← Eesti

2-21-11939/9

Obsah (9)§ 440§ 444§ 468§ 162§ 168§ 174§ 477§ 138§ 177

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL (Õigeksvõtul põhinev otsus) Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Kohtunik Kairi Piirisild Otsuse aeg ja koht 22. september 2021, Tallinn Tsiviilasja number 2-21-11

§ 440lg-le 1 rahuldab kohus hagi.

Õigeksvõtul põhinevast otsusest võib jätta välja kirjeldava ja põhjendava osa (

§ 444lg 3).

Hagi õigeksvõtul põhineva otsuse tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks (

§ 468lg 1 p 1).

Kuna kostja võttis nõude õigeks, rahuldab kohus hagi õigeksvõtul põhineva ilma kirjeldava ja põhjendava osata otsusega. Menetluskulude jaotus ja menetluskulude rahaline kindlaks määramine 4.

§ 162

lg 1 kohaselt jäävad hagi rahuldamise korral menetluskulud üldjuhul kostja kanda.

§ 168

lg 6 kohaselt kannab hageja menetluskulud ise siis, kui kostja võtab hagi kohe õigeks ja kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks.

  1. Hagiavalduse kohaselt on hageja püüdnud kostjalt võlga kätte saada kohtuväliselt, kuid see ei andnud soovitud tulemust. Asjas esitatud tõendite kohaselt on hageja edastanud kostjale iga laenulepingu osas ülesütlemisavalduse, mis sisaldab võla suurust ja tasumise andmeid (dtl 24, 35, 46, 57). Hageja poolt kohtule esitatud kostja kontaktandmed vastavad kostja enda poolt esitatud andmetele (dtl 2, 76). Samuti suhtles kostja kohtuga hagejale teadaoleva e-posti aadressi vahendusel (dtl 74, 80). 2
  2. Eeltoodu alusel leiab kohus, et kostja andis enda käitumisega hagejale põhjuse hagi esitamiseks. Kostja ei tasunud laenulepingust tulenevaid makseid ka pärast nende ülesütlemisavalduste saamist, milles kostjale on selgitatud kohustust tasuda viivitamata kogu võlg. Kostja ei toonud esile ühtegi asjaolu, mille alusel saaks kohus leida, et kostja ei andnud hagejale põhjust hagi esitada. Kostja selgitas üksnes seda, et tal ei ole raha, et kohustust täita. Seega tuleb hageja menetluskulud jätta

§ 162lg 1 alusel kostja kanda.

7.

§ 174

lg 8 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt, arvestades seaduses sätestatud erisusi.

§ 477

lg 5 kohaselt ei ole kohus hagita menetluses seotud menetlusosaliste taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele. Kohus hindab kulude põhjendatust ja vajalikkust ka siis, kui menetluskulude kandmiseks kohustatud menetlusosaline kulude suurusele vastu ei vaidle (Riigikohtu 08.05.2017 määrus nr 3‑2‑1‑29‑17, p 13.3). 8. Hageja palub määrata menetluskulud kindlaks summas 475 eurot (riigilõiv). Kuna riigilõiv on kohtukulu (

§ 138lg 2), on tegemist põhjendatud kuluga, mis tuleb hagejale hüvitada.

Eeltoodu põhjal määrab kohus hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks 475 eurot, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Hageja taotlusel tuleb kostjalt välja mõista ka viivis välja mõistetud menetluskuludelt alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni kohustuse täitmiseni (

§ 177lg 4).

(allkirjastatud digitaalselt) Kairi Piirisild kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.