Obsah (4)

§ 263§ 73§ 121§ 120

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 28. september 2021, Tartu (kirjalikus menetluses) Kriminaalasja number 1-20-8488 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Maa

§ 263

lg 1 p-de 1 ja 2 järgi üldmenetluses Apelleeritud kohtuotsus Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja)

1. mai
2. a otsus Apellatsiooni esitaja süüdistatav Urmas Trei kaitsja vandeadvokaat Siim Mõistlik Teised apellatsioonimenetluse süüdistatav Urmas Trei isikukood 36603155226 elukoht XXX kriminaalkorras karistamata tõkendit kohaldatud ei ole pooled ringkonnaprokurör Marge Voogma RESOLUTSIOON
3. Tühistada Viru Maakohtu
4. mai
5. a otsus Urmas Trei süüdi tunnistamises

§ 263lg 1 p 2 järgi.

2. Mõista Urmas Trei

§ 263lg 1 p 2 järgi õigeks.

1. Muus osas jätta Viru Maakohtu
2. mai
3. a otsus muutmata.
4. Apellatsioon rahuldada osaliselt.
5. Määrata advokaadibüroole Vares&Mõistlik vandeadvokaat Siim Mõistliku poolt Urmas Treile käesolevas apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 259,20 eurot (sealhulgas käibemaks 43,20 eurot).
6. Välja mõistetud menetluskuludest 129,60 eurot (sealhulgas käibemaks 21,60 eurot) jätta Eesti Vabariigi kanda.
7. Mõista Urmas Treilt menetluskuluna Eesti Vabariigi kasuks välja 129,60 eurot (sealhulgas käibemaks 21,60 eurot) apellatsioonimenetluses kaitsja poolt osutatud õigusabi eest. Menetluskulu tuleb tasuda 30 päeva jooksul makseinfo lehel näidatud arvelduskontole. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Kui rahaline kohustus ei ole tähtajaks täielikult täidetud, saadetakse kohtumääruse ärakiri kohtutäiturile täitemenetluse läbiviimiseks. Edasikaebamise kord Käesoleva otsuse peale saab esitada Riigikohtule 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest kirjaliku kassatsiooni. Süüdistataval ja kannatanul on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel. MAAKOHTU OTSUS
8. Urmas Treid süüdistatakse

§ 263lg 1 p-de 1 ja 2 alusel järgmises.

Urmas Trei andis

1. jaanuaril 2019 kella 16.15 ajal Rakveres Rohuaia tn 13 juures talle kuuluva sõiduauto Audi Q7 tuledega märku sõiduki Audi A4 juhile K.R. ule. Seejärel ründas U. Trei autost väljunud K.R. u. U. Trei lõi K.R. u korduvalt rusikaga, tehes mõned löögid vastu K.R. u vasakut õlga ja kõrva. Seejärel üritas teda lüüa vähemalt kümnel korral, kuid enamik lööke õnnestus K.R. ul tõrjuda. Rünnaku ajal avas U. Trei kaasas olnud taskunoa tera ja vehkis sellega ähvardavalt K.R. u ees. U. Trei põhjustas K.R. ule füüsilist valu ja löökide tagajärjel tekkis K.R. u vasakule õlavarrele punane laik, õlg muutus valusaks ja vasak kõrvalest hakkas õhetama. U. Trei häiris oma tegevusega ka sündmuskohal viibinud isikuid, sealhulgas C.M.R. u ja V.Z. i rahu ning turvatunnet. Sellega rikkus U. Trei KorS §-s 55 sätestatud põhimõtet mitte käituda avalikus kohas teisi häirivalt või ohustavalt.
2. Viru Maakohtu
3. mai
4. a otsusega mõisteti U. Trei

§ 263

lg 1 p-de 1 ja 2 järgi süüdi ja teda karistati 1 aasta ja 6 kuu pikkuse vangistusega, mis jäeti

§ 73lg-te 1 ja 3 alusel tingimisi täitmisele pööramata, kui U.

