← Eesti

1-20-6914/36

Obsah (8)§ 1572§ 63§ 201§ 73§ 349§ 350§ 16§ 56

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 08. veebruar 2021.a Kuninga tn kohtumaja Kriminaalasja number 1-20-6914 (18267000162) Kohtukoosseis Kohtunik Rubo Kike

§ 1572

lg 1, § 201 lg 1 ja § 349 järgi üldmenetluse korras Süüdistatav Kaitsja RESOLUTSIOON MARGUS VALDMANN xxx Isikukood või sünniaeg: 36604124213 xxx Vandeadvokaat Marko Tammann, kokkuleppel Juhindudes KrMS § 315 lg 4 järgi kohus otsustas: Süüdi tunnistada Margus Valdmann

§ 1572

(alates 01.07.2019

§ 1572

lg 1 järgi) ja § 349 järgi ning mõista talle

§ 63lg 1 alusel karistuseks 6 (kuus) kuud vangistust.

Süüdi tunnistada Margus Valdmann

§ 201

lg 1 järgi ja mõista talle karistuseks 4 (neli) kuud vangistust.

§ 63

lg 2 ja § 64 lg 1 alusel lugeda kergem karistus kaetuks raskema karistusega ning liitkaristuseks mõista 6 (kuus) kuud vangistust.

§ 73

lg 1, 3 alusel jätta mõistetud karistus täielikult tingimuslikult täitmisele pööramata, kui Margus Valdmann ei pane 1 (ühe) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Katseaja algust arvata alates kohtuotsuse kuulutamisest. Tsiviilhagi. 1

(18)Jätta x tsiviilhagi Margus Valdmanni vastu 46 477,57 euro nõudes (so müügiks vajalike seadmete, tehnika, müümata laovarude, teostatud remonditööde ning tagatisraha nõudes) ja vastavalt summalt viivise nõudes läbi vaatamata. Rahuldada x tsiviilhagi Margus Valdmanni vastu sõiduauto x x registreerimismärgiga x vääruse hüvitamise nõudes summas 3900 eurot, milline kanda x a/a nr EE
  1. Rahuldada x tsiviilhagi Margus Valdmanni vastu sissenõutavaks muutunud viivise nõudes seisuga 08.02.2021 summas 972,97 eurot ning tekitatud kahjult 3900 eurolt viivis alates 09.02.2021 TsMS § 367 alusel kuni põhinõude rahuldamiseni VÕS § 113 lg 1 ja VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud määras. Pärnu Maakohtu 16.05.2019 määrusega nr 1-19-3864 on tsiviilhagi tagamiseks arestitud: Margus Valdmanni nimel olev mootorsõiduk x reg märgiga x ja Margus Valdmannile kuuluv väikelaev sõudepaat x (asuvad Lääne prefektuuri sõidukite hoiukohas A.H. Tammsaare pst 70 Pärnu linn). Pärnu Maakohtu 16.05.2019 määrusega seatud hagi tagamise abinõud jätta muutmata ja vara aresti alla kuni tsiviilhagi täitmiseni ning keelumärked kustutada pärast nimetatud nõuete tasumist. Salvestis DVD plaadil, jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja materjalide juurde. Menetluskulud. Määrata käesoleva kriminaalasja menetluskuludeks KrMS § 179 lg 1 p 2 ning § 175 lg 1 p 1, 2 ja 9 alusel sundraha 876 eurot, kannatanu x esindaja menetluskulud summas 1690 eurot ja lepingulise kaitsja tasu summas 4896 eurot. Mõista Margus Valdmannilt KrMS § 175 lg 1 p 1 ning § 180 lg 1 alusel kannatanu x kasuks välja kannatanu esindaja tasu summas 1690 eurot, mis tuleb tasuda kohtuotsuse jõustumisest ühe kuu jooksul kannatanu x arveldusarvele. Mõista Margus Valdmannilt KrMS § 175 lg 1 p 9 ning § 180 lg 1 alusel Eesti Vabariigi kasuks välja sundraha summas 876 eurot. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulu tasuda Maksu- ja Tolliameti a/a nr: EE351010052031000004 SEB Pank AS-is või a/a nr: EE502200221014193355 Swedbank AS-is või a/a nr: EE401700017002872300 Luminor Bank, kohustuslik on märkida maksekorraldusele viitenumber
  2. Selgituseks märkida: menetluskulu, isiku nimi, kriminaalasja number. Riigi kasuks välja mõistetud summad tasuda 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumise hetkest. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses täidetud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Apellatsioonõiguse kasutamise soovist teatada Pärnu Maakohtule kirjalikult 7 päeva jooksul, alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. 2
(18)Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS
  1. peatüki kohaselt, see on määruskaebe korras 15 päeva jooksul. Määruskaebus tuleb esitada Pärnu Maakohtule. Tähtaegselt apellatsioonteate laekumise korral motiveeritud kohtuotsuse avaldamine: 22.02.2021.a Pärnu Kuninga tn kohtumaja kantselei kaudu. Asjaolud ja menetluse käik Margus Valdmanni süüdistatakse selles, et tema võttis 2017 a eeluurimisega täpselt tuvastamata ajal ja kohas ühendust x juhatuse liikme x x ja andis talle teada, et x juhatuse liige x x soovib 15.01.2014.a x ja x vahel sõlmitud äriruumi üürilepingut x x üürimise kohta üle anda x. X x koostas 30.11.2017.a lepingu ülevõtmise kokkuleppe ja saatis selle x juhatuse liikme Margus Valdmanni meilile x. Omades juurdepääsu x x asuvas x kontoris x juhatuse liikme x x ID-kaardile, mis asus lauasahtlis ning teades varasemast ajast x x ID-kaardi nr x PIN koode, allkirjastas Margus Valdmann teadlikult ja tahtlikult 01.12.2017.a kell 10:03:53 IP aadressilt 88.196.72.163 digitaalselt x juhatuse liikme x x nimelt, viimase teadmata ja nõusolekuta, 30.11.2017 koostatud x, x ja x vahelise üürilepingu ülevõtmise kokkuleppe. Seejärel Margus Valdmann, x juhatuse liikmena, allkirjastas digitaalselt enda isikutunnistusega x nimelt 01.12.2017.a kell 10:05:14 IP aadressilt x lepingu ülevõtmise kokkuleppe. Sellise tahtliku tegevusega omandas x, mille juhatuse liige on Margus Valdmann, üürilepingu ruumidele aadressil x x. Lepingu ülevõtmise kokkuleppe x juhatuse liikme x x nimelt digitaalse allkirjastamisega lõi Margus Valdmann x juhatuse liikmes x x ebaõige ettekujutuse, et üürilepingu üleandmine x-le on x tahe. Eksimuses olles vahetas x x x juhatuse liikmena Margus Valdmanni 01.12.2017 saadetud lepingu ülevõtmise kokkuleppe alusel üürilevõtja andmed ja üürileping läks üle x, millega x kaotas 15.01.2014 sõlmitud äriruumide üürilepingust tulenevad õigused ja x omandas õigused ruumidele aadressil x x. Samuti esitas Margus Valdmann x x 20.12.2017.a Maanteeameti e-teeninduses taotluse x -le kuuluva mootorsõiduki x registreerimismärgiga x ümbervormistamiseks enda nimele. Selleks koostas Margus Valdmann 20.12.2017.a x x asuvas arvutis müügilepingu, mille alusel müüja x kohustub ostjale Margus Valdmannile üle andma sõiduki x registreerimismärgiga x ja ostja kohustub sõiduki vastu võtma ning tasuma ostuhinna 1,00 eurot. Omades juurdepääsu x x asuvas x kontoris asuvale x juhatuse liikme x x ID-kaardile, mis asus lauasahtlis ja teades varasemast ajast x x ID-kaardi nr x PIN koode, allkirjastas Margus Valdmann teadlikult ja tahtlikult 20.12.2017.a kell 12:23:00 IP aadressilt 185.78.45.136 digitaalselt x juhatuse liikme x x nimelt, kasutades tema ID kaarti, viimase teadmata ja nõusolekuta, sõiduki x registreerimismärgiga x müügilepingu. Margus Valdmann ise allkirjastas müügilepingu 20.12.2017.a kell 12:56:01 IP aadressilt 185.78.45.
  2. Seejärel edastas Margus Valdmann selle Maanteeametile e-teeninduse kaudu. Sõiduki x registreerimismärgiga x müügilepingu x (juhatuse liige x x) nimelt digitaalse allkirjastamisega lõi Margus Valdmann tahtlikult Maanteeametile ebaõige ettekujutuse, et müügilepingu sõlmimine on x tahe. Eksimuses olles vormistas Maanteeamet Margus Valdmanni 20.12.2017 saadetud müügilepingu alusel sõiduki x registreerimismärgiga x Margus Valdmanni nimele, millega x kaotas õiguse omandile ja Margus Valdmann sai sõiduki omanikuks. Samuti edastas Margus Valdmann x x 30.10.2017.a kell 15:33 IP aadressilt 88.196.72.163 Telia Eesti AS e-teeninduse kaudu taotluse lisada ennast x kontaktisikuks. Omades juurdepääsu x x asuvas x kontoris x juhatuse liikme x x ID-kaardile, mis asus lauasahtlis ja teades varasemast ajast x x IDkaardi nr x PIN koode, logis Margus Valdmann sisse Swedbanga iseteenindusse ja selle kaudu Telia Eesti AS e-teenindusse ning edastas digitaalselt x x nimelt, tema ID kaarti kasutades, viimase teadmata ja nõusolekuta, Telia Eesti AS-le e-teeninduse kaudu enda andmed kontaktisikuks lisamiseks. Sellise teadliku ja tahtliku tegevusega lõi Margus Valdmann Telia Eesti AS-le ebaõige 3
(18)ettekujutuse, et tema kontaktisikuks lisamine on x tahe. Pärast seda läks Margus Valdmann 30.10.2017.a Telia Eesti AS Port Artur II asuvasse esindusse Pärnu linnas Hommiku tn 2 ja loovutas x kontaktisikuna x nimel olnud toote „Ärikliendi Internet“ x, mille juhatuse liige ta ise on. Eksimuses olles vormistas Telia Eesti AS müügikonsultant x x toote „Ärikliendi Internet“ x nimele, millega x jäi sellest teenusest ilma. Seega Margus Valdmann teist isikut tuvastavate või tuvastada võimaldavate isikuandmete tema nõusolekuta tahtliku kasutamisega eesmärgiga luua teise isikuna esinemise teel temast teadvalt ebaõige ettekujutus, kui sellega on tekitatud kahju teise isiku seadusega kaitstud õigustele ja huvidele, pani toime

