakseid ning kui väljamakseid on tehtud, siis esitada selle kohta tõendid. Ettevõtja esitas
9. septembril 2021 vastuse kohtunõudele märkides, et tänase seisuga ei ole võlausaldajatele tehtud mitte ühtegi väljamakset. Põhjuseks on segadus esitatud arvete osas ning soov kehtivat saneerimiskava muuta. Ringkonnakohus leiab, et asjaolusid, et ettevõtja ei ole teinud ühtegi saneerimiskava järgset väljamakset võlausaldajatele, täielikult tasumata on praeguseks juba neli osamakset ning makseviivitus on kestnud juba üle 7 kuu, saab pidada saneerimiskava oluliseks rikkumiseks, mis on

§ 51lg 1 p 2 järgi aluseks saneerimiskava tühistamiseks.

Saneerimismenetluse eesmärgiks on küll ettevõtte majanduslike raskuste ületamine, kuid

§ 1kohaselt tuleb saneerimismenetluses arvestada ka võlausaldajate huvidega.

Olukorras, kus saneerimiskava on kinnitatud, peab ettevõtja seda ka täitma. Ainuüksi ettevõtja huvid ei õigusta võlausaldajatele saneerimiskava järgsete maksete tegematajätmist. Praegusel juhul ei ole ettevõtja astunud samme, et oma kohustusi kasvõi osaliselt täita ning kohustused on täitmata pika aja jooksul. Maakohus on põhjalikult analüüsinud võlausaldajate poolt esitatud tõendeid, st ettevõtja maksevõimekust ja tuvastanud, et ettevõtja majanduslik seisund ei võimalda tal saneerimiskavast tulenevaid kohustusi täita. Ringkonnakohus nõustub maakohtu vastavate põhjendustega neid kordamata (TsMS § 654 lg 6). Ringkonnakohus märgib, et olukorras, kus väidetavalt ettevõtte majandustulemused on head ja ajas paranevad, jääb arusaamatuks, miks ei ole ettevõtja suutnud teha ühtegi makset saneerimiskava täitmiseks. Seda, et ettevõtja majanduslik olukord ei võimalda saneerimiskava täita, nähtub ka määruskaebuse enda väitest, et saneerimise eesmärkide saavutamiseks on vaja saneerimiskava muuta.

1. Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist. 13.
2. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole praegusel juhul asjakohane ettevõtja väide, et ettevõtja ajutised makseraskused on ületatavad ning alates saneerimiskava kinnitamisest on majandusnäitajad paranenud järjepidevalt iga kuu. Vaatamata sellele, et ettevõtja väitel paraneb tema majanduslik seisund pidevalt, ei ole ettevõtja astunud samme saneerimiskavast tulenevate kohustuste täitmiseks. Ringkonnakohus tuvastas, et tänaseni pole ettevõtja teostanud võlausaldajatele mitte ühtegi väljamakset ehk ettevõtja pole üldse asunud saneerimiskava täitma, mis on saneerimiskavas olevate kohustuste täitmise oluline rikkumine ja saneerimiskava tühistamise aluseks. Kohustuste rikkumist ei õigusta ka väidetav segadus väljastatud arvetega ega ettevõtja soov saneerimiskava muuta. Ettevõtja
3. juuni
4. a menetlusdokumendist nähtub, et saneerimisnõustaja teavitas ettevõtjat saneerimiskava väljamaksete graafikust
5. märtsil
6. Seega hiljemalt sellest ajast teadis ettevõtja, millised on tema saneerimiskava järgsed kohustused ning selles osas mingit segadust olla ei saanud. Ettevõtja pidi arvestama, et olukorras, kus saneerimiskava ei olnud muudetud, tuleb täita kehtivast saneerimiskavast tulenevaid kohustusi. Seda ei ole ta aga isegi osaliselt teinud. Eeltoodust tulenevalt ei anna ka määruskaebusele lisatud tõendid ettevõtja majandusliku seisundi kohta alust maakohtu määruse tühistamiseks. 13.
7. Ettevõtja taotlus määrata tähtaeg muudetud saneerimiskava kohtule esitamiseks ei ole põhjendatud. Riigikohus on
8. detsembri
9. a määruses tsiviilasjas nr 2-16-2060 p-s 13 leidnud, et kuna seadus ei võimalda kohtule esitatud saneerimiskava menetluse käigus muuta, ei saa kohus anda tähtaega kava muutmiseks või uue kava esitamiseks, sest tähtaeg kava kohtule esitamiseks saab olla maksimaalselt 60 päeva (

§ 10lg 2 p 3 ja lg 3).

Sama lahendi p-s 14.1 on Riigikohus 7 leidnud, et erandlikult võib saneerimiskava muuta selliselt, et sinna kaasatakse hiljem lisandunud või algselt kavast välja jäänud võlausaldajate nõuded. Praegu ei ole tegemist aga olukorraga, kus ettevõtja sooviks ümber kujundada uute või kavast välja jäänud võlausaldajate nõudeid, vaid ta soovib muuta kava juba selles sisalduvate võlausaldajate nõuete osas. Eeltoodust tuleneb, et seadus ei võimalda anda juba kinnitatud saneerimiskava menetluse käigus tähtaega kava muutmiseks või uue kava esitamiseks. Isegi, kui see oleks võimalik, tuleks praegusel juhul arvestada asjaoluga, et võlausaldajad I ja II on ettevõtja taotlusele vastu vaielnud. Nad moodustavad saneerimiskavaga hõlmatud võlausaldajate enamuse ja neile kuulub ka üle poole ümberkujundatud nõuete summast. Seega isegi, kui saneerimiskava muutmine oleks õiguslikult võimalik, ei oleks praegusel juhul muudetud saneerimiskava vastuvõtmiseks (

§ 24

lg 3) või vastuvõtmata kinnitamiseks (

§ 29lg 1) vajalikke võlausaldajate hääli.

