1-17-9287/44

1-17-9287 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. september 2021, Narva kohtumaja Kohtuasja number 1-17-9287 Kohtunik Jaanika Kõrgmaa Kohtuistungi sekretär Aliis Peri Tõlk Svetlana Hamaza Viru Vangla materjalid Andrei Gruznovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Kriminaalasi Süüdimõistetu Andrei Gruznov (isikukood 37603073710; viibimiskoht Viru Vangla) Karistuse kandmise algus 04.04.2014 ja lõpp 04.04.2025 Kokkuleppel kaitsja Kohtuistungi toimumise aeg Valeriy Gimaev 26.08.2021, videokohtuistung RESOLUTSIOON Juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 383; § 384 ja § 387, kohus määras: Jätta Andrei Gruznov vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Määruse ärakiri edastada süüdimõistetule, kaitsjale, prokurörile ning Viru Vanglale. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD
2. Viru Vangla esitas 04.08.2021 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Andrei Gruznovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks.
3. Harju Maakohtu 18.10.2017 määrusega tunnistati KrMS § 48911 lg 1 p 1 alusel lubatavaks Andrei Gruznovi suhtes tehtud Soome Vabariigi Turu Apellatsioonikohtu 03.12.2015 otsuse nr 150624 (juhtumi number R 15/501) täitmine Eesti Vabariigis ning määrati, et Andrei Gruznovi poolt kuulub ärakandmisele 11 aastat vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti tema vahistamise päev s.o 04.04.
4. Kohtumäärus jõustus 21.11.
6. Viru Vangla ei toeta kinnipeetava tingimisi enne tähtaegset vabastamist, nimetades teda kõrgohtlikuks avalikkusele ja ametnikele (risk ühiskonnas). Oht seisneb narkootiliste ainete 1 1-17-9287 levitamises, mootorsõiduki joobeseisundis juhtimises ja ametniku ründamises (tagajärjeks kergemad vigastused). Oht on kõige tõenäolisem, kui isik ei muuda oma mõtlemist, käitumist ning hoiakuid. Samuti kui isik satub konfliktsituatsiooni või ei rahuldu legaalsest sissetulekust ja alustab uuesti narkootikumide tarvitamist. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul 30%. Vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul 30%.
7. Kriminaalhooldaja leiab, et kui kohus otsustab A. Gruznovi tingimisi enne tähtaega vabastada, määrata talle katseaeg kuni 04.04.2025 ning elektroonilise valve tähtajaks 11 kuud alates seadme paigaldamisest A. Gruznovi keha külge. Riskide maandamiseks tuleks isik allutada käitumiskontrollile tähtajaga 24 kuud ja selleks ajaks tuleks A. Gruznovi kohustada järgima KarS § 75 lg 1 p 1-6 sätestatud kontrollnõudeid ning kohaldada tema suhtes KarS § 75 lg 2 p 2¹, 4, 7 ja 9 a ettenähtud kohustused.
8. Viru Ringkonnaprokuratuur nõustub oma kirjalikus arvamuses vanglaga ning ei toeta A. Gruznovi ennetähtaegset vabastamist, omapoolseid argumente esitamata. Menetlusosaliste seisukohad kohtuistungil
9. Süüdimõistetu A. Gruznov palus enda tingimisi ennetähtaegset vabastamist, selgitades, et on nõus elektroonilise valve kohaldamisega, kuid leiab, et selle tähtaeg ei peaks olema nii pikk, kuna on vangistuses olnud 7,5 aastat. Vabaduses plaanib minna edasi õppima, praegu on lõpetatud 9 klassi. Plaanib tööle asuda V. M R OÜ xxx, mille jaoks on olemas eelnev töökogemus. Soomes on omandanud xxx eriala. Viimati elas ja töötas ametlikult 4 aastat Soomes ning ei oska öelda, miks vangla pole seda iseloomustuses arvesse võtnud. Pärast seda, kui poeg sündis, suhtus narkootikumidesse halvasti. Olles 45-aastane, saab aru, et tal on viimane võimalus ja peab kainet eluviisi pidama ja ei hakkaks narkootikume vabaduses tarvitama. Suhtlusringkond vabaduses hakkab koosnema pereliikmetest, mõnest lähedasest ja sõbrast, kuid halbu tuttavaid vabaduses ootamas ei ole. Tugivõrgustikuks on vabaduses sugulased, õde, ema ja üks hea sõber. Selgituses distsiplinaarkorras karistatuse kohta märkis, et sisuliselt käitus väga hästi, aga asjaolud langesid niipidi kokku, et näiteks oli kinnipeetav, kellega