KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Eesistuja Virgo Saarmets, liikmed Villem Lapimaa ja Kaire Pikamäe Määruse tegemise aeg ja koht 11. oktoober 2021, Tallinn Haldusasja number 3-21

§ 1361lg 4).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Maksu- ja Tolliamet (MTA) esitas Tallinna Halduskohtule 16.03.2021 taotluse (täiendatud 18.03.2021) anda maksukorralduse seaduse (

) § 130 lg 1 p 2 ja § 1361 lg 1 alusel luba seada Eesti Vabariigi kasuks (MTA kaudu) 56 871,93 euro suurune kohtulik hüpoteek XXile kuuluvale kinnistule Tallinnas Lõhe tn 15 (registriosa nr 1042101; katastritunnus 78406:611:1550; pindala 1052 m2; sihtotstarve 100% elamumaa). Maksuhaldur tegeleb EHM OÜ maksuvõla sissenõudmisega (16.03.2021 seisuga 68 946,65 eurot, sh põhivõlg 49 971,29 eurot, intress 18 495,64 eurot ja arvestuslik intress 479,72 eurot), mis seondub maksustamisperioodidel 2018. a september kuni 2019. a juuni deklareeritud, kuid tasumata jäänud maksukohustustest ja neilt arvestatud intressist. XX on EHM OÜ ainsaks juhatuse liikmeks alates 14.11.2017. Maksuhaldur alustas Tallinna Halduskohtule 15.02.2021 taotluse esitamisega XXi suhtes

§ 8

lg 1, § 40 lg 1 ja § 96 lg 1 alusel vastutusotsuse koostamiseks suunatud maksumenetlust. Tallinna Halduskohus jättis 18.02.2021 määrusega nr 3-21-321 MTA taotluse rahuldamata, kuna pidas seda ennatlikuks. Maksumenetluse 3-21-556 tõenäoliseks tulemuseks on XXi solidaarne vastutus EHM OÜ maksuvõla eest kokku 50 319,93 eurot (sh tulumaks 9708,40 eurot, kogumispensioni maksed 639,02 eurot, käibemaks 26 677,04 eurot, sotsiaalmaks 12 102,28 eurot, tööstuskindlustuse maksed 844,55 eurot, intress 348,64 eurot). EHM OÜ deklareeritud, kuid tasumata maksukohustused tekkisid ajal, mil XX oli äriühingu ainus juhatuse liige (samuti oli tal ligipääsuõigus e-maksuametis), mistõttu vastutab ta äriühingu maksuseadustest tulenevate kohustuste täitmise eest ja äriühingu rikkumised on talle omistatavad. Maksuhalduril on põhjendatud kahtlus, et XX korraldas teadlikult EHM OÜ majandustegevust viisil, mille tõttu jäid äriühingu deklareeritud maksukohustused tasumata. XX kui äriühingu ainsa pangakaardi kasutaja võttis

1. a juunist kuni
2. a maini äriühingu pangakontodelt sularahas välja kõik sinna laekunud raha (kokku 82 495 eurot) ning maksuhalduril on kahtlus, et seda raha ei kasutatud EHM OÜ majandustegevuse ega maksustatava käibe tarbeks. XXi süülise tegevuse ja EHM OÜ maksuvõla vahel on seega põhjuslik seos. EHM OÜ-lt maksuvõla sissenõudmine ei ole senini tulemust andnud. EHM OÜ on esitanud alates
3. a-st kaks maksuvõla ajatamise taotlust, mis on lõppenud seoses võlgnevusega. Maksuhaldur arestis 11.02.2019 EHM OÜ pangakontod ning edastas järgmised korraldused võlgnevuste sissenõudmiseks 03.06.2019, 22.11.2019, 09.12.2020 ja 14.12.
4. EHM OÜ on ajavahemikul 10.10.2018–10.07.2019 tasunud maksukohustusi kokku 12 995,24 euro ulatuses. Äriühingul puudub registervara.

