Obsah (8)

§ 32§ 663§ 657§ 371§ 33§ 3401§ 180§ 173

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Imbi Sidok-Toomsalu, liikmed Ele Liiv ja Peeter Pällin Määruse tegemise aeg ja koht 28.10.2021, Tallinn Kohtuasja number 2-21-13311 Ko

) §-s 371 sätestatud aluste esinemisel. Avaldus ei vasta

peatükis 38 (§d 334–340) ning §-s 363 menetlusdokumendile sätestatud vormi- ja sisunõuetele, mistõttu ei ole võimalik avaldust lahendada. Kohtu hinnangul on avalduses esinevad puudused nii 2-21-13311 ulatuslikud, et mõistlik ei ole anda tähtaega puuduste kõrvaldamiseks.

§ 32lõike 1 kohaselt toimub kohtumenetlus ja kohtu asjaajamine eesti keeles.

Avaldus ei ole eesti keeles ega selgelt loetav, mistõttu puudub kohtul võimalus hinnata avaldaja nõuet ja selle aluseks olevaid asjaolusid. 4. Võlgnik peab pankrotiseaduse (PankrS) § 13 lõike 1 kohaselt põhistama oma maksejõuetuse. Võlgniku avalduse puhul küll eeldatakse tema maksejõuetust (PankrS § 31 lõige 4), kuid see avaldus peab olema selge ja põhistatud, seega peavad olema täidetud eeldused maksejõuetuse hindamiseks. Maksejõuetuse põhistamiseks lisab võlgnik pankrotiavaldusele seletuse maksejõuetuse põhjuse kohta ja võlanimekirja. Võlanimekirjas märgitakse võlgniku võlausaldajate nimed ja nende elu- või asukohad ning nende nõuded. Samuti andmed võlgniku vara kohta. Kohus selgitas ka

§-s 235 põhistamise kohta sätestatut. 5. Lähtudes menetlusökonoomia põhimõttest, otsustas kohus avalduse menetlusse võtmata jätta. Avaldusega ei ole võimalik taotletavat eesmärki saavutada. Kohus pidas vajalikuks rõhutada, et avaldaja peab olema ise aktiivne oma õiguste kaitsmisel ning seadma avalduse

-is ette nähtud sisu- ja vorminõuete sätetega kooskõlla. Menetlusdokumentide sisu- ja vorminõuded on sätestatud

§-des 334 ja 338. Tsiviilkohtumenetluse ülesanne on tagada, et kohus lahendaks tsiviilasja õigesti, mõistliku aja jooksul ja võimalikult väikeste kuludega. Kohtumenetluse töökeel ja asjaajamine on

§ 32lõike 1 kohaselt eesti keeles.

Määruskaebus ja menetluse edasine käik

1. Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada. Kaebuse põhjenduste kohaselt esitas avaldaja maakohtule venekeelse pankrotiavalduse, milles selgitas kõike detailselt. Avaldusele oli lisatud mh menetlusabi taotlus tõlkekulude kandmiseks. Avaldaja viibib vanglas, kus ei ole tehnilisi võimalusi kaebuste esitamiseks ja tal ei ole raha tõlgete jaoks. Avaldaja ei saa aru maakohtu 30.08.2021 määruse sisust, kuna see on eesti keeles. Avaldaja palus 03.09.2021 avalduses kohtulahendi tõlkimist vene keelde, kuid siiani ei ole kohtust vastust saanud.
2. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle

§ 663lõike 5 alusel läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 8. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb rahuldada ning maakohtu määrus tuleb

§ 657

lõike 1 punkti 3 alusel koosmõjus §-ga 659 menetlusõiguse normi rikkumise tõttu tühistada. Tsiviilasi tuleb saata maakohtule avalduse menetlusse võtmise uueks otsustamiseks, sest ringkonnakohus ei saa ise avaldust menetlusse võtta. 9. Esmalt märgib kolleegium, et maakohtu määrusest ei ole selgelt aru saada, millisel õiguslikul alusel on kohus avalduse menetlusse võtmisest keeldunud. Kohus viitab põhjenduste alguses

§ 371

lõike 1 punktile 9, samas märgib hiljem ka seda, et avaldusega ei ole võimalik taotletavat eesmärki saavutada (

§ 371lõike 2 punktis 2 sätestatud olukord).

Lisaks tuleb arvestada, et praegusel juhul on tegemist pankrotiavaldusega, mille menetlemist reguleerib eriseadusena pankrotiseadus. Maakohus viitas küll õigesti PankrS § 3 lõikele 2, mille järgi kohaldatakse pankrotimenetlusele

-is sätestatut, kui PankrS-st ei tulene teisiti. Pankrotiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise alused aga tulenevadki esmajoones PankrS §-st 14. PankrS § 14 lõike 1 punkti 3 järgi keeldub kohus määrusega pankrotiavaldust 2 2-21-13311 menetlusse võtmast mh juhul, kui esinevad

-is sätestatud alused. Seega tulnuks kohtul keeldumise alusena lisaks

-i sätetele viidata ka PankrS § 14 lõike 1 punktile

2. Maakohus leidis, et esitatud avaldus ei vasta

38. peatükis ning §-s 363 menetlusdokumendile sätestatud vormi- ja sisunõuetele ning et puudused on nii ulatuslikud, et mõistlik ei ole anda tähtaega nende kõrvaldamiseks. Samas ei ole kohus selgitanud, milliseid vormi- ja sisunõudeid täpsemalt silmas peab. Määrusest on üksnes aru saada, et peamiseks puuduseks on asjaolu, et avaldus on venekeelne, mistõttu puudub kohtul võimalus hinnata avaldaja nõuet ja selle aluseks olevaid asjaolusid.

