Tsiviilasi nr 2-21-58 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja Kohtukoosseis kohtunik Ülle Raag Määruse tegemise aeg ja koht 11.10.2021, Jõgeva kohtumaja Tsiviilasja number 2-21-58 Tsiviila

§ 153lg 1 p 2) – muud tähtaegselt esitatud tunnustatud nõuded: Jrk Võlausaldaja Rahuldamata Võlausaldaja jaotis nõue % 1 OK Incure OÜ

§ 162lg 3, § 163 lg 5, § 28 tähenduses.

1. Vabastada Urmas Tross Axxxx Kxxxxx (pankrotis) pankrotihalduri kohustustest.
2. Määrata pankrotihalduri Urmas Tross tasuks 1168 eurot Axxxx Kxxxxx (pankrotis) pankrotimenetluses.
3. Axxxx Kxxxxxxx (pankrotis) anda menetlusabi pankrotihalduri tasu hüvitamiseks summas 1168 eurot. Riigi Tugiteenuste Keskusel maksta pankrotihaldur Urmas Trossi pankrotihalduri tasu 1168 eurot riigi vahenditest büroole, mille kaudu haldur tegutseb - OÜ-le Konkurss (rk 10023775, arvelduskonto AS-s Swedbank nr EE462200001120023445).
4. Algatada Axxxx Kxxxxx (pankrotis) suhtes võlgniku kohustustest vabastamise menetlus. Pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise. Kohus võib oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud võlgniku asjaolusid arvestades vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ka enne viie aasta möödumist menetluse algatamisest, kuid mitte enne kolme aasta möödumist menetluse algatamisest, eelkõige kui võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud ja rahuldanud võlausaldajate nõudeid arvestatavas ulatuses (

§ 175lg 1, lg 11).

1. Määrata Axxxx Kxxxxx menetluses võlgnik ise. usaldusisikuks võlgniku kohustustest vabastamise
2. Usaldusisikul (Axxxx Kxxxxxx) kanda tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet, Axxxx Kxxxxxxigapäevakulutusteks mõeldud arvelduskontole. Axxxx Kxxxxxx tuleb eraldada igakuuliselt võlausaldajate tarbeks 75% tulust, millele seaduse kohaselt saab pöörata sissenõude. Eraldis kanda teisele arveldusarvele, millelt usaldusisik teeb väljamaksed võlausaldajatele üks kord aastas (iga aasta
3. septembril).
4. Kohustada Axxxx Kxxxxx esitama kohtule perioodilisi (iga kuue kuu tagant) aruandeid ja teavet oma tegevuse, sissetulekute ja vara ning võlausaldajatele väljamaksete tegemise kohta (

§ 173sätestatud kohustused).

Esimene aruanne esitada 15.03.2022, järgnev 15.09.2022 jne. Usaldusisikul tuleb teha vastavalt käesolevas määruses ettenähtud jaotistele üks kord aastas (iga aasta

1. septembril) võlausaldajatele väljamakseid.
2. Võlgniku kohustused kohustustest vabastamise menetluse kestel on järgmised (

§ 173

): Võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku 2 nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama. Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. Täitemenetluse seadustik (TMS) § 132 lg 1 järgi sissetulekut ei arestita, kui see ei ületa ühe kuu eest ettenähtud palga alammäära (alates 01.01.2020 584 eurot) suurust või vastavat osa nädala või päeva sissetulekust, mittearestitav summa suureneb iga ülalpeetava kohta ühe kolmandiku võrra palga alammäärast kuus. Kui võlgniku sissetulek on väiksem, kui TMS § 132 lg 1 toodud alammäär ning sissenõude pööramine võlgniku muule varale ei ole viinud või eeldatavalt ei vii nõude täielikule rahuldamisele, võib TMS § 132 lg 12 kohaselt arestida ühes kuus kuni 20% võlgniku sissetulekust, millest on maha arvestatud Statistikaameti poolt avaldatud arvestuslik elatusmiinimum. Kui võlgnikul on ülalpeetavaid, arvutatakse TMS § 132 lg 12 nimetatud 20% sissetulekust, millest on maha arvatud lisaks Statistikaameti poolt avaldatud elatusmiinimumile mittearestitav summa iga ülalpeetava kohta. TMS § 131 lg 1 p 1-12 järgi ei saa sissenõuet pöörata järgmistele sissetulekutele: riiklikud peretoetused; puudega inimese sotsiaaltoetus; sotsiaaltoetus sotsiaalhoolekande seaduse tähenduses; Eesti Töötukassa kaudu makstud töötutoetus, stipendium, sõidu- ja majutustoetus ning toetus ettevõtluse alustamiseks; kehavigastuse või terviserikke tekitamise tõttu makstav hüvitis, välja arvatud hüvitis kaotatud sissetuleku eest, ja mittevaralise kahju hüvitis; töövõimetoetus; seadusel põhinev elatis; rahaline ravikindlustushüvitis ravikindlustuse seaduse tähenduses, välja arvatud ajutise töövõimetuse hüvitis; riiklik pension seaduses sätestatud ulatuses; vanglast vabanemise toetus; okupatsioonirežiimide poolt represseeritud isiku seaduse alusel makstav represseeritu toetus. Pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud poole usaldusisikule üle andma. 12. Määrus saata pankrotihaldurile ja võlgnikule. Pankrotihalduril edastada määrus võlausaldajatele. Resolutsiooni kuuenda punkti osas saata määrus täitmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele (info@rtk.ee). 13. Avaldada teade pankrotimenetluse lõpetamise ja võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. Edasikaebamise kord Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Tartu Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates määruse saamisest.