§ 98

lg-s 1 sätestatud maksusumma määramise 3-aastane aegumistähtaeg ei ole möödunud, sest varaseim EHM OÜ tasumata maksukohustus on

1. a septembri eest. EHM OÜ-d ei ole äriregistrist kustutatud. Maksuhalduril on põhjendatud kahtlus, et pärast vastutusotsuse tegemist võib selle sundtäitmine osutuda raskendatuks või võimatuks. XXi suhtumist avalik-õiguslike kohustuste täitmisesse ilmestab tema tegevus EHM OÜ juhtimisel ja äriühingu maksuvõlgade tasumata jätmisel. Seega on tõenäoline, et isik võib vastutusotsuse täitmisest hoidumiseks asuda oma vara võõrandama. Kuni
2. a maini sai XX EHM OÜ-st igakuist tulu 513 eurot, kuid alates
3. a detsembrist on tema ainsaks tuluks Sotsiaalkindlustusametilt (SKA) saadav 220 eurot kuus. Seega on kõige sobivamaks täitetoiminguks kohtuliku hüpoteegi seadmise XXile kuuluvale Lõhe tn 15 kinnistule, mille turuväärtuseks hindab MTA 120 000 eurot. Kohtuliku hüpoteegi seadmine ei takista kinnistu kasutamist ega käsutamist ning seega on tegemist isikut kõige vähem koormava võimaliku meetmega. Kinnistu sundmüük saab toimuda ainult kohtutäituri vahendusel ning hinnangulised täitekulud on kokku 6552 eurot (sh menetluse alustamise tasu 60 eurot ja kohtutäituri põhitasu 2900 eurot koos lisanduva käibemaksuga 592 eurot ning kohtutäituri lisatasu 3000 eurot). Seega on põhjendatud seada kinnistule kohtulik hüpoteek suurusega 56 871,93 eurot. Maksuhaldur lõpetab

§ 1361

lg 3 kohaselt täitetoimingu kahe tööpäeva jooksul, kui selle tinginud asjaolu on ära langenud või kui XX esitab

§ 122kohase tagatise 50 319,93 euro ulatuses.

2. Tallinna Halduskohus andis 18.03.2021 määrusega MTA-le loa taotleda kohtuliku hüpoteegi seadmist Eesti Vabariigi kasuks (MTA kaudu) XXile kuuluvale Lõhe tn 15 kinnistule summas 56 871,93 eurot. MTA taotlus vastab

§ 1361lg 2 nõuetele ja on vajalikul määral põhistatud.

Võimaliku vastutusotsuse täitmise tagamiseks täitetoimingute kohaldamisel kontrollib kohus eelkõige seda, et vastutusotsuse tegemine ei oleks ilmselgelt välistatud. Kohtule ei ole esitatud tõendeid, mille põhjal saaks välistada XXi süülist tegevust ja selle põhjuslikku seost EHM OÜ maksuvõla tekkimisega. Vastutusmenetlus võib alata ka halduskohtule loataotluse esitamisega. EHM OÜ-l on maksuvõlg, mis tuleneb esitatud, kuid tasumata maksudeklaratsioonidest ja mis tekkis ajal, mil XX oli EHM OÜ ainus juhatuse liige. Samuti võttis XX 2018. a juunist kuni 2020. a maini sularahas välja kogu äriühingu kontodele laekunud raha. Kuna äriühingul olid samal perioodil kehtivad ajatamisgraafikud, mida äriühing 2

