Obsah (6)

§ 175§ 173§ 2§ 172§ 176§ 177

KOHTUMÄÄRUS Kohus Kohtu koosseis Harju Maakohus kohtunik Merike Varusk Määruse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number 16. september 2021, Tallinn, Tallinna kohtumaja 2-14-56371 Tsiviilasi XXX´i kohus

§ 175lg 1 õigus esitada taotlus kohustustest vabastamise menetluse lõpetamiseks.

Kohtu määratud tähtajaks võlgnik usaldusisiku aruannet ei esitanud. 01.12.2020 toimunud kohtuistungil avaldas võlgnik, et soovib enda kohustustest vabastamist, kuid on nõus ka kohustustest vabastamise tähtaja pikendamisega 7 aastani. Võlgnik selgitas, et pole saanud võlausaldajatele väljamakseid teha, sest tema tulud olid väiksemad kui miinimumpalk. Võlgnikul on terviseprobleemid, mistõttu viibis ta tihti haiguslehel. Terviseprobleemidest tulenevalt on võlgnik töötanud ka osalise töökoormusega. Võlausaldaja kohtutäitur Arvi Pink on kohtule teatanud, et jätab võlgniku kohustustest vabastamise kohtu otsustada. Võlausaldaja Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu vaidleb võlgniku kohustustest vabastamisele vastu, leides, et võlgniku kohustustest vabastamine ei ole põhjendatud. Kohustustest vabastamise menetluse ajal (s.o alates 08.07.2015) nõude katteks laekumisi toimunud ei ole. Kohustustest vabastamise menetluse ajal on isikule tagastatud 04.04.2019 füüsilise isiku

1. a tuludeklaratsiooni alusel 85.25 eurot ning 04.06.2020 füüsilise isiku
2. a tuludeklaratsiooni alusel 98.84 eurot. Kokku on seega võlgnikule kohustustest vabastamise menetluse ajal tagastatud 181.09 eurot enammakstud tulumaksu. Maksu- ja Tolliameti andmetel on XXXil kehtiv tööleping AS-ga xxx xxx (registrikood xxxxxxxx) alates 12.10.
3. Lisaks on isikul varasemalt olnud sõlmitud töölepingud järgmiste ettevõtetega: perioodil 11.06.201522.07.2019 AS-ga xxx (registrikood xxxxxxx); perioodil 25.07.2019-06.10.2020 OÜ-ga xxx (registrikood xxxxxxx). Lisaks on isikul olnud perioodil 19.11.2015-19.09.2016 sõlmitud võlaõiguslik leping AS-iga xxx (registrikood xxxxxxx). Võlgnik on saanud kohustustest vabastamise menetluse ajal väljamakseid AS-st xxx (
4. a keskmine väljamakse kuus 834.74 eurot,
5. a keskmine väljamakse kuus 792.49 eurot ja
6. a keskmine väljamakse kuus 763.40 eurot) ja OÜ-st xxx (
7. a keskmine väljamakse kuus 694.70 eurot,
8. a keskmine 2 Tsiviilasi nr 2-14-56371 väljamakse kuus 792.56 eurot). Eeltoodud andmetest selgub, et võlgnik on tegelenud kohustustest vabastamise menetluse ajal tulutoova tegevusega ning saanud ka muud tulu lisaks töölepingualusel saadavale (enammakstud tulumaks), kuid oma kohustusi võlgniku ja usaldusisikuna täitnud ei ole. Võlausaldajale ei ole teada teisi asjaolusid, mis oleksid võlgnikul takistanud võlausaldajatele väljamaksete tegemist. Eelnevast lähtudes palub Maksu- ja Tolliamet jätta XXX pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamata ning menetlus lõpetada või pikendada kohustustest vabastamise menetluse perioodi. Võlausaldaja Coop Pank AS on seisukohal, et võlgniku kohustustest vabastamine ei ole põhjendatud. Võlgnikult ei ole kogu kohustustest vabastamise menetluse kestel toimunud kohustuste katteks ühtegi laekumist. Võlgnikule on kohtu poolt korduvalt esitatud usaldusisiku aruande esitamise nõue, mille kättesaamist võlgnik on kinnitanud, kuid e-toimikus vastavad aruanded puuduvad. Seega on võlgnik rikkunud

§ 173lg 2 tulenevat kohustust.