§ 1572

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo (kuni 30.06.2019 kehtinud

redaktsiooni kohaselt oli tegu karistatav §1572 järgi). Samuti Margus Valdmann teise isiku nimele väljaantud tähtsa isikliku dokumendi tahtliku kasutamisega eesmärgiga omandada õigusi, pani toime

§ 349järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Samuti Margus Valdmann, olles saanud 22.10.2013.a x juhatuse liikmelt x x enda kasutusse sõiduauto x registreerimismärgiga x, väärtusega 4500 eurot, sisenes 20.12.2017.a Maanteeameti eteenindusse ja allkirjastas x x ID-kaarti kasutades sõiduki x registreerimismärgiga x müügilepingu, mille tulemusel registreeriti sõiduk Margus Valdmanni nimele ilma x juhatuse liikme x x loata ja teadmata. x x palus Margus Valdmannil sõiduauto x registreerimismärgiga x tagastada ja kirjutada tagasi x nimele ning auto talle üle anda, kuid Margus Valdmann seda ei teinud. Seega pööras Margus Valdmann tahtlikult valduses oleva võõra vallasasja ebaseaduslikult enda kasuks, kuna ei tagastanud x sellele kuuluvat vara: sõidukit x registreerimismärgiga x. Seega Margus Valdmann, valduses oleva võõra vallasasja tahtlikult ebaseaduslikult enda kasuks pööramisega, pani toime

§ 201lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Menetlusosaliste põhjendused maakohtus Margus Valdmann end

§ 1572

lg 1, § 349 ja § 201 lg 1 alusel kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises süüdi ei tunnistanud. Kaitsja toetab süüdistatava seisukohti. Prokurör leiab, et süüdistatava süü on kuritegude puhul täies ulatuses tõendamist leidnud. Prokurör taotleb kohtult Margus Valdmanni süüditunnistamist

§ 1572

lg 1, § 349 ja § 201 lg 1 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemise eest. Maakohtu seisukoht 1. Kohus leiab alljärgneva tõendite ülevaate ja analüüsi pinnalt, et süüdistatava süü talle süüks pandud kuritegude toimepanemises on leidnud tõendamist. 2.

§ 1572

lg 1 ja § 349 järgi kvalifitseeritavad süüteod: Käesoleva juhul on arutusel Margus Valdmannile esitatud süüdistus, et tema x x teadmata ja tema nõusolekuta on kasutanud viimasele kuuluvat ID kaarti, luues: 1) x ebaõige ettekujutuse, et x läbi x x isiku soovib muuta sõlmitud üürilepingut ja anda üürilepingu üle x. 2) Telia AS-s ebaõige ettekujutuse, et x läbi x x isiku soovib muuta sõlmitud lepingut ja anda üle „Ärikliendi Internet“ kasutamise õigus x. 3) Maanteeametile ebaõige ettekujutuse, et x läbi x x isiku soovib müüa sõidukit x x Margus Valdmannile ja et müügilepingu sõlmimine on x tahe. 4

(18)3.

§ 349

sätestab, et teise isiku nimele väljaantud tähtsa isikliku dokumendi kasutamise eest või enda nimele väljaantud tähtsa isikliku dokumendi teisele isikule kasutamiseks andmise eest eesmärgiga omandada õigusi või vabaneda kohustustest - karistatakse rahalise karistusega.

§ 350kohaselt on isikutunnistus tähtis isiklik dokument.

Isikut tõendavate dokumentide seaduse (edaspidi ITDS) § 2 lg 1 järgi on isikut tõendav dokument on riigiasutuse poolt väljaantud dokument, kuhu on kantud kasutaja nimi ja sünniaeg või isikukood ning foto või näokujutis ja allkiri või allkirjakujutis, kui seadus või selle alusel kehtestatud õigusakt ei sätesta teisiti. Sama paragrahvi lg 2 p 1 järgi käesoleva seaduse alusel väljaantavaks dokumendiks on muuhulgas isikutunnistus. ITDS § 5 lg 1 kohaselt peab Eestis elaval Eesti kodanikul olema isikutunnistus. ITDS § 19 on isikutunnistus Eesti kodaniku ja Eestis elava või riigikaitseseaduse alusel viibiva Euroopa Liidu kodaniku siseriiklik ning digitaalne dokument. ITDS § 191 1 alusel kantakse isikutunnistusele digitaalset tuvastamist võimaldav sertifikaat ning digitaalset allkirjastamist võimaldav sertifikaat. Seega ID-kaart ehk isikutunnistus on Eesti kodaniku ja Eestis püsivalt elava Euroopa Liidu kodaniku kohustuslik isikut tõendav dokument, mis on osa Eesti Vabariigi elektrooniliste isikutunnistuste süsteemist. Isik saab ID-kaardi abil oma isikut tõendada elektrooniliselt (ka interneti kaudu), anda juriidiliselt siduvaid digitaalallkirju ja krüpteerida faile. ID kaardi abil antav digitaalallkiri on võrdne omakäelise allkirjaga ja sellega kaasneb vastutus.

§ 1572

lg 1 sätestab ja sätestas füüsilise isiku puhul ka enne 01.07.2019 kehtinud redaktsioonis, et teist isikut tuvastavate või tuvastada võimaldavate isikuandmete tema nõusolekuta edastamise, nendele juurdepääsu võimaldamise või nende kasutamise eest eesmärgiga luua teise isikuna esinemise teel temast teadvalt ebaõige ettekujutus, kui sellega on tekitatud kahju teise isiku seadusega kaitstud õigustele või huvidele, või varjata kuritegu - karistatakse rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega.

  1. Kannatanu x seaduslik esindaja x x on andnud kohtuistungil ütlusi (24.11.2020 istungi protokolli lk 4-13), et teab ja tunneb Margus Valdmanni. 2013 asutas x x x (vt kirjaliku tõendina Äriregistri väljatükk x kohta, kd 1 tl 56-57). Margus Valdmann nõustas, hakkasid tegelema arvutitega. Leiti ruumid x, kus hakati tegutsema. Margus Valdmann nõustas tehnilise poole pealt ja töötas tema juures (väljatrükk töötamise registrist tõendab, et M. Valdmann on töötanud x-s alates 02.03.2015 kuni 05.10.2015, alates 01.10.2018 töötab x, kd 1 tl 113), kuid tegi siis oma firma x (vt Äriregistri väljatrükk x kohta, kd 1 tl 111-112). See firma töötas ka x ruumides, üüri maksis x. Mõlema kasutuses olid ruumides asunud arvutid. x x kinnitas kohtus, et tegi kõiki toiminguid ise. Oma ID kaarti hoidis töö juures sahtlis, kust Margus Valdmann sai teada tema ID kaardi PIN koodid, ta ei tea. Keegi võõras tema ID kaardile juurdepääsu ei omanud. Sellest, et x ruumide üürileping on ringi tehtud, sai kannatanu esindaja teada 2017 detsembris, kui sinna tuli x x arvega, mis oli tehtud x nimele. Selgus ka et leping Telia AS-ga oli samuti tehtud x nimele ja detsembris 2017 sai Maanteeametist teate, et x x on samuti kirjutatud Margus Valdmanni nimele. x x küsis vastavate asjaolude kohta Margus Valdmannilt, kuid selgitusi ei saanud. Lisaks jäid kõik töövahendid x ruumidesse, ta ei ole neid kätte saanud. Auto x oli x poolt liisingult välja ostetud. Kasutas seda Margus Valdmann. Kulud seoses autoga kandis x. Margus Valdmann kasutas autot, kuid kui omaniku muutmine välja tuli, keeldus seda tagastamast. x x kinnitas, et ei ole lubanud teha tehinguid enda nimelt enda ID kaardiga. Kõik toimingud on teinud Margus Valdmann tema selja taga tema ID kaardiga. Ise ta selleks nõusolekut andnud ei ole ega ole lubanud kasutada Margus Valdmannil tema ID kaarti.
  2. Tunnistaja x x on kohtuistungil antud ütlustes (07.12.2020 istungi protokolli lk 1-3) kinnitanud, et x ja x vahel oli sõlmitud äriruumide üürileping aadressil x 2014.a kolmeks aastaks (vt Äriruumide üürileping digitaalallkirjaga, kd 1 tl 58-
  3. Leping tõendab, et x ja x vahel oli sõlmitud 15.01.2014 5