§ 96

lg 5 nõuded olema täidetud vastutusotsuse väljastamise hetkel, mitte aga vastutusmenetluse algatamisel. Maksuhalduri esitatud andmete (sh äriühingu majandusaasta aruannete ja töötamise registri väljavõtete) põhjal on alust arvata, et EHM OÜ ei ole enam tegutsev äriühing. Samuti puudub äriühingul registervara, mille arvelt maksuvõlga tasuda. Maksusumma määramine ei ole ka aegunud, arvestades nii 3-aastast kui ka 5-aastast aegumistähtaega. Maksuhaldur on XXi käitumisest EHM OÜ juhtimisel põhjendatult järeldanud, et isikule koostatava vastutusotsuse hilisem sundtäitmine võib kujuneda raskeks või võimatuks. Kuna XX saab alates

1. a detsembrist tulu üksnes 222 eurot kuus, siis on ilmne, et tulevikus ületavad tema avalik-õiguslikud kohustused tema tulusid. Isiku varasemat käitumist arvestades ei ole välistatud, et ta võib vastutusmenetlusest teada saamisel asuda oma vara võõrandama. Seega on XXile kuuluvale kinnistule kohtuliku hüpoteegi seadmine põhjendatud ja see ei piira tema õigusi ülemääraselt. Kuigi Lõhe tn 15 kinnistu on märgitud puudutatud isiku aadressiks, ei ole see tõenäoliselt siiski tema elukohaks, sest kinnistusraamatu andmetel asub kinnistul üksnes 34 m2 pindalaga aiamaja. Eelduslike täitekulude arvestamisel on maksuhaldur õigesti lähtunud kohtutäituri seadusest (KTS) ning täitekulusid ei saa pidada ülemäärasteks, mistõttu ei ole tegemist ületagamisega. Maksuhaldur on märkinud, et lõpetab täitetoimingu tagatise esitamisel. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS
2. XX palub 05.04.2021 määruskaebuses tühistada halduskohtu määrus ja teha uus määrus, millega jätta MTA taotlus rahuldamata. Maksuhaldur järeldas ebaõigesti, et EHM OÜ on teinud ettevõtlusega mitteseotud väljamakseid 82 495 eurot, mistõttu on väär ka järeldus, et nende väljamakseteta olnuks äriühingul raha maksuvõla tasumiseks. Maksuvõla kujunemine ei ole jälgitav ega arusaadav ning EHM OÜ esitas deklaratsioonide parandused üksnes maksukontrolli lõpetamiseks, kusjuures maksumenetluses ei tutvustanud MTA ka kontrollakti. Maksuhaldur ei ole arvestanud, et osa sularahas välja võetud summast moodustas eraisikule antud laen. EHM OÜ käibe langus oli tingitud objektiivsetest asjaoludest (ehitusturu üldisest langusest) ja maksuvõla suurenemise vältimiseks tuli töötajad vabastada. Ellas Nordic OÜ võlgneb EHM OÜ-le 15 620,76 eurot, mille arvelt on samuti võimalik maksukohustusi täita. Maksuhaldur ei ole pakkunud võimalust maksuvõla tasumiseks graafiku alusel. EHM OÜ esitas
3. a aprillis ja mais taotlused maksuvõla ositi tasumiseks, mis jäeti rahuldamata ja seejärel arestiti äriühingu pangakontod. Pangakontode arestimine on arusaadavalt pärssinud äriühingu majandustegevust ning seega vastutab MTA vähemalt osaliselt maksuvõla tasumisel tekkinud raskuste eest. MTA taotluse esitamine ja täitetoimingu sooritamiseks loa andmine oli ennatlik, sest EHM OÜ suhtes ei ole veel maksukontrolli alustatud. Samuti ei ole puudutatud isikut teavitatud vastutusmenetluse alustamisest ning sellega on eksitud

§ 552lg-te 4 ja 5 vastu.