§ 164

lg 2 alusel võib võlausaldaja pankrotimenetluse lõpetamise määruse peale ja

§ 171

lg 4 alusel võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise peale esitada määruskaebuse, kui ta pankrotimenetluse lõpetamise avalduse vastu või võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise vastu esitas

§ 162lg 2, § 163 lg 2 või § 171 lg 1 sätestatud vastuväite.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Axxxx Kxxxx esitas 04.01.

1. a kohtule avalduse tema enda pankroti väljakuulutamiseks. Kohus kuulutas 08.02.
2. a määrusega välja Axxxx Kxxxxx pankroti ja nimetas 3 pankrotihalduriks Urmas Trossi. Pankrotihaldur esitas 25.05.
3. a kohtule kinnitamiseks võlausaldajate nimekirja. Kohus kinnitas nimekirja Tartu Maakohtu 25.06.
4. a määrusega. Axxxx Kxxxx on esitanud koos pankrotiavaldusega kohtule avalduse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Avalduses sisalduvad ka kinnitused, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid kohustustest vabastamist välistada, ja et ta kohustub täitma

§-s 173 nimetatud kohustusi. 20.07.

1. a esitas haldur kohtule taotluse, milles palub:
2. Lõpetada Axxxx Kxxxx (isikukood: xxxxxxxxxxx), pankrotimenetlus raugemisega, kuna vara ei jätku massikohustuste, menetluskulude ja võlausaldajatele vajalike väljamaksete tegemiseks.
3. Määrata haldur, Urmas Trossi (isikukood 36402042734), tasu ja kulude katteks riigi vahenditest summas 1168 eurot (ilma käibemaksuta) , välja maksmisega OÜ-le Konkurss

§ 34

alusel teadaolevatele võlausaldajatele, suhtlemine 4 kohtutäiturite ja võlgnikuga. 17.02 kohtu informeerimine võlgniku 1 tervislikust seisundist 18.02 kuni 25.02 täituritega sissenõuete 25 tegelemine, võimaliku vara välja selgitamine ja 26.02 esimese võlausaldajate üldkoosoleku ettevalmistamine 26.02 võlausaldajate esimene koosolek 26.02 koosoleku pidamine, protokolli 4 koostamine ja saatmine võlausaldajatele. 08.04 lõppes nõuete esitamise tähtaeg 30.03 kuni 28.04 tegelemine nõuetega, 15 täiturite nõuetega, võlgniku võimaliku sõiduki küsimusega ja esialgse nõuete nimekirja ettevalmistamisega 29.04 esialgse nõuete nimekirja esitamine 29.04 esialgse nõuetega tutvumise teate 2 avaldamine Ametlikes Teadaannetes ja esialgse nõuete nimekirja saatmine võlausaldajatele. 15.05 lõppes 15.05.2021 seisuga vastuväited või 1 vastuväidete täiendusi võlausaldajate poolt ei esitatud. esitamise aeg esialgsele nimekirjale 15.05 kuni 23.05 nõuete andmete 8 kontrollimine ja lõpliku nimekirja koostamine 25.05 esitas haldur kohtule kinnitamiseks lõpliku võlausaldajate nimekirja 25.06 kinnitas 13.07 jõustus määrus, millega kinnitati maakohus määrusega võlausaldajate lõplik nimekiri. lõpliku võlausaldajate nimekirja 15.07 kuni 20.07 lõpparuande koostamine 8 20.07 lõpparuande . esitamine