Võlausaldaja Bigbank AS on kohtule teatanud, et võlgnik ei ole oma kohustust võlausaldaja ees kogu kohustustest vabastamise menetluse kestel vähendanud. Võlausaldaja leiab, et võlgnikku ei peaks tema kohustustest vabastama, kuna see riivab olulisel määral võlausaldaja õigusi. Võlgnik ei ole täitnud

§ 173lg 1 toodud kohustust piisava hoolikusega ja nõuetekohaselt.

Eeltoodust tulenevalt on võlausaldaja seisukohal, et võlgnik tuleks jätta kohustustest vabastamata või alternatiivselt pikendada võlgniku kohustustest vabastamise tähtaega seitsme aastani. II Kohtumääruse põhjendused Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: Pankrotiseaduse (

) § 175 lg 1 kohaselt pärast viie aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku taotlusel tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise, tehes selle kohta määruse.

§ 175

lg 51 kohaselt kui kohus leiab, et võlgniku kohustustest vabastamine ei ole põhjendatud, võib ta menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, pärast mille möödumist vaadatakse kohustustest vabastamise avaldus uuesti läbi. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui seitse aastat menetluse algatamisest. Harju Maakohtu 28.10.2014 määrusega kuulutati välja XXX´i pankrot. Harju Maakohtu 08.07.2015 määrusega lõpetas kohus XXX´i pankrotimenetluse raugemise tõttu pärast pankroti väljakuulutamist ja alustas kohustustest vabastamise menetluse, määrates usaldusisiku kohustusi täitma võlgniku. Käesolevaks ajaks on võlgniku XXX´i kohustustest vabastamise menetluse algatamisest möödunud üle viie aasta, mistõttu tuleb kohtul otsustada võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamine vastavalt

§-le 175. Tulenevalt

§ 175

lg-st 3 kuulab kohus enne kohustustest vabastamise otsustamist ära usaldusisiku ja võlgniku, samuti võlausaldajad, kes on selleks soovi avaldanud. Võlgnik peab vande alla andma teavet oma kohustuste täitmisest. Kui võlgnik kohtu määratud tähtaja jooksul teavet ei anna, keeldub kohus võlgnikku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast (

§ 175lg 4).

Kohus kuulas 01.12.2020 toimunud kohtuistungil võlgniku ära. Võlausaldajad esitasid oma seisukohad võlgniku kohustustest vabastamise osas kirjalikult ning teatasid, et jäävad kirjalikult esitatud seisukohtade juurde ega soovi kohtuistungil osaleda. 3 Tsiviilasi nr 2-14-56371 Võlgniku pankrotimenetluses kinnitatud lõpparuande kohaselt jäi Coop Pank AS-il (endise ärinimega Aktsiaseltsil Eesti Krediidipank) saamata 141 810.60 eurot, kohtutäitur Arvi Pinkil jäi saamata 81.02 eurot, Eesti Vabariigil Maksu- ja Tolliameti kaudu jäi saamata 443.86 eurot ja Bigbank AS-il jäi saamata 160.89 eurot. 30.06.2021 esitatud aruandes on võlgnik märkinud, et seisuga 29.06.2021 on ta hoiustanud 60 eurot, millest Coop Pank AS-ile kuulub nõude katteks väljamaksmisele 59.32 eurot, Eesti Vabariigile Maksu- ja Tolliameti kaudu 0.186 eurot, kohtutäitur Arvi Pinkile 0.03 eurot ja Bigbank AS-ile 0.06 eurot. Kohus leiab, et võlgniku taotlus kohustustest vabastamise menetluse lõpetamiseks ja tema kohustustest vabastamiseks kuulub rahuldamisele.