Taotlusest ei nähtu, et vastutusmenetlus oleks juba jõudnud puudutatud isiku süülise käitumise tuvastamise etappi või tuvastatud oleks asjaolud, mis annaksid alust puudutatud isikule maksukohustuse määramiseks. Puudutatud isikule ei ole selge, miks ta peab vastutama äriühingu majandustegevuses tekkinud kohustuste eest oma isikliku varaga. Puudutatud isik kasutab Lõhe tn 15 kinnistut oma püsiva elukohana ja avalik huvi maksude kogumise vastu ei kaalu üle kodu puutumatuse riivet. 3

§ 96

lg-s 5 sätestatud kolmekuuline tähtaeg, tuleb vastutusmenetlus lugeda alanuks kõnealuse taotluse esitamisest kui esimesest menetlustoimingust.

§ 552

lg 4 kohaselt võib maksukontrolli alustamisest jätta ette teatamata, kui selleks esineb seadusest tulenev oluline põhjus, ning kontrolli alustamisest tuleb siis teatada esimesel võimalusel pärast esimest menetlustoimingut. Kuigi maksuhaldur ei ole tuginenud ühelegi

§ 552

lg-s 5 märgitud kahtlusele, ei sisalda nimetatud säte siiski oluliste põhjuste ammendavat loetelu (sellele viitab sättes kasutatud sõna „eelkõige“).

§ 1361

lg 1 eesmärke arvestades võib

§ 552

lg 4 tähenduses oluline põhjus vastutusotsuse koostamisele suunatud maksumenetlusest koheselt teavitamata jätmiseks seisneda ka vajaduses säilitada tõhus võimalus täitmist tagavate toimingute sooritamiseks ehk maksuhalduri kahtlus, et kavandatava vastutusotsuse sundtäitmine võiks osutuda puudutatud isiku tegevuse tõttu hiljem oluliselt raskemaks või võimatuks (vt ka Riigikohtu 18.03.2020 määrus nr 3-19-1178, p 14). 6. Kuigi üldjuhul ei saa

§ 1361

lg 1 alusel esitatav taotlus olla kontrollimenetlust alustavaks menetlustoiminguks, sest taotluse aluseks olev kahtlus saab maksuhalduril tekkida üksnes mingi varem toimunud menetluse käigus, on erandina peetud mh võimalikuks algatada täitmist tagavate toimingute sooritamiseks loa andmise taotlusega vastutusotsuse koostamise menetlust siis, kui juriidilise isiku maksukohustusega seotud asjaolusid ja juhatuse liikmete vastutust on kontrollitud eelnevas maksumenetluses (nt Riigikohtu 05.04.2017 määrus nr 3-31-68-16, p 11). Samas on rõhutatud, et eelneva menetluse nõue ei ole omaette eesmärk, vaid oluline on see, et maksuhaldur oleks asjaolud piisava kindlusega välja selgitanud ja suudaks tekkinud kahtlust tõendada. Praegusega sarnases olukorras (s.o kavandatav vastutusotsus 4

§ 1361

alusel täitmist tagavate toimingute sooritamiseks loa andmisel ei kontrolli kohus üksikasjalikult seda, kas käimasoleva maksumenetluse tulemusena maksuhalduri poolt eeldatavalt tehtava vastutusotsuse sisulised eeldused on täidetud ja kas vastutusotsus oleks õiguspärane, vaid kontroll hõlmab eelkõige seda, kas vastutusotsuse tegemine on õiguslikult võimalik ja tõenäoline, sh kas esinevad vastutusotsuse tegemist välistavad asjaolud. Sellisteks asjaoludeks võivad olla näiteks maksusumma määramise aegumistähtaja möödumine (