(18)äriruumide üürileping aadressil x x, tähtajaga kuni 31.12.2018). Lepingu sõlmimist vahendas x. Teab x x kui x esindajat. Ise ei ole temaga kohtunud. Tunneb Margus Valdmanni orienteeruvalt 2014.a või varem, x kinnistu üürisuhtega seoses. x kuulus 2014 võrdsetes osades talle ja tema vennale x x. Lepingu ülevõtmise kokkulepe sai tehtud 30.11.2017 M. Valdmanni info alusel, et x partner või osanikud soovivad rendilepingu ümber vormistada x nimele (vt lepingu ülevõtmise kokkulepe digitaalallkirjaga 30.11.
  1. Sõlmitud x (üürileandja), x (üürnik) esindaja x x ja x (uus üürnik), esindaja Margus Valdmann vahel äriruumide x üleandmiseks x. Kokkulepe on allkirjastatud digitaalselt kõigi osapoolte poolt, kd 1 tl 58-71). Lepingu ümbervormistamise osas suhtles tunnistaja Margus Valdmanniga, sest tema isiklikult pöördus tema poole selle sooviga. Tunnistaja selgitas talle, et lepingu lõpetamine ei ole põhjendatud, et leping tuleb ümber vormistada kolmepoolse kokkuleppena kõigi osapoolte vahel - x, x ja x. Et kõiki esindavad juhatuse liikmed kolmepoolse kokkuleppega, et üks pool loobub ja teine pool, so x, võtab üle kõik kohustused seoses üürilepinguga ja nii see teoks saigi. Tunnistaja vormistas selle juriidiliselt ära, allkirjastas omapoolt lepingu ja saatis M. Valdmannile tema tavapärasele e-mailile. Sellel aadressi kaudu suhtlus koguaeg käis. M. Valdmanni kui x x poolt allkirjastatud kokkuleppe sai tunnistaja tagasi. Tunnistaja kinnitas, et probleemidest seoses sõlmitud kokkuleppega sai teada x x, kes saatis talle e-kirja, et väidetavalt on see allkiri antud sinna tema teadmata. Tunnistaja soovitas x x, et kui selline asi juhtus, et tema ID-kaarti ja PIN koode kasutati, on see üllatav ja tegemist on kuriteoga ja neid fakte peab tuvastama politsei (vt ka kirjavahetust kd 1 tl 48-51).
  2. Tunnistaja x x on andnud kohtuistungil ütlused (24.11.2020 istungi protokolli lk 13-16), et teab ja tunneb nii x x kui Margus Valdmanni seoses x äripindade rentimisega x x. Tunnistaja kuulub KV Halduskoda OÜ juhatusse. x x on selle maja omanik, kus tunnistaja tegutseb haldajana. Ruumide rentimise vastu tundis huvi Margus Valdmann. Leping sai sõlmitud x-ga. Mõni aeg hiljem kuulis tunnistaja Margus Valdmannilt, et äritegevus läheb lahku ja uue lepingu tegemiseks pöördus tema poole just M. Valdmann. Tunnistaja vormistas uue lepingu, mis allkirjastati digitaalselt. Kellelt selle lepingu sai, ei mäletanud, kas x x või Margus Valdmannilt.
  3. Süüdistatav Margus Valdmann andis kohtuistungil ütlusi (07.12.2020 istungi protokolli al lk 3), et koos x x asutati x. Kõiki toiminguid tegi tema ainuisikuliselt. x x nende vastu huvi ei tundnud. Süüdistatav koostas arveid, suhtles tarnijate ja ostjatega, esitas maksudeklaratsioone. Kuna x x asja vastu huvi ei tundnud ja talle oli teada tema ID kaart ja PIN koodid, siis ta esitas deklaratsioone x x nimelt. x üürilepingu, samuti kliendilepingu Teliaga ja auto ümberkirjutamine tema nimele olid kooskõlastatud x x, kes oli sellega nõus. Kas kasutas üksinda x x ID-kaarti, või oli sellel ajal, kui ta neid toiminguid tegi, kohal ka x x, ta ei mäletanud, kuid kinnitas, et kõigist neist asjaoludest oli x x teadlik ja lubas toiminguid teha ning ID-kaarti kasutada.
  4. Tunnistaja x x kinnitas kohtuistungil (24.11.2020 istungi protokolli lk 16-19), et teab mõlemat x x ja Margus Valdmanni. Ajasid koos äri x. Teab, et Margus Valdmann koostas ja esitas maksudeklaratsioone. Teadis, et x x ID-kaart oli firma kontoris laua sahtlis, teab et x x andis IDkaardi Margus Valdmannile, kui midagi oli vajalik sisestada. Tunnistaja sõnul nägi ta Margus Valdmanni kontoris rohkem kui x x. Margus Valdmann ajas asju, tegi pabereid, kogu juhtimine oli Margus Valdmanni teha.
  5. Eelneva põhjal vaidlus puudub selles, et Margus Valdmann allkirjastas x x ID-kaardiga ja viimase nimel üürilepingu üleandmise lepingu, vormistas „Ärikliendi Internet“ kasutamise õiguse üleandmise lepingu ja allkirjastas sõiduki x müügilepingu. x x ei ole ka eitanud, et tema ID-kaart oli firma kontoris laua sahtlis. Lahknevus ülaltoodud x x ja Margus Valdmanni ütlustes esineb alles 6
(18)siinkohal, et süüdistatava Margus Valdmanni sõnul olid kõigi kolme nimetatud tehingu tegemine kooskõlastatud x x. x x kinnitas, et ei ole lubanud teha tehinguid enda nimelt enda ID-kaardiga. Vastavale lahknevusele ei aita selgust leida ka tunnistaja x x ütlused, millised ütlused arvab kohus tõendikogumist täielikult välja. Seda põhjusel, et tunnistaja ütlustes vastuolude tuvastamiseks avaldati prokuröri taotlusel KrMS § 289 kohaselt kohtuistungil tunnistaja eeluurimisel antud ütlused (vt 24.11.2021 kohtuistungi protokolli lk 18). Avaldatud ütlused puudutavad tunnistaja teadmist x x ID-kaardi asukoha kohta. St tunnistaja x x on eeluurimisel andnud 21.02.2018 protokolli lk 22 allpool osas ütlused, mille kohaselt: „Mina ei tea, kus x. x oma isikutunnistust hoidis või hoiab. On see tal kaasas või oli see kusagil tööl.“ Vastupidiselt kohtueelsel uurimisel antule, on tunnistaja kohtuistungil korduvalt selgitanud, et x x hoidis oma ID- kaarti laua sahtlis. Tunnistaja teab isegi täpsemalt kirjeldada, et päevaraha või selline sahtel oli neil, sealt sahtlist võttis. Tunnistaja märgib ka, et sahtel asus tööruumis x x ja Margus Valdmanni istumiskohtade vahel. Tunnistaja selgitab ütlustes esinevate vastuolude osas kohtuistungil, et ID-kaart oli sahtlis aga isikutunnistust ta ei tea. Nagu ülal pool selgitatud, on (kõnekeeles) nn ID-kaart ehk isikutunnistus Eesti kodaniku ja Eestis püsivalt elava Euroopa Liidu kodaniku kohustuslik isikut tõendav dokument, mis on osa Eesti Vabariigi elektrooniliste isikutunnistuste süsteemist. Kohtu hinnangul ei ole veenev tunnistaja poolne erisuste selgitamine enda pool antud ütlustes, kus tunnistaja isikutunnistuse ja ID-kaardi sõnadele ühesugust tähendust ei anna. Seda enam, et isikutunnistuse sõna on kohtueelses menetluses antud ütlustes kasutanud tunnistaja ise. Kohus usub, et ka kohtueelses menetluses antud ütlustes isikutunnistuse sõna kasutades, pidas tunnistaja silmas ID-kaarti, millise konkreetse isikliku dokumendi hoidmise kohta x x poolt tunnistaja selgitusi anda ei osanud. Täpsemalt tunnistaja ei teadnud, kus x x oma isikutunnistust ehk ID–kaarti hoidis või hoiab. Arvestades, et kohtuistungil selgitatu põhjal on x x näol tegemist Margus Valdmanni hea sõbraga (vt 24.11.2021 kohtuistungi protokolli lk 16), usub kohus, et x x on võrrelduna kohtueelsel uurimisel antud tõesete ütlustega, asunud kohtus andma süüdistatavat õigustavaid ütlusi. Mõistetav on hea sõbra soov säästa oma lähedast, kuid sellest hoolimata ei tohi anda kriminaalmenetluses valeütlusi. Seega on tuvastamist leidnud, et tunnistaja x x on oma ütluste sisu muutnud. Selgitusi nö erinevate terminite kasutamisel ID-kaardist rääkides, kohus usutavaks ei pea. Ehk kokkuvõttes ei ole tunnistaja x x ütlused usaldusväärsed, mistõttu tuleb need tõendite hulgast täies ulatuses välja arvata. Tunnistaja on ütlusi muutes ise tinginud olukorra, kus tema ütlused tuleb hinnata ebausaldusväärseks tõendiks. 10. Tulles tagasi käesoleva kohtuotsuse p 9 esimeses lõigus analüüsitu juurde, annavad x x ütlustele, võrrelduna Margus Valdmanni ütlustega, kaalu lisaks suulistele tõenditele (peamiselt x x ütlused) täiendavalt kogutud kirjalikudki tõendid. Esiteks x x poolt menetlejale üle antud dokumendid (kd 1, tl 45-55): väljatrükid maksekorraldustest 2 tk, koopia kliendilepingust Elion AS-iga, e-kirjavahetus x x, väljatrükk Maanteeameti andmebaasist, koopia sõiduki x müügilepingust ja lepingu lisadest. Nimetatud tõendid näitavad, et x, mille juhatuse liige oli x x, tasus viimati x-le ruumide üürimise eest 20.10.2017, Telia Eesti AS-le 11.11.2017 ning et Telia Eesti AS (varasem Elion AS) ja x vahel, esindaja x x, oli sõlmitud kliendileping 16.01.2014 a. E-kirjavahetus x x ja x x vahel 19.01 kuni 24.01.2018 (kd , tl 48-51), millises x x küsib, miks on x lõpetanud üürilepingu x-ga ja x x selgitab, et tegemist on kolmepoolse kokkuleppega, millele on digitaalallkirja andnud ka x x. x x vastab, et tema ei ole sellist dokumenti näinud ega allkirjastanud, seega on Margus Valdmann tema teadmata ja tema ID kaarti kasutades dokumenti võltsinud. Samuti on tema ID kaarti kasutades ümber kirjutatud ka Telia leping ja x-le kuuluv sõiduauto. Maanteeameti teatisest sõiduki x x kohta 20.12.2017 (kd 1, tl 87-94) nähtub, et sõiduk on ümber vormistatud uuele omanikule Margus Valdmannile. Müügilepingu koopiatest 22.10.2013 nähtub, et x, esindaja x x, on ostnud Swedbank Liising AS-lt sõiduauto x, tasunud ostuarve ja sõiduki vastu võtnud (kd 1, tl 52-55). Seega kuulus sõiduauto enne ümberkirjutamist x-le. 7
(18)Lisaks nõudekiri Telia Eesti AS-le 14.02.2018 ja väljatrükk Telia Eesti AS vastuskirjast 19.02.2018 (kd 1, tl 72-75) tõendavad kliendilepingu olemasolu Telia ja x vahel, x poolt toote „Äriklient Internet“ loovutamist 30.10.2017 x, esindaja ja allkirjaõiguslik isik Margus Valdmann. Väljatrükk e-kirjavahetus Telia Eesti AS-ga tõendab, et M. Valdmanni lisamine x esindajaks on tehtud Telia iseteeninduses, kuhu on sisenetud Swedbank pangalingi kaudu. Sisenemine e-teenindusse on toimunud x x nimelt. Väljatrükk Telia Eesti AS vastuskirjast 04.04.2018 tõendab, et x x nimelt x kontaktisikuks on lisanud Margus Valdmann (vt kd 1, 81-82). Väljatrükk nõudekirjast Swedbank AS-le 20.04.2018 ja väljatrükk Swedbank AS vastuskirjast 08.05.2018 tõendavad x x nimelt toimingu tegemist Swedbank iseteenindusse sisenemise kaudu Telia Eesti AS iseteeninduses 30.10.2017 IP aadressilt 88.196.72.163 (vt kd 1, tl 83-86). Väljatrükk nõudekirjast 20.04.2018 ja väljatrükk Telia Eesti AS vastuskirjast 20.04.2018 IP andmete kohta (kd 1, tl 95-97) tõendavad päringu tegemist IP andmete kohta ja vastust IP asukoha kohta 30.10.2017 IP aadressilt 90.190.6.58 Telia teeninduskeskkond: M. Valdmanni lisamist x kontaktisikuks, 01.12.2017 IP aadress 88.196.72.163 kuulub x-le asukoht x x, äriruumide ülevõtmise kokkulepe, äriruumide omanikuks sai x. Väljatrükk nõudekirjast SK ID Solutions AS-le 04.04.2018 ja väljatrükk vastuskirjast SK ID Solutions AS-lt 12.04.2018 tõendavad digitaalsete toimingute tegemist 30.10.2017, 01.12.2017 ja 20.12.2017 M. Valdmanni ja x x nimelt (kd 1, tl 103-108). Nende poolt ID kaardiga tehtud sisselogimisi ja digitaalallkirjastamisi. Seega on kohtu hinnangul allkirjastamisi. Asitõendi vaatlusprotokoll 19.06.2018 tõendab SK ID Solutions AS poolt esitatud andmete vaatlemist M.Valdmanni ja x x nimelt digitaalsete toimingute tegemisest 30.10.2017, 01.12.2017 ja 20.12.