Trei ei pane 2 aastasel katseajal toime uut tahtlikku kuritegu. Samuti rahuldati K.R. u tsiviilhagi ja U. Treilt mõisteti K.R. u kasuks välja mittevaraline kahju summas 300 eurot.

1. Maakohus tuvastas kokkuvõtvalt järgmise. K.R. u sõnul reageeris U. Trei nendevahelisele liiklusintsidendile liialdatult. U. Trei vilgutas tuledega ja andis märku, et ta enda auto peataks. Ta peatus Rohuaia kohviku ees ja U. Trei must Audi jäi samuti seisma. U. Trei väljus sõidukist, karjus tema peale solvavate sõnadega ja üritas teda lüüa. Selle peale hakkas K.R. taganema, hoides üht kätt enda ees. U. Trei talle ligi ei saanud, mistõttu tulid rusikaga löögid, mida U. Trei sihtis peapiirkonda. Kuna K.R. u oli U. Treist pikem, tabas löök teda vastu vasakut õlga. K.R. u arvates oli lööke 5-6, millest 4-5 kindlasti tabas. Kaks kõvemat lööki tabasid teda kindlasti ja ta arvas, et oli ka teisigi lööke, sest tal oli kõrv valus ja käsi sinine. Ta tundis löökide tagajärjel füüsilist valu. Tema U. Treid vastu ei löönud. Ühel hetkel nägi ta, et U. Treil on nuga rusika sees. Kui ta U. Rõõmust jagu ei saanud, võttis ta selle lihtsalt peost, tõmbas lahti ja vehkis sellega tema ees.
2. Tunnistajad C.M.R. ja V.Z. kinnitavad, et U. Trei ründas K.R. u. Esimene neist kirjeldas, kuidas võõras mees lõi tema venda kätega. V.Z. nägi samuti, et U. Trei ründas K.R. u. Ta ei näinud otseselt, kas keegi sai pihta, vaid nägi vehkimist. Tema kellegi käes nuga ei näinud. Tema sõnul üks neist ründas ja teine taganes. Midagi nad omavahel karjusid, aga ta ei saanud aru. Tunnistajate ütlused on kooskõlas K.R. u ütlustega ja ülejäänud kirjalikud tõendid kinnitavad omakorda K.R. u ütluseid. Äratundmiseks esitamise protokollist nähtub, et K.R. tunneb ära fotol nr kaks oleva isiku, kelleks on U. Trei ja kes talle kallale tungis. Rakvere Haigla Erakorralise Meditsiini Osakonnas fikseeriti samal päeval K.R. u vigastused, mis ühtivad tema 2 ütlustega. Ambulatoorsest epikriisist nähtub, et K.R. kurdab valu vasaku õla piirkonnas ja vasakus kõrvas on tulitav tunne. Samal päeval pildistati politseijaoskonnas K.R. u ja sellelt on näha väike punane kriimustus-laik tema vasakul õlavarrel. K.R. u esindaja poolt neli päeva pärast juhtunut tehtud fotolt on näha, et K.R. u õlale tekkis hematoom ehk „sinikas“.
3. U. Trei ja tunnistaja J.K. eitavad kehalist väärkohtlemist ja noaga vehkimist. Nad väidavad, et U. Trei vehkis vaid emotsionaalselt kätega. Sündmuskohal tehtud fotodelt on näha, et U. Trei ja K.R. u sõidukite ning ka tunnistaja V.Z. i sõiduki vahel on märkimisväärne vahemaa. Kuna löömine ja noaga vehkimine toimus K.R. u sõiduki ees, mille ajal oli U. Trei seljaga nii tunnistaja C.M.R. u, V.Z. i kui ka JJ.K. e poole, ei saanudki nad, arvestades vahemaad ja noamõõtmeid, nuga näha. Samuti ei saanud V.Z. ja J.K. näha, kas löögid tabasid kannatanut või mitte. Eemalt võiski jääda mulje, et isikud lihtsalt vehivad kätega. Tunnistaja C.M.R. nägi toimunut lähedalt ja nägi löömist pealt. Ta kirjeldas, kuidas U. Trei auto juurest lahkudes pöördus ähvardavate liigutustega K.R. u suunas, kuid nuga ta ei näinud.
4. Tõendamist on leidnud, et
5. jaanuaril 2019 kella 16.15 ajal Lääne-Virumaal Rakvere linnas Rohuaia tn 13 maja juures, kasutas U. Trei kannatanu K.R. u suhtes vägivalda, lüües teda korduvalt rusikaga selliselt, et tegi mõned löögid vastu K.R. u vasakut õlga ja kõrva. U. Trei üritas K.R. u lüüa veel vähemalt kümnel korral, kuid enamus lööke õnnestus K.R. ul blokeerida. Rünnaku ajal võttis U. Trei taskunoa, avas selle tera ja vehkis sellega ähvardavalt K.R. u ees. Süüdistuses kirjeldatud tegu leidis aset KorS § 54 mõttes avalikus kohas ja ta rikkus selliselt toimides

