← Eesti

2-20-17239/54

Obsah (5)§ 97§ 101§ 102§ 105§ 103

Tsiviilasi nr 2-20-17239 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Kohtukoosseis Tartu Maakohus Tartu Maakohtu kohtunik Gerty Pau Otsuse tegemise aeg ja koht 24. september 2021. a Tartu Tsiviilasja numbe

§ 97lg 1 kohaselt on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps.

Seega on H. K. õigus nõuda kostjalt elatise tasumist. 6.

§ 101

lg 1 kohaselt ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, mis alates 01.01.2020 on 584 eurot. Elatise alammäär on seega 292 eurot. Kohus saab vähendada elatist alla seaduses sätestatud alammäära üksnes mõjuval põhjusel.

§ 102

lg 1 kohaselt vabaneb isik ülalpidamiskohustusest selles ulatuses, milles ta ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma teisele isikule ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist.

§ 102

lg 2 kohaselt vanemad ei vabane lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. 7. Vaidlust ei ole selles, et H. K. elab XXX juures, kes annab lapsele igapäevast ülalpidamist. Hagejal on kostjast lahus elava alaealise lapsena kostja vastu

§-dest 96-100 lähtudes materiaalõiguslik nõue ülalpidamise saamiseks. Hageja lõplikuks elatise nõude suuruseks on 150 eurot kuus. 8. Tulenevalt

§ 105

lg-st 3 ning Riigikohtu 09.06.2017 otsusest nr 3-2-1-35-17 osaleb vanemate erineva sissetuleku ja varalise seisundi korral kumbki vanem lapse ülalpidamises vastavalt vanemate sissetulekute ja varalise seisundi proportsioonile. Kostja on tuginenud vastuväidete esitamisel muuhulgas sellele, et ta on XXX ning varatu. Kohus on 01.07.2021.a osaotsuses tuvastanud vanemate sissetuleku ja varalise seisundi. Pooled ei ole kohtu ette toonud asjaolusid, millest nähtuks, et vanemate varaline seis oleks praeguseks oluliselt muutunud. Seetõttu lähtub kohus elatise välja mõistmise otsustamisel H. K. osaotsuses tuvastatud asjaoludest vanemate varandusliku seisundi osas. Kohus märgib täiendavalt, et kohtule ei ole esitatud ühtegi tõendit ega veenvat põhjendust, millest nähtuks, et kostjal puuduvad võimalused töötasu teenimiseks ning oma sissetulekute suurendamiseks. Vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Vanema kohustus last ülal pidada tähendab ka kohustust teha kõik endast olenev, et leida vastavat tööd ja teenida sissetulekut nii endale kui lastele. XXX tuvastamine või seda enam XXX ei tähenda, et isikul puudub võimalus tulu teenida. Riigikohus on korduvalt märkinud (nt lahendi nr 3-2-1-35-17 p-s 21.1), et kuna lapsel ei ole üldjuhul sissetulekut, saab ta osa oma perekonna tavalisest elulaadist, mis sõltub eelkõige vanemate varalisest seisundist. Hageja mõlema vanema sissetulekud on sellised, mis ei võimalda maksta elatist miinimumsummas kuus. Kohus leiab, et hageja igapäevaste kulude kindlaks tegemisel on muuhulgas mõistlik lähtuda Justiitsministeeriumi tellitud Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskuse poolt 3 tehtud 2020.a uuringust „Lapse vajaduspõhine miinimumelatis“ (https://www.just.ee/sites/www.just.ee/files/miinimumelatis_lopparuanne.pdf), mille järgi vanuses 13–17 on kuluks hinnatud 323–412 eurot kuus lapse kohta (keskmine 367,50 eurot). Seega on põhjendatud kostjalt välja mõista elatis summas 150 eurot kuus. Olukorras, kus isikul on seadusest tulenev ülalpidamiskohustus, on ta kohustatud hankima rahalised vahendid ülalpidamiskohustuse täitmiseks. Elatis, mis on kuus 150 eurot, ei ole sellises suuruses, mille tasumine on kostja jaoks objektiivselt võimatu. Lähtuda tuleb eelkõige lapse põhjendatud vajadusest, et tagada lapse arenguks piisavad materiaalsed vahendid ja igapäevased vajadused. 9. Hageja palub elatise väljamõistmist alates 01.06.2020. Tulenevalt