  2. Hinnates kogutud suulisi ja kirjalikke tõendeid kogumis, on kohtu hinnangul tuvastamist leidnud, et Margus Valdmann võttis 2017.a ühendust x juhatuse liikme x x (vt siinkohal eelkõige x. x ütlused) ja andis talle teada, et x juhatuse liige x x soovib 15.01.2014.a x ja x vahel sõlmitud äriruumi üürilepingut x üürimise kohta üle anda x. x x koostas 30.11.2017.a lepingu ülevõtmise kokkuleppe ja saatis selle x juhatuse liikme Margus Valdmanni meilile x. Omades juurdepääsu x x asuvas x kontoris x juhatuse liikme x x ID-kaardile nr x, mis asus lauasahtlis ning teades varasemast ajast x x ID-kaardi PIN koode, allkirjastas Margus Valdmann teadlikult ja tahtlikult 01.12.2017.a kell 10:03:53 IP aadressilt 88.196.72.163 digitaalselt x juhatuse liikme x x nimelt, viimase teadmata ja nõusolekuta, 30.11.2017 koostatud x, x ja x vahelise üürilepingu ülevõtmise kokkuleppe. Et Magus Valdmann x x nimel kirjeldatud toimingud sooritas, on ta kohtuistungil antud ütlustes ise kinnitanud. Seejärel Margus Valdmann, x juhatuse liikmena, allkirjastas digitaalselt enda isikutunnistusega x nimelt 01.12.2017.a kell 10:05:14 IP aadressilt 88.196.72.163 lepingu ülevõtmise kokkuleppe (vt väljatrükk nõudekirjast SK ID Solutions AS ning asitõendi vaatlusprotokoll 19.06.2018 tõendab SK ID Solutions AS poolt esitatud andmete vaatlemist). Sellise tahtliku tegevusega omandas x, mille juhatuse liige on Margus Valdmann, üürilepingu ruumidele aadressil x x. Lepingu ülevõtmise kokkuleppe x juhatuse liikme x x nimelt digitaalse allkirjastamisega lõi Margus Valdmann üürileandjale ebaõige ettekujutuse, et üürilepingu üleandmine x-le on x tahe. Et x x tehingust ei teadnud, annab usutavust temapoolne sündmustiku kirjeldamine, kuidas ta üürilepingu ülevõtmisest teada sai. S.o. siis, kui kontori ruumidesse toodi esimene üüriarve, milline oli vormistatud x nimele. Vastavast asjaolust teadasaamise järgselt pöördus x x konkreetsete küsimustega ruumide omaniku x x poole, mida tõendab kirjavahetus viimati nimetatud isikute vahel, aga ka x x ja x x ütlused. Kirjavahetusest nähtub, et x x soovis tehingust teadasaamise järgselt x ülevõetud üürisuhet tagasi muuta (vt kd 1 tl 48-51). Erinevalt kaitsjast tõe väljaselgitamist takistavaid erisusi kohus x x ja x x ütluses ei näe (vt kaitsja kohtukõne teeside lk 6). Kohus on kaitsja viidatud kohtadega istungiprotokollidest põhjalikult tutvunud. Kohtule arusaadavalt puudutab erisus 8
(18)asjaolu, et x x on selgitanud, et on x x kohtunud, aga seda 2014.a, kui ruumide üürileping esmakordselt sõlmiti. x x kirjeldab aga üürilepingu üleandmisesse puudutavat 2017.a, et füüsilist temal x x otsekontakti ei olnud ning suheldi kirja teel, mida tõendavad ka kohtutoimikus asuvad ja eelviidatud kirjalikud tõendid.
  1. Samuti esitas Margus Valdmann x x 20.12.2017.a Maanteeameti e-teeninduses taotluse x-le kuuluva mootorsõiduki x registreerimismärgiga x ümbervormistamiseks enda nimele. Selleks koostas Margus Valdmann 20.12.2017.a x x asuvas arvutis müügilepingu, mille alusel müüja (ja sõiduki omanik, vt müügilepingut 22.10.2013 x ja Swedbank Liising AS vahel) x kohustub ostjale Margus Valdmannile üle andma sõiduki x registreerimismärgiga x ja ostja kohustub sõiduki vastu võtma ning tasuma ostuhinna 1,00 eurot. Omades juurdepääsu x x asuvas x kontoris asuvale OÜ x juhatuse liikme x x ID-kaardile, mis asus lauasahtlis ja teades varasemast ajast x x ID-kaardi PIN koode, allkirjastas Margus Valdmann teadlikult ja tahtlikult 20.12.2017.a kell 12:23:00 digitaalselt x juhatuse liikme x x nimelt, kasutades tema ID kaarti, viimase teadmata ja nõusolekuta, sõiduki x registreerimismärgiga x müügilepingu (vt väljatrükk nõudekirjast SK ID Solutions AS ning asitõendi vaatlusprotokoll 19.06.2018 tõendab SK ID Solutions AS poolt esitatud andmete vaatlemist). Et Margus Valdmann x x nimel kirjeldatud toimingu sooritas, on ta kohtuistungil antud ütlustes ise kinnitanud. Margus Valdmann enda nimelt allkirjastas müügilepingu 20.12.2017.a kell 12:56:
  2. Seejärel edastas Margus Valdmann selle Maanteeametile e-teeninduse kaudu (vt x x ütlused ja Maanteeameti teatist sõiduki kohta, et sõiduk on ümber vormistatud uue omaniku Margus Valdmanni nimele). Et x x tehingust ei teadnud, annab usutavust temapoolne sündmustiku kirjeldamine, kuidas ta sõiduki ümbervormistamisest teada sai, st sai teada, kui Maanteeametis tuli vastav teadaanne (vt tl 52). Koheselt teadaande järgselt
  3. detsembril 2017 avaldas x x enda sõnul Margus Valdmannile soovi sõiduki omanikukande tagasi muutmiseks. Soovimatust sõiduki ümberkirjutamisest on x x andnud x x peetud kirjavahetuses teada ka x x (vt kd 1 tl 50), millest saab järeldada, et x x vastavasisulised seisukohad on olnud järjepidevad. Viidatud tõendistki on tuvastatav sõiduki müügitahte puudumine x x. Usutav ei ole, et
  4. detsembril 2017 oli x x müügitahe veel olemas, 21.01.2018, mil x x on vastava kirja kirjutanud x x, see tal aga juba puudus. Usutav on, et müügitehingu tahe ja teadmine sellest puudus x x juba algusest peale. Margus Valdmanni ütlused sõiduki ümbervormistamise kohta on samas ebausutavad, et so tema on selle x x käest ära ostnud ja maksnud talle ostusumma sularahas. Millal raha üleandmine toimus, ta ei mäletanud. Raha üleandmise kohta ühte dokumenti ei koostatud. Toimus vastastikuse usalduse põhimõttel. Esiteks ei toeta ostutehingu sõlmimist ostu-müügi lepingul näidatud müügisumma 1 euro. Kui tehing poolte vahel oleks toimunud, ei leia kohus põhjendusi, miks lepingule ei saanud kanda õiget müügisumma. Samuti miks x x oleks pidanud ettevõtte nimel sõidukit müües võtma ostuhinna vastu sularahas.
  5. Lisaks edastas Margus Valdmann x x 30.10.2017.a kell 15.33 IP aadressilt 88.196.72.163 Telia Eesti AS e-teeninduse kaudu taotluse lisada ennast x kontaktisikuks (vt Telia vastuskiri). Omades juurdepääsu x x asuvas x kontoris x juhatuse liikme x x ID-kaardile, mis asus lauasahtlis ja teades varasemast ajast x x ID-kaardi PIN koode, logis Margus Valdmann sisse Swedbanga iseteenindusse ja selle kaudu Telia Eesti AS e-teenindusse ning edastas digitaalselt x x nimelt, viimase teadmata ja nõusolekuta, Telia Eesti AS-le e-teeninduse kaudu enda andmed kontaktisikuks lisamiseks (vt väljatrükk E-kirjavahetusest Telia AS-iga ja nõudekiri Swedbank AS-ile, samuti väljatrükki nõudekirjast 20.04.2017 Telia Eesti AS-ile ja vastuskiri 20.04.2018 IP andmete kohta). Sellise tahtliku tegevusega lõi Margus Valdmann Telia Eesti AS-le ebaõige ettekujutuse, et tema kontaktisikuks lisamine on x tahe. Pärast seda läks Margus Valdmann 30.10.2017.a Telia Eesti AS Port Artur II asuvasse esindusse Pärnu linnas Hommiku tn 2 ja loovutas x kontaktisikuna x nimel olnud toote „Ärikliendi Internet“ x, mille juhatuse liige on Margus Valdmann. Et Magus Valdmann 9
(18)x x nimel kirjeldatud toimingud sooritas, on ta kohtuistungil antud ütlustes ise kinnitanud. Eksimuses olles vormistas Telia Eesti AS müügikonsultant x x toote „Ärikliendi Internet“ x nimele, millega x jäi sellest teenusest ilma. 14. Eelnevaga on käesolevas kriminaalasjas leidnud vastuvaidlematut tuvastamist, et Margus Valdmann lõi x x ID kaarti tema teadmata ja tema nõusolekuta kasutades x ebaõige ettekujutuse, et x läbi x x isiku soovib muuta sõlmitud üürilepingut ja anda üürilepingu üle x -le; samuti lõi Margus Valdmann x x ID kaarti tema teadmata ja tema nõusolekuta kasutades Telia AS-s ebaõige ettekujutuse, et x läbi x x isiku soovib muuta sõlmitud lepingut ja anda üle „Ärikliendi Internet“ kasutamise õigus x; samuti lõi Margus Valdmann x x ID kaarti tema teadmata ja tema nõusolekuta kasutades Maanteeametile ebaõige ettekujutuse, et x läbi x x isiku soovib müüa sõidukit x x Margus Valdmannile ja et müügilepingu sõlmimine on x tahe. Kirjeldatu käigus kasutas Margus Valdmann x x ID kaarti. Seega eelkirjeldatud tegevuse käigus kasutas Margus Valdmann x x tähtsat isiklikku dokumenti. Sellise dokumendi kasutamise eesmärgiks oli saada 15.01.2014 sõlmitud äriruumide üürilepingust tulenevad õigused x -le, omandada x-lt sõiduauto x, samuti omandada teenus „Ärikliendi Internet“ x nimele, millega x jäi sellest teenusest ilma. Seega x x tähtsat isiklikku dokumenti kasutas Margus Valdmann eesmärgil saada x nimel olevad õigused x ning sõiduauto enda nimele ilma selle eest tasumata. Kõigil nendel juhtudel loodi x x kui x juhatuse liikmest ebaõige ettekujutus, et ta soovib selliseid toiminguid ja tehinguid teha, et see on tema soov ja sihipärane tegutsemine. Sellise tegevuse tulemusena Margus Valdmanni poolt tekitati kahju x x seadusega kaitstud õigustele ja huvidele, kuna x, mille osanik ja ainus juhatuse liige x x on, jäi ilma ruumide kasutamise õigusest x, kaotas Ärikliendi interneti kasutamise õiguse ning omandi sõiduautole x. Eeltooduga on täidetud