ei suutnud koos elada. Vangla on A. Gruznovile 3 aasta eest vangla koristajana tööd pakkunud, kuid seda tööd ta ei teinud. Ta ei keeldunud vanglas töötamisest, vaid soovib raamatukogus töötada, sest see on talle südamelähedane, kui sellest keelduti. Ta ütles, et on valmis töötama vaid raamatukogus, kus ta saab olla abivalmis, kuid koristamise töö ei sobi talle kuidagi psühholoogiliselt või vaimselt. Soome vanglas õppis ja töötas 3 aastat. Lähedased ja töökoht asuvad xxx. Töötasu hakkab olema umbes 1200 eurot. Tasumata nõuded on tulenevad elatisrahast, mida maksab ka vanglas olles. Leia, et saab hakkama, kui täitemenetluses arestitakse osa tema sissetulekust ja kuna võlgadest on möödas 10 aastat, siis saab teha avalduse selle kohta. A. Gruznov sõnas, et see vanglakaristus mõjutas teda ja ta soovib ümber vaadata oma eluvaadet. Kahetseb ja tunnistab tehtu üles ja on valmis uue elu loomiseks. Ta on arvamusel, et tema jätkuv vanglas viibimine ei ole otstarbekas, kuna ta on 45-aastane, rahulik, tasakaalukas, adekvaatne. Palub seda kõike kohtul arvesse võtta ja teha õige otsus ning teda vabastada.
10. Kaitsja toetas A. Gruznovi tingimisi ennetähtaegset vabanemist, tuues välja, et arvestades A. Gruznovi isikut, ehk asjaolu, et A.Gruznovi esmakordselt viibib vanglas Soome kohus karistas teda vangistusega 11 aastat. Sellest karistusest arvestades A.Gruznovi isikut peab ema ära kandma poole, ehk 5,5 aastat vangistust. Soome vangla seadus ei võimalda narkokuriteo eest reaalset vabadusekaotust rohkem, kui 8 aastat ja 8 kuud (s.o maksimaalsest 13 aastasest karistusest 2/3). Kuigi A. Gruznovile on määratud karistus 11 aastat, siis reaalselt tema peab kandma 5 aastat 6 kuud. Eestis on ainult iga viies kinnipeetav vabaneb ennetähtaegselt. Arvestades seda on A.Gruznov ka oma süüd tunnistanud, siis tema jäi heauskselt lootma, et vabaneb vangistusest 01.10.2019.a. Nõukogu raamotsuse 2008/909/JSK (27.11.2008.a) 2 1-17-9287 vastastikuse tunnustamise põhimõtte kohaldamise kohta kriminaalasjades tehtud otsuste suhtes, millega määratakse vabadusekaotuslikud karistused või vabadust piiravad meetmed, nende Euroopa Liidus täideviimise eesmärgil (edaspidi raamotsus) artikkel 8 lg 4 kohaselt muudetud karistus ei tohi väljaandjariigis määratud karistust raskendada selle olemuse ja kestuse osas. Kuigi käesoleval juhul karistust ei muudetud, siiski põhimõte, et karistusega ei saa raskendada isiku olukorda, käesoleval juhul A.Gruznovi suhtes kehtib. Raamotsuse artikkel 17 lg 4 kohaselt liikmesriigid võivad ette näha, et iga enneaegse või tingimisi vabastamise otsus võib arvesse võtta ka väljaandjariigi osutatud neid siseriiklikke õigusnorme, mille kohaselt on isikul õigus tingimisi vabastamisele kindlaksmääratud ajal. Kuna Eesti ja Soome seadused reaalse vangistuse kandmise osas erinevad, siis raamotsuse artikkel 17 lg-st 4 tulenevalt tuleb arvesse võtta Soome õigusnorme, mille kohaselt on isikul õigus tingimisi vabastamisele kindlaksmääratud ajal ning vastavalt sellele vabastada A.Gruznov ennetähtaegselt. Kuna Soome seaduste kohaselt A.Gruznovile oli vabanemine 01.10.2019.a garanteeritud ning ka Eesti karistusseadustik võimaldab teda nüüd vabastada, siis juhindudes raamotsuse artikkel 17 lg-st 4 tuleb A.Gruznovi ennetähtaegselt vabastada. A.Gruznov on individuaalses täitmiskavas ettenähtud programmid läbinud ning aru saanud mida saab kaine eluviisi säilitamiseks kasutada. Seega vanglas läbitud programmid räägivad sellest, et tema edaspidi käitub õiguskuulekalt, kuna saab need teadmised vabaduses ka rakendada. Tema on vanglas tegelenud õppimisega ning koli direktor on andnud positiivse iseloomustuse. Elutingimused, töö, lähedaste toetus räägivad ka käesoleval juhul ennetähtaegse vabastamise kasuks. Seega A.Gruznov on teinud aktiivset tööd vanglas selleks, et ka Eesti karistusseadustiku kohaselt oleks temal suur tõenäosus