Obsah (4)

§ 45§ 121§ 44§ 43

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kadriann Ikkonen Määruse tegemise aeg ja koht 18. mai 2021, Tallinn Haldusasja number 3-21-964 Haldusasi Tallinn, Kolde pst 67 korteriühistu kaebus Tall

§ 45

lg 4 järgi võib vaideotsuse peale ilma vaide esemeks oleva haldusakti või toimingu vaidlustamiseta esitada kaebuse, kui see rikub kaebaja õigusi, sõltumata vaide esemest. Kaebaja on kaebuses vaidlustanud üksnes vaide tagastamise ning taotleb mh vaide sisulist läbivaatamist.

1. Kohtu hinnangul tagastas Tallinna Linnakantselei korteriühistule vaide õigesti. Haldusmenetluse seaduse (HMS) § 71 lõike 1 kohaselt võib vaide esitada isik, kes leiab, et haldusaktiga või haldusmenetluse käigus on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi. Kaebeõiguse puhul tuleb kontrollida eeskätt seda, kas isikul on riivena väljenduv puutumus vaidlustatud haldusaktiga, mis haldusakti õigusvastasuse korral tähendaks isiku õiguste rikkumist. Riigikohtu seisukoha järgi piisab kaebeõiguse tekkimiseks sellest, kui hinnangu andmine isiku suhtes antud haldusaktile aitab piisaval määral kaasa tema õiguste kaitsele (Riigikohtu halduskolleegiumi 08.06.2016 määrus nr 3-3-1-1216, p 13). Riigikohtu praktikas on tunnustatud korteriühistu õigust panna kohtulikult maksma ühistu liikmetest korteriomanikele ühiselt kuuluvaid nõudeid nii kolmandate isikute kui korteriühistu liikmete endi vastu (nt Riigikohtu 13.02.2012 otsus nr 3-2-1-116-11, p 25 ja seal viidatud lahendid), kuid tegemist on olnud olukordadega, kus korteriühistu teostab enamasti korteriomanike või liikmete õiguste rikkumise tagajärjel tekkinud ja sissenõutavaks muutunud nõudeõigust (nt Riigikohtu halduskolleegiumi 24.11.2018 otsus nr 2-17-7999, p 13.1). Lisaks on halduskohtu praktikas peetud lubatavaks korteriühistu poolt oma liikmete nimel kaebuse esitamist parkimiskohtade tasuta kasutusse saamiseks (nt Tallinna Ringkonnakohtu 25.01.2018 otsus nr 3-16-2002, p 15). Praeguses asjas ei ole tegemist selliste olukordadega.
2. Ka ringkonnakohtu praktikast tuleneb kokkuvõtvalt, et korteriühistul on kaebeõigus osas, mis puudutab korteriühistu enda tegevust ja eesmärke esindada korteriomanike huve elamu kaasomandi ühisel hooldamisel ja valitsemisel. Kolmandate isikute, s.o korteriühistu liikmete subjektiivsete õiguste (nt tervise ja korteriomandi väärtuse jne) kaitseks, kui ohus pole korteriomanikele ühiselt kuuluvad ehitise osad ja maatükk, ei saa korteriühistu halduskohtu poole pöörduda (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 25.03.2020 määrus asjas 3-20-236, p 15, 27.03.2014 määrus asjas nr 3-13-2270, pd 7 ja 8; 03.06.2014 määrus asjas nr 3-14-50349, p 8; 28.04.2016 määrus asjas nr 3-15-1893, p 11 ja 08.05.2019 otsus asjas nr 3-18-873, p 12). Eelnevad kohtute seisukohad kohalduvad ka vaidemenetluses.
3. Kaebuse kohaselt on kaebaja tuginenud vaides enda kui naabri omandiõiguse kaitsele, kuna korteriühistu liikmetele kuuluvad korteriomandid Kolde pst 67 Tallinn kinnistul. Samas toob kaebaja välja, et ei vaidlusta riigigümnaasiumi rajamist, vaid üksnes tingimusi osas, mis riivavad kolmandate isikute (st Kolde pst 67 Tallinn korteriomanike) subjektiivseid õigusi, kuivõrd vaadeldava ehitisega väheneb kinnisasja väärtus. Kohtule ei nähtu, et kaebajale kuulub Kolde pst 67 Tallinn kinnistu, kuivõrd kinnistul on 54 korteriomandit. Võimalik on üksnes korteriomandite väärtuse vähenemine, mis omakorda ei puuduta kaebaja, vaid korteriomandite omanike õigusi.
4. Kohtule ei nähtu ja kaebaja ei ole ka ise välja toonud, et korteriühistu liikmed oleksid kaebajale vastava volituse andnud vaide esitamiseks või kohtule kaebuse esitamiseks. Kaebaja põhikirja p 2.1 järgi on ühistu mittetulunduslik ja tema eesmärgiks on korteriomandite eseme osaks oleva ehituse ja maatüki mõtteliste osade ühine majandamine ja haldamine ning ühistu liikmete ühiste huvide esindamine. Ühistu eesmärgiks on elamu heaperemeheliku kasutamise korraldamine ühistu liikmete poolt, samuti elamu korrashoiu eest hoolitsemine, vajalike remonttööde teostamine ja ühistu liikmete poolt laekuvate maksete sihtotstarbeline kasutamine. Seega ei tulene ka põhikirjast kaebaja õigust pöörduda korteriühistu liikmete subjektiivsete õiguste kaitseks vaidega vaideorgani poole või kohtusse. 2
5. Kohus tagastab kaebuse

§ 121

lg 2 p 2 alusel, mille järgi võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebuse rahuldamisega ei oleks võimalik saavutada kaebuse eesmärki. Kaebajal ei ole õigus vaidlustada TLPA 17.02.2021 projekteerimistingimusi nr 2011002/11272 subjektiivsete õiguste kaitseks vaidemenetluse korras, mistõttu on kaebus ilmselgelt perspektiivitu. 12. Kohtus kaebaja TLPA 17.02.2021 projekteerimistingimusi nr 2011002/11272 vaidlustada ei soovinud ning selleks puudub kaebajal ka õigus.

§ 44

lg 1 järgi võib kaebusega halduskohtusse pöörduda isik üksnes oma õiguse kaitseks. Seega kaebuse sisuline menetlemine halduskohtus eeldab, et vaidlustatud haldusakt või toiming rikub kaebaja subjektiivseid õigusi või piirab tema vabadusi.

§ 44

lg 2 sätestab, et muul eesmärgil, sealhulgas teise isiku õiguse või avaliku huvi kaitseks, võib isik kohtusse pöörduda vaid seaduses sätestatud juhul. Ehitusseadustiku

1. peatükist ei tulene kaebajale õigust esitada kohtule kaebust populaarkaebusena, so avalikes huvides, mistõttu ei tee kohus ettepanekut kaebuse muutmiseks.
2. Kohus selgitab, et

§ 43

lõike 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. (digitaalselt allkirjastatud) 3