§ 96

lg 5) või maksuvõla lõppemine (

§ 96

lg 6 p 3), samuti olukord, kus kohtu hinnangul oleks juhatuse liikme tahtluse või raske hooletuse tuvastamine ebatõenäoline (nt Riigikohtu 12.02.2020 määrus nr 3-19-1672, p 18). Seetõttu ei analüüsi ringkonnakohus üksikasjalikult puudutatud isiku väiteid, et äriühingu pangakontodelt välja võetud sularaha kasutati EHM OÜ ettevõtluse tarbeks ning äriühingu maksuvõla tekkimine ja selle täitmata jätmine ei olnud tingitud juhatuse liikme tegevusest, vaid objektiivsetest asjaoludest. Oluline on see, kas MTA taotluses kajastatud asjaolude pinnalt on alust pidada vastutusotsuse koostamist võimatuks või äärmiselt ebatõenäoliseks. 8. Taotluse kohaselt on maksuhalduril tekkinud põhjendatud kahtlus, et XX on teadlikult ja tahtlikult rikkunud

§-8 nimetatud kohustusi ning tema suhtes

§ 40

lg 1 ja § 96 lg 1 alusel vastutusotsuse koostamine (50 319,93 euro suuruses summas) on seetõttu tõenäoline. See järeldus põhineb maksuhalduri hinnangul, et maksude deklareerimine ja nende pikaajaline teadlik tasumata jätmine saab olla vaid raskest hooletusest või tahtlikust tegevusest tingitud tagajärg. Samuti on MTA viidanud XXi tegevusele EHM OÜ juhtimisel (kogu pangakontodele laekunud raha võeti sularahas välja ja äriühing ei täitnud samal ajal korduvalt maksuvõla tasumise ajatamisgraafikuid), mille põhjal tekkis maksuhalduril kahtlus, et XX korraldas EHM OÜ ainsa seadusliku esindajana äriühingu majandustegevust teadlikult viisil, mille tõttu jäid äriühingu deklareeritud maksukohustused tasumata (s.o viis ettevõtlusest välja raha, mida oleks saanud kasutada maksukohustuste täitmiseks). 9. Ringkonnakohus märgib esmalt, et ainuüksi äriühingu deklareeritud maksukohustuste pikaajalisest täitmata jätmisest ei saa iseenesest veel järeldada, et juhatuse liige on vähemalt raskest hooletusest rikkunud

§-s 8 nimetatud kohustusi ja võib seega

§ 40lg 1 alusel vastutada tekkinud maksuvõla eest solidaarselt maksukohustuslasega.

Rahalised kohustused täidetakse esindatava vara arvel (

§ 8lg 1 ls 2).

Küll aga saab praegusel juhul maksuhalduri kahtlust pidada piisavalt põhjendatuks, sest samal ajal, kui äriühing jättis täitmata deklareeritud maksukohustused ja maksuvõla tasumise ajatamisgraafikud, võeti EHM OÜ pangakontodele kantud raha pidevalt kohe sularahas välja (kokku 82 495 eurot) ja sellisel tegevusel puudub arusaadav seos äriühingu ettevõtlusega. Puudutatud isiku vastupidised väited on jäänud üksnes paljasõnalisteks. Kuna äriühingu ainus pangakaart oli XXi käes, siis ei saa tema suhtes vastutusotsuse koostamist pidada täiesti ebatõenäoliseks. Juhatuse liige ei või astuda aktiivselt ja teadlikult samme äriühingu vara vähendamiseks olukorras, kus selle tulemusel jääb esindatava maksukohustus täitmata (nt Riigikohtu 06.10.2021 otsus nr 3-19-1161, p 16.3). Seda, kas maksuhalduri kahtlused on põhjendatud ja nende aluseks olevad asjaolud tõendatud, tuleb kontrollida vastutusmenetluse käigus. 5

§ 8

lg 1 ja § 40 lg 1 näevad ette olemuselt aktsessoorse kõrvalkohustuse, mis tähendab, et kõrvalkohustuse kehtivuse eelduseks on põhikohustuse kehtivus (nt Riigikohtu 02.02.2018 otsus nr 3-15-2813, p 16.1).

§ 96

lg-s 6 sätestatud vastutusotsuse tegemist välistavaid asjaolusid praegu ei esine. EHM OÜ maksuvõlg on kehtiv ja äriühingut ei ole registrist kustutatud. Kuna EHM OÜ maksuvõlg puudutab maksustamisperioode 2018. a september kuni 2019. a juuni, siis ei ole möödunud ka

§ 98lg-s 1 sätestatud 3-aastane aegumistähtaeg.

