Obsah (6)

§ 16§ 18§ 19§ 2§ 5§ 9

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Janek Laidvee Otsuse tegemise aeg ja koht 27.09.2021, Tallinn Haldusasja number 3-21-657 Haldusasi X kaebus tühistada MTÜ Eesti Mäe

ekomisjoni 26.02.2021 otsused nr 8/1-2021/9, 8/1 2021/10, 8/12021/11, 8/1-2021/12 ja 8/1-2021/13, tühistada osaliselt Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstuse

enõukogu 12.11.2020 otsusega nr 6-4/19 kinnitatud „MTÜ EESTI MÄESELTSI

E ANDMISE KORD Mäetehniku ja mäeinseneride

etele“ ning kohustada MTÜ-d Eesti Mäeselts kaebaja taotluseid

etunnistuste väljastamiseks uuesti lahendama Menetlusosalised Kaebaja – X, volitatud esindaja v.adv Taivo Ruus Vastustaja I – MTÜ Eesti Mäeselts, volitatud esindajad v.adv Jako Laanemägi ja adv Piret Rummi Vastustaja II ‒ Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstuse

enõukogu, volitatud esindaja v.adv Veiko Vaske Asja läbivaatamine 25.08.2021 istungil RESOLUTSIOON 1. Jätta rahuldamata Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstuse

enõukogu taotlused lõpetada haldusasja menetlus või jätta kaebus läbi vaatamata.

1. Jätta kaebus rahuldamata.
2. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. EDASIKAEBAMISE KORD Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 27.10.2021 (HKMS § 181 lg 1). Apellatsioonkaebus peab vastama HKMS § 182 lg-s 1 sätestatud nõuetele. Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184). 3-21-657 ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
3. X on mäetehnika õppesuuna tehnikateaduste doktor. Alates
4. aastast töötas ta Tallinna Tehnikaülikoolis Mäeinstituudis maavarade kaevandamise õppetooli juures dotsendina, perioodil 2006–2016 professorina ja Mäeinstituudi direktorina. 2012−2015 oli X mäeinseneride

enõukogu esimees, tal oli volitatud mäeinseneri

e tase

2. X esitas 01.10.2020 MTÜ-le Eesti Mäeselts taotluse volitatud mäeinseneri (EKR 8)

e väljastamiseks selle taastõendamiseks spetsialiseerumistega: maavarade pealmaakaevandamine; maavarade allmaakaevandamine ja allmaakaeveõõne kasutamine muul otstarbel kui kaevandamine; pealmaakaevandamise projekteerimine, allmaakaevandamise projekteerimine, markšeiderimõõdistamine. 3. Vastavalt MTÜ Eesti Mäeselts juhistele muutis X 12.10.2020 kehtiva

etunnistuse puudumise tõttu taotlust esmataotlemise taotluseks ja esitas parandatud taotluse volitatud mäeinseneri (EKR 8)

e andmiseks eelnimetatud spetsialiseerumistel. 4. MTÜ Eesti Mäeseltsi 16.11.2020

ekomisjoni koosoleku protokolli nr 68-16112020 kantud otsustega otsustas

ekomisjon mitte omistada Xle volitatud mäeinseneri (EKR 8)

et maavarade allmaakaevandamise, maavarade pealmaakaevandamise, allmaakaevandamise projekteerimise, pealmaakaevandamise projekteerimise ega markšeiderimõõdistamise spetsialiseerumistega. 5.

ekomisjon väljastas 19.11.2020 otsuse nr 68-1611202 Xle kirjadega nr 8/12 2020/43, 8/12-2020/44, 8/12-2020/45, 8/12-2020/46 ja 8/12- 2020/47. Otsuste kohaselt ei vastanud X volitatud mäeinsener, tase 8

estandardi (edaspidi ka:

estandard) A-osa (

ekirjeldus) punktile A-6 ja

estandardi B-osa kompetentside B.2.1, B.2.2 (osaliselt) ja B.2.8 nõuetele ning täiendavalt nõuetele B.2.3 (pealmaakaevandamine), B.2.4 (allmaakaevandamine), B.2.5 (pealmaakaevandamise projekteerimine), B.2.6 (allmaakaevandamise projekteerimine) ja B.2.7 (markšeidermõõdistamine). 6. X esitas 30.11.2020 MTÜ Eesti Mäeseltsi

ekomisjonile vaide ja taotles 19.11.2020 otsuste tühistamist ja kõigi taotletud

etunnistuste väljastamist.

1. MTÜ Eesti Mäeselts otsustas 09.12.2020 vaideotsusega X vaide rahuldada ja taotlused uuesti läbi vaadata.
2. 15.01.2021 saatis

ekomisjoni toimetaja Xle e-kirja, milles sisaldusid täiendavaid küsimused. E-kirja kohaselt pärinevad küsimused markšeiderite, projekteerimise ning mäetehnikute ja mäeinseneride hindamiskomisjonidelt. 9. X esitas 08.02.2021 küsimustele täiendavad vastused ja selgitused. 10. MTÜ Eesti Mäeseltsi

ekomisjoni 26.02.2021 otsustega otsustati kaebajale mitte väljastada volitatud mäeinseneri (EKR 8)

etunnistust ühelgi kaebaja taotletud spetsialiseerumisel: otsusega nr 8/1-2021/9 maavarade pealmaakaevandamisel (dtl 450‒456), otsusega nr 8/2-2021/10 maavarade allmaakaevandamisel (dtl 442‒448), otsusega nr 8/32021/11 pealmaakaevandamise projekteerimisel (dtl 434‒440), otsusega nr 8/4-2021/12 allmaakaevandamise projekteerimisel (dtl 267‒273), otsusega nr 8/5-2021/13 markšeiderimõõdistamisel (dtl 260‒265). Nimetatud otsustes leidis MTÜ Eesti Mäeseltsi

ekomisjon, et taotlejal puudub taotlemisele eelnev erialane vähemalt nelja aastane iseseisva vastutava inseneritöö või teadus- ja arendustöö kogemus vastavalt Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstuse

enõukogu 12.11.2020 otsusega nr 6-4/19 kinnitatud „MTÜ EESTI MÄESELTSI

E ANDMISE KORD Mäetehniku ja mäeinseneride

etele“ (edaspidi: KAK) punktidele 2.1.4 c ja 3.1 a) ning taotleja ei ole läbinud piisavas mahus täiendusõpet, sh ei ole läbinud erialaseid täienduskoolitusi vastavalt KAK punktidele 2.1.4 b ja punkt 3.1 a. Ka taotleja poolt 08.02.2021 esitatud selgitav tabel ja täiendavad dokumendid ei tõenda MTÜ Eesti 2 3-21-657 Mäeseltsi

ekomisjoni hinnangul nõutava erialase töökogemuse omamist ja täiendusõppe läbimist (KAK punkt 2.2.4 b ja c). MTÜ Eesti Mäeseltsi

ekomisjoni hinnangul ei olnud taotlejal täidetud

estandardi punkti B.2.1 (tehnoloogiate käitamine, arendamine ja täiustamine) kompetents, osaliselt oli täitmata

estandardi punkti B.2.2 (juhtimine) kompetents. Taotleja poolt ei ole täidetud ka

estandardi punktides B.2.3 (maavarade pealmaakaevandamine), B.2.4 (maavarade allmaakaevandamine), B.2.5 (pealmaakaevandamise projekteerimine), B.2.6 (allmaakaevandamise projekteerimine), B.2.7 (markšeiderimõõdistamine) ega

estandardi punkti B.2.8 volitatud mäeinsener, tase 8

et läbiv kompetents. 11. Tallinna Halduskohtus registreeriti 29.03.2021 X kaebus nõuetes tühistada MTÜ Eesti Mäeseltsi

ekomisjoni 26.02.2021 otsused nr 8/1-2021/9, 8/1 2021/10, 8/1-2021/11, 8/12021/12 ja 8/1-2021/13 ning kohustada MTÜ-d Eesti Mäeselts kaebaja taotluseid

etunnistuste väljastamiseks uuesti lahendama. 12. Tallinna Halduskohus võttis 07.05.2021 määrusega kaebuse menetlusse nõuetes tühistada MTÜ Eesti Mäeseltsi

ekomisjoni 26.02.2021 otsused nr 8/1-2021/9, 8/1 2021/10, 8/12021/11, 8/1-2021/12 ja 8/1-2021/13, tühistada osaliselt KAK ning kohustada MTÜ-d Eesti Mäeselts kaebaja taotluseid

etunnistuste väljastamiseks uuesti lahendama. Kohus tagastas kaebuse nõudes tuvastada KAK-i õigusvastasus. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

1. Kaebaja seisukohad on kokkuvõtvalt järgmised. 1) Kaebaja on mäetehnika õppesuuna tehnikateaduste doktor alates
2. aastast. Samast aastast töötas ta Tallinna Tehnikaülikoolis Mäeinstituudis maavarade kaevandamise õppetooli juures dotsendina, perioodil 2006–2016 professorina ja Mäeinstituudi direktorina. Eesti Teadusinfosüsteemi väljavõttest nähtuvalt on kaebaja tegelenud teadusega, õppimise ja õpetamisega alates haridustee algusest kuni tänaseni. Aastatel 2012−2015 oli ta mäeinseneride

enõukogu esimees, tal oli volitatud mäeinseneri

e tase 8. Kaebaja vastab kõigis taotluse osades täielikult

estandardi nõuetele ja KAK tingimustele, vaidlustatud otsused ei ole põhjendatud ning tuleb tühistada ja asjas teha uued otsused, millega taotlus

ete väljastamiseks rahuldada. 2) Põhiseadusega vastuolus olevaks tuleb tunnistada KAK, milles see ei võimalda teha

etaseme 8 taotlemisel erandeid isikutele, kellel on doktorikraad ja kes on töötanud vähemalt kolm aastat ameti- või töökohal, mille ülesannete keerukus ja vastutus vastavad volitatud mäeinseneri

etaseme 8 nõutele ja kelle töötamisest niisugusel alal ei ole möödunud rohkem kui 5 aastat; ei näe ette teaduskraadi või

etaseme nõudeid hindamiskomisjoni liikmetele selliselt, et hindajate

etase ja teaduskraad oleks hinnatava omaga vähemalt võrdne; ei näe ette teaduskraadi või

etaseme nõudeid

ekomisjoni liikmetele selliselt, et

e andmist otsustavate isikute

etase või teaduskraad oleks vähemalt võrdne selle isiku

etaseme ja teaduskraadiga, kellele

e andmist otsustatakse. Alternatiivselt tuleb tühistada KAK p 2.1.4 alapunktide

1. b)ja
2. c)kohaldumine doktorikraadiga taotlejatele, kes on töötanud vähemalt kolm aastat ameti- või töökohal, mille ülesannete keerukus ja vastutus vastavad

etaseme 8 nõuetele ja kelle töötamisest niisugusel alal ei ole möödunud rohkem kui 5 aastat.

eseaduse (

) § 16 lg-ga 1 on sätestatud võimalus sekkuda isikute põhiõigustesse

enõukogude kinnitatud kordadega. PS § 29 lg 1 sätestab Eesti kodaniku põhiõiguse vabalt valida tegevusala, elukutset ja töökohta. Seadus võib sätestada selle õiguse kasutamise tingimused ja korra.