Ringkonnakohus märgib, et praegusel juhul ei ole ettevõtja esitanud

§ 55järgi taotlust saneerimiskava muutmiseks seoses Vabariigi Valitsuse 2020.

aasta 12. märtsil väljakuulutatud eriolukorraga.

§ 55lg 5 kohaselt sai taotluse saneerimiskava muutmiseks esitada kuni 31.

märtsini 2021. Sellise taotluse esitamise õigus oli ka ettevõtjal endal. Seega ei saanud asjaolu, et saneerimisnõustaja taotlust ei esitanud, takistada ettevõtjal selle tegemist. Ringkonnakohus märgib lisaks, et

§ 55

lg 1 kohaselt oleks võimalik olnud saneerimiskava järgsed maksed peatada maksimaalselt kuueks kuuks. Praeguseks on ettevõtja viivitus maksete tegemisel ka selle maksimaalse tähtaja ületanud. 13.3. Ettevõtja etteheited saneerimisnõustaja tegevuse kohta seoses sellega, et saneerimisnõustaja ei esitanud

§-s 55 sätestatud taotlust saneerimiskava muutmiseks, on põhjendamatud. Ettevõtja enda esitatud A.A.

1. märtsi
2. a kirjas (II kd, tl 18) on märgitud, et avalduse saneerimiskava järgsete maksete peatamiseks või saneerimiskava muutmiseks saab esitada ka ettevõtja ise. Ettevõtja
3. märtsi 2021 vastuskirjas (II kd, tl 19), ei ole palvet saneerimisnõustajale, et see esitaks kohtule vastava taotluse. Samuti ei saa saneerimisnõustaja kohustuste võimalik rikkumine vabastada ettevõtjat tema kohustustest võlausaldajate ees. 13.4 Õiged on küll määruskaebuse väited selle kohta, et ettevõtjal ja võlausaldajatel ei ole keelatud saneerimiskava täitmises teisiti kokku leppida, kuid praeguses asjas ei ole ettevõtja võlausaldajatega I ja II sellist kokkulepet saavutanud.
4. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel ettevõtja kanda. Võlausaldajad I ja II esitasid ringkonnakohtule menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on võlausaldaja II menetluskuludeks määruskaebemenetluses esindaja kulu 11 h ulatuses, kokku 1430 eurot (ilma käibemaksuta). Ringkonnakohus on seisukohal, et võlausaldaja II lepingulise esindaja tunnitasu (130 eurot ilma käibemaksuta) on mõistliku suurusega ja põhjendatud. See ei ületa oluliselt keskmist advokaadi tunnitasu määra. Samas leiab ringkonnakohus, et esindaja ajakulu ei ole täies ulatuses põhjendatud ega vajalikud. Ringkonnakohtu menetluses on võlausaldaja II esitanud kaks menetlusdokumenti, s.o määruskaebuse vastuse ja menetluskulude nimekirja. Arvestades nii maa- kui ka ringkonnakohtu menetluses esitatud menetlusdokumentide keerukust ja mahtu, samuti seda, et määruskaebemenetluses esitatud menetlusdokumentides on olulises osas korratud juba maakohtu menetluses esitatud väiteid, jääb arusaamatuks, kuidas saab ajakulu määruskaebemenetluses olla kaks korda suurem kui ajakulu maakohtu menetluses. Arvestades asjaolu, et menetlusosaliste põhiseisukohad maakohtus esitatuga võrreldes ei muutunud, saab põhjendatud ajakulu määruskaebemenetluses olla maakohtu kulust väiksem. Arvestades menetlusdokumentide keerukust ja mahtu on ringkonnakohtu hinnangul 8 põhjendatud ajakuluks määruskaebuse vastuse koostamise eest kokku 4 tundi ja menetluskulude nimekirja koostamise eest 15 minutit. Võlausaldaja II põhjendatud ja vajalikud kulud määruskaebemenetluses on seega 552 eurot 50 senti (ilma käibemaksuta), mis tuleb ettevõtjalt võlausaldaja II kasuks välja mõista. Vastavalt esitatud taotlusele tuleb määrata, et puudutatud isikul tuleb tasuda väljamõistetud menetluskuludelt ka viivist. Tsiviilasja toimikust ei nähtu, et teistel menetlusosalistel oleks tekkinud menetluskulusid, mida kindlaks määrata.
5. Määruse peale saab TsMS § 696 lg 3 alusel esitada määruskaebuse. /digitaalselt allkirjastatud/ Andra Pärsimägi /digitaalselt allkirjastatud/ Triin Uusen-Nacke 9 /digitaalselt allkirjastatud/ Vahur-Peeter Liin