ennetähtaegselt vabaneda. Varguse eest on teda karistatud 11 aastat tagasi. See on kindlasti käesolevaks ajaks kustunud. Samuti tuleb jätta tähelepanuta iseloomustuse see osa, kus räägitakse sellest, et 2004 – 2005 on katseajal sooritatud kuritegu. Tegemist on kustunud andmetega, millel ei ole õiguslikku mõju. Mis puudutab distsiplinaarkaristuse, siis nende olemasolu käesoleval juhul ei kaalu muude positiivsete asjaolude üle, mis räägivad A.Gruznovi ennetähtaegse vabastamise kasuks. Karistused ei olnud nii rasked, kuna ka vangla on leidnud, et võib kohaldada tingimisi karistust ja noomitust. Seega rikkumised ei olnud tõsised, mistõttu need rikkumised ei saa takistada ennetähtaegset vabastamist. Lisaks tuleb mainida, et A.Gruznovi sõnul teist kinnipeetavat sama teo eest ei karistatud üldse. Tuleb märkida, et A.Gruznov on ise soovinud vabaneda lisaks elektroonilise valve alla. S.t. seda, et A.Gruznov ise soovib taasühiskonnastamist teostada järkjärgult. Esialgu range kontroll koos elektroonilise valvega, siis käitumiskontroll, siis vee lisaks katseaeg. Kõik need meetmed peavad välistama uute kuritegude toimepanemise ohtu.
11. Kaitsja esitas kohtule tõenditena 01.07.2021 garantiikirja ettevõttelt V. M R OÜ, 02.06.2021 K –J T G iseloomustuse, millest nähtub
12. klassi lõpetamine, 17.12.2015 Soome kriminaalhooldusameti otsus A. Gruznovi karistusaja kohta ja 24.08.2021 Viru Vangla vastuse päringule. MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
13. Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, kuulanud ära süüdimõistetu ja kaitsja ning arvestades prokuröri kirjalikku seisukohta, leiab, et A. Gruznovi ei saa vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada.
14. KarS § 76 lg 4 alusel katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Vabastamise korral määratakse vastavalt KarS § 76 lg-le 5 isikule katseaeg, mille ajaks allutatakse süüdlane KarS §-s 75 sätestatud käitumiskontrollile. 3 1-17-9287
15. Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise puhul on tegemist süüdimõistetu subjektiivse õigusega nõuda seaduses toodud tähtaegade saabumisel enda tingimisi ennetähtaegse vabastamise avalduse menetlemist (RKKKo 3-1-1-18-11). See aga ei tähenda, et isiku vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine oleks talle garanteeritud.
16. Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on inimese edasine õiguskuulekas käitumine. Selle eelduse olemasolu saab hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu (RKKKo nr 3-1-1-12-17 p 20). Samas on selgitatud, et igal juhul hinnatakse isiku käitumist vanglas ja tema võimalusi vabaduses kogumis teiste asjaoludega (RKKKm 3-11-12-17 p 21). Nii ei ole välistatud, et konkreetsed kuriteo toimepanemise asjaolud ja isikut või tema elukäiku iseloomustavad andmed kaaluvad üles süüdimõistetut positiivselt iseloomustava teabe. Teisisõnu – süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine võib kõne alla tulla juhul, kui reaalse vangistuse kohaldamisega taotletud karistuseesmärgid on saavutatud enne selle lõpptähtaja möödumist. Isiku käitumine vangistuses
17. Vangla iseloomustuse kohaselt on A. Gruznovile koostatud individuaalne täitmiskava, millest tulenevalt läbis ta 03.07.2018 kuni 20.07.2018 sõltuvuskäitumise muutmisele suunatud sotsiaalprogrammi "Eluviisitreening". Kinnipeetav osales programmis väga aktiivselt, oli teemadest huvitatud. Arutles hea meelega erinevatel teemadel. Programmi jooksul sai informatsiooni, kuidas kainet eluviisi säilitada. Samuti on läbinud ta sotsiaalprogrammi "Eluviisitreening" osas toimunud jätkutegevused 04.09.2018 (kokkuvõte: arutleti programmi kasu ja läbitud teemade osas. Kinnipeetava sõnul ei tarvitanud ta enne vangistust narkootikume. Varasemalt (umbes 15 a. tagasi) tarvitas ja oli sellega probleeme. Ei soovi enam varasema käitumise juurde tagasi pöörduda). Samuti 27.01.2021 ja 10.02.