§ 16

lg 2 sätestab korrale miinimumnõuded, kuid kaebaja arvates ei ole see regulatsioon siiski põhiseaduse mõttes seadusega sätestatud tingimused ja kord, mis õigustab põhiõiguse riivet

enõukogu kehtestatud korraga. Antud juhul on põhjendatud tehnikateaduste doktorile

e väljastamise keeldumist just KAK-ga ja selles sisalduvate 3 3-21-657 formaalsete nõuetega – taotlejal puuduvat taotlemisele eelnev erialane vähemalt nelja aastane iseseisva vastutava inseneritöö või teadus- ja arendustöö kogemus soovitud spetsialiseerumisel ning taotleja ei olevat läbinud piisavas mahus täiendusõpet, sh erialaseid täienduskoolitusi. Olles omandanud doktorikraadi, töötanud TTÜ-s professori ametikohal ja samal ajal TTÜ mäeinstituudi direktorina, on kaebaja teadmised laialdasemad paljudest sama ala spetsialistidest. Elukestva teadustegevusega omandatud teadmised ei ole kuhugi kadunud ega muutunud väärtusetuks vaatamata 4 aastale ajavahemikust 2016–2020, mil kaebaja tegutses ka muudes valdkondades. KAK ei tee aga erandeid ega võimalda arvestada

e taotleja tegelikke saavutusi ja teadmisi, vaid võrdsustab diplomeeritud mäeinseneri hariduse doktori tasemega. See kord on ka sihilikult kitsendav uute tööturule sisenejate suhtes ega võimalda arvestada nende tegelikku teadmiste taset ilma korras sätesatud põhjendamatuid formaalsusi järgimata. 3)

e andmise üle on otsustatud mittekvaliteetses ehk selleks kehtestatud korda mittejärgivas menetluses, mistõttu puudub tegelik asjatundlik usaldusväärne otsus kaebaja vastavuse küsimuses

estandardi nõuetele.

e andmise menetluse kvaliteedi puudumine nähtub

e andmise üle otsustamisest sellise organi poolt ja sel viisil, mis tekitab põhjendatud kahtlusi nii otsustajate asjatundlikkuses kui menetluse aususes. Sellised otsused on vastuolus

mõtte ja eesmärgiga ning riivavad ebaproportsionaalselt kaebaja põhiõigusi, mistõttu on need tühised.

ekomisjoni liikmed ei ole tõendatud pädevusega. KAK näeb tegelikult komisjoni liikmetele ette vaid kahte üldist laadi nõuded – kohustus omada teadmisi

esüsteemist ja mäenduse

ealast ja kohustus olla teatud isikuomadustega.

esüsteemi ja mäenduse

eala puudutavate teadmiste miinimumtase ei ole ette nähtud, piisab ülevaate omamisest. Nii üldiselt ja ebamääraselt sõnastatud nõuded on tegelikult sisutud ega võimalda tagada

e saamise üle otsustavate isiku asjatundlikkust ega seda ka kontrollida. Selliste isikute tehtud otsused

e andmise menetluses (nii

e andmisel kui mitteandmisel) ei ole kvaliteetsed ja selliste isikute poolt tehtud otsused tuleb tühistada. Kaebajale ei ole teada, kuidas moodustati tema taotluse hindamiseks hindamiskomisjonid ja millised hindamiskomisjonid tema taotlusi tegelikult üldse hindasid. Pidades silmas, et vastustaja I 25.01.2021.a küsimused edastas kaebajale

ekomisjoni kirjatoimetaja oma ekirjaga ja ilma ühegi allkirjata ning küsimustest nähtub kolme hindamiskomisjoni olemasolu, kuid kaebajale 25.03.2021.a edastatud hindamiskomisjonide protokollidest nähtuvalt moodustati iga

e kohta eraldi hindamiskomisjon (kokku on 5 protokolli), on küsitav, kas ja kuidas hindamiskomisjonid oma tööd üldse tegid. Olukorras, kus küsimusi on

e taotlejalt väidetavalt kolme komisjoni liikmed, aga tema taotlust, sh tema vastuseid, on samas hinnanud viie komisjoni liikmed, on võimalik, et küsimusi ei saanud taotlejale esitada kõik need isikud, kes hiljem vastuseid hindasid. On võimalik, et mõnda hindamiskomisjoni ei olnud küsimuste esitamise ajaks veel moodustatudki või ei olnud selle liikmete koosseis sama, mis hiljem taotlust hinnanud komisjoni koosseis. Igal juhul on ebaselge algselt kolme hindamiskomisjoni ja alles hiljem viie komisjoni loomise põhjus. Isiku kompetentsuse üle saavad otsustada üksnes vähemalt sama taseme erialateadmistega isikud kui on seda see isik, kes konkreetse tasemega

et taotleb. Vähema kompetentsusega isikute otsustus ei saa olla aluseks

e andmise üle otsustamisele ja sellise otsustuse alusel tehtud otsus

e andmata jätmise kohta on tühine. Volitatud mäeinseneri (EKR 8) tasemel

e andmise üle ei saa otsustada komisjon, mille liikmed on taotletavast tasemest madalama tasemega või sootuks teise valdkonna spetsialistid. Sellist võimalust tekitav

e andmise kord on otseses vastuolus

eseaduse mõtte ja eesmärgiga ja loob ebausaldusväärset hindamispraktikat. Antud juhul nähtub hindamiskomisjoni liikmete

ega tunnustatud pädevusest, et sellistele nõuetele vastavaid hindamiskomisjone X

estandardi nõuetele vastavuse hindamisel mitte ühtegi ei olnud. Seega puudus

ekomisjonil pädeva hindamiskomisjoni otsustus oma otsuse langetamiseks ning kõik

ekomisjoni otsused on ainuüksi sel alusel tühised. 4)

ekomisjoni liikmed on volitanud kõigi X taotletud spetsialiseerumiste puhul 4 3-21-657

ekomisjoni esimeest vormistama nende eest langetatud otsused.

ekomisjoni koosoleku protokoll sisaldab vaid otsuse resolutsioone mitte väljastada kaebajale volitatud mäeinseneri (EKR 8)

etunnistust ühegi taotletud spetsialiseerumisega. Otsuste sisulisi põhjendusi

ekomisjoni protokollist ei nähtu, need on jäänud otsuste „vormistaja“ sõnastada.

ekomisjoni 26.02.2021.a otsusest nähtub, et komisjoni koosolekul on osalenud kokku 7 liiget - Vesta Kaljuste, Heini Viilup, Viktor Andrejev, Allan Viil, Helena Gailan, Arvi Hamburg ja Jürgen Aluoja.

§ 18

lg 3 kohaselt ei tohi

ekomisjoni liige osaleda

et taotlevale isikule

e andmise otsustamisel, kui ta on osalenud hindamiskomisjoni töös.

ekomisjoni liikmetest ei võinud kaebajale

e andmise otsustamisel osaleda hindamiskomisjoni töös osalenud Vesta Kaljuste, Heini Viilup ja Allan Viil. Kollegiaalne otsus eeldab kõigi kollegiaalse organi liikmete poolt otsuse tegemist, sh põhjendamist ja alla kirjutamist. Ainult selliselt saab eeldada, et otsus on kogu ulatuses ka tegelikult tehtud kõigi kollegiaalse organi liikmete poolt. Otsusele oleksid pidanud alla kirjutama kõik selle otsuse tegemiseks õigustatud ja samaaegselt kohustatud isikud.

