3-21-1553/10

RIIGIKOHUS ERIKOGU KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Menetluse alus Riigikohtus Asja läbivaatamine 3-21-1553

1. november 2021 Eesistuja Villu Kõve, liikmed Viive Ligi, Heiki Loot, Tambet Tampuu ja Urmas Volens X riigi õigusabi taotlus Tartu Halduskohtu
2. septembri
3. a määrus Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON Lõpetada asjas menetlus. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
4. Viru Vangla kinnipeetav X (avaldaja) esitas
5. aprillil 2021 Tartu Halduskohtule kaebuse, milles märkis, et
6. maist 2019 kuni
7. veebruarini 2021 manustati talle vanglavälise arsti määratud mittesobivat ravimit, mis sisaldas toimeainet amiodaroon, ning soovis tekitatud tervisekahju eest kompensatsiooni. Kaebus registreeriti haldusasjana nr 3-21-
8. Tartu Halduskohus tagastas
9. mai
10. a määrusega kaebuse halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lõike 1 punkti 1 alusel, leides, et tegemist on eraõigusliku vaidlusega, mis tuleb lahendada maakohtus.
11. Avaldaja esitas Tartu Halduskohtu
12. mai
13. a määruse peale määruskaebuse, milles ta ühtlasi taotles riigi õigusabi. Tartu Ringkonnakohus tagastas
14. mai
15. a määrusega avaldaja määruskaebuse HKMS § 207 lõike 2 alusel, leides, et määruskaebuse esitaja võimalus oma õiguse kaitseks on ilmselgelt vähene. Riigi õigusabi taotluse jättis ringkonnakohus läbi vaatamata põhjusel, et pole halduskohtumenetlust, mille raames saaks isikut esindada.
16. Avaldaja esitas Tartu Ringkonnakohtu
17. mai
18. a määruse peale määruskaebuse Riigikohtule. Riigikohtu halduskolleegium võttis määruskaebuse
19. oktoobri
20. a määrusega menetlusse.
22. mail 2021 esitas avaldaja Tartu Maakohtule hagiavalduse, milles ta nõudis halduskohtule esitatud kaebusega samadel põhjustel hüvitist. Ta palus määrata endale ka riigi õigusabi. Avaldus registreeriti tsiviilasjana nr 2-21-
23. Tartu Maakohus jättis
24. juuni
25. a määrusega riigi õigusabi taotluse rahuldamata riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 7 lõike 1 punktide 1 ja 6 alusel. Maakohtu hinnangul nähtub riigi õigusabi taotlusest, et avaldaja on ise võimeline hagiavalduse aluseks olevaid asjaolusid kirjeldama ja kostja nimetama. Samuti ei ole avaldaja selgitanud, millist kahju ravim talle tekitas.
26. Avaldaja esitas maakohtu
27. juuni
28. a määruse peale määruskaebuse, mille Tartu Ringkonnakohus jättis
29. juuni
30. a määrusega rahuldamata. Ringkonnakohus märkis, et 3-21-1553 tulenevalt Riigikohtu üldkogu
31. juuni
32. a määrusest nr 3-21-30/19 on kõiki kinnipeetavatele vanglas tervishoiuteenuse osutamisega seotud vaidlusi pädev lahendama halduskohus, mistõttu RÕS § 10 lõike 2 järgi on halduskohtu pädevuses ka vastavate riigi õigusabi taotluste lahendamine.
33. Tartu Maakohus jättis
34. juuli
35. a määrusega hagi tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lõike 1 punkti 1 alusel menetlusse võtmata. Maakohus leidis Riigikohtu üldkogu
36. juuni
37. a määrusele nr 3-21-30/19 viidates, et ei ole asjas pädev kohus.