11.

§ 1361

alusel täitetoiminguks loa andmine on prognoosotsus ka sellest aspektist, et puudub kindel teadmine isiku võimaliku käitumise kohta tulevikus (nt Riigikohtu 18.06.2013 määrus nr 3-3-1-28-13, p 11.3.1; 30.04.2013 määrus nr 3-3-1-4-13, p 22), mistõttu sättes märgitud kahtlus täitmise hilisemast raskendatusest ei eelda seda, et isik oleks juba astunud konkreetseid samme selleks, et takistada võimaliku rahalise kohustuse hilisemat sissenõudmist, vaid

§ 1361

alusel täitmist tagavate toimingute ennetav rakendamine ongi nähtud ette selliste võimaluste ärahoidmiseks. Eelkõige annavad selliseks kahtluseks alust tõendid, mis viitavad juhatuse liikme ebausaldusväärsele käitumisele maksuõigussuhetes, sest kui isik on varem korraldanud äriühingu tegevust eesmärgiga vältida maksukohustuse täitmist, on põhjendatud eeldada, et selline soovimatus säilib ka tulevikus (nt Riigikohtu 28.01.2013 määrus nr 3-3-1-16-12, p 10.4).

1. Ringkonnakohus nõustub maksuhalduriga, et EHM OÜ maksuvõla sundtäitmise käigus kogutud tõenditest (nt pangakontode väljavõtted) nähtuv XXi tegevus äriühingu majandustegevuse ja maksude tasumise korraldamisel tekitab kahtluse, et XX võib asuda kõrvale hoidma ka võimaliku vastutusotsusega määratava rahalise kohustuse täitmisest. Lõhe tn 15 kinnistule kohtuliku hüpoteegi seadmine ei takista kinnistut kasutada (sh elamiseks) ega riiva seega puudutatud isiku õigusi ülemääraselt, kuid tagab samas maksuhalduri võimaliku tulevase nõude täitmise. Määruskaebuse esitajal ei ole muud vara ega piisavat sissetulekut, mille arvelt võimalikku rahalist kohustust täita. Kohtulik hüpoteek ei riiva kodu puutumatust (vt põhiseaduse § 33), sest tegemist on üksnes kinnistusraamatu kandega, millega ei tungita kellegi eluruumi.
2. Ringkonnakohus märgib täiendavalt, et kuigi 19.04.2021 jõustunud KTS muudatustega on mõningaid kohtutäituri tasumäärasid langetatud, ei anna see alust määruskaebust rahuldada ega muuda halduskohtu 18.03.2021 määruse ja MTA 19.03.2021 avalduse alusel 23.03.2021 kinnistusraamatusse sisse kantud 56 871,93 euro suurust kohtulikku hüpoteeki ülemääraseks, sest selle seadmisel sai lähtuda üksnes kehtivast õigusest. Täitemenetluse alustamise tasu oli varasema KTS § 34 lg 2 p 4 kohaselt üle 5000 euro suuruse nõude puhul 60 eurot, kuid kehtiva KTS § 34 järgi võiks see olla maksimaalselt 30 eurot. Kuna kohtutäituri tasule lisandub KTS § 32 lg 3 kohaselt käibemaks, siis oleksid eeldatavad täitekulud praegu 36 euro võrra väiksemad. Samas tagab kohtulik hüpoteek ka arvestusliku intressi nõuet (MTA 16.03.2021 taotluse ajal 479,72 eurot), mille summa pidevalt suureneb ja seega ei ole alust rääkida ületagamisest.
3. Eelneva põhjal jääb XXi määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 18.03.2021 määrus muutmata. (allkirjastatud digitaalselt) 6