ekomisjoni protokollist jääb komisjoni liikmete osalus otsuste tegemisel üldse arusaamatuks – protokollist ei nähtu mingit arutelu ega otsuste kaalumist, vaid üksnes komisjoni esimehe ettekanne, hindamiskomisjonide protokollidega tutvumise fakt ja komisjoni esimehele volituste andmine otsuste resolutsioonidele vastavate põhjenduste loomiseks, kusjuures komisjoni esimees on ise osade otsuste tegemiselt taandunud. Kollegiaalse komisjoni liikmed ei saanud mingil juhul volitada Vesta Kaljustet koostama otsuseid

ete andmise küsimuses pealmaakaevandamise projekteerimise ja allmaakaevandamis projekteerimise spetsialiseerumiste puhul, kuna Vesta Kaljuste oli ise eelnevalt osalenud nende spetsialiseerumiste puhul hindamiskomisjoni töös ja end ka selles osas

ekomisjonis hääletamiselt taandanud. Vesta Kaljuste poolt “vormistatud” otsused ei ole tegelikult

ekomisjoni otsused ka seetõttu, et

ekomisjoni liikmetest on koosoleku protokollile alla kirjutanud üksnes Vesta Kaljuste ise ja temagi allkiri on dokumendile lisatud alles kell 21.19, s.o pärast 26.02.2021.a

e andmata jätmise otsuste allkirjastamist. Seega ei olnud

e andmata jätmise otsustamise otsuste dokumentide koostamise ajal

ekomisjoni koosoleku protokolli ja selles kajastatud otsustusi üldse tehtudki. Täielikku süsteemi puudumist dokumentide koostamise ja vormistamise juures näitab ilmekalt ka asjaolu, et kasvavas numeratsioonis 8/1-2021/9 kuni 8/1-2021/13 vormistatud otsustest on esmalt alla kirjutatud otsus nr 8/1-2021/10 ja viimasena otsus nr 8/1-2021/9, seega ei toimunud ka nende vormistamine viisil, mida neile omistatud numeratsioon väljendada püüab. Seega on

ekomisjoni otsused vastu võetud oluliste vormivigadega, mis mõjutasid otseselt otsuse sisu ja neid vigasid ei saa kõrvaldada kohtumenetluse käigus. 5)

e mitteandmise otsused on tehtud uurimispõhimõtet rikkudes ja tõlgendades kõik kahtlused vääralt

e taotleja kahjuks. Kõigi

ekomisjoni otsuste kohaselt ei ole taotleja läbinud mitte ühegi taotletud spetsialiseerumisega

e jaoks piisavas mahus täiendusõpet, sh erialaseid täienduskoolitusi ega nõutavat erialast töökogemust ja täitmata on suur osa taotletud

ete

estandardite kompetentsidest. Sellised väited on põhjendamata nii eraldivõetuna igas konkreetses otsuses kui aga eriti otsuste kogumis tervikuna. Otsuste kogumist tulenev hinnang kaebaja kompetentsidele on ilmselgelt ebaadekvaatne ja seejuures põhjendamatu. Kaebaja on esitanud andmeid ja selgitusi nii läbitud täiendõppe kui erialase töökogemuse ja

estandardite kompetentside täitmise kohta. Komisjon(id) on aga jätnud taotleja väited sisuliselt hindamata, juba varasemas (nüüdseks tühistatud) hindamisprotsessis tekkinud küsitavused kõrvaldamata ning selgitamiskohustuse täitmata. Vaides (mille vastustaja ise rahuldas) esile toodud puudused otsuste põhjendamisel on üle kandunud uude hindamisprotsessi ja vaidlustatud otsustesse. X taotlusele lisatud infole suunatud ebapiisavuse etteheited oleks komisjon pidanud esitama tegelikult iseendale ja tegutsema ammendava objektiivse tõe väljaselgitamise nimel ning tegema päringuid avalikest andmebaasidest nagu ETIS või avalik-õiguslikust ülikoolist Tallinna Tehnikaülikool. Väited vajaliku täiendkoolituse ebapiisavuse kohta on ebaproportsionaalsed arvestades ka X haridustaset, varasemalt 5 3-21-657 tunnustatud pädevust ja tema erialast töökogemust, sh tehtud teadus- ning arendustöö mastaapsust. Tegemist on kahtlemata valdkonnas kõrgeimat võimalikku ekspertiisi ja suurimat võimalikku teadusliku ja praktilise töö kogemust omava isikuga, kellelt erialase täiendkoolituse nõudmisel tuleb arvestada mh ka reaalse täiendkoolituse vajaduse ja sellise koolituspakkumise olemasoluga. X on osalenud piisaval hulgal koolitustel, mis vastavad tema teadmiste kõrgele tasemele ning millel on teadmiste täiendamise ja kaasajastamise potentsiaali. Ka tööstuspärandi, giidinduse, turismi teemaliste ja veeproovivõtmise ning juhtimisalaste koolituste puhul on põhjendamatu eeldada seda, et nad taotleja erialase pädevuse tõstmisele kaasa aidata ei ole saanud. Isiku pädevust ei kinnita mitte üksikteadmiste hulk ja mingite koolituste läbimise fakt iseenesest, vaid seostatud teadmiste kogumi suurus ja analüütiliste järelduste tegemise võimekus. Oma pädevuse

estandardile vastavuse hindamiseks esitas kaebaja täiendkoolituse tabeli, mille kohaselt hindas läbitud koolituse mahuks iga spetsialiseerumise osas 900 ja 1000 täiendõppe punkti (TP) vahel. 6) KAK-i ei või tõlgendada ja rakendada viisil, mis ei võimalda arvestada konkreetsest taotlejast lähtuvaid erilisi asjaolusid, nt X puhul tema kaheldamatut erialast pädevust ja kogemust. Komisjon on taotleja kahjuks tõlgendanud ka fakti, et ta taotleb

et pärast volitatud mäeinseneri (EKR 8)

etunnistuse lõppemist, seega ei ole formaalses mõttes tegu

e taastõendamise vaid esmatõendamisele sarnasena näiva olukorraga. Otsuse tegemisel, sh kõigi tõendite hindamisel, tulnuks arvestada, et X teadmised, oskused ja kogemused ei kadunud koos varasema

etunnistuse tähtaja möödumisega, vaid täienesid tegelikult ka

etunnistuse möödumisest

e taotlemiseni kulgenud aja jooksul. 14. MTÜ Eesti Mäeselts leiab, et kaebus tuleb rahuldamata jätta järgmistel põhjendustel. 1) Kaebaja etteheited on tegelikult eeskätt vaidlustatud otsuste tegemise aluseks olevale KAKle, mis kaebaja arvates on seadusega vastuolus, mitte niivõrd vastustaja I poolt vaidlustatud otsuste tegemise ja põhjendamise kohta. 2) Kaebaja poolt esitatud KAK osaline tühistamise nõue (punkti 2.1.4 alapunktide

1. b)ja
2. c)osas), on arusaamatu ja põhjendamatu. Ei nähtu, et selle nõude aluseks oleks mingid objektiivsed põhjendused, mille tõttu olemasolev kord on doktorikraadi omanike suhtes ülemääraselt piirav. Kaebaja ei ole esitanud oma nõude osas objektiivseid põhjendusi selle kohta, millise (valdkonna) doktorikraadi puhul peaks tema esitatud nõue kehtima ning miks peab olema just vähemalt 3 aastat töökogemust ja miks ei tohi olla möödunud rohkem kui 5 aastat. Kaebaja üritab lihtsalt formuleerida täpselt sellised tingimused, mis sobiks konkreetselt talle, arvestades temaga seotud asjaolusid (doktorikraad ja Taltech-is töötamise aeg), sest kaebaja ise arvab, et tal on vajalikud kompetentsid olemas. KAK on välja töötatud nõuetekohaselt ja kvalifikatsiooni- ning täiendusõppe ja töökogemuse nõuded tagavad, et

e saajad on pädevad. Kord peaks ühtlasi püsima ühesugune. Selle tingimusi ei tohiks hakata pidevalt muutma või sellest erandeid tegema lähtuvalt igast konkreetsest taotlejast. Nõustuda ei saa kaebajaga, et

estandardi tingimused seavad doktorikraadi saamisega kinnitatud teadmised, oskused ja hoiakud põhjendamatult kahtluse alla. Doktorikraad ja

etunnistus on erinevad dokumendid ning sõltumata doktorikraadi olemasolust on

etunnistuse saamise eelduseks täiesti põhjendatult ka vastavas valdkonnas aktiivne töötamine ja enda täiendamine ja harimine. Teiseks on doktorikraad üks alternatiivne 8. taseme

e saamise eraldiseisev eeldus (millele kaebaja ka tugineb). Seega neid teadmisi ei sea keegi kahtluse alla. Isegi, kui KAK p 2.1.4 alapunktid

1. b)ja
2. c)ei kohalduks nendel tingimustel nagu kaebaja on määratlenud, siis ta peaks suutma selle ikka ära tõendada, et tema nendele tingimustele vastab. Seda tuleb teha dokumentaalsete tõenditega, millele annavad hinnangu hindamiskomisjon ja

ekomisjon, kelle liikmete kohta kehtestatud regulatsioon ei muutuks. Kaebaja seisukoht, et sel juhul piisaks pelgalt vestlusest, ei ole õige. 6 3-21-657 3) Välja on töötatud nõuetekohane süsteem, mille järgi vastavas valdkonnas

ete väljastamine toimub. Vastustaja I võttis otsused vastu juhindudes kehtivast õigusest, sh kehtivast korrast, mis ei ole seadusvastane. Kaebaja seisukohad korra seadusvastasuse osas on põhjendamatud ja arusaamatud. Seda ei muuda ka Riigikohtu Üldkogu poolt 17.05.2021 tehtud otsus asjas nr 3-18-1432. Riigikohus ei leidnud viidatud asjas, et kogu

esüsteem sellisel kujul oleks põhiseadusvastane, vaid põhiseadusvastaseks tunnistati ehitusvaldkonna teatud tegevusalade kvalifikatsiooninõuete ministri määrusega kehtestamata jätmine (milline kohustus tulenes ministrile ehitusseadustiku § 24 lg-st 4 ja 5), mistõttu ei olnud võimalik

et nendele tegevusaladele anda. 4)

ekomisjoni liikmed vastavad kehtestatud pädevusnõuetele. KAK punktis 7 on kirjeldatud, mis tingimustele peab

ekomisjoni liige vastama, lisaks on samas punktis ära nimetatud, kes

ekomisjoni kuuluvad.

ekomisjoni valitakse ainult liikmed, kes vastavad kehtestatud nõuetele. Kaebaja ei ole toonud välja ühtegi põhjendust selle kohta, miks oleks praegu põhjust kahelda

ekomisjoni liikmete pädevuses ja vastavuses kehtestatud nõuetele. Kaebaja seisukoha põhjendustest tuleneb ka, et kaebaja ei heida tegelikult ette mitte seda, et

ekomisjoni liikmete pädevus ei oleks tõendatud, vaid hoopis seda, et pädevuse kohta KAK p-s 7.3 kehtestatud nõuded ei ole piisavad.