§ 158

alusel Kokku ajavahemikus 08.02 kuni 20.07 81 töötundi 5

§ 158

lg 1-3 kohaselt kui pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks, peab haldur sellest kohtule viivitamatult teatama. Pärast nimetatud teadet teeb haldur pankrotivarast väljamaksed vastavalt

§-s 146 sätestatule. Haldur on kohustatud müümata pankrotivara müüma, välja arvatud juhul, kui vara müük ei ole võimalik olulise viivituseta ja toob endaga kaasa ebamõistlikke kulutusi. Massivõlausaldajatel ei ole

§-s 149 nimetatud õigusi. Pärast nimetatud toimingute tegemist esitab haldur kohtule aruande, mis peab sisaldama

-s § 162 lg-tes 2 ja 3 nimetatud andmeid. Käesolevaga on haldur esitanud aruande seoses menetluse raugemisega. 4. Iga võlausaldaja tunnustatud nõude osa, mille ulatuses võlausaldaja ei ole raha saanud ja jaotis kohustustest vabastamise menetluses väljamaksete jaoks . Jrk Võlausaldaja 1 2 3 4 5 6 7 8 Tunnustatud Rahuldamata võlanõue ja järk nõue usaldaja võlausaldajaKontonumber jaotis % OK Incure OÜ 9521,11 II 9521,11 30,27

§ 150

§ 65

lg 11 alusel, kui kohus on kuulutanud pankroti välja käesoleva seaduse § 171 lõike 11 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu käesoleva seaduse § 23 lõigete 1–3 alusel. Halduri tasu ja hüvitatavad kulutused mõistab kohus välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri/halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Kui kohus on kuulutanud pankroti välja käesoleva seaduse § 171 lõike 11 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu käesoleva seaduse § 23 lõigete 1–3 alusel. Halduri tasu ja hüvitatavad kulutused mõistab kohus välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 183 lõikes 2 sätestatud ulatuses, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks, mis ei ole suurem kui kaks alampalka ehk siis 2x584 eurot. Aruande punktis 2.3 koostatud ülevaade halduri varavalitsemisest, mida saab käsitleda ka tasu kalkulatsiooni ja töötundide arvestusena. Haldur palub määrata tasu suuruseks kaks alampalka summas 1168 eurot riigi vahendite arvelt, mis katab ära ka menetluskulud, makse ei lisandu. Tulenevalt eeltoodust palun määrata 1168 eurot halduri tasuks riigi vahendite arvelt, mis katab ära ka menetluskulud. 7.2 Kohustustest vabastamise menetlus Võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise menetluse algatamise avalduse.

§ 171

lg 1 kohaselt algatab kohus võlgniku kohustustest vabastamise menetluse

§ 158lg 4 sätestatud juhul või lõpparuande kinnitamisel.

Kohus võib jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata, kui esinevad

§ 171

lg 2 p-des 1-5 alused.

§ 173

§ 172kohaseid usaldusisiku kohustusi.

Võlgnik ei tööta käesoleval ajal, kuid peaks otsima tervislikule seisundile vastavat tööd. Sotsiaal-ja invaliidsustasudele sissenõuet ei esitata, kuid antud juhul, peab võlgnik lähtuma summast ca 450 eurot kuus. Lisaks tuleb arvestada, et oma ülalpeetava ja MTA nõue, mis tuleneb ülalpeetavale tasutud riigi vahenditest, tuleb tasuda täies ulatuses (

§ 176lg 2).

8. Kas maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, raske juhtimisviga või muu asjaolu, samuti, kas haldur on esitanud avalduse kriminaalmenetluse alustamiseks. 7 Füüsilise isiku maksejõuetuse põhjused seisnevad peamiselt kahes asjaolus. Esiteks selles, kas isik elab ise üle oma rahaliste võimaluste või teiseks käendab kedagi, kes elab üle oma rahaliste võimaluste või käendatava juriidilise isiku majandustegevus ebaõnnestub. Maksejõuetuse kui finantskriisi määratlemise peamiseks aluseks halvenenud finantsseis ja suutmatus täita oma kohustusi. Võlgniku makseraskuste objektiivseks põhjuseks on tema poolt tegevuse tulemina tekkinud kohustused, mida ei ole võimalik tavapäraselt täita. Võlgniku ei ole karistatud pankroti- või täitemenetlusalase kuriteo, maksualase kuriteo või karistusseadustiku §-des 380– 3811 nimetatud kuriteo toimepanemises, mis takistaksid kohustustest vabastamise menetluse algatamist. KOHTU SEISUKOHAD PANKROTIMENETLUSE RAUGEMISE OSAS Kohus nõustub halduriga, et võlgnikul puuduvad pankrotimenetluse katteks rahalised vahendid ja tegemist on pankrotimenetluse raugemise olukorraga

§ 158lg 4 mõttes.

