← Eesti

1-10-4274/98

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse kuupäev

  1. oktoober 2021 Kohtuasja number 1-10-4274 Kohtukoosseis Erkki Hirsnik, Maarika Kuusk ja Ingeri Tamm Kohtuasi Dmitri Kaluga (isikukood 36707100033) tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamine Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Narva kohtumaja)
  2. augusti 2021 määrus Määruskaebuse esitaja Dmitri Kaluga kaitsja vandeadvokaat Margus Viira Teised määruskaebemenetluse pooled prokuratuur, esindaja abiprokurör Daniel Toom Asja läbivaatamise viis kirjalik menetlus Viru Ringkonnaprokuratuuri RESOLUTSIOON
  3. Jätta Viru Maakohtu
  4. augusti 2021 määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
  5. Määrata Viira & Partnerid Advokaadibüroo OÜ-le Dmitri Kalugale määruskaebemenetluses osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 97,20 eurot, sealhulgas käibemaks 16,20 eurot.
  6. Mõista eelmises punktis nimetatud menetluskulu katteks Dmitri Kalugalt Eesti Vabariigi kasuks välja 97,20 eurot. Menetluskulu tuleb tasuda 30 päeva jooksul ühele järgmistest Rahandusministeeriumi arveldusarvetest: EE891010220034796011 (SEB Pank AS), EE701700017001577198 (Luminor Bank AS) või EE932200221023778606 (Swedbank AS). Maksekorraldusele tuleb märkida viitenumber 2800049858 ning selgitus: „Dmitri Kaluga, 1-10-4274, menetluskulu“. Kui rahaline kohustus jääb tähtajaks täielikult täitmata, saadetakse kohtumääruse ärakiri kohtutäiturile täitemenetluse läbiviimiseks. Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale saab prokuratuur või süüdimõistetu advokaadist kaitsja esitada kirjaliku määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. PÕHIOSA Menetluse käik
  7. Viru Maakohtu
  8. septembri 2010 otsusega tunnistati Dmitri Kaluga süüdi karistusseadustiku (KarS) § 114 p 3 – § 25 lg 2 ja § 201 lg 2 p 1 järgi ning teda karistati 16 aasta pikkuse vangistusega. Karistuse kandmise aja alguseks loeti
  9. oktoober
  10. Karistusaeg lõppeb
  11. oktoobril
  13. Viru Vangla esitas
  14. augustil 2021 Viru Maakohtule materjalid D. Kaluga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks.
  15. Viru Vangla ega prokuratuur D. Kaluga vabastamist ei toeta. Vaidlustatud kohtumäärus
  16. Viru Maakohus jättis
  17. augusti 2021 määrusega D. Kaluga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Maakohtu põhjendused olid kokkuvõtlikult järgmised.
  18. Formaalsed eeldused D. Kaluga vabastamiseks on täidetud.
  19. D. Kalugal on olemas kindel elukoht, mis sobib elektroonilise valve seadme paigaldamiseks. On positiivne, et vangistuse ajal on D. Kaluga täitnud aktiivselt individuaalset täitmiskava. Ta läbis sotsiaalprogrammi „Viha juhtimine“ koos selle jätkutegevustega, sotsiaalprogrammi „Sotsiaalsete oskuste treening“ ja sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“. Tema tulevikuplaanid on seotud enesearendamise, pereloomise ja töötamisega. Positiivne on seegi, et vanglas on D. Kaluga tööga hõivatud, vabanemisel on tal olemas garanteeritud töökoht ja majanduslik toimetulekuoskus ning narkootikume ta ei tarvita. Siiski tuleb D. Kaluga suhtes teha negatiivne ohuprognoos – seda arvestades tema kuriteo toimepanemise asjaolusid, varasemat elukäiku ja teda iseloomustatavaid andmeid. Ka vangla on hinnanud uute kuritegude toimepanemise ohtu sedavõrd suureks, et on otsustanud mitte toetada D. Kaluga ennetähtaegset vabastamist. Seda ei toeta ka prokurör.
  20. D. Kalugat on kriminaalkorras karistatud kuuel korral – kehtiv on neist üks karistus. D. Kaluga kannab karistust esiteks majandusliku kasu saamise eesmärgil kahe inimese tapmise katse ning teiseks omastamise eest. Kuna varasemalt on teda karistatud kelmuse ja varguste eest, on kuriteod muutunud raskemaks. Uute kuritegude toimepanemist võib soodustada alkoholi tarvitamine, kuna viimased kuriteod pani D. Kaluga toime alkoholijoobes. Meditsiiniosakonna andmetel on tegemist alkoholisõltlasega.