§-st 108 saab kohus mõista elatise välja tagasiulatuvalt. Kuivõrd tagasiulatuvalt elatise väljamõistmiseks puuduvad erisätted, saab ka tagasiulatuvalt elatist välja mõistes lähtuda elatise väljamõistmise üldsätetest (vt Riigikohtu lahend 3-2-1-78-13, p 13; Riigikohtu lahend 3-2-1-136-13, p 13). Muu hulgas saab üldsätetest lähtuda ülalpidamiskohustuse ulatuse määramisel, et kohustus ei oleks isikule ebamõistlikult koormav. Tagasiulatuvalt elatise nõudmisel on võimalik kohustatud isiku äärmiselt raskesse olukorda asetamist vältida eelkõige sellega, et arvestada nõude ulatuse määramisel õigustatud isiku toonaseid vajadusi, kohustatud isiku toonast kui ka kohtulahendi tegemise ajal olemasolevat ülalpidamisvõimet ja elatise vähendamise aluseks olevaid asjaolusid (vt Riigikohtu lahend 3-2-1-136-13, p 14). Kohus leiab, et tagasiulatuva elatise nõudmine H. K. puhul alates 01.06.2020 ei ole põhjendatud. Elatise väljamõistmine ühekordse summana 1950 eurot asetab kostja raskesse majanduslikku olukorda ja on seetõttu kostjat ebamõistlikult koormav. Kostjalt on 01.07.2021 osaotsusega H. H. kasuks välja mõistetud lisaks igakuisele elatis tagasiulatuv elatis summas 1895 eurot. Arvestades kostja elatise võlgnevust H. K. ning kostja varalist seisu, ei ole kostja, lisaks alates hagi esitamisest tekkinud elatise võlgnevusele, ilmselt suuteline enne hagi esitamist kogunend elatise võlga tagantjärele H. K. maksma. Samas on hageja emal olnud piisavalt vahendeid, mille arvelt hagejale ülalpidamist anda, mistõttu hageja ülalpidamine tagasiulatuvalt elatise väljamõistmata jätmise tõttu ei kannata. Lapsele möödunud aja eest elatise väljamõistmise nõude lahendamisel ei ole määravat tähtsust sellel, kui suuri kulutusi on üks või teine vanem teinud lapse ülalpidamiseks ja kas vanemate varalised panused on olnud võrdväärse suurusega. Oluline on see, kas kõik lapse vajadused on olnud kaetud. Lapse huvides on saada jooksvalt igakuist elatist, mitte see, et isal tekib elatise võlgnevus. 10. Eeltoodu alusel rahuldab kohus hagi osaliselt ning mõistab kostjalt H. K. kasuks välja elatise 150 eurot kuus alates käesoleva kohtulahendi tegemisest. Kuna hageja on alaealine, tuleb kostjal igakuine elatis tasuda hageja ema kontole, kes tagab raha otstarbeka kasutamise. Kohus selgitab, et kui hageja jätkab täisealisena õpinguid ja omandab kesk- või kõrgharidust või õpib kutseõppe tasemeõppes, on tal õigus täisealiseks saades esitada elatise hagi uuesti ja nõuda elatise tasumist enda kontole. 11. Kohus märgib, et asjakohatu on kostja taotlus vabastada teda H. K. ülalpidamiskohustusest lapse ebamõistliku käitumise tõttu. Vanemat ei saa vabastada ülalpidamiskohustusest, mis tal on oma alaealise lapse vastu (

§ 103lg 2). 12. Menetluskulud Ts

MS § 162 lg 4 alusel jätab kohus hagi osalise rahuldamise tõttu H. K. hagi menetlemisega seotud poolte menetluskulud poolte endi kanda. Kuna kohus jätab poolte menetluskulud nende endi kanda, ei ole põhjust H. K. ja T. K. menetluskulude rahalist suurust kindlaks määrata. 4 01.07.2021 osaotsusega jättis kohus H. H. menetluskulud kostja kanda. Kohus märkis, et määrab menetluskulud kindlaks lõpplahendis. Hagejatele on õigusabi osutanud ühine esindaja. Menetluskulude nimekirja järgi on hagejatele osutatud õigusabi tunnihinnaga 144 eurot (sh käibemaks) 7,25 tunni ulatuses. Hagejate menetluskulud kokku on 1044 eurot. Hagejate kulud jagunevad võrdselt kummagi hageja vahel. H. H. menetluskulud on sellest tulenevalt 522 eurot. Kohus loeb H. H. menetluskulud põhjendatud ja vajalikeks kuludeks. Vastavalt hageja taotlusele tuleb kostjal hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuda lahendi jõustumisest kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 sätestatud ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 5

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.