§-s 55 toodud põhimõtet mitte käituda teisi isikuid häirivalt. U. Trei ootamatu rünnak rikkus intensiivselt K.R. uga samas auto viibinud kaasreisija õigusrahu. Samuti teiste juures viibinute õigusrahu. Oma vägivaldse käitumisega kaasas U. Trei tahte vastaselt toimuvasse kõrvalisi isikuid ja rikkus sellega oluliselt avalikku korda. U. Trei rünne oli suunatud K.R. u vastu, keda ta lõi avalikus kohas kõrvaliste isikute nähes käega pea- ja kehapiirkonda ning lisaks ähvardas käes olnud noaga. U. Trei pani teo toime otsese tahtlusega ja tema käitumises puuduvad õigusvastasust välistavad asjaolud. APELLATSIOON 7. U. Trei kaitsja vandeadvokaat S. Mõistlik taotleb süüdistatava õigeksmõistmist, tsiviilhagi läbi vaatamata jätmist ja menetluskulude riigi kanda jätmist. Alternatiivselt taotletakse kuriteo ümberkvalifitseerimist

§ 121lg 1 järgi.

1. K.R. u ja C.M.R. u ütluste usaldusväärsus on kahtluse all. Tunnistaja C.M.R. u ütluste hindamisel on jäetud tähelepanuta, et tunnistaja V.Z. i sõnul ei liikunud K.R. ja U. Trei kordagi kannatanu sõidukist mööda edasi Rohuaia tänava suunas. See seab kahtluse alla C.M.R. u võimaluse näha sõiduki esiaknast, kuidas K.R. väidetavalt U. Trei löökide eest taganes, liikudes piki sõiduauto külge sõiduki esiosast umbes 2-3 meetri kaugusele Laia tänava suunas, kus U. Trei väidetavalt ründe lõpetas. Juhuslikult sündmust pealt näinud V.Z. kinnitab, et jälgis konflikti kuni selle lõppemiseni.
2. Vaidlus puudub selles, et K.R. tekitas vahetult enne sündmust liiklusohtliku olukorra ja sõitis ise lumevalli. K.R. u sõnul järsu manöövri tagajärjel lumevalli sõitmine tõi kaasa sõiduki tugeva rappumise. C.M.R. u teadmatus sündmustikuga seotud asjaoludest viitab kaitsja hinnangul võimalusele, et ta tegelikkuses sündmuskohal ei viibinud. Sealjuures ei näinud teda sündmuskohal keegi peale K.R. u. C.M.R. u ütlused on kujunenud K.R. u ütluste pinnalt. Väide, et K.R. ei ole juhtunust C.M.R. uga rääkinud, ei ole eluliselt usutav.
3. K.R. u ütluste usaldusväärsuse hindamisel on jäetud tähelepanuta, et U. Trei poolt K.R. u löömist kinnitavad vaid viimane ise ja tema õde C.M.R. . Ükski teine tunnistajatest ei kinnita kannatanu versiooni toimunust. Kätega vehkimist kinnitavad nii tunnistaja V.Z. kui ka J.K. 3 ning U. Trei, kuid keegi neist ei öelnud, et nad oleksid näinud, kuidas U. Trei kannatanut lööb. V.Z. küll kinnitas, et U. Trei käitumine oli küll ründav, kuid tema kannatanu suunas konkreetseid lööke ei näinud. Nõustuda ei saa maakohtuga, et U. Trei oli tunnistajate suunas seljaga. V.Z. i sõnul takistasid U. Trei ja K.R. tunnistajal enda sõidukiga edasi liikumast, mistõttu pidi V.Z. küllaltki selgelt nägema, mis konflikti osapoolte vahel toimub. Vastuoluline on K.R. u poolt kohtus ja kohtueelselt antud