) § 444 lg 3 alusel teeb kohus otsuse kirjeldava osata ning märgib põhjendavas osas vaid menetluskuludega seonduva. Lisaks märgib kohus seda, et käesoleva hagi menetlemist ei mõjuta asjaolu, et menetluse ajal omandas vaidlusaluse kinnistu täitemenetluse käigus I. T. O. Kinnistule on hageja kasuks seatud eelmärge. Riigikohus on 14.02.2020 otsuse kohtuasjas nr XXX p-s 13 märkinud, et ostueesõiguslaste esitatud ostjate omanikukande kustutamise nõue on eraldiseisev nõue; asjaõigusseaduse § 257 lg 3 järgi on asjaõigusliku toimega ostueesõigusel eelmärke tähendus. 5.
lg 3 alusel tuleb jätta hagi tagamise ning kostja ja kolmanda isiku kaasamise taotlustega seotud menetluskulud taotluste rahuldamata jätmise tõttu hageja kanda. Muud menetluskulud tuleb hagi rahuldamist arvestades jätta
6.
lg-te 1, 2, § 177 lg 1 p 1 alusel määrab kohus kindlaks ka menetluskulude rahalise suuruse. 25.06.2021 menetluskulude nimekirjas (tlk 83) palub hageja mõista kostjalt enda kasuks välja 2440 eurot (riigilõiv 1150 eurot, õigusabikulu 1290 eurot (käibemaksuta; 10,75 t * 120 eurot/t)) ja viivise. Kohus andis kostjale hageja menetluskulude kohta seisukoha esitamiseks 10 päeva kirja kättesaamisest. Kostja sai kirja kätte
1 alusel 14.07.2021, st kolme tööpäeva möödumisel 08.07.2021 e-kirja saatmisest (tlk 87). Kostja ei ole seisukohta esitanud. 6.1.
lg 1 alusel on hagihind 35 000 eurot, millelt tuleb riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja lisa 1 alusel tasuda riigilõivu 1000 eurot. Hageja on riigilõivu tasunud. Hagejale tuleb hüvitada hagiavalduselt tasutud riigilõiv 1000 eurot. Hagi tagamise taotlustelt tasutud riigilõivu kokku 150 eurot (3 * 50 eurot) ei tule kostjal hagejale menetluskulude jaotust arvestades hüvitada. 6.2.
Eelkõige võib lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalikuks kuluks, mille hüvitamist saab nõuda teiselt menetlusosaliselt, olla õigusteenuse osutamise tasu (vt nt Riigikohtu 12.06.2013 määrus kohtuasjas nr 3-2-1-64-13, p 13). Lisaks esindamisele kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisele tuleb
lg 1 järgi hinnata ka ühe tööühiku hinna (s.o tunnitasu) põhjendatust ja vajalikkust. Üldjuhul ei saa pidada põhjendatuks ja vajalikuks tunnitasu, mis ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu (vt nt Riigikohtu 13.11.2013 määrus kohtuasjas nr 3-2-1-115-13, p 25). Esindajakulude kindlaksmääramisel ei ole määrav, kas menetluskulude suurusele on esitatud vastuväide. Menetluskulud määratakse kindlaks hagita menetluse sätete järgi (
Hagita menetluses kehtib aga uurimisprintsiip (
lg-d 5 ja 7) (vt Riigikohtu 08.05.2017 määrus kohtuasjas nr 3-2-1-29-17, p 13.3). Hagejat esindas
L.. Esindaja tunnitasu 120 eurot käibemaksuta on põhjendatud ja vajalik ega ületa keskmist sarnase õigusteenuse eest makstavat tasu. Menetluskulude nimekirja järgi oli esindaja ajakulu järgmine: asja materjalidega tutvumine ja hagiavalduse koostamine 4,5 t; 3/4 kohtumääruse ja täiendavate materjalidega tutvumine ning puuduste kõrvaldamine 1,5 t; hagiavalduse täienduse koostamine 4,75 t. Kohus peab ajakulu põhjendatuks kokku 6 t ulatuses. Asi ei olnud keerukas ega asjaolude poolest mahukas. Hagiavalduse täiendustes on osaliselt korratud eelnevates menetlusdokumentides toodut. Igas hagiavalduses sisaldus ka hagi tagamise taotlus, millega seonduvad menetluskulud jäävad menetluskulude jaotust arvestades hageja enda kanda. Eeltoodut arvestades tuleb hagejale hüvitada lepingulise esindaja kulust 720 eurot (6 t * 120 eurot/t). 6.3. Hagejale hüvitatavaks menetluskuluks tuleb määrata kokku 1720 eurot (riigilõiv 1000 eurot ja lepingulise esindaja kulu 720 eurot). Nimetatud summa tuleb mõista kostjalt hageja kasuks välja.
lg 4 ja hageja taotluse alusel tuleb kostjal tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt käesoleva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 II lauses ettenähtud ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik 4/4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.