18. a (kokkuvõte: kohtumise ajal tuletatud meelde programmis käsitletud teemad. Räägitud isiku motivatsioonist ja selle säilitamisest. Kinnipeetava sõnul ei ole tal soovi vabanemisjärgselt narkootikume kuritarvitada. Isik teadvustab endale, et narkootikumide tarvitamise järel võib kasvada tema oht kuritegude sooritamiseks. Isiku sõnul suudab ta vajalikul hetkel narkootikumide tarvitamisest hoiduda ja piiri pidada. Tunneb oma põhilisi riskifaktoreid ja kuidas nendega toime tulla. Arvab, et programmist oli kasu, hakkas mõtlema riskifaktoritele, mis kaasnesid narkootikumide tarvitamisega. Isik on seadnud eesmärgid, mis aitavad ta õiguskuulekale teele. Perioodil 17.06.2019 kuni 06.10.2019 läbis riigikeele A1 taseme kursuse (eksam sooritamata tulemusega 50%) ning kordas nimetatud taset 07.10.2019-12.01.2020 (eksam sooritatud tulemusega 73%). Ajavahemikul 14.10.2019 kuni 16.06.2020 õppis
19. klassis ning 01.09.2020-21.06.2021
20. klassis (K-J T G). Kooli direktor on enda 02.06.2021 iseloomustuses kirjeldanud, et A. Gruznov lõpetas
21. klassi positiivsete aastahinnetega. Õpetajate hinnangul on A. Gruznov hoolikas õpilane, kes ei puudu põhjuseta koolist ja suhtleb viisakalt. Ta püüab õppida, kuigi temal oli pikk paus õppetöös ja seetõttu esinesid teadmistes suured lüngad mõnedes õppeainetes. Isikul olid
22. klassi aastahinded positiivsed ja isik võttis tõsiselt ettevalmistusi põhikooli lõpueksamiteks. Alates 07.10.2020 osaleb A. Gruznov riigikeele A2 taseme kursusel.
23. Vangla iseloomustusest nähtub, et A. Gruznovil on 3 distsiplinaarkaristust. Kohus tutvus A. Gruznovi isikliku toimikuga ja seal sisalduvate distsiplinaarkaristuste materjalidega. 12.10.2020 karistati teda Viru Vangla kodukorra p 1.12.5 rikkumise (12.09.2020 intsident) eest 5-ööpäevase kartseriga, mille täideviimine lükati edasi tingimusel, et kinnipeetav ei pane 3 kuulise katseajaga jooksul toime uut distsipliinirikkumist (katseaeg on läbitud) ja Viru Vangla kodukorra p 1.12.6 rikkumise (26.09.2020 intsident) eest noomitusega. 21.07.2021 on teda karistatud Viru Vangla kodukorra p 1.12.5 rikkumise eest ning karistati teda distsiplinaarkorras 4 1-17-9287 noomitusega. Vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks on vangistatu õiguspärane käitumine (RKKKm 3-1-1-91-06 p 8.1). Käesolevas asjas ei ole see tingimus täidetud. Isiku elutingimused
24. Vangla iseloomustusest tulenevalt on A. Gruznovil sissekirjutus Soome Vabariigis, kuhu asus elama
25. aastal. Soome Immigratsiooniameti 30.05.2015 otsusega nr 19/450/2015 saadetud kodumaale ehk Eestisse tagasi ja väljastatud kümneks aastaks sisenemiskeeld Soome Vabariiki (30.11.2015 - 30.11.2025). Enne Soome minekut elas koos naise ja lapsega ka xxx. Eestis kehtiv sissekirjutus kohaliku omavalitsuse tasandil kinnipeetaval puudub. Kinnipeetav soovib võimaliku vabanemise korral elama asuda aadressile xxx. Elukohaks on 3-toaline mugavustega renoveeritud korter, mis kinnistusraamatu andmetel kuulub kinnipeetava õele S G . Antud korteris elab hetkel üksinda kinnipeetava ema T G . Nii omanik, kui ka kinnipeetava ema andsid 11.06.2021 kirjalikud nõusolekud selle kohta, et võimaliku vanglast vabanemise korral võib Andrei Gruznov soovitud aadressile vabaneda. Elektroonilise järelevalve sobivuse osas on nõuded täidetud: elektriga varustatus on olemas, seadmele on võimalik leida sobiv koht, mobiilne levi on maksimaalne, elukoha üldine seisukord on piisav paigaldamiseks, on olemas nii seaduslik alus, kui ka nõusolekud omanikult ja kohapeal elavalt täisealiselt isikult. Kriminaalhooldusametniku hinnangul on elukoht elektroonilise järelevalve paigaldamiseks sobilik ning nõuded täidetud.