Keegi võlausaldajatest ega kolmandatest isikutest ei ole pankrotimenetluse raugemise vältimiseks kohtu deposiiti nõutud summat tasunud. Kohus nõustub pankrotihalduri poolt välja toodud maksejõuetuse põhjusega. Tegemist ei ole kuriteotunnustega teoga ja võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on muu asjaolu

§ 162lg 3, § 163 lg 5, § 28 tähenduses.

Kohus lõpetab pankrotimenetluse raugemise tõttu, kuna pankrotivarast ei jätku massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks. Kuna Axxxx Kxxxx pankrotimenetlus lõpetatakse, siis vabastab kohus

§ 165lg 3 alusel Urmas Trossi pankrotihalduri kohustest.

Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamine Võlgnik on esitanud koos pankrotiavaldusega kohtule avalduse tema suhtes kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks.

§ 171

lg 1 sätestab: Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise otsustab kohus

§ 158lõikes 4 sätestatud juhul või lõpparuande kinnitamisel.

Võlausaldaja võib

§ 171

lõikes 2 nimetatud asjaolule tuginedes esitada võlgniku kohustusest vabastamisele vastuväite. Võlausaldajad ei ole esitanud vastuväidet võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Võlausaldajad, haldur ega võlgnik ise ei ole kohtule esitanud asjaolusid, mis

§ 171

lg 2 järgi saaksid olla aluseks kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmisele. Kohus, kaalunud Axxxx Kxxxxxxkohustustest vabastamise menetluse algatamist

§ 171

lg 2 järgi leiab, et ei ole kaalukat põhjust jätta

§ 171lg 2 alusel kohustustest vabastamise menetlus algatamata.

Kohustustest vabastamise menetluse algatamine iseenesest ei too endaga kaasa pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamist. Lähtuvalt

§ 175

lg 1 otsustab kohus selle pärast viie aasta möödumist kohustustest vabastamise menetluse algatamisest. Kohus rahuldab Axxxx xxxxxxtaotluse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks tema suhtes.

§ 173sätestab võlgniku kohustused kohustustest vabastamise menetluse kestel.

8

§ 173

lg 1 sätestab: Võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima.

§ 173

lg 2 sätestab: Võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta.

§ 173

lg 3 sätestab: Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama.

§ 173

lg 4 sätestab: Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tulust peab usaldusisik võlgnikule üle andma 25 protsenti. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra.

§ 173

lg 5 sätestab: Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet.

§ 173

lg 6 sätestab: Pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud poole usaldusisikule üle andma.

§ 172

lg 1 sätestab: Kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb

§ 173

lõigetes 3 ja 6 nimetatud makseid.

§ 172

lg 6 sätestab: Kohus võib mõjuval põhjusel, eelkõige juhul, kui usaldusisiku määramine tooks ilmselt kaasa põhjendamatuid kulutusi ja kohus on veendunud, et võlgnik suudab usaldusisiku kohustusi ise täita, jätta usaldusisiku määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Sel juhul kontrollib kohus, kas võlgnik oma kohustusi täidab. 29.09.2021 toimus võlgniku ärakuulamine seoses kohustustest vabastamise menetluse algatamisega. Võlgnik soovis kohustustest vabastamise menetluse algatamist ja kinnitas nõusolekut täita ise usaldusisiku kohustusi. Võlgnik on töövõimetu, esitab selle kohta kohtule tõendid. Tööst eemale jäi augustis 2020. Võlgnik on valmis panustama tema kohustustest vabastamisse vastavalt tema võimalustele. Lapse ülalpidamiseks on temalt välja mõistetud elatis. Kohus leiab, et kuna võlgnik on väljendanud, et ta on ise võimeline täitma usaldusisiku ülesandeid, tuleb Axxxx Kxxxxx ennast kohustada täitma usaldusisiku ülesandeid. Arvestades Axxxx Kxxxxx käitumist senise pankrotimenetluse kestel, on kohtul veendumus, et Axxxx Kxxxx tuleb usaldusisiku kohustuste täitmisega toime.

§ 172sätestab usaldusisiku kohustused.

§ 173lg 1–6 sätestatud kohustusi ja pidada sellekohast arvestust.

Kohus kohustab Axxxx Kxxxxxxesitama kohtule aruandeid ja mõlema pangakonto väljavõtteid usaldusisiku ülesannete täitmise kohta iga kuue

§ 173

lg 1 sätestatud kohustuse mittenõuetekohase täitmisena.