rünnaku kirjeldus, s.o löökide arvu erinevus. U. Trei poolt terariista kasutamist on kohtus kinnitanud vaid K.R. , missugused ütlused on ümber lükatud V.Z. i, JJ.K. e ja U. Trei ütlustega. Maakohtu seisukoht, nagu ei saanud teised tunnistajad terariista näha seetõttu, et U. Trei oli nende poole seljaga, ei ole põhjendatud. Tunnistajate sõnul liikusid U. Trei ja K.R. pidevalt kahe sõiduki vahel. K.R. u sõnul lõpetas U. Trei ühel hetkel väidetavalt tema löömise, võttis peost taskunoa ja asus selle 10 cm pikkust tera teise käega lahti tegema, misjärel vehkis noaga kannatanu ees. Kaitsja hinnangul ei saanud see teistele isikutele jääda märkamatuks.
4. K.R. u vigastused võisid tekkida enne konflikti toimunud liiklusintsidendi tagajärjel, s.o tema poolt suurel kiirusel tagasireastumise käigus lumevalli sõites. Samuti ei ole maakohus pööranud tähelepanu sellele, et U. Trei üritas teda küll vastu pead tabada, kuid ei saanud seda kannatanu ettesirutatud käe tõttu teha, mistõttu on kõrva- ja õlavigastuse samaaegne tekkimine K.R. u poolt kirjeldatud viisil küsitav.
5. Isegi kui hüpoteetiliselt eeldada, et U. Trei lõi ja ähvardas K.R. u noaga avalikus kohas, ei ole tegemist raske rikkumisega. Arvestades, et maakohtu hinnangul oli U. Trei poolne vägivald suunatud üksnes K.R. u vastu ja ümbritsevad isikud olid sellest lihtsalt häiritud, on maakohus kohaldanud vääralt materiaalõigust, mõistes U. Trei süüdi

§ 263lg 1 p-de 1 ja 2 järgi.

On küsitav, kas C.M.R. üldse sündmuskohal viibis. Teiseks ei ole tema ütluste pinnalt võimalik järeldada, kui intensiivselt toimunu läheduses viibinud naisterahvast koos lapsega mõjutas ning mis põhjusel ta oma lapse sülle võttis. Maakohtu põhjendused jäävad siinkohal üldiseks ega võimalda teha tõsikindlaid järeldusi. Situatsiooni pealt näinud V.Z. mainis sõnaselgelt, et teda juhtunu ei häirinud ja tema ennast ohustatuna ei tundnud. Seetõttu on arusaamatu, miks loeti V.Z. kõrvaliseks isikuks, kelle turvatunnet on oluliselt riivatud. Asjaolu, et V.Z. ei pidanud vajalikuks kahe inimese vahelisse konflikti sekkuda, ei tähenda, et ta ennast ohustatuna tundis. 13. Konfliktsituatsiooni K.R. u autost jälginud C.M.R. u puhul on üleüldse küsitav tema viibimine sündmuskohal. Isegi kui eeldada, et ta nägi konflikti pealt, sõltub selle kindlakstegemine igal üksikjuhul teo toime panemise asjaoludest, arvestades juhtumi eripära. C.M.R. oli konflikti ühe osapoolega samas seltskonnas viibinud isik. K.R. läks esimesena autost välja U. Treiga nö asjaolusid selgitama. C.M.R. istus enda sõnul terve konflikti vältel suletud ustega sõidukis ja nägi U. Treid vaid selja tagant. Seega ei saa väita, et C.M.R. u turvatunnet oleks rikutud määral, mis annaks alust teda pidada konflikti kaasatud isikuks

§ 263tähenduses.