ekomisjoni valitakse isikud valdkonna erinevatelt tahkudelt, sh valdkonna tööandjad, suured ja väikesed ettevõtted, spetsialistid, haridusasutuste esindajad, koolitajad, Eesti Inseneride Liidu esindaja, Tehnilise Järelevalve ameti esindaja jms. Isiku valimisel hinnatakse tema hariduslikku tausta (teadmised ja oskused) ning praktilisi kogemusi valdkonnas ning vastavust korra p-s 7.3 nimetatud nõuetele. Valituks osutuvad üksnes isikud, kes vastavad nõuetele. 5) Kaebaja on ise esitanud kaebuse juurde hindamiskomisjonide protokollid, millest nähtub, et iga spetsialiseerumist hindas eraldi hindamiskomisjon ning kes olid selle liikmed. Hindamisprotokollides on hindajad nimepidi välja toodud ning hindamisprotokollid on hindamiskomisjonide liikmete poolt allkirjastatud. Seega on tõendatud, et hindamiskomisjonid olid moodustatud ja hindasid kaebaja taotlust. Kaebajale on ühtlasi teada, millised hindamiskomisjonid (sh kes olid liikmed) tema taotlust iga spetsialiseerumise kohta hindasid. Ebaõiged on kõik kaebaja väited selle kohta justkui hindamiskomisjone ei olekski moodustatud või neid ei moodustatud küsimuste esitamise ajaks. Hindamiskomisjonid moodustatakse pärast seda, kui lõpeb taotlemistähtaeg. Kaebaja taotluse hindamiseks moodustati hindamiskomisjonid samuti pärast seda, kui vastav taotlemistähtaeg, mille ajal kaebaja taotluse esitas, oli lõppenud. Hindamiskomisjonide liikmed valiti hindamiskomisjonide liikmete nimekirjast arvestades kaebaja taotluse asjaolusid (sh iga spetsialiseerumise osas vastava valdkonnaga seotud isikud, võimalusel ka mõni 8. taseme

et omav isik). Liikmete nimekirja on kantud isikud, kellega vastustaja I on sõlminud vastavasisulised lepingud (hindamiskomisjoni liikme töö on ka tasustatud). Lepingu sõlmib vastustaja I isikuga, kes vastab hindajale kehtestatud nõuetele. Kuna vastustaja I vaatas kaebaja sama taotluse uuesti läbi pärast vaidemenetlust seoses vastustaja I vaideotsusega, siis uusi hindamiskomisjone selleks ei moodustatud. Pärast vaideotsuse tegemist vaatasid taotluse iga spetsialiseerumise osas läbi samad hindamiskomisjonid. Vastustaja I kodulehel on nimetatud kolm hindamiskomisjoni ja hindamiskomisjone ongi kokku kolm. Kaebaja taotles volitatud mäeinseneri (EKR 8)

et kokku viiel spetsialiseerumisel ja iga spetsialiseerumise osas pidi hindamiskomisjon tegema eraldi otsuse. Viie spetsialiseerumise osas toimus hindamine kolme hindamiskomisjoni poolt alljärgnevalt: maavarade allmaakaevandamine ja pealmaakaevandamine – nendele andis hinnangu Mäetehnikute ja Mäeinseneride hindamiskomisjon, allmaakaevandamise projekteerimine ja pealmaakaevandamise projekteerimine – nendele andis hinnangu Projekteerimise hindamiskomisjon, markšeiderimõõdistamine – sellele andis hinnangu Markšeiderite hindamiskomisjon. 7 3-21-657 6) Asjakohatud on kaebaja etteheited hindamiskomisjonide poolt 25.01.2021 kaebajale edastatud küsimuste osas. Vastustaja I poolt kaebaja vaide kohta 09.12.2020 tehtud otsuse järel soovisid hindamiskomisjonid küsida kaebajalt juurde selgitusi seoses tema taotlusega ja selleks sooviti korraldada virtuaalne vestlus. Kaebaja soovis, et kogu teabevahetus ja täiendavate selgituste andmine toimuks kirjalikult. Kaebajal ei tekkinud ühtegi etteheidet või arusaamatust selles osas, et millised hindamiskomisjonid oma küsimusi küsivad ja miks. Kaebaja leidis ainult, et tema arvates on ta kõik vajalikud dokumendid juba esitanud. Vastustaja I edastas kaebajale vastuse, mille selgitas nende kirjalike küsimuste esitamise põhjuseid ja palus edastada vastused. 08.01.2021 edastas kaebaja vastused küsimustele. Kokkuvõttes tegutses vastustaja I igati õigesti ja põhjendatult. Hindamiskomisjonidele olid jäänud kaebaja taotluse asjaolud segaseks ja ta

uti vestlusele ning temalt küsiti lisaküsimusi. 7) Nõustuda ei saa kaebaja seisukohaga, et hindamiskomisjonide liikmed ei olnud

e taotleja kompetentsuse üle otsustamiseks vajaliku pädevusega. Kõik hindamiskomisjonide liikmed vastavad

§ 19lg-s 4 ja KAK punktides 8.1-8.2 sätestatud tingimustele.

Kaebaja ei ole välja toonud asjaolusid või esitanud tõendeid selle kohta, et mõnel hindamiskomisjoni liikmel osas ei oleks eelmises lauses viidatud tingimused täidetud. Nõustuda ei saa sellega, et iga taotletud spetsialiseerumise osas võiks otsuse teha üksnes samal spetsialiseerumisel sama

etasemega inimesed. Esiteks puudus selline tingimus otsuste tegemise ajal kehtivas KAKs – vastustaja I lähtus põhjendatult kehtivast korrast. Lisaks ei ole Eestis piisavalt volitatud mäeinseneri (EKR 8) taseme

ega inimesi (

eregistri kohaselt on sellised

ed praegusel ajahetkel kahel inimesel – E. V. ja O. N.). Sel juhul ei oleks võimalik täita

§ 19

lg-st 3 ja KAK punktides 8.1-8.2 tulenevaid nõudeid, sh et hindamiskomisjon koosneb vähemalt kolmest liikmest. Lisaks ei ole sel juhul võimalik kunagi kellelgi saada kõige kõrgema taseme

et, sh ei ole võimalik kaebajale endale soovitud

et väljastada. Hindamiskomisjonidel tuleb anda hinnang selliste kompetentside täitmise kohta, mille täitmist on võimalik hinnata ilma, et hindajal endal oleks sama taseme

e. Näiteks tuleb KAK kohaselt hinnata, kas taotlejal on olemas erialane vähemalt nelja aastane iseseisva vastutava inseneritöö või teadusja arendustöö kogemus soovitud spetsialiseerumisel ja kas ta on läbinud piisavas mahus täiendusõpet, sh erialaseid täienduskoolitusi. Sellise hinnangu saab esitatud dokumentide põhjal anda ka hindaja, kellel endal on sama valdkonna madalama taseme

e. Lisaks kompetentsid, millele 8. taseme

e taotleja vastama peab, on lahti kirjutatud

estandardis, millest saab aru hindaja, kellel on sama valdkonna madalama astme

e. Praegusel juhul jäi kaebajale tema poolt taotletud spetsialiseerumistel

e andmata puhtalt seetõttu, et tema poolt esitatud dokumendid ei tõendanud, et ta täidab ära kõik vajalikud nõuded ja kompetentsid. Vähemalt nelja spetsialiseerumise osas hindas taotlust ja materjale hindamiskomisjon, kus oli olemas ka sama valdkonna 8. taseme

ega hindaja (s.o so maavarade allmaakaevandamine ja pealmaakaevandamine ning allmaakaevandamise projekteerimine ja pealmaakaevandamise projekteerimine). 8) Vastustaja I tegevus 26.02.2021 protokolli vormistamisel ja otsuste koostamisel oli nõuetekohane. Nii on

ekomisjon senises praktikas koostanud ja vormistanud oma protokolle ja otsuseid. 26.02.2021 toimus koosolek, kus osalesid koosoleku protokollis nimetatud isikud, kes võtsid vastu protokollis kirjeldatud otsused. Koosoleku protokoll on koostatud vastavalt Mäeinseneride ja mäetehnikute

ekomisjoni ja hindamiskomisjonide töökord ning

e andmise menetlemise kord punktile 8.1 ja on seega kehtiva korraga kooskõlas.

ekomisjoni otsuste aluseks olid hindamiskomisjonide protokollid, kust tulenevad need samad põhjendused, millele ka otsustes viidatakse. Otsustes viidatakse ka hindamiskomisjonide protokollidega tutvumisele. Seega ei ole otsused tehtud või sõnastatud kuidagi kellegi poolt suvaliselt, vaid need tuginevad hindamisprotokollidele ja 26.02.2021 koosolekul toimunud arutelule. Eelnevast järeldub ühtlasi, et otsused kajastavad ka 26.02.2021

ekomisjoni koosolekul toimunud arutelu. Sisulised otsused tegid

ekomisjoni liikmed 8 3-21-657 koos vastavalt protokollis esitatud hääletamistulemustele 26.02.2021 toimunud koosolekul. Koosoleku protokolli iga punkti juures on ka selgelt välja toodud, kes ei osalenud hääletamisel. Vesta Kaljustet volitati üksnes selleks, et ta need otsused formaalselt vormistaks ja korraldaks otsuste kaebajale väljasaatmise. Vesta Kaljuste ei teinud ühtegi sisulist otsust üksi, samuti ei põhjendanud Vesta Kaljuste otsuseid ise. Otsuste vormistamine ja kaebajale edastamine ei mõjutanud enam sisulisi otsuseid, mille tegid need

ekomisjoni liikmed 26.02.2021 koosolekul, kellel oli õigus osaleda vastavate otsuste tegemisel (s.o kes ei pidanud kõrvale jääma

§ 18lg 3 kohaselt).