§ 175

lg 11 sätestab, et kohus võib oma kohustusi nõuetekohaselt täitnud võlgniku asjaolusid arvestades vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest ka enne viie aasta möödumist menetluse algatamisest, kuid mitte enne kolme aasta möödumist menetluse algatamisest, eelkõige kui võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud ja rahuldanud võlausaldajate nõudeid arvestatavas ulatuses. Võlgniku väljavaade saada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõppedes kohustustest vabastatud, on otseses sõltuvuses võlgniku panusest kohustustest vabastamise menetlusse ja tema tahtest rahuldada võlausaldajate nõudeid.

§ 173

lg 3 näeb ette, et võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele (nt Axxxx Kxxxxx tööandjale) teatama.

§ 173

lg 4 järgi,

§ 173

lg 3 nimetatud tulust (Axxxx Kxxxxx töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu) peab usaldusisik võlgnikule üle andma 25 protsenti. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra. Kohus ei leia, et käesolevas asjas tuleks muuta seaduses sätestatud määrasid. TMS § 131 ja 132 näevad ette sissetuleku osad, millele ei saa seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet.

§ 175

lg 5 kohaselt võib kohus omal algatusel ning võlausaldaja või usaldusisiku taotlusel otsustada kohustustest vabastamise keeldumise ja lõpetada kohustustest vabastamise menetluse, kui enne viie aasta möödumist ilmneb

§ 175lõikes 2 või 4 nimetatud alus.

Võlausaldaja võib selle taotluse esitada kuue kuu jooksul võlgniku kohustuste rikkumisest teadasaamisest arvates.

§ 175

lg 2 kohaselt kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui: võlgnik on mõistetud süüdi pankrotikuriteos; võlgnik on rikkunud süüliselt oma

§-s 173 nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Pankrotihalduri tasu Pankrotihaldur on esitanud kohtule tasu taotluse. Haldur on tunniarvestuse kohaselt teinud tööd 81 tunni ulatuses ning seda arvestades oleks tema tasu 9460,80 eurot (tunnitasuga 116,8 eurot), kuid see oleks võlgniku huve arvestades ebamõistlik ning haldur taotleb tasu määramist toimingutasu alusel. Haldur toob välja, et aruande punktis 3 on välja toodud ülevaade halduri varavalitsemisest, mida saab käsitleda ka tasu kalkulatsioonina. Haldur palub määrata tasu suuruseks 1168 eurot toimingutasuna riigi vahendite arvelt, mis katab ära ka menetluskulud, makse ei lisandu.

§ 65lg 1 sätestab, et halduril on õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest.

Halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo 10 pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. Pankrotihalduri tasu määrab kohus halduri taotlusel pankrotimenetluse lõppemisel pankrotiseaduse § 157 punktides 2–6 sätestatud alustel, olles ära kuulanud halduri ja pankrotitoimkonna arvamuse. Halduri taotlusel määrab kohus halduri tasu büroole, mille kaudu haldur tegutseb.

§ 65

lg 11 sätestab, et halduri tasu sisaldab seaduses ettenähtud makse, välja arvatud käibemaks. Kui haldur on kantud äriregistrisse füüsilisest isikust ettevõtjana ning ta on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses, lisatakse halduri tasule käibemaks. Halduri tasule lisatakse käibemaks ka juhul, kui see makstakse välja büroole ning büroo on käibemaksukohustuslane käibemaksuseaduse tähenduses.

§ 65

lg 2 kohaselt halduri tasu arvestatakse pankrotivara müügist ja tagasivõitmisest, samuti halduri muu tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud ja pankrotivara hulka arvatud rahast lähtudes. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja halduri kutseoskust. Haldur peab pidama oma ülesannete täitmiseks kulunud aja arvestust. Halduri tasu arvestamisel ei võeta arvesse raha, mis oli võlgnikul pankroti väljakuulutamise ajal või mis on saadud halduri tegevusest sõltumata. Vastavalt

§ 65

lg-le 11 kui kohus on kuulutanud pankroti välja pankrotiseaduse § 171 lõike 11 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu käesoleva seaduse § 23 lõigete 1–3 alusel. Halduri tasu ja hüvitatavad kulutused mõistab kohus välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 183 lõikes 2 sätestatud ulatuses, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi, mida ei mõisteta pankrotivõlgnikult riigi tuludesse välja, ei või olla ühe pankrotimenetluse kohta suurem kui töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga kahekordne alammäär, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks.