§ 175

lg 2 eeldab võlausaldajate nõuete rahuldamise takistamisele suunatud tegevust, samuti võlgniku süülist käitumist- kas tahtlust või rasket hooletust. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 104 lg 4 kohaselt on raske hooletus käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine ning VÕS § 104 lg 5 järgi on tahtlus õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel. Võlgnik on 01.12.2020 toimunud kohtuistungil ja 30.06.2021 esitatud aruandes selgitanud, et tal on pikema aja vältel olnud tõsised seljaprobleemid, mistõttu ta on viibinud pikalt haiguslehel. Kohtule 26.11.2020, 17.02.2021 ja 30.06.2021 esitatud dokumentidest nähtuvalt on võlgnik ajavahemikul 05.2017 – 05.2021 pöördunud 41 korral arsti poole, ajavahemikul 14.12.2020 – 22.05.2021 on võlgnik olnud haiguslehel. 06.02.2017 on võlgnikule väljastatud saatekiri MRT uuringuks, 07.03.2018 on võlgnikule väljastatud saatekiri eriarsti visiidile. 15.02.2021 on võlgnik pöördunud seljavaluga erakorralise meditsiini osakonda. Kohus leiab, et eelnimetatud tõendid kinnitavad võlgniku väiteid, et tal on olnud terviseprobleemid juba aastaid ning see on mõjutanud võlgniku töövõimet. Xxx Perearstikeskus OÜ 15.06.2021 tõendist nähtuvalt on võlgnikule ajavahemikul 31.08.2020 – 14.05.2021 välja kirjutatud 7 erinevat ravimit. Võlgnik on 30.06.2021 aruandes selgitanud, et peab võtma väga tugevaid ravimeid, mis aitavad leevendada valu ja krampe. Valud ja tugevatoimeliste ravimite võtmine mõjutab ühtlasi võlgniku vaimset seisundit. Kohus leiab, et olukorda, kus võlgnikul on haigestumise tagajärjel tervislik seisund sedavõrd halvenenud, et ta suudab igapäevaselt tegutseda üksnes tugevatoimeliste ravimite abil, ei saa käsitleda kui võlausaldajate huvide kahjustamisele suunatud tegevust, mistõttu ei saa antud juhul võlgnikule ette heita võlausaldajate nõuete rahuldamise takistamisele suunatud tegevust. Võlgniku selgitustest nähtuvalt takistab halb tervislik seisund võlgnikul tasuvama töö leidmist. Ajavahemikul 12.10.2020 – 29.03.2021 töötas võlgnik AS-is xxx xxx, kuid töökoormus mõjus võlgniku tervislikule seisundile halvasti, mistõttu oli ta sunnitud sageli olema haiguslehel, kuid see ei meeldinud tööandjale ja võlgnik oli sunnitud töölt lahkuma. Alates 2021. a mai lõpust töötab võlgnik xxx OÜ-s, kuid palk on väga väike (alla miinimumi). Võlgniku 30.06.2021 aruandes esitatud selgituste kohaselt on tasuvama töö leidmist on lisaks halvale tervislikule seisundile raskendanud ka puudulik eesti keele oskus ja juhilubade puudumine, mistõttu ei ole võlgnik tööturul konkurentsivõimeline. Võlgnik on 30.06.2021 aruandes märkinud, et on võlausaldajatele väljamaksete tegemiseks hoiustanud 60 eurot, millest Coop Pank AS-ile kuulub nõude katteks väljamaksmisele 59.32 eurot, Eesti Vabariigile Maksu- ja Tolliameti kaudu 0.186 eurot, kohtutäitur Arvi Pinkile 0.03 eurot ja Bigbank AS-ile 0.06 eurot. 30.06.2021 aruande kohaselt on võlgniku sissetulekuteks perioodil 01.01.2021 – 29.06.2021 olnud töötasu keskmiselt 331.52 eurot kuus. 26.11.2020 esitatud dokumentidest nähtuvalt on võlgnik ajavahemikul 01.01.2020 26.11.2020 saanud töötasu keskmiselt 550 - 600 eurot kuus. Tulenevalt