§ 349

sätestatud kuriteo objektiivne koosseis.

§ 1572

lg 1 kuriteo koosseisu puhul leiab kaitsja, et kannatanuks olla vaid füüsiline isik, kelle isikuandmeid on kasutatud, mitte aga juriidiline isik. Süüdistuses välja toodud toimingud on kõik tehtud x nimelt, seega on kahju saanud juriidiline isik. Siiski vajab märkimist, et juriidiline isik kui abstraktsioon saab tegutseda ainult füüsilise isiku vahendusel, kes tegutseb juriidilise isiku huvides. Käesoleval juhul x x ID kaardi kasutamisega on kasutatud just x x kui füüsilise isiku isikuandmeid. x x, kes oli ühtlasi ka x juhatuse liige, loodi ebaõige ettekujutus kui tehingute ühest poolest. Seega on kasutatud ebaseaduslikult teise isiku, s.o x x identiteeti. Ilma x x isikuandmeid kasutamata, mis on kantud ID kaardile, ei oleks olnud võimalik Margus Valdmannil süüdistuses etteheidetud toimingute tegemine. Kokkuvõtvalt lõi Margus Valdmann sellise tegevusega teist isikut tuvastavate või tuvastada võimaldavate isikuandmete tema nõusolekuta tahtliku kasutamisega eesmärgiga teise isikuna esinemise teel temast teadvalt ebaõige ettekujutuse, millega tekitas kahju teise isiku seadusega kaitstud õigustele ja huvidele. Kusjuures teise isiku seadusega kaitstud huvidele kahju tekitamine võib seisneda nii varalise kahju tekitamises kui teise isiku õiguste teostamise muul viisil takistamises. Eeltooduga on täidetud

§ 1572lg 1 sätestatud kuriteo objektiivne koosseis.

15. Subjektiivsest küljest on antud teod toime pandud

§ 16lg 2 kohaselt kavatsetult.

Margus Valdmann seadis omale eesmärgiks x x esinedes ning tema isikliku dokumenti kasutades saada enda omandisse sõiduauto x, samuti vormistada ümber Margus Valdmannile kuuluva ettevõtte x nimele x nimel olnud üürilepingu ja teenuse „Ärikliendi Internet“ kasutamise õiguse. Seatud eesmärgi realiseeris Margus Valdmann lepingute ümbervormistamise ja sõiduauto ostu-müügilepingu vormistamise läbi. Seega Margus Valdmann seadis eesmärgiks süüteokoosseisudele vastavate asjaolude teostamise ja teadis, et need saabuvad. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Seega hinnates tõendeid kogumis on käesolevas kriminaalasjas leidnud täielikku tõendamist süüdistatava poolt talle

§ 1572ja § 349 järgi inkrimineeritud kuritegude toimepanemine. 10

(18)16. Kaitsja etteheide oli ka see, et rikutud on Margus Valdmanni kaitseõigust kuna süüdistus talle oli esitatud

§ 349järgi, millist kahtlustust kohtueelse menetluse käigus ei olnud esitatud.

Kohus nõustub prokuröriga, et Margus Valdmanni kaitseõigust rikutud ei ole, kuna süüdistusakti kättesaamisega said Margus Valdmann ja tema kaitsja teadlikuks esitatud süüdistuse sisust. M. Valdmannil ja kaitsjal oli piisavalt aega nii enne eelistungit kui kohtuliku arutamise algust kujundada oma kaitsetaktika ja kaitsta end selle süüdistuse vastu. Margus Valdmannile esitatud süüdistuse tekstis on piisava selguse ja täpsusega kajastatud kõik faktilised asjaolud, mis on isiku karistusõigusliku vastutuse eelduseks. (Riigikohtu otsused 3-1-183-10 p 19-20, o nr 3-1-1-24-05, p 14). Süüdistuses on välja toodud isikule süüksarvatava kuriteo objektiivsele ja subjektiivsele tunnusele vastavad faktilised asjaolud. Süüdistuse näol on tegemist hüpoteesiga, mille tõestamine või ümberlükkamine on kohtumenetluse ülesanne. Süüdistuse formuleering tuvastatud faktiliste asjaolude pinnalt on käesoleval juhul piisav, tagamaks Margus Valdmannile ja tema kaitsjale tõhus võimalus esitada vastuväiteid ja neid kinnitavaid tõendeid selle kohta, et Margus Valdmanni käitumises puudub antud kuriteokoosseis. 17.

§ 201

lg 1 järgi kvalifitseeritav süütegu: Margus Valdmannile heidetakse lisaks ette, et ta pööras ebaseaduslikult enda kasuks x-le kuuluva sõiduauto x registreerimismärgiga x väärtusega 4500 eurot. 18.

§ 201

lg 1 sätestab, et valduses oleva võõra vallasasja või isikule usaldatud muu võõra vara ebaseaduslikult enda või kolmanda isiku kasuks pööramise eest - karistatakse rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega.

§ 201

mõttes enda kasuks pööramine tähendab asja faktilist muutmist endale või kolmandale isikule kuuluvaks. Omastamise erinevus vargusest (§ 199) seisnebki selles, et omastamise korral on asi isiku valduses, seega ei esine karistatav tegevus mitte valduse üleminekus, vaid valduses oleva asja enda kasuks pööramises (RKKK 3-1-1-107-10 p 8, 31-1-23-11 p 4). Viimane võib väljenduda valduses oleva asja endale jätmises, äratarvitamises, raiskamises, võõrandamises (müümises, vahetamises vms), pantimises (kavatsuseta see hiljem välja osta või vähemalt mööndes, et see ei ole pantija rahalist seisu arvestades tõenäoline). 19. x x kohtuistungil antud ütlustest selgub (24.11.2020 istungi protokolli lk 4 jj), et kuna Margus Valdmannil oli autot tarvis, oli Margus Valdmanni valduses x-le kuuluv sõiduk x (vt sõiduki kuulumise osas müügilepingut 22.10.2013 x ja Swedbank Liising AS vahel). Sõiduki sai M. Valdmann enda valdusesse enne kui lõi enda ettevõtte x. x on 2013 asutatud ja x x kuuluv ettevõte (vt kirjaliku tõendina Äriregistri väljatükk x kohta). Margus Valdmann võõrandas x loata sõiduki iseendale. 20.12.2017 ostu-müügilepingust nähtub, et 20.12.2017 x on Margus Valdmannile müünud sõiduki x registreerimismärgiga x. Nimetatuga on tuvastatud, et sõiduauto x registreerimismärgiga x omanik oli x. Tuvastatud on ka, et vaidlusalune sõiduk oli Margus Valdmanni valduses. S.o. Margus Valdmannile oli usaldatud võõras vara, x-le kuuluv sõiduk. Ülalpool avaldatud tõenditega on tõendamist leidnud, et 20.12.2017.a sisenes Margus Valdmann Maanteeameti e-teenindusse ja allkirjastas x x ID-kaarti kasutades sõiduki x registreerimismärgiga x müügilepingu, mille tulemusena registreeriti sõiduk Margus Valdmanni nimele ilma x juhatuse liikme x x loata ja teadmata (vt x x ütlused ja Maanteeameti teatist sõiduki, et sõiduk on ümber vormistatud uuele omanikule Margus Valdmannile, samuti väljatrükk nõudekirjast SK ID Solutions AS ning asitõendi vaatlusprotokoll 19.06.2018 tõendab SK ID Solutions AS poolt esitatud andmete vaatlemist). x x selgitas täiendavalt kohtuistungil, et palus Margus Valdmannil sõiduauto x registreerimismärgiga x tagastada ja kirjutada tagasi x nimele ning auto talle üle anda, kuid Margus Valdmann ei ole seda teinud. 11

(18)
  1. Seega on leidnud vastuvaidlematut tuvastamist, et Margus Valdmann pööras tahtlikult võõra vallasasja ebaseaduslikult enda kasuks, kuna ei tagastanud x-le temale kuuluvat vara: sõidukit x registreerimismärgiga x. Margus Valdmann müüs tema valduses olnud x kuulunud sõiduki iseendale. Selliseks müügitehinguks puudus Margus Valdmannil igasugune x nõusolek. Et x x tehingust ei teadnud, annab usutavust temapoolne sündmustiku kirjeldamine, kuidas ta sõiduki ümbervormistamisest teada sai, st sai teada, kui Maanteeametis tuli vastav teadaanne (vt tl 52). Koheselt teadaande järgselt
  2. detsembril 2017 avaldas x x Margus Valdmannile soovi sõiduki omanikukande tagasi muutmiseks. Soovimatust sõiduki ümberkirjutamisest on x x andnud x x peetud kirjavahetuses, teada ka tunnistajale (vt kd 1 tl 50). Viidatud tõendistki on tuvastatav sõiduki müügitahte puudumine x x. Usutav ei ole, et
  3. detsembril 2017 oli x x müügitahe veel olemas, 21.01.2018, mil x x on vastava kirja kirjutanud x x, see tal aga juba puudus. Usutav on, et müügitehingu tahe ja teadmine sellest puudus x x juba algusest peale (vt lisaks veel käesoleva otsuse p 12). Seega Margus Valdmann pööras tema valduses oleva võõra vallasasja ebaseaduslikult enda kasuks. Eeltooduga on täidetud

§ 201lg 1 sätestatud kuriteo objektiivne koosseis.