26. Iseloomustusest nähtub, et A. Gruznovi sõnul lõpetas
27. a xxx. Viru Vanglas karistust kandes läbinud
28. ja
29. klassi õppe ning riigikeele A1 taseme kursuse. Riigikeele A2 taseme kursus hetkel pooleli. Vabanemisjärgselt soovib haridusteed jätkata, et omandada keskharidus.
30. Majandusliku toimetuleku osas nähtub iseloomustusest, et enne vangistust töötas A. Gruznov enda sõnul ametlikult Soomes. Tegeles peamiselt ehitamise ja katuste paigaldamisega. Töötamise registrist ei kajastu ühtegi kannet isiku töötamiste kohta Eestis. Soome vanglas karistust kandes töötas enda sõnul xxx ja omab vastavaid oskusi, mis võivad töö leidmisel samuti kasuks tulla. Vanglas korduvalt keeldunud majandustöödel koristajana töötamisest (subkultuurilistel põhjustel). Kinnipeetav on taotlenud vanglast võimaliku vabanemise korral tööle asumist OÜ-sse B . Kriminaalhooldusametnik võttis ühendust ettevõtte juhi V R 10.06.2021 ning vestlusest selgus, et ettevõtte peamine tegevus toimub xxx, mujal Eestis on tööobjekte vähe. Kinnipeetavale saaks ta pakkuda tööd tsehhis, mis asub xxx. Arvestades, et isik soovib vabaneda xxx elukohta, leidis V. R , et sellisel juhul ei näe ta võimalust kinnipeetavale tööd pakkuda, sest xxx igapäevaselt xxx ja tagasi sõitmine ei ole otstarbekas. Sel juhul oleks ka elektroonilise järelevalve teostamine oluliselt raskendatud ning ajakavade järgimine samuti keeruline. Kinnipeetav ise kinnitanud, et tema on leidnud uue töökoha xxx, ehituse valdkonnas. Enne vangistust oli peamiseks sissetulekuks narkootikumide käitlemisest saadav tulu. Kriminaalsel teel raha teenimine viitab isiku puudulikule majandusliku toimetuleku oskusele. Lähedased on valmis kinnipeetavat võimaliku vabanemise korral majanduslikult toetama, kuni ta hakkab isiklikku sissetulekut saama. K-Raha andmetel, 20.07.
31. a seisuga, on isikul jooksvaid nõudeid summas 5 543 eurot, millest 3 288 eurot on elatisvõlg. Vabanemisfondi hoiustatud 1 077 eurot. Võlgnevusi on enda sõnul motiveeritud tasuma. Kohtuistungil esitatud garantiikirjast nähtub, et M G tagab A. Gruznovile töö ehitajana ettevõttes V.M R OÜ.
32. Kokkuvõttes oleks süüdimõistetu elutingimustel vabanemise korral nii positiivseid kui ka negatiivseid aspekte. Vabastamise võimalikud tagajärjed
33. Kohus hindab siinkohal võimalike uute kuritegude ning muude õigusrikkumiste ohtu. 5 1-17-9287
34. Vangla iseloomustuses märgitakse, et A. Gruznovi on kriminaalkorras karistatud seitsmel korral. Lisaks käesoleva vangistuse aluseks oleva Soome Vabariigi Turu Apellatsioonikohtu 03.12.2015 otsusele nr 150624 on karistusregistri andmete kohaselt A. Gruznovil veel üks kehtiv kriminaalkaristus s.o Pärnu Maakohus Paide kohtumaja 13.09.2010 otsusega mõistetud rahaline karistus kriminaalasjas nr 1-10-9345 KarS § 199 lg 2 p 8 järgi. Kaitsja tõstatas kohtuistungil seonduvalt kehtivate kriminaalkaristustega väite, et vargus, mille eest A. Gruznovi 11 aastat tagasi karistati, on kindlasti käesolevaks ajaks kustunud. KarS § 82 lg 5 esimene lause sätestab, et täitmisele pööratud rahalise karistuse ja varalise karistuse sissenõue aegub, kui rahalist karistust või varalist karistust ei ole sisse nõutud seitsme aasta jooksul kriminaalasjas tehtud kohtuotsuse jõustumisest. Kriminaalasja nr 1-10-9345 13.09.2010 kohtuotsus jõustus 30.11.