Protokolli ja otsuste dokumentide allkirjastamise aeg või järjekord ei muuda

ekomisjoni poolt koosolekul tehtud otsuste ja nende vormistamiseks ja kaebajale edastamiseks antud volituste kehtivust. 9) Nõustuda ei saa sellega, et justkui oleks otsused tehtud uurimispõhimõtet rikkudes ja tõlgendades kõik kahtlused vääralt

e taotleja kahjuks. Hindamisprotokollidest nähtub, et hindamiskomisjonid on nõuetekohaselt ja põhjalikult hinnanud kaebaja taotlust iga spetsialiseerumise osas ning selgitanud, millised nõuded ja miks on või ei ole täidetud. Otsustest nähtub, et

ekomisjon on nõuetekohaselt hinnanud kõiki asjaolusid ja hindamiskomisjoni poolt esitatud hindamistulemusi. Otsustest nähtuvad põhjalikud põhjendused selle kohta, miks ei olnud kaebajale võimalik omistada volitatud mäeinseneri (EKR 8)

etunnistust ühelgi spetsialiseerumisel. Kuigi mõned kompetentsinõuded olid vähemalt osaliselt täidetud (nt

estandardi punkti B.2.8), siis peamiseks probleemiks kujunes hindamiskomisjonide jaoks see, et kaebaja ei tõendanud, et tal oleks taotlemisele eelnev erialane vähemalt nelja aastane iseseisva vastutava inseneritöö või teadus- ja arendustöö kogemus soovitud spetsialiseerumisel (korra punkt 2.1.4 c ja punkt 3.1 a) ning taotleja ei ole läbinud piisavas mahus täiendusõpet, sh erialaseid täienduskoolitusi (korra punkt 2.1.4 b ja punkt 3.1 a). Esitatud dokumentide ja andmete kohaselt ei olnud kaebaja enam viimased aastad aktiivselt tegutsenud erialases valdkonnas viisil, mis võimaldaks anda talle volitatud mäeinseneri kõrgeima

e igal spetsialiseerumisel. Kaebaja taotlus vaadati sisuliselt läbi vähemalt kaks korda ning seejuures küsiti lisaküsimusi. Lisaks hindas

ekomisjon oma tööd ise üle ka vaideotsuse tegemisel. Vastustaja I täitis uurimispõhimõtet.

ekomisjon lähtub eelkõige hindamiskomisjonide hindamistulemustest.

ekomisjon ei pea ise hakkama otsast peale kõiki dokumente läbi vaatama ja üle hindama. Vastustaja I ei nõustu, et kuna kaebaja on alates 2002. aastast mäetehnika õppesuuna tehnikateaduste doktor ning ta töötas varasemalt Mäeinstituudi direktorina ja oli 2012-2014 mäeinseneride

enõukogu esimees, siis tal on automaatselt olemas kõik kõrgeima

etaseme kompetentsid kõigil viiel spetsialiseerumisel. Kaebaja pidi ikkagi tõendama, et vajalikud kompetentsid ja tingimused on tema suhtes täidetud. Seejuures on doktorikraadi omamine üks eeldus, aga sellele lisaks peab taotleja ka end aktiivselt harima ja valdkonna arengutega kursis hoidma (läbima erialaseid täienduskoolitusi) ja ka tegutsema vastavas valdkonnas (erialane töö). Kuna kaebaja taotles

et pärast varasema volitatud mäeinseneri (EKR 8)

etunnistuse lõppemist (

e oli kehtiv 2012-2017), siis oli tegemist

e taotlemisega, mitte taastõendamisega. Samas on oluline, et hindamiskomisjonid ja

ekomisjon arvestasid sellega eraldi, et kaebajal oli varasemalt volitatud mäeinseneri (EKR 8)

etunnistus ja seda käsitletakse ka otsustes. Otsustes kirjeldatakse, et varasemalt

e omamine iseenesest ei taga sama

e uuel taotlemisel selle

e väljastamist, kui

e omamise sisulised eeldused ei ole enam täidetud. Antud juhul ei olnud vajalikud eeldused enam täidetud, sõltumata sellest, et kaebajal oli mõnda aega varem

etunnistus olemas olnud. 15. Energeetika, Mäe- ja Keemiatööstuse

enõukogu palub lõpetada X kaebuse menetlus HKMS § 152 lg 1 p 4 või § 124 lg 2 alusel nõude osas tühistada osaliselt KAK, alternatiivselt jätta X kaebus sama nõude osas HKMS § 151 lg 1 p 1 ja § 121 lg 1 p 2 alusel läbi vaatamata, alternatiivselt sama nõude osas ja kumulatiivselt muude nõuete osas jätta X kaebus rahuldamata. 9 3-21-657 1) Kui käsitleda KAK-i üldaktina, tulnuks selle tühistamise nõue HKMS § 121 lg 1 p 2 alusel tagastada, sest selline nõue ei vasta seaduses sätestatud halduskohtu volitustele. Kaebuse menetlusse võtmise järel tuleb see jätta § 151 lg 1 p 1 kohaselt läbi vaatamata. Kui käsitleda KAK-i haldusaktina/üldkorraldusena, tuleb selle menetlus lõpetada, kuna vaidlustatud 12.11.2020

enõukogu poolt kehtestatud

e andmise kord on kaotanud kehtivuse. HKMS § 152 lg 1 p 4 sätestab imperatiivselt, et kohus lõpetab määrusega menetluse, kui kaebuses vaidlustatud haldusakt on kehtetuks tunnistatud. Käesoleval juhul on vaidlustatud 12.11.2020 KAK kaotanud kehtivuse uue

e andmise korra kehtestamise tõttu

enõukogu 01.04.2021 protokollilise otsusega nr 6-4/20. Ehkki viidatud otsus ei sätesta sõnaselgelt, et uue korra kehtestamisega tunnistatakse eelnev kord kehtetuks, tuleneb see otsuse sisust, millega kehtestati sama volitusnormi alusel uus

e andmise kord tervikuna. Eelnevalt kehtinud korda ei saa pärast delegatsiooninormi uut rakendamist edasi kehtivaks pidada, kuna kahtlust ei saa olla, et

enõukogu kui pädeva haldusorgani tahe oli kehtestada uus kord eelneva asemel, mitte sellega paralleelselt. Järelikult on 12.11.2020 otsusega kinnitatud KAK kehtetuks tunnistatud või vähemalt kehtivuse või õigusmõju kaotanud ning menetlus selle tühistamise nõudes tuleb lõpetada. Alternatiivselt, kui 01.04.2021 uue

e andmise korra kinnitamist käsitada mitte uue haldusakti andmisena, vaid olemasoleva akti muutmisena, puudub halduskohtul samuti alus nõude läbivaatamiseks, kuna sel juhul on kaebus igal juhul mittetähtaegne ja selle menetlus tuleb lõpetada HKMS § 124 lg 2 alusel. 2) Kaebaja väide KAK p 2.1.4 alapunktide b) ja c) õigusvastasuse kohta on ka sisuliselt põhjendamatu, samuti ei ole kord kaebaja poolt väidetud osas ega tervikuna vastuolus põhiseadusega. Kaebaja väide, et

e andmise kord on põhiseadusega vastuolus, kuna tegemist ei ole seaduse ega määrusega, mille alusel saaks põhiõigusi piirata (kaebuse p 2.1.4 ja kaebuse täienduse p-s 1.2–1.5), on asjakohatu. Riigikohtu praktika kinnitab, et materiaalses mõttes üldaktide andmise pädevuse võib seadusandja kooskõlas põhiseadusega delegeerida ka muule isikule kui riik. Riigikohus on möönnud

eühendustele avaliku võimu teostamise osalise üleandmise õiguspärasust, kuna vastav ühendus on oma sisulise kompetentsi tõttu asjaomases valdkonnas kõige paremini võimeline vastavat avalik-õiguslikku ülesannet täitma. Kaebaja ei ole käesoleval juhul selliseid põhjendusi arusaadavalt kohtu ette toonud, miks tema väidetud

e andmise korra probleemid tema tegevusala või elukutse valikut piiravad ja seeläbi PS §-st 29 tulenevat põhiõigust rikuvad. Kaebaja väited põhinevad sisuliselt üksnes subjektiivsel arvamusel, et tema soovitud tasemega

e saamine on

e andmise korrast tulenevalt liialt keerukas. See arvamus ei põhista korra õigusvastasust ega põhiseadusevastasust ning on ka sisuliselt põhjendamatu.

e andmise korras kehtestatud nõuded järjepidevale erialase tegevuse kogemusele ja täiendkoolituste läbimisele lähtuvad eesmärgist tagada läbipaistev ja objektiivne kord

estandardile vastavate teadmiste, oskuste ja pädevuse tasemes veendumiseks, lähtudes parimast rahvusvahelisest praktikast. Volitatud inseneri kui kõrgeima omistatava

etaseme puhul on eriti oluline, et taotleja teadmised ja oskused oleksid ajakohased. See eeldab nii täiendõppe kui erialase tegevuse järjepidevust. 3) Kaebaja väited, nagu oleks

enõukogu tegevus „suunatud turu sulgemisele“, on täiesti ainetud. Kaebaja väide, et doktorikraadiga taotleja puhul tuleks täiendõppe nõue jätta tähtajatult kohaldamata ja omistada

etase üksnes teiste doktorikraadiga hindajatega peetava vestluse alusel, on eluliselt põhjendamatu. Mingil hetkel omandatud hariduslik kvalifikatsioon ei saa tagada teadmiste ega ammugi oskuste ajakohasust elu lõpuni. Vastupidiselt kaebaja väitele, nagu oleks

e andmise kord suunatud „turu sulgemisele“, tähendaks just sisulise hindamise asendamine kaebaja soovitud „doktorite vestlusega“ põhjendamatult ebavõrdset seisuslikku kohtlemist. Asjakohatu on ka kaebaja toodud paralleel kõrgharidusseaduse regulatsiooniga ja sellega põhistatud nõue, et doktorikraadiga isiku, kes taotleb 8.

etaset, hindamisel tohiksid osaleda üksnes sama haridus- ja

etasemega isikud. Doktorikraad ei ole volitatud inseneri

etaseme vältimatu eeldus.

e- ega hindamiskomisjoni pädevusse ei kuulu taotlejale 10 3-21-657 haridusliku kvalifikatsiooni omistamine ega selle sisuline verifitseerimine, mis eeldaks tingimata sama haridustaseme olemasolu.

e andmise menetluses kontrollitakse vastavalt korrale objektiivselt, kas isikul on vastava valdkonna ja taseme haridus tõendatult omandatud ja kas isik on tõendatult taganud oma teadmiste ja oskuste ajakohasuse täiendkoolituste ja järjepideva erialase tegevusega. Objektiivsetest nõuetest möödavaatamine varasemate erialaste saavutuste ettekäändel rikuks otseselt

e andmise diskrimineerivuse keeldu ja läheks vastuollu

§ 2lg-s 1 sätestatud eesmärkidega.