§ 32

lõike 1 järgi toimub kohtumenetlus ja kohtu asjaajamine eesti keeles.

§ 33

lõike 1 esimesest lausest tuleneb, et kui menetlusosalise kohtule esitatud avaldus, taotlus, kaebus või vastuväide ei ole eestikeelne, nõuab kohus määratud tähtpäevaks esitajalt selle tõlget eesti keelde. Seega on tegemist

§ 3401

lõike 1 mõistes kõrvaldatava puudusega ning menetlusosalisele tuleb anda võimalus dokumendi tõlke esitamiseks. Seejuures peaks kohus vajadusel juhtima menetlusosalise tähelepanu

§ 180

lõike 1 punktist 2 tulenevale võimalusele taotleda menetlusdokumentide tõlkimise kulude kandmiseks menetlusabi.

1. Eeltoodust tulenevalt on maakohus praegusel juhul keeldunud ennatlikult avalduse menetlusse võtmisest ilma avaldajale puuduste kõrvaldamiseks võimalust andmata. Ringkonnakohtu hinnangul ei nähtu avaldusest lisaks keelenõude rikkumisele muid sedavõrd ulatuslikke puudusi, mis õigustaks koheselt avalduse menetlusse võtmisest keeldumist. Selliseid puuduseid ei ole maakohus välja toonud ka vaidlustatud määruses. Seega tulnuks maakohtul jätta avaldus esmalt käiguta, tuues selgelt välja, milles kohtu hinnangul sellel esinevad puudused seisnevad, määrata avaldajale puuduste kõrvaldamiseks tähtaeg ning selgitada nii puuduste kõrvaldamise viisi kui ka kõrvaldamata jätmise õiguslikke tagajärgesid.
2. Kolleegium nõustub iseenesest maakohtuga, et avalduse esitamine venekeelsena on selline puudus, mis takistab avalduse menetlemist. Kuid keelenõude rikkumise tõttu avalduse menetlusse võtmisest keeldumine on põhjendatud alles olukorras, kus avaldaja ei esita kohtu määratud tähtaja jooksul tõlget (

§ 33

lõige 1) ega taotle menetlusabi korras tõlkekulude kandmisest vabastamist või jääb vastav taotlus rahuldamata. Praegusel juhul nähtub avaldusele lisatud menetlusabi taotlusest, et avaldaja on tegelikkuses ka taotlenud menetlusabi tõlkekulude kandmiseks. Selle taotluse on kohus põhjendamatult tähelepanuta jätnud. Samas nähtub asja materjalidest, et kohus on 28.09.2021 määrusega andnud määruskaebemenetluses avaldajale menetlusabi tõlkekulude kandmiseks, korraldades avaldaja määruskaebuse tõlkimise eesti keelde. 13. Neil kaalutlustel tuleb maakohtu määrus tühistada. Maakohtul tuleb uuesti kaaluda avalduse menetlusse võtmist, seejuures tuleb kohtul lahendada avaldaja 25.08.2020 esitatud taotlus avalduse tõlkekulude kandmiseks menetlusabi saamiseks. Juhul, kui avalduse menetlemisel on perspektiivi, tuleks kohtul selgitada avaldajale ka võimalust taotleda riigi õigusabi korras advokaadi määramist, kes aitaks avaldajal vajadusel avaldus

-is sätestatud sisu- ja vorminõuetega kooskõlla viia. Asja materjalidest nähtuvalt on avaldaja taotlenud riigi õigusabi küll määruskaebemenetluses, kuid selle taotluse jättis maakohus 28.09.2021 määrusega rahuldamata põhjusel, et avaldaja on esitanud nõuetekohase (v.a keele ja riigilõivu osas) määruskaebuse. Seega tuleks kohtul avaldajale riigi õigusabi taotluse esitamise vajadust uuesti selgitada.

1. Seoses määruskaebuses märgituga, et avaldaja esitas maakohtule taotluse vaidlustatud määruse venekeelse tõlke saamiseks, kuid kohus ei ole kaebuse esitamise seisuga (s.o 16.09.2021) avaldajale vastanud, märgib kolleegium, et asja materjalidest nähtuvalt on kohus 3 2-21-13311 saatnud määruse tõlke avaldaja viibimiskohta Tallinna vanglasse avaldajale edastamiseks 14.09.
2. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
3. Võttes arvesse, et avaldus saadetakse tagasi maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks, jääb menetluskulude jaotus

§ 173lõike 3 teise lause järgi maakohtu otsustada.

(allkirjastatud digitaalselt) 4