35. Kohus nõustub, et nimetatud karistus ei ole kehtiv, kuid mitte aegumise tõttu. Nimelt kriminaalasjas nr 1-10-9345 on Riigi Tugiteenuste Keskus esitanud 02.11.2015 avalduse asenduskaristuse kohaldamiseks. Nimetatud asjas 15.08.2016 määrusega kohus KrMS § 418 lg 1 p-le 1 loobus rahalise karistuse täitmisele pööramisest ja lõpetas menetluse. Karistusregistri seaduse § 24 lg 4 kohaselt karistus kustutakse karistuse täitmisest loobumisel karistusregistrist. Kohus arvestab A. Gruznovi puhul ühe kehtiva kriminaalkaristusega s.o käesoleva vangistuse kandmise aluseks oleva kriminaalkaristusega. Seega jätab kohus tähelepanuta Viru Vangla iseloomustuses mainitud varasemad arhiveeritud karistused. Nendel karistustel ei ole õiguslikku tähendust otsustamaks A. Gruznovi vangistusest tingimisi ennetähtaega vabastamise põhjendatuse üle, mida kinnitab Riigikohtu ühemõtteline kohtupraktika selles küsimuses (Riigikohtu 07.02.2018 otsus kriminaalasjas nr 1-14-10087 p 27-36; lisaks ka lahendid 3-1-1-70-16 ja 3-1-1-12-17).
36. Nagu eelpool märgitud, on kinnipeetaval üks kehtiv kriminaalkaristus. Isikut on karistatud narkokuriteo toimepanemise eest. Käesolev kuritegu on narkootilise ja psühhotroopse ainega ebaseaduslik kauplemine ning nende ebaseaduslik sisse- ja väljavedu. Soodusteguriks võib pidada peamiselt soovi saada materiaalset kasu ja vähemal määral narkootikumide tarvitamist.
37. Vangla iseloomustuses tuuakse esile, et A. Gruznovi sõnul ta tarvitas alkoholi harva ja pigem juhuslikult. Vestluses ei meenunud aeg, mil alkoholi tarvitama hakkas, samuti ei mäletanud, millal seda viimati jõi. Alkoholi tarbida ei soovi, sõltuvust diagnoositud ei ole. Isiku sõnul oli temal probleem narkootikumidega 15 aastat tagasi, kus põhinarkootikumiks oli heroiin. Täpset tarvitamise sagedust enam ei mäleta. Enda sõnul on viibinud kunagi ka ravil, kuid täpset aega ja kohta ei mäleta. Viimati tarvitas
38. aastal kanepit. Meditsiiniosakonna andmetel on isiku sõltuvus remissioonis. Praegune kuritegu on seotud suurtes kogustes amfetamiini käitlemisega. Isik on kindel, et edaspidiselt temal enam narkootikumidega probleeme ei teki, sest ta on suutnud juba pikemat aega narkootikumidest hoiduda ning aja jooksul õppinud enda vigadest. Muude kuritarvituste osas probleemkäitumist ei esine.
39. Vangla iseloomustuse kohaselt on A. Gruznov tunnistab enda tervislikku seisundit heaks. Kroonilisi haigusi enda sõnul ei ole ja tervis on korras. Psühhiaatrilisi probleeme ei esine. Tuleviku eesmärkide osas soovib elada õiguskuulekat elu ning tegeleda enesetäiendamisega. Kaugema eesmärgina soovib taas välismaale elama asuda. Kinnipeetaval olnud varasemalt võimalik samuti enda eesmärke täide viia, kuid siiski jätkas isik kuritegude toime panemist. Vanglateenistuse ametnikega suhtlemisel ei ole probleeme esinenud. Korduvad väär- ja kuriteod ning nende iseloom viitavad isiku negatiivsele suhtumisele ühiskonda/kogukonda. Omab kehtivaid distsiplinaarkaristusi, mis viitab sellele, et ka vanglas ei suuda järgida kehtivat korda. Vanglas olles soovib saada paremale tööle, aga keeldub koristamisest. Väljendanud subkultuurilisi hoiakuid mustanahaliste ja madalama staatusega kinnipeetavate osas, kellega ei taha koos "istuda". Süüd ei tunnista ja pisendab oma tegu. Sõnades väljendanud motivatsiooni edaspidi õiguskuulekalt käituda, kuid varasem kriminaalne käitumine näitab, et motivatsioon 6 1-17-9287 kuritegelikust käitumisest loobumiseks on nõrk, sest isik on jätkanud kuritegude toime panemist, ilma vastavaid järeldusi tegemata.