Nõustuda ei saa ka kaebaja seisukohaga, nagu ei vastaks

§ 16ja KAK regulatsioon määratletuse nõudele.

Kaebaja ei ole esitanud selle kohta arusaadavaid põhjendusi, väites paljasõnaliselt, et regulatsioon ei välista „omavoli, turu sulgemist ja ringkaitset tööturul tegutseda soovijatele juurdepääsu takistamisega“. KOHTU PÕHJENDUSED 16. Tallinna Ringkonnakohus käsitles

estandardit 09.09.2019 otsuses asjas 3-18-1432 üldkorraldusena (p 25), ka Riigikohtu Üldkogu ei seadnud 17.05.2021 otsuses ringkonnakohtu vastavat tõlgendust kahtluse alla. Seega on

estandardit põhjust käsitleda üldkorraldusena HMS § 51 lg 2 mõttes. Teistsugust õiguslikku staatust ei saa halduskohtu arvates omistada ka

estandardit täpsustavale KAK-le. Seetõttu on tühistamisnõue lubatav. Vaidlusaluste KAK punktide osas ei ole 01.04.2021 otsusega nr 20 kehtestatud KAK muutnud varasemat KAK-i. Seetõttu on tühistamisnõue jätkuvalt asjakohane, kuna asja uuel läbivaatamisel tuleks juhinduda samasisulistest KAK sätetest. Kuna vastustaja II ei ole KAK uues redaktsioonis selgesõnaliselt ka käsitlenud seda, kas tegemist on uue korra või varasema korra muutmisega ning ka varasema KAK kehtivuse küsimust, on kohtu arvates põhjendatud aktsepteerida kaebaja esitatud tühistamisnõuet, sedastades, et kaebuse rahuldamise korral tühistatakse KAK regulatsioon, mis kehtis vaidlustatud otsuste tegemise ajal ning kehtib ka praegu. Üldkorralduse vaidlustamise tähtaja kulgema hakkamine sõltub sellest, millal avaldub selle mõju akti adressaadi õigustele (vt Riigikohtu Halduskolleegiumi 13.02.2008 määrus asjas 3-3-1-95-07, p 14). Kohtu hinnangul ilmnes KAK piirav mõju kaebajale alles vaidlustatud otsuste tegemisel, mistõttu ei pidanud kaebaja varem KAK-i vaidlustama. Kaebust tuleb lugeda seetõttu tähtaegseks. Vastustaja II taotlused menetlus lõpetada või jätta kaebus läbi vaatamata jäävad rahuldamata. 17. Kohtu arvates on mäeinseneride

e andmise korraldus põhiseadusega kooskõlas.

§ 5

lg 1 kohaselt on

estandard dokument, milles kirjeldatakse

etegevust ning esitatakse kompetentsusnõuded. Volitatud mäeinsener, tase 8

estandardis on esitatud vastavad kompetentsusnõuded. KAK-s on kompetentsusnõudeid (käsitletud kui

e taotlemise ja taastõendamise eeltingimusi) täpsustatud.

estandardi p A.6 kohaselt peab

1. taseme volitatud mäeinsener olema omandanud magistriõppe tasemel kõrghariduse, tal peab olema erialane töökogemus ja ta peab olema end täiendanud erialastel täiendkoolitustel. KAK p 2.1.
2. a) kohaselt on volitatud mäeinsener, tase 8 taotlemise eeltingimuseks vastava spetsialiseerumisega diplomeeritud mäeinseneri

e omamine või erialane doktorikraad, p 2.1.4 c) kohaselt peab volitatud mäeinseneril olema taotlemisele eelnev vähemalt nelja aastane iseseisva vastutava inseneritöö või teadus- ja arendustöö kogemus soovitud spetsialiseerumisel. KAK p 2.1.4. b paneb paika nõutava täiendusõppe mahu. Kohtu arvates on

estandard ja KAK kehtestatud

enõukogu poolt kooskõlas

-ga.

kohaselt tuleb konkreetse

etegevuse kompetentsinõuded kehtestada

enõukogu poolt kehtestatavas

estandardis. Praegusel juhul seda ongi tehtud. Kompetentsinõudeid on täpsustatud KAK-s. Mil määral peaksid kompetentsinõuded olema sätestatud

estandardis ja mil määral KAKs, ei ole õiguslikult relevantne, kuna mõlemad kehtestab

enõukogu (

§ 9lg 2 p 2 ja p 4).

Kohus ei nõustu kaebajaga, et KAK-s sätestatud nõuetega on lubamatult sekkutud PS § 29 lg-s 1 sätestatud põhiõigusesse valida vabalt tegevusala, elukutset ja töökohta. Kompetentsusnõuded ei ole nõuded, mille üle peab tingimata otsustama seadusandja või täitevvõim. Kompetentsusnõuete kehtestamise näol ei ole tegemist põhiõiguste piiramise, vaid põhiõiguse kujundamisega. Ilma erialase ettevalmistuseta inimesel puudub võimekus asuda 11 3-21-657 tööle mäeinsenerina. Nõuded, mis kirjeldavad mäeinseneri pädevusi, kujundavad seda ametikohta, mitte ei piira isikute põhiõigusi. Põhiõigust piiraks see, kui mäeinseneri

e omandamisele seatakse põhjendamatuid piiranguid. See on aga juba asjaomase haldusorgani pädevuse realiseerimise küsimus. Isikute õiguste kaitsele ei annaks midagi juurde see, kui kompetentsusnõuded oleksid loetletud õigustloovas aktis (seaduses või määruses). Vastupidiselt, isiku õiguste kaitse oleks sellisel juhul piiratud, kuna isikutel puudub õigus vaidlustada õigustloovaid akte vahetult kohtus, seda saab teha üksnes põhiseaduslikkuse järelevalve korras. Vastupidine järeldus ei tulene ka Riigikohtu Üldkogu 17.05.2021 otsusest asjas 3-18-1432, kus probleemiks oli ehitusseadustikuga antud volitusnormi täitmata jätmine ministri poolt. Tegemist ei olnud käesoleva asjaga võrreldava olukorraga. 18. Kaebaja vaidlustab taotlusele vahetult eelnevat töötamise nõuet (KAK p 2.1.4 c). Kaebaja arvates tuleks

e omistada isikule, kellel on doktorikraad ja kes on töötanud vähemalt kolm aastat ameti- või töökohal, mille ülesannete keerukus ja vastutus vastavad volitatud mäeinseneri

etaseme 8 nõutele ja kelle töötamisest niisugusel alal ei ole möödunud rohkem kui 5 aastat. Kohtu arvates on

enõuete kehtestamine

enõukoja diskretsiooniline otsus, millesse kohtu sekkumise võimalused on piiratud. Puudutatud isik peaks põhjendama, miks esitatud nõuded on ebavajalikud või ebaproportsionaalsed. On selge, et kogemuste omandamine on individuaalne ja konkreetsete piiride seadmine on paljuski kokkuleppe küsimus. Sellised reeglid peavad kohtu arvates kohtlema aga kõiki taotlejaid ühetaoliselt. Konkreetse isiku olukorrast lähtuvate erandite tegemine paika pandud reeglitest hälbivalt või erireeglite kehtestamine tooks kaasa taotlejate ebavõrdse kohtlemise ja oleks seetõttu põhiseaduse § 12 aspektist probleemne. Seega ei saanud vastustaja I asuda hindama seda, kas kaebaja on oma pädevuse säilitanud või minetanud, vaid vastustaja I pidi tuvastama, kas kaebaja vastab

estandardis ja KAK-s fikseeritud nõuetele.

1. Kaebaja ei ole esitanud tegelikult põhjendusi, miks KAK nõue taotlemisele eelnevale töökogemusele oleks ebavajalik või ebaproportsionaalne põhimõtteliselt, vaid kaebaja vastuargumendid tulenevad tema isiklikust olukorrast lähtuvalt ‒ kaebaja leiab, et tema varasemat tausta arvestades tulnuks teda ikkagi vastavaks lugeda, kuigi tegelikult ei täida kaebaja KAK p 2.1.4 c nõuet ‒ kaebajal ei ole taotlusele esitamisele eelneva nelja aasta jooksul tegelenud iseseisva vastutava inseneritöö või teadus- ja arendustööga, vaid kaebaja vastavad kogemused pärinevad varasemast ajast. Kaebaja lahkus professori ametikohalt TTÜ-s 31.08.2016, s.o üle nelja aasta enne vaidlusaluste taotluste esitamist. Pärast seda asutas taotleja Minest OÜ, mille põhiliseks tegevuseks on veeseire teostamine ning retkede/ekskursioonide korraldamine. Alates
2. a märtsist töötab kaebaja firmas Skepast ja Puhkim OÜ keskkonnaspetsialisti ja projektijuhina. Kohus nõustub vastustaja I järeldusega, et veeseirete teostamine ja tööstuspärandi ning giidi töö korraldamisel ei rakendata volitatud mäeinseneri nõuetele vastavaid teadmisi. Arvesse saab võtta kogemusi, mis vastavad

estandardi p-des B.2.3, B.2.4, B.2.5, B.2.6 ja B.2.7 toodule. 20. Kohtu arvates on