  21. ja
  22. aastal alustas D. Kaluga sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“ läbimist, kuid jättis selle pooleli. Sotsiaalprogrammi läbis ta täies mahus
  23. aastal. Ta on tegelenud palju enesearendamisega ja omab motivatsiooni alkoholist loobumiseks, peab end usklikuks inimeseks ning väidab, et alkoholi ta tarbima ei hakka. Vaatamata sellele kahtleb kohus, kas D. Kaluga tulenevalt oma varasematest kokkupuudetest alkoholiga ning tema suhtumisest alkoholi tarvitamise probleemidesse ikkagi suudab vabaduses alkoholi tarvitamisest loobuda.
  24. D. Kaluga iseloomustusest nähtuvalt on ta agressiivne ja vägivaldne ning kaotab alkoholi mõjul kergesti enesevalitsuse. Tal on raskusi negatiivsete emotsioonide kontrollimisega, oma probleeme ta ei teadvusta ja tema strateegiad probleemide lahendamisel on piiratud. Tema suutlikkus teisi inimesi mõista on madal. Tal on kõrge enesehinnang ja üldiselt arvab ta, et ainult tema arvamus on õige. Vestlustel on ta provotseeriv ja tahab esmalt tekitada kaasvestlejas kaastunnet, kuid kui näeb, et ei saavuta soovitud tulemust, võib ta muutuda agressiivseks ja pealesuruvaks. Ta ei saa oma viha kontrollimise probleemidest aru. Ka ei pea ta kuriteo toimepanemise põhjuseks seda, et ei saanud viha kontrolli all hoida. Neist andmetest lähtuvalt puudub kohtul veendumus, et D. Kaluga suudab vabaduses õiguskuulekalt käituda. Varasem vangistuses viibimine ei pannud teda mõtlema oma tegude tagajärgedele ega kutsunud esile muutust tema käitumises. Uute kuritegude toimepanemist võib soodustada seegi, et D. Kalugal ei ole toetavat lähisuhtevõrgustikku, ta ei ole motiveeritud õppima ega uut kutset omandama ning tema suhtlusringkonda kuuluvad valdavalt kriminaalse taustaga isikud. Lisaks on D. Kalugal üks kehtiv distsiplinaarkaristus. Määruskaebus 2

(5)
  1. Maakohtu määruse peale esitas D. Kaluga kaitsja vandeadvokaat Margus Viira määruskaebuse, milles taotleb maakohtu määruse tühistamist ja D. Kaluga ennetähtaegset vabastamist. Määruskaebuse põhjendused on kokkuvõtlikult järgmised.
  2. D. Kaluga selgitas kohtule distsiplinaarkaristuse määramise tagamaid. Tegemist oli väga tühise rikkumisega, mida on võimalik toime panna vaid kinnipidamiskoha tingimustes. See ei näita D. Kaluga kuritegeliku käitumise jätkumist.
  3. Kohus ei hinnanud vääriliselt D. Kaluga töötamist mitmetel erinevatel töökohtadel vangistuse ajal. See töötamine on motiveerinud D. Kalugat end muutuma. Oma arusaamade ja seisukohtade positiivset muutumist kinnitas D. Kaluga ka kohtuistungil.
  4. D. Kalugal ei ole riski seoses alkoholi ja narkootikumide tarvitamisega. Narkootikumide tarvitamisest loobus ta enam kui 20 aastat tagasi. Alkoholi ei ole ta tarvitanud juba 12 aastat ja on kinnitanud, et usuliste veendumuste tõttu ei hakka ta alkoholi tarvitama ka vabaduses. Samas on ta nõus vastavate keeldude kohaldamisega ennetähtaegsel vabastamisel.
  5. D. Kalugal on olemas eluase, mis vastab elektroonilise valve kohaldamise tingimustele ning ta on nõus elektroonilise valve kohaldamisega. Samuti on D. Kalugal keskharidus ning erialalised oskused mitmetes erinevates töövaldkondades. Ta on võimeline vabaduses töötama ning tal on olemas garanteeritud töökoht. Vanglas on D. Kaluga läbinud edukalt täies mahus mitmed erinevad sotsiaalprogrammid.
  6. Vangla iseloomustuses märgitud uue kuriteo toimepanemise protsentidele ei saa tugineda. Ka prokuratuuri seisukoht on põhjendamata. Kohus väidab, et D. Kaluga ohuprognoos põhineb tema varasemal elukäigul, kuid ei motiveeri millegagi ohuprognoosi. Jääb täiesti arusaamatuks, miks ei ole arvestatud 12-aastast vangistust ja sellest tulenenud muutusi D. Kaluga elus ning käitumises.