40. Nagu kohus eelpool välja tõi, siis hetkel omab A. Gruznov 3 kehtivat distsiplinaarkaristust, millest kahel korral karistati teda talle mitte ettenähtud kambris viibimise eest ja ühel korral saatmise ajal kõrvaliste isikutega vestlemise eest. Kohtuistungil tõid nii kaitsja kui ka A. Gruznov välja, et kambris viibis ka teine kinnipeetav ja tema ei saanud selle rikkumise eest distsiplinaarkorras karistada. Viru Vangla on üheselt oma 24.08.2021 vastuses päringule väljendanud, et A. Gruznovile ei ole võimalik väljastada informatsiooni, kas teist kinnipeetavat on tema poolt välja toodud intsidendi raames distsiplinaarkorras karistatud. Seega ei ole A. Gruznovi taoline väide tõendatud. A. Gruznov pigem üritab õigustada oma käitumist nimetatud väite läbi ja vähetähtsustab oma rikkumist ja raskusi vangla korrast kinnipidamisel. A. Gruznovil tasuks olla kriitiline enda käitumise osas ja keskenduda vähem kaaskinnipeetavate käitumisele. Paraku kui A. Gruznov ei ole isegi vanglatingimustes suuteline kehtivale korrale alluma, siis ei ole kohus vähimalgi määral veendunud, et ta oleks vabaduses suuteline alluma kriminaalhooldusametniku korraldustele ja täitma kriminaalhooldustingimusi.
41. Tähelepanu väärib ka A. Gruznovi keeldumine vanglas koristaja tööst. Ta sooviks töötada vaid raamatukogus ning nagu ta kohtuistungil väljendas, siis koristamise töö ei sobi talle kuidagi psühholoogiliselt või vaimselt. Koristustöö tegemisest keeldumine näitab, et A. Gruznovis on juurdunud subkultuurilised tõekspidamised ning A. Gruznov on nõus täitma vaid kohustusi, mis talle meelepärased on ja keeldub täitmast neid, mis tema põhimõtetega kooskõlas ei ole. Vangla iseloomustusest toodut, et A. Gruznov on väljendanud subkultuurilisi hoiakuid mustanahaliste ja madalama staatusega kinnipeetavate osas, kellega ei taha koos "istuda", kinnitab ka tema kohtuistungil öeldu, et ei ole suutnud vanglas alati õiguskuulekalt käituda, sest näiteks oli kinnipeetav, kellega ei suutnud koos elada.
42. Kohtu veendumusel on A. Gruznovi puhul oluline seegi, milline saab olema tema majanduslik toimetulek. A. Gruznovi toime pandud kuritegude ühisteks joonteks on ühiskonnaohtlikkus, grupis toime panemine ning eesmärgiks olnud läbivalt majandusliku kasu saamine. See muudab aga A. Gruznovi sellevõrra ohtlikumaks ja ettearvamatuks. Seega majanduslike raskuste ilmnemisel võib A. Gruznov taaskord valida kuritegeliku tee. Kohus möönab, et A. Gruznovil on võimalik vabaduses teenida sissetulekut töötamise kaudu ning kohtule on esitatud ka garantiikiri selle kohta, et A. Gruznovile on töö ennetähtaegsel vabanemisel tagatud. Kohus võtab aga arvesse, et A. Gruznovi võlgnevused ületavad mitmekordselt vabanemisfondis olevaid rahalisi vahendeid. A. Gruznov on varasemalt pannud toime kuritegusid materiaalse kasu saamisele orienteeritult. Arvestades lasuva võlakohustuste suurust, püsib uue kuriteo toimepanemise risk. A. Gruznov kinnitas kohtuistungil, et töötas ametlikult enne vangistust Soomes. Seega püsib risk, et isegi garanteeritud töökohaga tagatud sissetulekust ei piisa süüdimõistetu vajaduste rahuldamiseks ning ta võib minna kergema vastupanu teed ning panna toime kuritegusid materiaalse kasu saamiseks.