§ 65

lg 111 kohaselt füüsilise isiku pankrotimenetluses võib haldur taotleda tasu toimingutasuna, mis ei või olla suurem kui kolmekordne töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud alampalga määr. Toiminguks on kogu pankrotimenetluse läbiviimine. Kui haldur soovib taotleda tasu toimingutasuna, peab ta sellest kohtule ja võlausaldajatele teatama tasu ja menetluskulude kalkulatsiooni koostamisel ega pea pidama tööaja arvestust.

§ 661

lg 1 esimese lause kohaselt esitab haldur kirjalikult tasu ja menetluskulude kalkulatsiooni enne võlausaldajate esimest üldkoosolekut. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt haldurile tasu määramisel lähtub kohus halduri esitatud kalkulatsioonist ja tööaja arvestusest ning kontrollib tasu põhjendatust. Kohtul on õigus haldurile tasu määramisel ja kulude kinnitamisel kalduda halduri esitatud kalkulatsioonist kõrvale, kui see on menetluse asjaolusid arvestades põhjendatud. Kohus leiab, et pankrotihaldurile tasu summas 1 168,00 eurot toimingutasuna määramine ei ole põhjendatud. Haldur tugineb tasu määramisel

§ 65

lg-le 111, mis näeb ette võimaluse taotleda füüsilise isiku pankrotimenetluses tasu toimingutasuna – toiming on kogu pankrotimenetluse läbiviimine. Selleks, et haldur saaks taotleda tasu toimingutasuna peab ta olema seda kohtule ja võlausaldajatele teatanud tasu ja menetluskulude kalkulatsiooni koostamisel. Haldur peab esitama tasu ja menetluskulude kalkulatsiooni kirjalikult enne võlausaldajate esimest üldkoosolekut. Käesolevas asjas ei ole pankrotihaldur esitanud tasu ning menetluskulude kalkulatsiooni enne võlausaldajate esimest üldkoosolekut. Ta on seda teinud käesoleva (s.o raugemise) aruandega. 11 Kuna haldur ei ole esitanud tasu ning kulude kalkulatsiooni seaduses ettenähtud korras ning ajal, siis ei ole võimalik määrata haldurile tasu toimingutasuna vastavalt

§ 65lg-le 111.