e omandamisele vahetult eelneva töötamise nõude kehtestamine vajalik ning nelja aastase töökogemuse nõudmine pole ka ebaproportsionaalne. Maapõueseaduse (MaaPS) § 17 lg 3 ja § 74 lg 1 kohaselt üldgeoloogilist uurimistööd ja geoloogilist uuringut, kaevandamisprojekti koostamist ja kaevandamist korraldab ja juhib ning markšeiderimõõdistusi teeb selleks kompetentsust omav isik. Isiku kompetentsus peab võimaldama tal tunda oma tegevusvaldkonnaga seonduvaid riske, oskama neid tuvastada ja riskide realiseerumist ära hoida. Kompetentsuse eelduseks on MaaPS kohaselt erialase ettevalmistusega ja töökogemusega omandatud teadmised ja oskused. Kaebaja heidab ette, et KAK ei tee erandeid ega võimalda arvestada

e taotleja tegelikke saavutusi ja teadmisi. Kohus sellega ei nõustu. Mäeinseneri

e eriti, kõrgeimale tasemele vastav, eeldab suurt vastutust ning eksisteerib avalik huvi kehtestada nõuded, mis garanteerivad

e omajale vastava pädevuse olemasolu. Juhul, kui kõige kõrgema taseme

e omaja otsustab senisel 12 3-21-657 erialal mitte jätkata või ajutiselt tegeleda teist laadi tööga, siis peab ta arvestama, et mingi aja möödudes ei vasta ta enam

e andmise tingimustele, kuigi tema erialased teadmised ei pruugi veel olla kadunud. Eriala muutmine on aga iga isiku vaba valik. Reeglid on kõigile ette teada ja kehtivad ühetaoliselt. Kaebaja leiab, et KAK on sihilikult kitsendav uute tööturule sisenevate suhtes ega võimalda arvestada nende tegelikku teadmiste taset. Kohtu arvates ei pea

e kõige kõrgemat taset garanteerima uutele tööturule sisenejatele, vaid

etaset on võimalik tõsta pikaajalise antud valdkonnas tegutsemise kaudu. Kohtu arvates ei ole seega ei

estandard ega KAK p 2.1.4 põhiseadusega vastuolus. Kaebajal on võimalik volitatud mäeinsener, tase 8

et taotleda, kuid ta peab eelnevalt täitma vastavad nõuded. Kohtu arvates pidi

ekomisjon lähtuma KAK-st ega olnud õigustatud sellest mööndusi tegema. Rahuldamata jätta tuleb ka kaebaja alternatiivne nõue tühistada KAK p 2.1.4 alapunktide

1. b)ja
2. c)kohaldumine doktorikraadiga taotlejatele, kes on töötanud vähemalt kolm aastat ameti- või töökohal, mille ülesannete keerukus ja vastutus vastavad

etaseme 8 nõutele ja kelle töötamisest niisugusel alal ei ole möödunud rohkem kui 5 aastat. Vastustajal II ei olnud kohustust sellist kaebajale sobivat nõuet kehtestada. Kaebaja leiab ka, et põhiseadusvastane on KAK regulatsioon, mis ei näe ette teaduskraadi või

etaseme nõudeid hindamis- ja

ekomisjoni liikmetele selliselt, et hindajate

etase ja teaduskraad oleks hinnatava omaga vähemalt võrdne. Kohtu hinnangul sellist nõuet põhiseadusest ei tulene. Kaebaja ei ole oma vastavat seisukohta ka vajalikul määral põhjendanud. 21. Kohus ei nõustu kaebajaga, et

e andmise üle on otsustatud mittekvaliteetses ehk selleks kehtestatud korda mittejärgivas menetluses. Kohus nõustub vastustajaga I, et otsused on vastu võetud juhindudes kehtivast õigusest. 21.1. Nõustuda ei saa kaebaja väitega, et

ekomisjoni liikmed ei ole tõendatud pädevusega.

§ 16

lg 2 p 2 kohaselt peab

e andmise korras sisalduma

ekomisjoni koosseis ning nõuded

ekomisjoni liikmetele. KAK punktis 7 on kirjeldatud, mis tingimustele peab

ekomisjoni liige vastama, lisaks on samas punktis ära nimetatud, kes

ekomisjoni kuuluvad.

ekomisjoni kuuluvad tööandjate esindajad, töötajate/spetsialistide esindajad, koolitajate esindajad, samuti muud osapooled (Eesti Inseneride liidu president, Tehnilise Järelevalve Ameti esindaja). Asjaoludest nähtuvalt on

ekomisjoni valitud liikmed, kes vastavad kehtestatud nõuetele. Kaebaja ei ole toonud välja ühtegi põhjendust selle kohta, miks oleks praegu põhjust kahelda

ekomisjoni liikmete pädevuses ja vastavuses kehtestatud nõuetele. Kaebaja väidetest nähtuvalt seisneb tema etteheide pigem selles, et KAK p-s 7.3 kehtestatud nõuded ei ole piisavad.

enõukogul on

ekomisjoni koosseisu kujundamisel arvestatav diskretsioon. Kohtule ei nähtu, et vastustaja II oleks rikkunud kehtivaid õigusakte või

unud ellu ebapädeva

ekomisjoni. 21.2. Kaebaja heidab ette, et ei ole teada, kuidas moodustati tema taotluse hindamiseks hindamiskomisjonid ja millised hindamiskomisjonid tema taotlusi tegelikult üldse hindasid. KAK p 8.1 kohaselt moodustab

ekomisjon

e taotleja kompetentsuse hindamiseks hindamiskomisjonid. Asjas esitatud hindamisprotokollidest nähtuvalt hindas iga spetsialiseerumist eraldi hindamiskomisjon ning nähtub seegi, kes olid hindamiskomisjonide liikmed. Hindamisprotokollides on hindajad nimepidi välja toodud ning hindamisprotokollid on hindamiskomisjonide liikmete poolt allkirjastatud. Seega on tõendatud, et hindamiskomisjonid olid moodustatud ja hindasid kaebaja taotlust. Mäeinseneride ja mäetehnikute

ekomisjoni ja hindamiskomisjoni(de) töökord ning

e andmise menetlemise kord (vastu võetud 20.03.2018, kättesaadav: www.maeselts.ee/

eomistamine/ edaspidi:

e andmise menetlemise kord) p 10.1 kohaselt hindamiskomisjoni liikmete valim määratakse

ekomisjoni otsusega. Täpse hindamiskomisjoni koosseisu ja esimehe taotlusvooruks määrab

ekomisjoni esimees toimetaja ettepanekul ning selleks eraldi 13 3-21-657 protokolli ei koostata. Vastustaja I on vastuses kaebusele (p 23) selgitanud, et hindamiskomisjonid moodustatakse pärast seda, kui lõpeb taotlemistähtaeg (KAK punkti 4.1 kohaselt kuulutatakse

e andmine välja vähemalt 3 korda aastas). Hindamiskomisjonide moodustamisel lähtutakse KAK punktidest 8.1-8.2, samuti kehtivast

e andmise menetlemise korrast ning

§-st

1. Kaebaja taotluse hindamiseks moodustati hindamiskomisjonid samuti pärast seda, kui vastav taotlemistähtaeg, mille ajal kaebaja taotluse esitas, oli lõppenud. Hindamiskomisjonide liikmed valiti hindamiskomisjonide liikmete nimekirjast arvestades kaebaja taotluse asjaolusid (sh iga spetsialiseerumise osas vastava valdkonnaga seotud isikud, võimalusel ka mõni
2. taseme

et omav isik). Kohtule ei nähtu, et hindamiskomisjonide moodustamisel oleks kehtestatud korda eiratud. Vastustaja I on täiendavalt selgitanud, et vastustaja I kodulehel on nimetatud kolm hindamiskomisjoni ja hindamiskomisjone ongi kokku kolm. Kaebaja taotles volitatud mäeinseneri (EKR 8)

et kokku viiel spetsialiseerumisel ja iga spetsialiseerumise osas pidi hindamiskomisjon tegema eraldi otsuse (vt

e andmise menetlemise kord p-d 13.2 ja 13.3). Viie spetsialiseerumise osas toimus hindamine kolme hindamiskomisjoni poolt alljärgnevalt: maavarade allmaakaevandamine ja pealmaakaevandamine – nendele andis hinnangu Mäetehnikute ja Mäeinseneride hindamiskomisjon, allmaakaevandamise projekteerimine ja pealmaakaevandamise projekteerimine – nendele andis hinnangu Projekteerimise hindamiskomisjon, markšeiderimõõdistamine – sellele andis hinnangu Markšeiderite hindamiskomisjon. Kohtule nähtuvalt ei ole kordasid rikutud. Õigusaktides ei ole reguleeritud hindamiskomisjonide arvu ega kehtestatud nõuet, et iga spetsialiseerumist peab hindama eraldi hindamiskomisjon. 25.01.2021 oli koondatud küsimused markšeiderite, projekteerimise ja mäetehnikute ja mäeinseneride hindamiskomisjonidelt (dtl 144‒146) ning esitatud kaebajale. Küsimused puudutasid nii pealmaa- kui ka allmaakaevandamist ning kaebajale pidi olema arusaadav, mis komisjon millise teemaga tegeleb ning et kaebajat ei hinnanud viis erinevat komisjoni. Pole millegi põhjal kahtlustada, et küsimusi ei saanud taotlejale esitada kõik need isikud, kes hiljem vastuseid hindasid. Vastustaja I on selgitanud, et kaebaja taotlust hindasid hindamiskomisjonid samas koosseisus kui alguses enne vaideotsuse tegemist. Seetõttu ei ole põhjendatud kahtlus, et mõnda hindamiskomisjoni ei olnud küsimuste esitamise ajaks veel moodustatudki või ei olnud selle liikmete koosseis sama, mis hiljem taotlust hinnanud komisjoni koosseis. 21.3. Kohus ei nõustu kaebajaga, et hindamiskomisjonide liikmed ei olnud nõutava pädevusega. Kohus ei nõustu kaebajaga, et isiku kompetentsuse üle saavad otsustada üksnes vähemalt sama taseme erialateadmistega isikud kui on seda see isik, kes konkreetse tasemega

et taotleb. Sellist nõuet õigusaktidest (

§ 19lg 4, KAK p-d 8.1-8.2) ei tulene.