  7. Ennetähtaegne vabastamine koos käitumiskontrolli ja kohustustega aitaks D. Kalugal valutumalt sulanduda ühiskonda ning paneks talle vastutuse. Ilma igasuguse kontrolli ja kohustusteta vabanemine karistuse täielikul ärakandmisel ei ole ühiskonna seisukohalt kasulik. Ringkonnakohtu seisukoht
  8. D. Kaluga ennetähtaegne vangistusest vabastamine oleneb KarS § 76 lg 4 alusel antavast hinnangust ennetähtaegse vabastamise materiaalsete eelduste olemasolule. Kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi annab KarS § 76 lg 4 kohtule süüdimõistetu vangistusest ennetähtaegse vabastamise materiaalsete eelduste hindamisel ulatusliku otsustusruumi. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma, kui KarS § 76 lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal- või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis süüdi mõistetud isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata. (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
  9. aprilli 2017 määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 16) Ringkonnakohtu hinnangul jäi maakohus D. Kalugat mitte vabastada otsustades talle antud diskretsiooniõiguse piiresse.
  10. Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine materiaalne eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine: kinnipeetava vabastamine eeldab positiivset retsidiivsusprognoosi, st peab olema piisav alus eeldada, et süüdimõistetu ei pane enam toime kuritegusid. Seejuures mida raskemaid kuritegusid on süüdimõistetult karta, seda väiksem peab uute kuritegude toimepanemise tõenäosus tema ennetähtaegseks vabastamiseks olema. 3
(5)
  1. On positiivne, et vabaduses on D. Kalugal olemas kindel elukoht ja ta on valmis võtma endale elektroonilisele valvele allumise kohustuse. Positiivne on seegi, et vangistuses on D. Kaluga töötanud ja läbinud sotsiaalprogramme. Ennetähtaegset vabastamist ei saa takistada seegi, et vanglas on D. Kalugat karistatud distsiplinaarkorras. Seda eelkõige seetõttu, et praeguseks on viimase distsiplinaarkaristuse määramisest möödunud enam kui aasta ja seetõttu ei saa seda distsiplinaarkaristust tulenevalt vangistusseaduse § 65 lg-st 5 enam arvesse võtta. Küll aga nõustub ringkonnakohus maakohtuga, et vaatamata mõningatele positiivsetele asjaoludele ei ole D. Kaluga ennetähtaegne vabastamine siiski põhjendatud.
  2. D. Kalugat on karistatud väga raske kuriteo, s.o mõrvakatse eest: ta lõi tapmise eesmärgil korduvalt noaga ühte kannatanut, põhjustades tema surma ning ühe korra ka teist kannatanut, põhjustades talle eluohtliku tervisekahjustuse. Sellise raske kuriteo toimepanemine tähendab, et D. Kaluga retsidiivsusrisk peab olema ennetähtaegseks vabastamiseks väga madal.
  3. Lisaks mõrvakatsele omastas D. Kaluga ühe kannatanu pangakontol oleva raha. Kuriteod pani D. Kaluga toime alkoholijoobes ning ka omastatud raha kulutas ta alkoholile. See näitab alkoholi seost D. Kaluga kuritegeliku käitumisega ning annab alust kartuseks, et alkoholi tarvitanuna võib ta panna kuritegusid toime ka tulevikus.
  4. Vangla meditsiiniosakonna andmetel on D. Kaluga alkoholisõltlane. Vangistuses on ta läbinud sõltlastele mõeldud sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“ ning on enda sõnul motiveeritud vabaduses alkoholi tarvitamisest täielikult loobuma. Siiski jagab ringkonnakohus maakohtu kahtlust, kas see tegelikult D. Kalugal õnnestub. Sõltlaste jaoks on sõltuvusainest hoidumine raske. Kuigi vangistuse tõttu ei ole D. Kaluga pikka aega alkoholi tarvitada saanud, oleks alkohol vabaduses talle jälle kergesti kättesaadav. Seega on kõigiti põhjendatud kartus, et vabadusse saades võib ta kogeda tagasilangust ning võib hakata uuesti alkoholi tarvitama. Pelgalt D. Kaluga motivatsioon ja väidetavad usulised veendumused seda kartust ei hajuta. Ka „Eluviisitreeningu“ läbimiseks tekkis D. Kalugal motivatsioon alles hiljuti. Esmalt alustas ta programmiga
  5. aastal, kuid ta jättis selle pooleli. Teist korda alustas ta programmi läbimist
  6. aastal, kuid siis katkestas ta samuti programmis osalemise. Programmi oli ta motiveeritud läbima alles käesoleval aastal, mistõttu tekib kahtlus, et D. Kalugat ei motiveerinud mitte niivõrd soov midagi uut õppida, kuivõrd tahtmine näidata end ennetähtaegse vabastamise menetluses võimalikult heas valguses. Seda kahtlust süvendab vangla iseloomustusest nähtuv asjaolu, et varem on D. Kaluga käitunud vanglaametnikega manipulatiivselt. Ka on D. Kaluga avaldanud arvamust, et programm inimest ei muuda. Alkoholi tarvitamise ohtu ei pruugiks olla võimalik piisavalt maandada ka D. Kalugale alkoholi tarvitamise keelu sedamisega: seda keeldu ei pruugi D. Kaluga sõltlasena täita suuta.