21. Subjektiivsest küljest on antud tegu toime pandud

§ 16lg 2 kohaselt kavatsetult.

Margus Valdmann oli teadlik, et müüdav sõiduk kuulub x ning et ettevõtte nimel oleva sõiduki müügiks tahteavalduse annab ta x x ID kaarti kasutades ise. Seega ta oli teadlik, et ta ei ole sõiduki omanik, mistõttu ei ole tal ka sõidukit võimalik ilma omaniku nõusolekuta müüa. Teades, et müüdav vara ei kuulu talle, otsustas Margus Valdmann sõiduki siiski võõrandada. Seega Margus Valdmann seadis eesmärgiks süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise ja teadis, et see saabub, st isiku eesmärk oli võõrandada teise isiku vara, omamata selleks õigust. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Seega hinnates tõendeid kogumis on käesolevas kriminaalasjas leidnud täielikku tõendamist süüdistatava poolt talle

§ 201lg 1 järgi inkrimineeritud kuriteo toimepanemine.

Süü ja karistus 22. Kohus ei tuvastanud kriminaalasja menetlusega tegude õigusvastasust ega süüd välistavaid asjaolusid. Seega on süüvõimeline süüdistatav pannud toime seaduses sätestatud süüteokoosseisudele vastavad teod.

§ 56lg 1 kohaselt on isiku karistamise aluseks tema süü.

Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

§ § 1572 lg 1 sanktsioonis on ette nähtud rahaline karistus või kuni kolmeaastane vangistus. Sama karistus oli sättes füüsilise isiku puhul kirjas ka enne 01.07.2019 kehtinud redaktsioonis.

§ 349

sanktsioonis on ette nähtud rahaline karistus.

§ 201

lg 1 sanktsioonis on ette nähtud rahaline karistus või kuni üheaastane vangistus. Arvestades seda, et Margus Valdmann pani temale etteheidetavad kuriteod toime kavatsetult, tema käitumises puuduvad nii karistust kergendavad kui ka koosseisuvälised raskendavad asjaolud, tuleb hinnata Margus Valdmanni süüd vähemalt keskmiseks. Seda ka põhjusel, et teise isiku identiteeti ja tähtsat isiklikku dokumenti kasutati ebaseaduslikult mitu korda. Omastamise tulemusel rikastus alusetult just Margus Valdmann isiklikult. Mitmekordne ebaseaduslik identiteedi ja tähtsa isikliku dokumendi kasutamine, aga ka toime pandud omastamistegu, näitavad süüdistatava ükskõikset ja küünilist suhtumist nii kannatanule kahju tekitamisse kui õiguskorda tervikuna. Karistuse liigi valikul arvestab kohus asjaoludega, et konkreetsel juhul on etteheidetavate kuritegude puhul tegu nii avaliku usalduse vastaste kui ka varavastase kuriteoga, millega kaasneb süüdistatava vastu varaline nõue, mistõttu karistusliigina välistab kohus süüdistatavale rahalise karistuse mõistmise. Seega jääb ainsaks karistusliigiks vangistus. 12

(18)23. Võttes arvesse süüdistatava süü suurust, nõustub kohus prokuröri ettepanekuga süüdistatavale mõistetavate karistuste osas, millised jäävad alla sanktsiooni keskmistest määradest. Nõustuda tuleb ka asjaoluga, et käesoleval juhul tegemist

§§-de 344 ja 345 ideaalkogumiga, kuivõrd ebaseaduslik identiteedi ja tähtsa isikliku dokumendi kasutamine pandi toime samal ajal ning ühtse teoplaanina. Seega nimetatud tegude puhul tuleb vangistus mõista rangemat karistust ette nägeva

§ § 1572 lg 1 sanktsiooni raame silmas pidades. Arvestades, et süüdlane varem süütegusid toime pannud ei ole, on täidetud tingimused karistustest tingimisi vabastamiseks. Arvestada tuleb ka asjaoluga, et kuriteo toimepanemise ajast on möödunud juba üle 3 aasta ning puuduvad andmed, et Margus Valdmann oleks vahepeal uusi kuritegusid toime pannud. Karistusest tingimuslikult vabastades tuleb lähtuda põhimõttest, et vabastatu katseaeg ei tohi olla lühem kui mõistetud karistus. Eeltoodut arvesse võttes tuleb Margus Valdmann süüdi tunnistada

§ 1572

(alates 01.07.2019

§ 1572

lg 1 järgi) ja § 349 järgi ning mõista talle

§ 63

lg 1 alusel karistuseks 6 kuud vangistust ning süüdi tunnistada

§ 201

lg 1 järgi ja mõista talle karistuseks 4 kuud vangistust.

§ 63

lg 2 ja § 64 lg 1 alusel lugeda kergem karistus kaetuks raskema karistusega ning liitkaristuseks mõista 6 kuud vangistust. Võttes arvesse kuritegude toimepanemisest möödunud aega ja seda, et Margus Valdmann ei ole kriminaalkorras varem karistatud, siis tuleb vangistus mõista tingimisi, kohaldades

§ 73sätteid.

Seega kohaldades

§ 73

sätteid, mõistetud vangistust täielikult täitmisele mitte pöörata, kui Margus Valdmann 1 aasta pikkuse katseaja kestel ei pane toime uut tahtlikku kuritegu. Tsiviilhagi

  1. Kohtueelses menetluses on kannatanu x esitanud Margus Valdmanni vastu varalise kahju hüvitamise ja viivise nõudes tsiviilhagi. Vastavat nõuet on kannatanu korrigeeritud kaitsja vahendusel 16.11.2020 esitatud hagiavaldusega. Kannatanu menetlusse võetud nõude saab kokkuvõtlikult jagada kolmeks. Esiteks müügiks vajalike seadmete, tehnika, müümata laovarude, teostatud remonditööde hüvitamise nõue; üürilepingu sõlmimisel makstud tagatisraha nõue; ja sõiduauto x registreerimismärgiga x vääruse hüvitamise nõue. Lisandub kõigilt summadelt viivise väljamõistmise nõue.
  2. Müügiks vajalike seadmete, tehnika, müümata laovarude, teostatud remonditööde hüvitamise nõue. Tsiviilhagide kriminaalmenetlusliku lubatavuse eeldused sätestab KrMS § 381 lg
  3. Tsiviilhagi, milles esitatud nõue ei vasta osutatud normis sätestatud tingimustele, jäetakse KrMS § 2962 lg 1 p 1 alusel läbi vaatamata. KrMS § 381 lg 1 kohaselt on kannatanul õigus esitada kahtlustatava, süüdistatava või tsiviilkostja vastu tsiviilhagi, mille kohus vaatab läbi kriminaalmenetluses. Kannatanu võib tsiviilhagis esitada nõude, kui: 1) nõude eesmärk on kriminaalmenetluse esemeks oleva teoga rikutud kannatanu hüveolukorra taastamine või heastamine, kui selle nõude aluseks olevad faktilised asjaolud kattuvad olulises osas menetletava kuriteo tehioludega ja kui sellist nõuet oleks võimalik läbi vaadata ka tsiviilkohtumenetluses või kui 2) tegemist on kahjuhüvitisnõudega avaliku võimu kandja vastu, mida oleks võimalik esitada halduskohtumenetluses. See, millal saab kannatanu nõude aluseks olevate asjaolude ja menetletava kuriteo tehiolude kattuvat osa pidada piisavalt oluliseks, lugemaks tsiviilhagi kriminaalmenetluses lubatavaks, on kohtupraktika kohaselt fakti küsimus. Nõutav ei ole, et tsiviilhagi aluseks olevad faktilised asjaolud oleksid täielikult hõlmatud süüdistuse alusfaktidest. Kuna süüdistatava karistusõigusliku vastutuse ja tema vastu suunatud kannatanu nõude eeldused tulenevad erinevatest õigusnormidest, siis ei saa nende eelduste täitmiseks vajalik faktikogum tavaliselt täielikult kokku langeda. Seetõttu tulebki 13