Kohtule on esitatud ülevaade halduri tehtud tööst aruande punktis

1. Kokku on haldur teinud tööd 81 tunni ulatuses. Kohus leiab, et halduri töötunnid kogusummas 81 tundi ei ole põhjendatud ning on liialdatud. Asjas omab tähtsust, et võlgnikul on menetluses ainult kaheksa võlausaldajat. Käesolev menetlus ei ole olnud võlausaldajate arvu arvestades mahukas. Tegemist on ka professionaalsete laenuandjatega (Coop Finants AS, Bondora AS). Nende võlausaldajatega kontakteerumine, suhtlemine ei saa olla eriliste tegevustega ja ajakuluga seotud. Kohus märgib, et tsiviilkohtumenetluses loetakse töömahu väljenduseks koostatud menetlusdokumenti, mille koostamise aja hulka kuulub ka menetlusosalisega või teiste menetlusosalistega suhtlemine. See tähendab, et suhtlemisi menetlusosalistega (võlgnik, võlausaldajad) üldjuhul eraldi ajaliselt hinnatavate toimingute hulka ei loeta. Arvestades pankrotimenetluse eripära, peab kohus siiski võimalikuks teatud ulatuses siiski lugeda pankrotihalduri ajaliselt hinnatava tegevuse hulka ka näiteks võlgnikult selgituste võtmist või võlgnikule pankrotimenetluse kohta selgituste jagamist. Samas saab sellist aega hinnata siiski üksikute tundidega. Seetõttu on ilmselgelt liialdatud päringute ja teadete saatmine võlgnikule ja võlausaldajatele, suhtlemine kohtutäiturite ja võlgnikuga ajakuluga 15 tundi. Kohus leiab ka, et toiming kohtu informeerimine võlgniku tervislikust seisundist ajakuluga 1 tund ei ole toiming, mille osas on põhjendatud küsida eraldi tasu. Haldur peab niikuinii informeerima kohut võlgnikuga seotud asjaoludest, mida ta teeb eraldi aruannetega (§ 132 sätestatud aruanne, lõpparuanne või raugemise aruanne). Pankrotihaldur, kes on kõrge kvalifikatsiooniga, omab eelduslikult ka oskusi, aga ka kohustust toimetada menetlust efektiivselt ning otstarbekalt. Tal on kogemused, sh menetlusdokumentide vormistamise oskus, varasematest menetlustest. Kohus rõhutab, et olukorras, kus halduri tunnitasu on kõrge, sisaldab see ka juba tasu varasema kogemuse, võlgnikuga ja võlausaldajatega suhtlemisoskuse jm oskuste eest, mille tõttu vajalike töötundide hulk peab olema ökonoomne. Halduril on kulunud 4 tundi esimese üldkoosoleku pidamiseks, protokolli koostamiseks ning selle saatmiseks võlausaldajatele. Kohus ei pea ajakulu summas 4 tundi põhjendatuks. Esimese üldkoosoleku protokollist nähtub, et koosolek kestis 25 minutit, mis tähendab, et 3 tundi ning 35 minutit kulus protokolli koostamiseks ning selle saatmiseks võlausaldajatele. Ei ole reaalne, et nende toimingute tegemine oli nii ajamahukas. Eriti veel, kui haldur on koosoleku ette valmistanud (tööarvestuse kohaselt: 25 tundi täituritega sissenõuete tegelemine, võimaliku vara väljaselgitamine ning 26.
2. esimese võlausaldajate üldkoosoleku ettevalmistamine). Pankrotihalduril on kulunud 25 tundi järgnevatele toimingutele: täituritega sissenõuete tegelemine, võimaliku vara välja selgitamine ja 26.02 esimese võlausaldajate üldkoosoleku ettevalmistamine. Arvestades võlausaldajate väikest mahtu (ainult kaheksa tükki), asjaolu, et vara selgitamine toimib muuhulgas võlgnikuga suhtlemise teel ning päringute tegemisega (ning päringute tegemine ei võta kaua aega inimesele, kes teeb neid oma igapäeva töös) ning asjaoluga, et juba selle käigus saab haldur teha ettevalmistusi esimeseks üldkoosolekuks, kus tal tuleb teha ettekanne võlgniku varalise seisundi kohta, siis leiab kohus, et ajakulu 25 tundi on selles suuruses alusetu. 12 Pankrotihalduril on kulunud 15 tundi järgnevatele toimingutele: tegelemine nõuetega, täiturite nõuetega, võlgniku võimaliku sõiduki küsimusega ja esialgse nõuete nimekirja ettevalmistamisega. Kohus leiab, et ajakulu 15 tundi on põhjendatud ainult 8 võlausaldaja nõuetega tegelemisel (umbes 1,9h ühe võlausaldaja kohta). Mitte rohkem kui 2 tundi on ühe võlausaldaja puhul põhjendatud aeg tema nõudega tutvumiseks. Muud loetletud tegevused peaksid olema hõlmatud teiste tegevustega, mida haldur on oma loetelus välja toonud ning mis on oma iseloomu poolest sellega seotud (nt võimaliku vara välja selgitamine ning tegelemine võlgniku võimaliku sõiduki küsimusega), st nende toimingute tunniarvestust tuleks esitada koos. Liialdatud on 2 tundi, mis kulus esialgse võlausaldajate nimekirja avaldamisele ning selle edastamisele võlausaldajatele. Teate avaldamine ning kaheksale võlausaldajale dokumendi saatmine ei võta aega 2 tundi. Kohus leiab, et põhjendamatu on ka halduri 1 tunni arvestus asjaolu kohta, et vastuväiteid või täiendusi võlausaldajate poolt ei esitatud. Nimetatud asjaolu kindlakstegemine ei ole nii ajamahukas. See peaks ka kohtu arvates olema hõlmatud lõpliku nimekirja koostamisega. Halduril kulus tööarvestuse kohaselt 8 tundi lõpliku nimekirja koostamisele. Kohus märgib, et käesolevas asjas ei esitatud vastuväiteid ega muid taotlusi. Kohtule on ka esitatud esialgne võlausaldajate nimekiri. Mõlemad dokumendid (s.o esialgne nimekiri ning lõplik nimekiri) on sarnased ning hilisem dokument on vajanud ainult natuke täiendavat selgitust (seda ka ainult selleks, et anda infot menetluskäigu osas), mis ei ületa 1 lehekülge. Halduri ajakulu selle dokumendi koostamiseks on ilmselgelt liialdatud. Halduril on ka kulunud 8 tundi lõpparuande koostamiseks. Lõpparuanne on 6 lehekülge pikk. See teeb umbes vähem kui 1,5 tundi lehekülje kohta. Tegemist on aruandega, mida haldur on esitanud korduvalt ning tal on olemas varasemad aruanded, mida on võimalik võtta eeskujuks (oma sisult ning vormistuselt on halduri poolt esitatud aruanded väga sarnased teistes menetlustes esitatud aruannetega). Halduri poolt näidatud ajakulu selle dokumendi koostamiseks on liialdatud. Eelnevast tulenevalt hindab kohus halduri esitatud töötundide hulga ebamõistlikuks ja põhjendamatuks ja see kuulub vähendamisele. Kohus leiab, et haldur on teinud põhjendatult tööd 21,5 h ulatuses järgnevalt: 1) maksimaalselt 1,5 h järgnevate toimingute tegemiseks: määrusega tutvumine ja tegevuse kavandamine, päringu saatmine, teate saatmine