  7. Maakohus on õigesti välja toonud sellegi, et vangistuses on D. Kaluga viibinud juba varasemalt. Et see tema kuritegeliku käitumise jätkumist ära ei hoidnud, on alust kahelda ka praeguse vangistuse distsiplineerivas mõjus. Kuna vanglas on D. Kaluga viibinud enam kui poole oma eluajast, on alust arvata, et kuritegelikud käitumis- ja mõtteviisid on muutunud talle omaseks. Vangla iseloomustuse kohaselt on D. Kaluga väljendanud vestlustel õigussüsteemi suhtes vaenulikkust, tal on raskusi negatiivsete emotsioonide kontrollimisega ja teiste inimeste mõistmisega ning tema probleemide lahendamise strateegiad on piiratud. Tema peamine eesmärk on vanglast vabaneda, kuid muude kindlate tulevikuplaanide tegemiseks on ta enda sõnul liiga vana ja liiga kaua vanglas viibinud. Seega ei pruugi D. Kaluga suuta täita oma lubadusi jätkata oma elu õiguskuulekalt. Ka perspektiiv vanglasse tagasi sattuda ei pruugi tema jaoks kuigivõrd hirmutav olla: sealse eluga võib ta olla ajapikku juba kohanenud. Kuna D. Kalugal ei ole toetavaid lähisuhteid ning tema tutvusringkonnas on suuresti kriminaalse taustaga isikud, ei saa ta vabaduses õiguskuulekuse kindlustamisel ilmselt kuigivõrd loota ka välisele toele. Tõsi, mõningat tuge saaks talle pakkuda kriminaalhooldusametnik, kuid arvestades vangla iseloomustust, on alust kahelda, kas D. Kaluga soovib seda tuge vastu võtta. 4
(5)
  1. D. Kaluga ennetähtaegse vabastamise kasuks ei räägi midagi määravat ka kindla töökoha olemasolu. See töökoht on positiivne, kuid pelgalt see ei maanda uute kuritegude toimepanemise riski piisavalt. Pealegi on D. Kalugal suures summas võlgnevusi, mis võivad raskendada tema toimetulekut vabaduses vaatamata kindla töökoha olemasolule. On tõenäoline, et suur osa D. Kaluga igakuisest ametlikust sissetulekust võetakse täitemenetlus(t)e raames nende võlgnevuste katteks ära. Järele jääv summa ei pruugi aga vastata D. Kaluga ootustele ja vajadustele, mis võib soodustada n-ö lihtsama teed minemist ehk raha hankimist kuritegelikult. Erinevalt kaitsjast ei näe ringkonnakohus piisavat alust uskuda, et vanglas töötamine oleks muutnud D. Kaluga ellusuhtumist sedavõrd, et uute kuritegude ohtu jaatada ei saa. Töötanud on D. Kaluga ka vabaduses, kuid see tema kuritegelikku käitumist püsivalt ära ei hoidnud.
  2. Iseenesest on õige kaitsja seisukoht, et vangla iseloomustuses märgitud uue kuriteo toimepanemise protsentidele ei saa tugineda ning ka prokuratuur ei ole oma vabastamist mittetoetavat seisukohta kuidagi sisuliselt põhjendanud. Toodud asjaolud ei oma aga praegu tähtsust, kuna D. Kaluga vabastamata jätmist ei tingi mitte vangla protsendid ega prokuratuuri seisukoht, vaid eelnevalt käsitletud riskiteguritele tuginev negatiivne retsidiivsusprognoos, mida ei ole võimalik kriminaalhooldusega ja elektroonilise valvega piisavalt maandada.
  3. Toodud põhjustel ning juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus Viru Maakohtu
  4. augusti 2021 määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata.
  5. Kaitsja esitas ringkonnakohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse kindlaksmääramiseks. Kaitsja märgib, et maakohtu määrusega tutvumisele, konsultatsioonile ja määruskaebuse koostamisele kulus tal kokku 90 minutit. Selle eest soovib ta tasu 81 eurot, millele lisandub käibemaks 16,20 eurot. Ringkonnakohus leiab, et kaitsja taotlus on põhjendatud ja tuleb rahuldada. KrMS § 187 lg 2 esimese lause kohaselt tuleb nimetatud riigi õigusabi tasu kui määruskaebemenetluse kulu D. Kalugalt riigi kasuks välja mõista. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Erkki Hirsnik Maarika Kuusk Ingeri Tamm 5
(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.