§ 173

lg 5 ei pea võlgnik usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 132 lg 1 kohaselt sissetulekut ei arestita, kui see ei ületa ühe kuu eest ettenähtud palga alammäära suurust või vastavat osa nädala või päeva sissetulekust. Vabariigi Valitsuse 19.12.2019 määrusega nr 115 on töötasu alammäära suuruseks täistööaja korral alates 01.01.2020 584 eurot. 4 Tsiviilasi nr 2-14-56371 Võlausaldaja Coop Pank AS on võlgnikule muuhulgas ette heitnud asjaolu, et võlgnik ei ole regulaarselt esitanud usaldusisiku aruandeid. Kohus leiab, et nimetatud asjaolu ei saa käesoleval juhul käsitleda võlgniku kohustuste tahtliku rikkumisena. Võlgnik on 26.11.2020 aruandes ning 01.12.2020 toimunud kohtuistungil selgitanud, et osad usaldusisiku aruanded jäid esitamata, kuna võlgnikul puudub kindel elukoht, samuti pole tal arvutit, e-posti ega telefoni, mistõttu ei saanud ta kohtu saadetud meeldetuletusi kätte. Riigikohus on oma 04.05.2016 kohtumääruses tsiviilasjas nr 3-2-1-19-16 asunud seisukohale, et

§ 2

teise lause kohaselt on võlgniku kohustustest vabastamise menetluse eesmärk anda neile võlgnikele, kelle majanduslik olukord on eriti raske, võimalus vabaneda oma kohustustest pankrotiseaduses ettenähtud korras ja saada nii lõpptulemusena väljavaade uueks majanduslikuks alguseks ning normaalseks sotsiaalseks eluks. Kui võlgniku käitumises ei ole

§ 175

lg 2 p-des 1 ja 2 ning lg-s 4 silmas peetud raskelt süülise käitumise tunnuseid, ei ole kohtul alust füüsilisest isikust võlgnikku kohustustest vabastamise menetluse võimalusest ilma jätta. Kohtu hinnangul on XXX´i majanduslik olukord tulenevalt tema tervislikust seisundist eriti raske, võlgnik on võimaluste piires võlausaldajatele väljamakseid teinud ning kohus ei ole tuvastanud

§ 175lg 2 sätestatud aluseid kohustustest vabastamata jätmiseks.

Eeltoodud asjaoludest nähtuvalt ei ole võlgnikul võimalik rohkem panustada oma võlgade likvideerimisse. Kohus on seisukohal, et XXX´i pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamine on põhjendatud ning XXX tuleb tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastada. Võlausaldajad Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu ning Bigbank AS on esitanud kohtule taotluse võlgniku kohustustest vabastamise menetluse pikendamiseks

§ 175lg 51 alusel.

Vastavalt

§ 175

lg 51 kohaselt kui kohus leiab, et võlgniku kohustustest vabastamine ei ole põhjendatud, võib ta menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, pärast mille möödumist vaadatakse kohustustest vabastamise avaldus uuesti läbi. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui seitse aastat menetluse algatamisest. Kohus on leidnud, et käesoleval juhul on võlgniku kohustustest vabastamine viie aasta möödumisel kohustustest vabastamise menetluse algatamisest põhjendatud ning on eelnevalt selgitanud, miks kohus sellisele järeldusele on jõudnud. Sellest tulenevalt puudub alus

§ 175lg 51 kohaselt kohustustest vabastamise menetluse pikendamiseks.

Tulenevalt

§ 172

lg teisest lausest 4 vabastab kohus võlgniku kohustusest vabastamise menetluse lõpetamisel usaldusisiku. Kohus selgitab, et kui võlgnik vabastatakse oma pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, lõpevad pankrotivõlausaldajate nõuded võlgniku vastu, sealhulgas ka nende pankrotivõlausaldajate nõuded, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud (

§ 176

lg 1).

§ 177

lg 1 esimese lause järgi võib kohus võlausaldaja taotlusel ühe aasta jooksul võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise määruse tegemisest selle määruse tühistada, kui selgub, et võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel oma kohustusi tahtlikult rikkunud ja sellega oluliselt takistanud pankrotivõlausaldajate nõuete rahuldamist. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt võib võlausaldaja

§ 177

lõikes 1 nimetatud taotluse esitada üksnes juhul, kui ta sai võlgniku kohustuste rikkumisest teada alles pärast võlgniku kohustustest vabastamise määruse tegemist. 5 Tsiviilasi nr 2-14-56371 /allkirjastatud digitaalselt/ Merike Varusk kohtunik 6