Oluline on seegi, et K.R. u ja U. Trei vaheline konflikt sai alguse juba enne süüdistuses kirjeldatud asjaolusid, kui K.R. põhjustas raske liiklusohtliku olukorra. Tegemist on konfliktiga, millel on piiritletud tekkelugu ja isikute ring. Seega, isegi kui tõendamist on leidnud U. Trei poolt vägivalla kasutamine, tulnuks tegu kvalifitseerida

§ 121lg 1 järgi.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT 14. Käesolevas asjas on kindlaks tehtud, et U. Trei lõi kannatanut avalikus kohas rusikatega kehaja peapiirkonda ning mõni hetk hiljem vehkis tema ees ähvardavalt noaga. Selline käitumine häiris vähemalt ühte kõrvalist isikut. Küll aga leiab ringkonnakohus, et maakohus on valesti kohaldanud materiaalõigust, kui leidis, et see tegu on lisaks

§ 263lg 1 p-le 1 4 kvalifitseeritav ka sama sätte teise punkti järgi.

Kriminaalkolleegium selgitab oma seisukohta järgmiselt. 15. U. Trei mõisteti avaliku korra raske rikkumise eest süüdi selles, et vahetult pärast tema ja K.R. u vahel toiminud liiklusintsidenti, sõitis ta viimasele järgi ja andis K.R. ule autotuledega peatumismärguande. Kui K.R. autost väljus, ründas U. Trei teda, lüües kannatanut rusikatega vastu vasakut õlga ja kõrva. U. Trei üritas K.R. u veel vähemalt kümnel korral lüüa, kuid K.R. ul õnnestus enamik lööke tõrjuda. Rünnaku ajal avas U. Trei kaasas olnud taskunoa tera ja vehkis sellega ähvardavalt K.R. u ees. U. Trei häiris oma tegevusega sündmuskohal viibinud isikuid, sealhulgas C.M.R. u ja V.Z. i rahu ning turvatunnet. Sellega pani U. Trei maakohtu hinnangul toime

§ 263

lg 1 p-de 1 ja 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o avalikus kohas käitumise üldnõuete rikkumise, mis on toime pandud vägivalla ja relvaga ähvardamise teel. 16. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga selles, et U. Trei on toime pannud

§ 263lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Antud asjas on isikuliste tõendiallikatena üle kuulatud kannatanu K.R. ja süüdistatav U. Trei. Lisaks kolm tunnistajana s.o C.M.R. , V.Z. ja J.K. . Kaitsja hinnangul ei kinnita asjas kogutud tõendid vastupidiselt maakohtu järeldusele U. Trei süüd. Apellatsioonis leitakse, et U. Trei poolt K.R. u löömist on pealt näinud üksnes C.M.R. , aga tema sündmuskohal viibimine on kahtluse all. Tunnistaja V.Z. ei ole üleüldse mingisugust löömist tajunud, tema nägi vaid, kuidas K.R. ja U. Trei „kätega vehkisid“. Noa olemasolu on kinnitanud üksnes K.R. . Kaitsja hinnangul võisid K.R. u vigastused tekkida mainitud liiklusintsidendist, mil ta lumevalli sõitis. Ringkonnakohus apellatsioonis märgituga ei nõustu.