§ 34

alusel võlausaldajatele, kohtutäituritele; 2) maksimaalselt 2,5 h täituritega suhtlemine, vara välja selgitamise ning esimese üldkoosoleku ettevalmistamiseks; 3) maksimaalselt 1 h esimese üldkoosoleku pidamiseks ning protokolli koostamiseks ning selle esitamiseks võlausaldajatele; 4) maksimaalselt 15 h tegelemine nõuetega ning esialgse nõuete nimekirja ettevalmistamisega; 5) maksimaalselt 0 h esialgse nõuete nimekirja avaldamise ning selle edastamiseks (2 h asemel). Kohus leiab, et see on hõlmatud toiminguga punktis 4; 6) maksimaalselt 0,5 h võimalike vastuväidete ning täienduste kindlakstegemine esialgse nimekirjaga seoses ning lõpliku nimekirja koostamiseks; 7) maksimaalselt 1 h lõpparuande koostamiseks (8 h asemel). Haldur on taotlenud määrata halduri tasu suuruseks 1 168,00 eurot ja hüvitada tasu riigi vahenditest summas 1 168,00 eurot. Tasu määrata büroole, mille kaudu haldur tegutseb – OÜle Konkurss. 13

§ 65

lg 11 sätestab: „Kui kohus on kuulutanud pankroti välja käesoleva seaduse § 171 lõike 11 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu käesoleva seaduse § 23 lõigete 1–3 alusel. Halduri tasu ja hüvitatavad kulutused mõistab kohus välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 183 lõikes 2 sätestatud ulatuses, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks.“

§ 65

lg 112 sätestab: „Käesoleva paragrahvi lõikes 11 ettenähtud riigi vahenditest hüvitatava halduri tasumäära ja kulutuste suuruse ning hüvitamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega.“ Justiitsministri 01.02.2021 määruse nr 2 „Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise kord“ näeb ette, et kui tasu hüvitatakse riigi vahenditest, arvestatakse tasu poole tunni täpsusega ning ümardatuna järgmise täiseuroni (§ 1 lg 2), tasu on 33 eurot poole tunni kohta (§ 2 lg 1) ning nimetatud tasumäära kohaldatakse üksnes siis, kui tasu hüvitatakse riigi vahenditest ja selles ulatuses, mis vastab riigi vahenditest hüvitatava tasu ja kulutuste summa piirmäärale (§ 2 lg 4). Kuna pankrotihaldur taotleb halduri tasu hüvitamist riigi vahenditest, siis tuleb pankrotihalduri tasu määramisel arvestada, et halduri tasu on 33 eurot poole tunni kohta, st 66 eurot tunni kohta. Halduri tasu 21,5 töötunni puhul oleks: 21,5*66 ehk kokku 1 419,00 eurot. Kohus määrab halduri tasuks 1 168,00 eurot, ületamata esitatud taotluse piire. Kohus märgib siinjuures, et pankrotimenetlus peab olema kiire ja kuluefektiivne. See tähendab, et halduri tegevused, s.h. tegevuste dokumenteerimine ei saa olla kantud suurema tasu eesmärgist. Pankrotimenetluste praktikas on välja kujunenud otstarbeka ja ökonoomse menetluse pidamise viisid ja dokumentide standardid, mis abistavad haldurit pankrotimenetluse kulude hoidmisel mõõdukana ja mida arvestab ka kohus menetluse kulude määramisel. Kuivõrd vara väärtus ei ole piisav halduri tasu katmiseks ja pankrot kuulutati välja

§ 171lg 11 alusel, määrab kohus halduri taotlusel halduri tasu hüvitada riigi vahenditest. Ts

MS § 183 lg 2 kohaselt ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi, mida ei mõisteta pankrotivõlgnikult riigi tuludesse välja, ei või olla ühe pankrotimenetluse kohta suurem kui töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga kahekordne alammäär, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks. Alates 2020. a on kuutasu alammäär täistööajaga töötamise korral 584,00 eurot, kahekordne alammäär on 1 168,00 eurot. Kohus rahuldab menetlusabi taotluse. Pankrotihalduri tasu kogusummas 1 168,00 eurot kuulub hüvitamisele riigi vahenditest. Tasu hüvitis maksta välja OÜ-le Konkurss. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik Ülle Raag 14