(18)tsiviilhagi lahendamiseks üldjuhul tuvastada täiendavalt selliseid asjaolusid, millel isiku käitumise karistatavuse seisukohalt tähtsust ei ole. Teisalt ei tohi tsiviilhagi aluseks olevate asjaolude seos kriminaalmenetluse esemeks oleva teoga olla ka liiga väike. Kriminaalasjas menetletav tegu (kuriteo koosseisulistele tunnustele vastavad faktilised asjaolud) peab moodustama tsiviilhagi aluse raskuspunkti. Muidu ei ole kahel õigusvaidlusel piisavat ühisosa ja tsiviilnõude lahendamine kriminaalmenetluses ei täida enam oma eesmärki ning võib hakata ebamõistlikult takistama karistusõiguse rakendamist (otsus asjas 3-1-1-13-14, p 21 ja
  1. mai
  2. a määrus asjas nr 3-1-1-41-15, p 36). Lahendades küsimust, kas tsiviilhagi aluseks olevate asjaolude kattuvus süüdistuse alusfaktidega on konkreetsel juhul piisav, on kriminaalasja lahendaval kohtul hindamisruum, mis mh võimaldab arvestada juhtumi isepära. Samas on selline hindamisruum siiski piiratud ega anna kohtule alust jätta menetlemata tsiviilnõudeid, mis on süüdistuses kirjeldatud teoga olemuslikult seotud ja mille lahendamine kriminaalmenetluses on selgelt kooskõlas tsiviilhagi instituudi eesmärgiga, isegi kui see suurendab mõnevõrra menetluse mahtu. Ehk tsiviilhagi ja süüdistuse olulise ühisosa nõuet ei tule tõlgendada kitsalt, vaid selliselt, et kriminaalmenetluses ei saa läbi vaadata tsiviilhagi, mille alus on süüdistuse teokirjeldusest kvalitatiivselt erinev. Näiteks on kohtupraktikas peetud lubamatuks tsiviilhagi, mille lahendamiseks tulnuks tuvastada, kas kannatanult kelmusega välja petetud esemed moodustasid TsÜS § 661 tähenduses ettevõtte ja milline oli selle ettevõtte väärtus (otsus asjas nr 3-1-1-13-14, p-d 26–27). Tsiviilhagi aluseks ei saa olla mitte süüdistatava "kuritegu" kui karistusõiguslik hinnang süüdistatava käitumisele, vaid süüdistatava "tegu" (faktiline tegevus või tegevusetus), mis täidab tsiviilõiguste ja -kohustuste tekkimise eeldused, vastates samas tervikuna või osaliselt ka mõne kuriteokoosseisu tunnustele (otsus asjas 3-1-1-13-14, p 18). Eeltoodust ei saa aga järeldada, nagu võiks kannatanu tsiviilhagis esitada mis tahes (tsiviilõigusliku) nõude, mis tal võib olla isiku vastu, kes on samas kriminaalasjas süüdistatav või tsiviilkostja. Tsiviilhagis esitataval nõudel peab olema piisav seos kriminaalmenetluse esemega. Vastasel korral satub kannatanu nõude lahendamine vastuollu kriminaalmenetlusliku tsiviilhagi instituudi olemusega ja väljub kriminaalasja arutava kohtu pädevuse piiridest. Lisaks kannatanu nõude aluseks olevate faktiliste asjaolude ja süüdistuse alusfaktide olulisele ühisosale, peab kannatanu nõue selleks, et seda saaks maksma panna kriminaalmenetluse raames, olema vahetult suunatud kuriteo tunnustele vastava teoga rikutud hüveolukorra taastamisele või heastamisele (vt ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  3. aprilli
  4. a otsus asjas nr 3-1-1-3-10, p 24).
  5. x müügiks vajalike seadmete, tehnika, müümata laovarude, teostatud remonditööde hüvitamise nõue osas on tsiviilhagi aluseks olevatel faktilistel asjaoludel ühisosa Margus Valdmannile esitatud süüdistuse teokirjeldusega. See ühisosa pole aga kohtu hinnangul piisavalt suur, et võimaldada kannatanu nõude lahendamist täies ulatuses praeguse kriminaalmenetluse raames. Seda järgmistel põhjustel. Margus Valdmanni süüdistatakse ebaseaduslikus identiteedi ja tähtsa isikliku dokumendi kasutamises, mille tulemusena Margus Valdmann võttis enda ettevõttele x-lt üle üürilepingust tulenevad õigused ja teenuse „Ärikliendi Internet“ kasutamise õiguse, omastamises aga üksnes sõiduauto osas. Esemeid, millesse x väidetavalt investeerinud oli või millised olid x üürilepingu ülevõtmise seisuga omas, süüdistus ei kajasta. Süüdistuses ei heideta Margus Valdmannile ka ette x kui ettevõtte ülevõtmist, milline kuulub jätkuvalt x x. Seetõttu oleks käesoleva tsiviilnõude lahendamiseks oluliste, kuid süüküsimuse seisukohalt asjasse puutumatute faktide maht ja nende tuvastamise keerukus praegusel juhul selline, mis kohtu hinnangul nihutaks tõendamiseseme raskuspunkti süüdistuse alusfaktide kindlakstegemiselt tsiviilhagi aluseks olevate asjaolude tuvastamisele. Süüdistuses konkreetsete ja tsiviilhagiga esitatud tõendites kajastuvate esemete loetelu, esemete väärtust, nende ülevõtmist või üleüldse konkreetsete esemetega seotud varavastast süüteoetteheidet, süüdistus ei kajasta. Vastupidiselt kannatanu esindaja poolt väidetule ei heideta süüdistuses Margus Valdmannile ette x 14
(18)müügi- ja esindusruumide koos seal olnud inventariga enda kasuks pööramist. Seetõttu on x nõude aluseks olevate asjaolude kogumi ühisosa Margus Valdmanni vastu esitatud süüdistuse teokirjeldusega liiga väike, et selle nõude esitamist kriminaalmenetluses saaks pidada olemuslikult kooskõlas olevaks kriminaalmenetlusliku tsiviilhagi instituudi mõttega. Olukord oleks teistsugune, kui süüdistuseski oleks varana, mille süüdistatav kannatanult omastas või muul moel välja pettis, käsitatud ka tsiviilhagi tõendites loetletud esemeid. Märkima peab ka, et tsiviilhagi lisaks esitatud tõendite puhul mitmetelt esitatud arvetelt ei loe välja mingisugustki seost x -ga, konkreetsete kaupade nimetusi (vaata näiteks x ja x enda vahel tehtud tehinguid, aga ka x arved, kd 2 tl 155, 163, 165,
  1. Arvete summa on 1481,46 eurot) ega isegi mitte arvetel kajastatu väärtuse summat. Teatavad arved ei ole üleüldse loetavad, ehk sisuliselt on tegemist paljundamispraagiga jne (vt nt kd 1, tl 151, tl 157, tl 164 ja tl 251). Eeltoodud põhjustel leiab kohus, et x konkreetses punktis kajastatud tsiviilnõude aluseks olevad asjaolud ei kattu piisaval määral süüdistuse alusfaktidega ja seetõttu pole kohus kriminaalmenetluse raames pädev sellist haginõuet läbi vaatama. Olukorras, kus kohus on võtnud tsiviilhagi siiski menetlusse, tuleb see jätta läbi vaatamata TsMS § 423 lg 1 p 13 alusel.
  2. Üürilepingu sõlmimisel makstud tagatisraha nõue. Üürilepingu sõlmimisel makstud tagatisraha nõude osas omab tähtsust võlaõigusseaduse (VÕS) §
  3. Sätte
  4. lõike kohaselt üürnik võib üürilepingust tulenevad õigused ja kohustused üürileandja kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis esitatud nõusolekul kolmandale isikule üle anda. Kuigi üürilepingu üleandmine toimus ebaseaduslikult x x identiteeti ja tähtsat isikliku dokumendi kasutades, jäi vastav tehing kehtima. Üürilepingu üleandmist ei ole kohtule teadaolevalt tühistatud. Siit edasi tuleb liikuda VÕS § 290 lg 2 juurde - esialgne üürnik vastutab üürilepingust tulenevate õiguste ja kohustuste üleandmise korral üürileandja ees lepingust tulenevate kohustuste täitmise eest solidaarselt isikuga, kellele üürniku õigused ja kohustused üle anti. Esialgse üürniku vastutus lõpeb ajast, mil üürileandja võis üürilepingu esmakordselt üles öelda, või ajast, mil üürileping lõpeb, kuid siiski mitte hiljem kui kahe aasta möödumisel pärast õiguste ja kohustuste üleandmist. Kohtutoimikus asuvate tõendite põhjal üle võetud üürileping lõppenud ei ole. Margus Valdmanni selgituste läbi kohtuistungil tegutseb x endiselt aadressi x, x (arvestades ütlusi, kus M. Valdmanni kinnitusel võib x x ka praegu talle kuuluvatele esemetele vastavale aadressile järele tulla, vt 07.12.2020 istungi protokolli lk 10). Kuna aga üürilepingu üleandmine toimus 01.12.2017, on VÕS eelviidatud sätte põhjal eelmise üürniku vastutus lõppenud hiljemalt 01.12.2019 kuupäevaks. Seega kui üürileandja kannatanule x-le mingitest tema kui eelmise üürniku suhtes ülesse kerkinud nõuetest teada ei ole andnud, saab kannatanu nõuda tagatisraha tagasi üürileandjalt. Tagatisraha hoidja on üürileandja või tema esindaja, kes peab vastutuse lõppemise korral tagatisraha koos sellelt arvestatud intressiga üürnikule tagastama. Tagatisraha ei ole hoiul x või Margus Valdmanni käes. Juhul kui üürileandja keeldub tagatisraha esialgsele üürnikule välja maksmast, on x-l õigus pöörduda üürileandja vastu aga kohtusse. Vastavasisulisi nõudeid on kohtud ka lahendanud, vt Harju Maakohtu kohtuasi nr 2-11-34161 (kohtuotsus on leitav Riigitetaja.ee internetilehelt lingi alt https://www.riigiteataja.ee/kohtulahendid/detailid.html?id=109959440). Eeltoodu põhjal asub kohus seisukohale, et kui hageja esitatud kujul ei ole nõuet võimalik rahuldada, mistõttu tuleb hagiavaldus üürilepingu sõlmimisel tasutud tagatisraha nõude osas jätta läbi vaatamata. Olukorras, kus kohus on võtnud tsiviilhagi siiski menetlusse, tuleb see jätta läbi vaatamata TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel. Täiendavalt märgib kohus, et iseenesest on väär kaitsja kaitseteeside lk 15 esitatud viide, et tagatisraha maksmise kohta üürilepingu sõlmimisel, hageja ühtegi tõendit esitanud ei ole. Tagatisraha maksmist kajastav arve on kohtutoimikus olemas (kd 2, tl 43). Arvest nähtub, et x on tagatisraha tasunud x-le. 15
(18)28. Sõiduauto x registreerimismärgiga x väärtuse hüvitamise nõue. Sõiduauto x registreerimismärgiga x vääruse hüvitamise nõude osas tuleb kõigepealt selgitada, et asjaolule, et x ei saaks

§ 201

lg 1 sätestatud kuriteo puhul kannatanu olla, ei ole kaitsja poolt menetluses vastuväiteid esitatud. VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. Kahju tekitamise õigusvastasus on sätestatud VÕS § 1045 lg 1, samas kui õigusvastasust välistavad asjaolud on ära toodud sama paragrahvi lõikes