43. Samuti ei saa perekonna olemasolust teha väga kaugeleulatuvaid järeldusi. Ka käesoleva vangistuse kandmise aluseks oleva kuriteo toime panemise ajal oli tal olemas kohtuistungil nimetatud tugivõrgustik – sugulased, ema, õde. Kuivõrd lähedaste olemasolu ei ole suutnud varasemalt mõjutada isikut õiguskuulekalt käituma, siis puudub kohtul veendumus, et see suudaks seda teha edaspidi.
44. Lisaks ei ole A. Gruznovi puhul täidetud kõik individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. A. Gruznovile on planeeritud kuni
45. aastani tööhõives osalemine, 2021-2022 keevitaja eriala omandamine ja aastal 2024 sotsiaalprogrammis „Õige hetk“ osalemine. Keevitaja eriala omandamine parandab vanglast vabanemisel tema toimetulekut tööturul. Sotsiaalprogrammis „Õige Hetk“ osalemise tulemusel paraneb sotsiaalsete probleemide 7 1-17-9287 lahendamise oskus. Isik saab aru suhete ja kuritegude toimepanemise seostest. Suudab tulevikus vältida kuritegelikule teele sattumist ja mõistab kriminaalhoolduse vajalikkust ning nõuete järgimise tähtsust. Nimetatud tegevuste eesmärk on aidata A. Gruznovil loobuda kuritegelikest hoiakutest ja käitumisest.
46. Mis puudutab kaitsja kohtuistungil esitatud viiteid Soomes kehtivatele, vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist reguleerivatele sätetele, siis jagab kohus käesolevas kriminaalasjas nr 1-17-9287 Tartu Ringkonnakohtu 17.01.2020 määruse punktis 6 välja toodud seisukohta ning ei hakka seda täiendavalt kordama.
47. Kahtlemata esineb positiivseid asjaolusid, mis toetaksid A. Gruznovi tingimisi ennetähtaegset vabastamist, aga antud juhul neist ei piisa, sest praegu kaaluvad negatiivsed asjaolud need üles. Pole võimalik vabastada A. Gruznovi ennetähtaegselt, pigistades silma kinni tema suutmatuse eest alluda vangistuse distsipliininõuetele. See ei täidaks eri- ega üldpreventiivseid eesmärke ning kahandaks riikliku karistusvõimu tõsiseltvõetavust. Siinkohal leiab kohus, et ainetu on A. Gruznovi istungil toodu, et kuna talle vanglas koristustöö vaimselt või psühholoogiliselt ei sobi, siis on õigus töötamisest keelduda. Asjaolud, et A. Gruznov on täiendanud end riigikeele alal, omandanud põhihariduse ja osalenud aktiivselt sotsiaalprogrammides, on kahtlemata positiivne. Need asjaolud viitavad sellele, et tegemist on vaimselt piisavalt võimeka inimesega, kelle puhul on vaid tahte küsimus käituda vangistuses normikuulekalt ja näidata sellega üles austavat suhtumist õiguskorda. Sellest tulenevalt leiab kohus, et kuna A. Gruznovil on isegi range järelevalve all tõsiseid probleeme kehtivale korrale allumisega, ei ole kohus veendunud, et A. Gruznov oleks sellest tulenevalt suuteline käitumiskontrolli tingimusi edukalt täitma.
48. Kokkuvõttes leiab kohus, et käesoleval juhul ei kaalu kinnipeetavat positiivselt iseloomustavad asjaolud (sotsiaalprogrammides osalemine, töö- ja elukoha olemasolu, lähedaste toetus) üles negatiivseid (kehtivad distsiplinaarkaristused, vanglas töötamisest keeldumine, võlgnevused, osaliselt täitmata individuaalne täitmiskava), millel kohus eelnevalt peatus. Kiitust väärib ka süüdimõistetu valmisolek alluda vabatahtlikult elektroonilise valvele ja erinevatele muudele kohustustele ja piirangutele. Siiski on kohus seisukohal, et nimetatu ei ole piisav süüdimõistetu ennetähtaegseks vabastamiseks. Kohtu hinnangul on vara olla veendunud A. Gruznovi valmisolekus edaspidiseks õiguskuulekaks eluks. Olukorras, kus asjaolud nende kogumis ei tekita piisavat veenvust isiku edaspidises õiguskuulekuses ja kohtu arvates pole karistus oma eesmärke täitnud, pole võimalik isikut ka karistuse kandmiselt ennetähtaegselt vabastada.
49. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus süüdimõistetu A. Gruznovi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Jaanika Kõrgmaa Kohtunik 8