38. Seepeale esitas avaldaja
39. juulil 2021 Tartu Halduskohtule riigi õigusabi taotluse, mille kohaselt soovib ta esitada hagi polikliiniku vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks. Avalduse kohaselt pole ta võimeline ise oma õigusi kaitsma. Seejuures viitas ta Riigikohtu üldkogu
40. juuni
41. a muudatusele praktikas, mille tõttu ei tule ta iseseisvalt kuidagi toime. Avaldus registreeriti haldusasjana nr 3-21-
43. Tartu Halduskohus keeldus
44. septembri
45. a määrusega riigi õigusabi taotlust menetlusse võtmast ja edastas asja Riigikohtule riigi õigusabi taotluse lahendamiseks pädeva kohtu määramiseks. Halduskohtu hinnangul on vaidlus tekkinud eraõiguslikus suhtes ning riigi õigusabi taotluse peab lahendama maakohus, sest Riigikohtu seisukohad määruses nr 3-21-30/19 puudutavad üksnes kinnipeetavatele tervishoiuteenuse osutamist vanglas. Kui osutub vajalikuks saata kinnipeetav ravile väljaspoole vanglat, osutab seal tegutsev arst tervishoiuteenust küll vanglaga sõlmitud lepingu alusel, kuid arsti ja kinnipeetavast patsiendi vahel tekkivas eraõiguslikus suhtes. ERIKOGU SEISUKOHT
46. Avaldaja on pöördunud asjaga kahel korral halduskohtu ja ühel korral maakohtu poole. Ühelgi juhul pole kohtud pidanud end pädevaks asja lahendama. Seejuures jättis maakohus asjas nr 2-21-7300 haldusasja nr 3-21-924 olemasolu tähelepanuta. Halduskohus viitas küll praeguses asjas haldusasjale nr 3-21-924, kuid jättis tähelepanuta, et kaebuse tagastamise määrus ei ole jõustunud. Ka ringkonnakohtule esitatud riigi õigusabi taotluse läbi vaatamata jätmise määrus pole jõustunud.
47. Kuigi praeguses asjas esitas avaldaja üksnes riigi õigusabi taotluse, ei oleks ka riigi õigusabi korras määratud advokaadil õigust esitada uut kaebust sama nõudega samal alusel (HKMS § 43 lõike 1 punkt 3). See oleks HKMS § 43 lõike 2 järgi lubatav üksnes siis, kui haldusasjas nr 3-21-924 oleks kaebuse tagastamise määrus jõustunud. Taotlus riigi õigusabi saamiseks haldusasjas menetlusosalisena esitatakse kohtule, kes asja menetleb (RÕS § 10 lõige 1).
48. Kuigi eeltoodust tulenevalt pidi halduskohus praeguses asjas kokkuvõttes keelduma riigi õigusabi taotluse menetlemisest, on asi saadetud Riigikohtule pädeva kohtu määramiseks alusetult, sest veel pole selge, kas halduskohtu määrus kaebuse tagastamise kohta asjas nr 3-21-924 jõustub. Riigikohtu halduskolleegium võttis selles asjas
49. oktoobril 2021 avaldaja määruskaebuse menetlusse. Kui nimetatud halduskohtu määrus määruskaebemenetluses tühistatakse, puudub vajadus pädeva kohtu määramiseks. Sellisel juhul lahendatakse haldusasjas nr 3-21-924 ka avaldaja ringkonnakohtule esitatud riigi õigusabi taotlus.
50. Eeltoodust tulenevalt leiab erikogu, et praeguses asjas esitatud riigi õigusabi taotlus ei kuulu lahendamisele ei tsiviil- ega halduskohtumenetluses. Seega lõpetab erikogu HKMS § 121 lõike 3 ja TsMS § 711 lõike 5 alusel menetluse.
51. Erikogu peab vajalikuks selgitada, et Riigikohtu üldkogu leidis
52. juuni
53. a määruse nr 3-21-30/19 punktis 30, et ühes kohtuharus määratud advokaadil pole keelatud riigi õigusabi korras 2