  1. Margus Valdmanni käitumises puudusid õigusvastasust välistavad asjaolud, seega kohustub Margus Valdmann süüdi mõistmise korral hüvitama x-le õigusvastaselt tekitatud kahju. Margus Valdmanni tegevusega on x-le tekitatud negatiivne varaline tagajärg otsese varalise kahju näol. VÕS § 128 lg 3 tulenevalt hõlmab otsene varaline kahju eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise. Vastavat tagajärge ei oleks tekkinud, kui Margus Valdmann ei oleks x-le kuuluvat sõidukit ebaseaduslikult enda nimele kirjutanud. Seega põhineb Margus Valdmanni vastutus asjaoludel, mis on kahju tekitamisega sellises seoses, et kahju tekkimine on vastavate asjaolude tagajärg (VÕS § 127 lg 4). Asjakohased on ka menetluses kõlanud viited VÕS § 115 lg 2-le. Viidatud normi järgi kohustuse täitmise asemel võib kahju hüvitamist nõuda pärast käesoleva seaduse §-s 114 sätestatud täiendava tähtaja möödumist. Kui kohustus seisneb teatud eseme tagastamises, võib kohustuse täitmise asemel kahju hüvitamist nõuda üksnes juhul, kui võlausaldaja on viivituse tõttu kaotanud huvi eseme tagastamise vastu. Kannatu esindaja x x on kohtuistungil kinnitanud, et samal päeval kui sai sõnumi sõiduki omanikukande muutmise kohta, andis ta teada Margus Valdmannile, et soovib sõidukit tagasi. Ümberregistreerimine toimus 20.12.
  2. Sõiduki omanikukanne on kuni käesoleva hetkeni tagasi muutmata. Seega on möödunud ajalist faktorit arvestades, aga ka esitatud haginõude põhjal ilmne, et kannatanu on kaotanud huvi konkreetse eseme tagastamise vastu. Kahju hüvitamise nõude ulatuse kindlakstegemisel kohaldatakse võlaõigusseaduse
  3. peatüki sätteid. Riigikohus on lahendi nr 3-1-1-69-12 p 15 märkinud, et rahaliselt hinnatava asja varguse ulatuse kindlakstegemisel tuleb lähtuda varastatu väärtusest teo toimepanemise ajal. Seevastu selle, milline on asja kaotsimineku korral kannatanu võimaliku kahjuhüvitisnõude (VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 5) ulatus, määrab VÕS § 132 lg-st 1 tulenevalt ära asja turuhind (taassoetamiskulu) kohtuotsuse tegemise ajal (Riigikohtu otsus nr 3-2-1-169-10, p 16). Seega ei pruugi varguse ulatus ja kannatanu tsiviilhagis esitatud kahjuhüvitisnõue kattuda. Näiteks kui varastatud ja kaotsiläinud asjaga samaväärse asja turuhind pärast teo toimepanemist tõuseb, on kannatanu kahjuhüvitisnõue suurem kui varastatu väärtus, mis on võimalik süüdistatavale karistusõiguslikult omistada. Asja turuhinna languse korral on kannatanu kahjuhüvitisnõue varastatu väärtusest väiksem. Kuna hagiavaldus on esitatud enam kui poolteist aastat tagasi, on selge, et sõiduauto x väärtus on käesolevaks hetkeks langenud. Arvestades auto tavapärast vananemist ja armortiseerumist vastava ajaperioodi vältel, on kohtu hinnangul mõistlik määrata kohtuotsuse tegemise aja seisuga x väärtuseks 3900 eurot. Kaitsja poolt on kaitseteesides (lk 17) viidatud, et sõiduki arestimismääruses on sõiduki väärtuseks 3300 eurot. Arestimisakt on koostatud samuti poolteist aastat tagasi, ehk samal ajal kui esitas hageja eeluurimise ajal hagiavalduses sõiduki hinnaks 4500 eurot. Kohtu hinnangul märgitakse tavapäraselt viidatud aktis eseme hind pigem odavaimate samaväärse sõidukite väärtuste põhjal, et tagada võimalikult maksimaalselt arestimisega tagatavat nõuet. Seetõttu leiab kohus, et turuhinnale vastav hind asetseb käesoleval juhul mõlema nimetatud summa keskel. Usutav ei ole, et juba niigi madala hinnaga sõiduk oleks pooleteise aastaga kaotanud enam kui kolmandiku oma maksumusest. Samas ca 15 % hinnalangus on reaalne. Detailandmed sõiduki kohta leiab kd 1, tl
  4. 16

(18)Kohus leiab, et varaline kahju summas 3900 eurot on tekitatud x-le õigusvastaselt ning tsiviilhagi aluseks oleva kahju tekkimine on otseselt seotud süüdistatava Margus Valdmanni poolt toimepandud kuritegudega. Kohus asub seisukohale, et esitatud tsiviilhagi on põhjendatud ja kuulub sõiduki x väärtuse hüvitamise nõudes rahuldamisele kohtu poolt vähendatud ulatuses ning süüdistatavalt Margus Valdmannilt kannatanu kasuks väljamõistmisele.
  1. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 113 lg 2 sätestab, et kui rahalise kohustuse täitmise aeg ei ole kindlaks määratud, muu hulgas kahju hüvitamise või alusetu rikastumise väljaandmise või taganemisest tuleneva väljaandmise nõude puhul, arvestatakse võlgnetavalt rahalt viivist alates ajast, mil võlausaldaja teatas võlgnikule oma nõudest või esitas raha sissenõudmiseks hagi või maksekäsu kiirmenetluse avalduse. Tuginedes TsMS §-le 367, võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Lähtudes eeltoodust palub kannatanu kohtul mõista põhivõlalt viivist VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras alates hagi esitamisest kuni kohtuotsuse tegemiseni kindla summana ning sealt edasi protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Kannatanu on arvestanud viivist kahju tekitamise järgselt alates jaanuarist
  2. Seega tuleb arvestada kahjunõudelt viivist alates sellest ajast. Viivisemääraks on 8 % aastas jagatuna 365 päevaga = 0,022 % päevas. Kohtuotsuse kuulutamise seisuga on viivituses oldud 3 aastat, 31 päeva jaanuari 2021 eest ja lisaks veel 8 päeva veebruari 2021 eest, seega kokku 1134 päeva. 3900 x 0,022 % = 0,858 eurot päevas x 1134 päeva = 972,97 eurot. Eeltoodust tulenevalt on perioodil 01.01.2018 - 08.02.2021 summalt 3900 eurot sissenõutavaks muutunud viivis 972,97 eurot. Kohus mõistab Margus Valdmannilt välja sissenõutavaks muutunud viivise kannatanu poolt nõutud ulatuses summas 972,97 eurot. Samuti tuleb vastavalt osutatud seadusesätetele Margus Valdmannilt x kasuks välja mõista kuriteoga tekitatud kahjult summas 3900 eurot viivis alates 09.02.2021 kuni põhinõude rahuldamiseni VÕS § 113 lg 1 ja VÕS § 94 lg-s 1 sätestatud määras.
  3. Pärnu Maakohtu 16.05.2019 määrusega nr 1-19-3864 on tsiviilhagi tagamiseks arestitud: Margus Valdmanni nimel olev mootorsõiduk x reg märgiga x ja Margus Valdmannile kuuluv väikelaev sõudepaat x (asuvad Lääne prefektuuri sõidukite hoiukohas A.H. Tammsaare pst 70 Pärnu linn). Pärnu Maakohtu 16.05.2019 määrusega seatud hagi tagamise abinõud jätta muutmata ja vara aresti alla kuni tsiviilhagi täitmiseni ning keelumärked kustutada pärast nimetatud nõuete tasumist. Arestitud esemed aitavad tagada kannatanu kasuks väljamõistetud nõudesummade tasumist Margus Valdmanni poolt. Salvestis DVD plaadil, jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel tõenduslikult olulise asitõendina kriminaalasja materjalide juurde. Menetluskulud 17
(18)31. Kriminaalmenetluse seadustiku § 173 lg 2 sätestab, et menetluskulud hüvitab kohustatud isik menetleja määratud ulatuses. Kohus määrab kriminaalasjas menetluskuludeks KrMS § 179 lg 1 p 2 ning § 175 lg 1 p-de 1, 2 ja 9 alusel sundraha sundraha 876 eurot, kannatanu x esindaja menetluskulud summas 1690 eurot ja lepingulise kaitsja tasu summas 4896 eurot. Lepingulise kaitsja tasu summas 4896 eurot tuleb jätta süüdistatava enda kanda. Eesti Vabariigi kasuks tuleb Margus Valdmannilt KrMS § 175 lg 1 p 9 ning § 180 lg 1 alusel välja mõista sundraha summas 876 eurot. x esindaja esitas oma esindaja tasu arvestuse summale 1690 eurot, taotledes nende kulude hüvitamist, õigeaegselt enne kohtu minekut nõupidamistuppa. Riigikohus on selgitanud, et kaitsjatasu suuruse mõistlikkuse otsustamise juures tuleb silmas pidada nii kaitsja ühe tööühiku hinda kui ka osutatud õigusteenuse vajalikkust (vt Riigikohtu lahend nr 3-1-1-99-11, p 9). Samad põhimõtted kehtivad ka kannatanu esindajale makstud tasu mõistlikkuse hindamisel. Menetlusosalise poolt valitud esindajale makstav tasu on menetluskulu ja tuleb menetlusosalisele hüvitada olenemata asjaolust, kas menetlusosaline on selle tasu menetluskulude küsimuse otsustamise momendiks juba ära maksnud või mitte (vt Riigikohtu lahend nr 3-1-1-125-04 p 8). Kohtu arvates tuleb x esindaja poolt tehtud toiminguid ja neile kulutatud aega pidada vajalikuks ja põhjendatuks ning seda ka vaatamata asjaolust, et kogu tsiviilhagis esitatud nõuet käesoleva kohtuotsusega ei rahuldatud. Esindaja poolt täiendatud hagiavalduse esitamine ja kohtuistungitel osalemine ning nendeks ettevalmistamine on olnud sellegipoolest vajalikud toimingud ning tasu toimingute tegemise eest mõistlikus suurusjärgus. /allkirjastatud digitaalselt/ Rubo Kikerpill kohtunik 18
(18)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.