Kohus nõustub vastustajaga I, et hindamiskomisjonidel tuleb anda hinnang selliste kompetentside täitmise kohta, mille täitmist on võimalik hinnata ilma, et hindajal endal oleks sama taseme

e. Selleks, et hinnata, kas taotlejal on olemas erialane vähemalt nelja aastane iseseisva vastutava inseneritöö või teadus- ja arendustöö kogemus soovitud spetsialiseerumisel ja kas ta on läbinud piisavas mahus täiendusõpet, sh erialaseid täienduskoolitusi, võib esitatud dokumentide põhjal anda ka hindaja, kellel endal on sama valdkonna madalama taseme

e. Antud juhul jäi kaebajale tema poolt taotletud spetsialiseerumistel

e andmata seetõttu, et tema poolt esitatud dokumendid ei tõendanud, et ta täidab ära kõik vajalikud nõuded ja kompetentsid. Vastustaja I on ka välja toonud, et vähemalt nelja spetsialiseerumise osas hindas taotlust ja materjale hindamiskomisjon, kus oli olemas ka sama valdkonna 8. taseme

ega hindaja (s.o maavarade allmaakaevandamine ja pealmaakaevandamine ning allmaakaevandamise projekteerimine ja pealmaakaevandamise projekteerimine). Olukorras, kus Eestis on üksnes 2 volitatud mäeinsener, tasemele 8 vastavat mäeinseneri, ei oleks hindamiskomisjoni komplekteerimine kaebaja soovitud moel ka võimalik (hindamiskomisjonis peab olema vähemalt 3 liiget). 14 3-21-657 21.4. Kohus leiab, et vastustaja I tegevus 26.02.2021 protokolli vormistamisel ja otsuste koostamisel oli nõuetekohane. Erinevalt hindamisprotokollist (menetlemise kord p 14.1) ei kehti

ekomisjoni otsuste ega protokolli vormistamisel nõuet, et selle peavad allkirjastama kõik komisjoni liikmed.

ekomisjoni protokollile kirjutavad alla koosoleku juhataja ja protokollija (

e andmise menetlemise kord p 8.1). Tavapärane on praktika, et kollektiivse haldusorgani puhul allkirjastab haldusakti haldusorgani juht (vt HMS § 55 lg 4). Vaidlust ei ole selles, et

e andmise otsustamisel ei osalenud isikud, kes osalesid vastava hindamiskomisjoni töös (see on

e andmise menetlemise korra nõue). Vaidlust ei ole selles, et

ekomisjoni istung oli otsustusvõimeline, kuna sellel osales üle 51% nimelisest koosseisust (

e andmise menetlemise kord p 9.1).

ekomisjoni 26.02.2021 protokollist nähtuvalt ei toetanud ükski hääletamisel osalenud komisjoni liige ühegi spetsialiseerumise osas kaebajale

e andmist.

ekomisjoni protokoll ei kajasta tõepoolest põhjalikult arutelu käiku, vaid seal oli viidatud, et

ekomisjoni esimees tegi kokkuvõtte taotleja hindamisprotsessist ja tulemustest ning

ekomisjon oli eelnevalt tutvunud hindamiskomisjonide protokollidega.

e andmise menetluse korra p 14.2. kohaselt on hindamisprotokoll peamiseks dokumendiks, mille alusel

ekomisjon otsustab

e andmise taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise üle. Vaidlust ei ole selles, et hindamiskomisjonide protokollides oli põhjalikult avatud põhjused, miks hindamiskomisjonid ei toetanud kaebajale

e andmist. Seega pidid

ekomisjoni liikmed olema kursis otsuse tegemise tagamaadega ning üksmeelne hääletustulemus näitab, et hindamiskomisjonide hinnanguga oldi nõus.

ekomisjoni esimehe V. Kaljuste volitamises

ekomisjoni otsust vormistama ei ole midagi õigusvastast. Haldusorgani juht üldjuhul haldusakti allkirjastabki. Siinjuures ei ole tähtsust selles, et pealmaa- ja allmaakaevandamise projekteerimise spetsialiseerumise osas ei saanud V. Kaljuste hääletamisel osaleda, kuna ta oli osalenud hindamiskomisjoni töös. Käeoleval juhul oli V. Kaljustet volitatud pelgalt otsust vormistama, mitte tegema otsust

ekomisjoni nimel või eest. Pole põhjust asuda seisukohale, et

ekomisjoni esimees on vormistanud hoopis teistsuguse otsuse, kui teised komisjoni liikmed oleksid soovinud. Asjaolu, et

ekomisjoni protokoll on allkirjastatud vahetult peale vaidlustatud otsuste tegemist, ei tähenda, et vaidlusalused otsused oleksid tühised. Puuduvad mistahes tõendid selle kohta, et vormistatud

ekomisjoni otsused ei vasta

ekomisjoni vastuvõetud otsustele. Seega ei nõustu kohus kaebajaga, et

ekomisjoni otsused on vastu võetud oluliste vormivigadega, mis mõjutasid otseselt otsuse sisu. 22. Kohus ei nõustu kaebajaga, et

e mitteandmise otsused on tehtud uurimispõhimõtet rikkudes ja tõlgendades kõik kahtlused vääralt

e taotleja kahjuks. Kaebaja leiab, et ta on esitanud andmeid ja selgitusi nii läbitud täiendõppe kui erialase töökogemuse ja

estandardite kompetentside täitmise kohta. Hindamiskomisjonid on aga kaebaja sõnutsi jätnud tema väited sisuliselt hindamata. Asjaoludest nähtuvalt on kõik hindamiskomisjonid kaebaja taotlust sisuliselt hinnanud. Ehkki väga täpselt ei ole jälgitav, kuidas on kokku tulnud vastustaja I tuvastatud täiendõppe punktisummad, nähtub hindamisprotokollidest siiski, et vastustaja I on kõiki kaebaja esitatud materjale hinnanud ja nende kohta oma seisukoha kujundanud. Kohus nõustub vastustajaga I, et valdav osa 5-aastasest arvesse minevast perioodist ei ole kaebaja osalenud täiendõppes, mis oleks seotud inseneritööga mäenduse valdkonnas (KAK Lisas 2 toodud nõue). Koolitused turismi, giidinduse ja tööstuspärandi valdkonnas ei ole kohtu arvates inseneritööga seotud koolitused KAK mõttes. Samuti ei seondu selle valdkonnaga nt joogivee proovivõtmine. Vastustaja I on kohtu arvates asjakohaselt tõendanud, miks konkreetseid kaebaja välja toodud koolitusi ei saanud arvesse võtta ‒ kas kaebaja osalemine seal ei olnud piisavalt tõendatud, esitamata oli KAK-s nõutavad dokumendid, koolitus ei olnud piisavalt seotud taotletava

ega vms. See kehtib ka mäenduse õpetamise kohta TTÜ-s. Hindamiskomisjonid olid 25.01.2021 pöördumises esitanud küsimused kaebajale, ühtlasi oli välja toodud viitega KAK asjakohastele punktidele see, mida kaebajal tuleb täiendavalt esitada. Kohtu arvates on kaebaja jätnud esitamata dokumentaalsed 15 3-21-657 tõendid õppetegevuse kohta, mis võimaldaksid piisava arvu täiendusõppe punktide olemasolus veenduda. Kaebaja on hoopis seisukohal, et hindamiskomisjonid oleksid ise pidanud puudu olevaid materjale otsima. Kohus sellega ei nõustu. Kohus ei nõustu vastustajaga I selles, et koolitusi tuleb läbida viie aasta jooksul regulaarselt (sellist nõuet KAK-st ei tulene), kuid kohtule ei nähtu ka see, et vastustaja oleks hindamisel teinud vigu, mis võiksid mõjutada vaidlustatud otsuste õiguspärasust. Peamiseks probleemiks, mis seondub nii täiendõppe kui ka teiste väljatoodud teemadega, on see, et kaebaja ei ole viimased neli aastat olnud tegev mäeinseneri

etegevuse valdkonnas. Seda asjaolu on vastustaja I kohtu arvates KAK ja teiste kehtivate õigusaktide valguses õigesti hinnanud. Vastustaja I ei oleks saanud langetada teistsugust otsust. Õiguspärane ei ole jätta kõrvale KAK nõuded ja lähtuda lihtsalt kaebaja varasemast erialasest taustast. Kaebajale taotletud

e mitteandmine on seetõttu olnud õiguspärane. Vastustajad ei ole teinud ka menetluslikke vigu, mis viiksid kaebuse rahuldamisele.

1. Ülaltoodut arvestades jääb kaebus rahuldamata.
2. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna otsus tehti kaebaja kasuks, tuleks kaebajal tasuda teiste menetlusosaliste menetluskulud. Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt on haldusorgani kasuks välise õigusabi kulude hüvitamine õigustatud juhul, kui kohtuasi väljub tema igapäevase põhitegevuse raamidest. Vastustajad täidavad nii

e andmise otsustamisel kui ka

estandardi kinnitamisel avalikku ülesannet, mistõttu ei välju see nende igapäevase põhitegevuse raamidest. Kuna vastustajad on võtnud endale vabatahtlikult avaliku ülesande täitmise, on nad end allutanud haldusorgani kohta käivatele sätetele nii õiguste kui ka kohustuste ja vastutuse osas. Praegune vaidlus ei välju kohtu hinnangul vastustajate I ja II põhitegevuse raamidest ning kohtumenetluse asjaolud ei ole sedavõrd erilised, et oleks põhjendatud mõista kaebajalt välja vastustajate õigusabikulud. Seetõttu jäävad vastustajate menetluskulud nende endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) 16