← Eesti

2-21-11832/4

Obsah (9)§ 440§ 444§ 168§ 174§ 175§ 133§ 177§ 178§ 468

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Hagi õigeksvõtul põhinev otsus Kohus Harju Maakohus Kohtunik Aleksandr Kondrašov Otsuse tegemise aeg ja koht 12.08.2021, Tallinn Tsiviilasja number 2-21-11832 Tsiviila

) § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud

  1. Aktsiaselts PlusPlus Capital (hageja) esitas Harju Maakohtule hagi J G (kostja) vastu võlgnevuse nõudes. Hagi aluseks on kostja ja hageja vahel 25.04.2019 sõlmitud kompromisslepingust/võlatunnistusest nr xxx tulenev võlgnevus. Kostja ei täitnud lepinguga võetud kohustusi tähtaegselt. Hageja palub kostjalt välja mõista 25.04.2019 sõlmitud lepingust tulenev võlgnevus kompromissisummas 4011,82 eurot s.h põhinõue 3020,1 eurot, enne 25.04.2019 sissenõutavaks muutunud viivised 991,72 eurot, viivised põhinõudelt 3020,1 eurot alates 11.06.2019 kuni 28.07.2021 summas 1411,59 eurot ja sissenõudekulu 35 eurot. Lisaks palub hageja kostjalt välja mõista hagi esitamise ajaks veel mitte sissenõutavaks muutunud viivis põhinõudelt 3020,1 eurot alates 29.07.2021 kuni põhinõude täitmiseni 0,06% päevas, kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega mitte enam kui põhinõude ulatuses, kuni summani 616,79 eurot.
  2. Kostja esitas kohtule 10.08.2021 vastuse hagiavaldusele, kus ta võttis hagi õigeks. Maakohtu põhjendused
  3. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud ning kuulub rahuldamisele vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 440 lg-le 1, mille kohaselt rahuldab kohus hagi, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks. Kostja on võtnud hagi õigeks 10.08.2021 dokumendis. 4.

§ 440

lg 3 teise lause kohaselt lahendab kohus asja kohtuistungit pidamata, kui kostja avaldab hagi õigeksvõtmise kohtule eelmenetluses.

§ 444

lg 3 kohaselt võib kohus hagi õigeksvõtul põhineva otsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata. Eeltoodust tulenevalt ja arvestades, et kostja võttis hagi õigeks, teeb kohus otsuse põhjendava osata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine 5.

§ 168

lg-st 6 tuleneb, et kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Kohus leiab, et menetluskulud tuleb jätta kostja kanda. Hageja on kohtule esitatud hagiavalduse lisadena tõendid, millest nähtub, et hageja on korduvalt pöördunud kostja poole meeldetuletuskirjadega ning palunud lepingust tulenevaid kohustusi täita. Hageja on kostjat hoiatanud laenulepingu lõpetamisest, kuid kostja kohustusi kohtuväliselt ei täitnud. Kuivõrd kostja 2 kohustust ei täitnud, pöördus hageja kohtu poole. Kohus on seisukohal, et kuigi kostja on hagi kohe õigeks võtnud, on kostja oma käitumisega andnud hagejale põhjuse kohtule hagiavalduse esitamiseks. Eeltoodud põhjusel jäävad menetluskulud kostja kanda

§ 168lg 6 alusel.

6. Juhindudes

§ 174

lg-st 2 määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.

§ 175

lg 1 esimese lause kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Asja materjalidest nähtuvalt on hageja menetluskuluks hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 450 eurot. Käesoleva tsiviilasja hinnaks on

§ 133kohaselt 6 075,20 eurot.

Riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt tuleb hagilt hinnaga kuni 7 000 eurot tasuda riigilõiv summas 450 eurot. Põhjendatud on hageja menetluskuluna kostjalt välja mõista tasutud riigilõiv 450 eurot. Asja materjalidest nähtuvalt on muuhulgas hageja menetluskuludeks lepingulise esindaja kulud 420 eurot. Hagejale on õigusabiteenust osutatud hinnaga 120 eurot/tunnis (koos käibemaksuga), kokku 3,5 tundi (120 x 3,5 = 420). Kohus leiab, et võttes arvesse käesoleva tsiviilasja sisu, mahtu ja keerukust ning asjaolu, et asjas ei ole toimunud ühtegi istungit ega sisulist vaidlust, on põhjendatud õigusabikulu 240 eurot (käibemaksuga). Hageja on esitanud kohtule 3-leheküljelise hagiavalduse koos lisadega. Kohtu hinnangul on 2 tundi piisav dokumentide komplekteerimiseks ja analüüsimiseks ning hagiavalduse koostamiseks ja esitamiseks (120 x 2 = 240). 7.

§ 177

lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on nõudnud menetluskuludelt viivise väljamõistmist. Kohus rahuldab hageja taotluse ja mõistab kostjalt välja menetluskuludelt viivise alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni nõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras. 8.

§ 178

lg 1 sätestab, et menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

§ 178

lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. 9. Kohtuotsus tunnistada tagatiseta viivitamata täidetavaks

§ 468lg 1 p 1 alusel.

(allkirjastatud digitaalselt) Aleksandr Kondrašov Kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.