1. Vaidlust ei ole selles, et
2. jaanuaril 2019 kella 16.00 ajal sõidutas K.R. parasjagu enda õde C.M.R. u koju, kuid enne seda otsustati läbi käia K.R. u korterist. Keerates Rakveres Rohuaia tänavale, kus paremale poole tee äärde olid pargitud autod, nägi ta, et talle sõidab vastu musta värvi Audi, mis ei kavatsegi hoogu maha võtta (I kd, tl 53). K.R. u ütlustest on arusaadav, et tema ja musta värvi Audi juht ei oleks teele pargitud autode tõttu üksteisest mööda mahtunud. K.R. ule jäi mulje, et Audi juht üritab teda meelega n-ö „kinni sõita“, et ta peaks tagurdama. Seejärel otsustas ta kiiresti musta värvi Audist paremalt poolt mööda sõita, kuigi ta sai aru, et teisel poolel oli eesõigus, kuna tema tee poolel oli takistus. Samas ta nentis, et ta ei oleks seda manöövrit teinud, kui ei oleks täiesti kindel olnud, et jõuab Audist mööda (I kd, tl 53 pöördel). Pärast seda avastas ta, et must Audi on ümber pööranud ja talle järgi sõitnud ning vilgutab talle tulesid, mispeale jäi ta seisma ja tuli autost välja (I kd, tl 53 pöördel).
3. Mustast Audist tuli välja U. Trei, kes suundus agressiivselt tema suunas ja hakkas rusikatega tema suunas lööke tegema. Seepeale K.R. taganes, hoides samal ajal käsi enda ees, et U. Trei talle pihta ei saaks. Teda tabasid rusikalöögid õlapiirkonda. Seda kõike saatis sõim (I kd, tl 53 pöördel ja 54). K.R. u ütlustega on omakorda kooskõlas C.M.R. u ütlused, kes istus samal ajal autos, paremapoolsel tagaistmel. Ühel hetkel märkas C.M.R. , et K.R. peatas auto ja läks autost välja. Seejärel nägi C.M.R. , kuidas K.R. liigub selg ees autost mööda auto esiosa suunas, autost edasi ja temaga samas suunas liigub U. Trei, kes jäi seejärel seljaga nende auto poole. C.M.R. nägi auto esiaknast, kuidas U. Trei lõi K.R. u. C.M.R. kirjeldas K.R. uga sarnaselt, kuidas viimasel olid käed kaitseks ees ja ta samal ajal taganes (I kd, tl-d 50 pöördel ja 51).
4. Kaitsja on seisukohal, et C.M.R. ei saanud juhtunut pealt näha, kuna kahtluse all on tema autos viibimine. Apellatsioonis väidetakse, et tunnistaja V.Z. i sõnul, kes nägi konflikti lõpuni pealt, ei liikunud U. Trei ja K.R. kannatanu autost mööda Rohuaia tänava suunas, mistõttu ei saanud C.M.R. auto esiaknast sündmust pealt näha. See ei vasta aga ringkonnakohtu hinnangul tõele.
5. V.Z. i sõnul ta ei näinud, millest asi alguse sai. Ta sõitis, oli juba üle tee ja sai aru, et midagi toimub (I kd, tl 58). V.Z. kirjeldas, et ta tuli Laia tänava poolt Rohuaia tänava suunas, olles seega parempoolsel sõidureal. K.R. ja U. Trei olid täpselt tema ees, paremal pool, tema sõidureas (I kd, tl 58 pöördel). Sellega on kooskõlas K.R. u ja C.M.R. u ütlused. K.R. selgitas, 5 et sel hetkel, mil U. Trei teda ründas, oli ta auto vasakust esitiivast umbes kolm meetrit eespool diagonaalselt vastassuunavööndis (I kd, tl 54). See asetab kannatanu ja süüdistatava konflikti hetkel C.M.R. u vaatevälja, eriti, kuna ta istus autos paremapoolsel tagaistmel ning auto esiosa oli kannatanu ja süüdistatava suunas. Asjaolu, et mingil hetkel tajus V.Z. kannatanut ja süüdistatavat n-ö nende endi sõidukite „vahel“, ei tähenda, et nad ei olnud kordagi K.R. u autost eespool, s.o C.M.R. u vaateväljas. Nagu öeldud, V.Z. nägi juba sõites, et midagi Rohuaia tänaval kahe mehe vahel toimub. Seega tajus tema intsidenti esimest korda liikuvast sõidukist ja ei pruukinud kannatanu ning süüdistatava täpset asukohta niivõrd täpselt fikseerida. Tema sõnul takistasid need isikud tal liikumist, kuna olid tema teepoolel. Vasakule sõidurajale olid pargitud nende autod (I kd, tl 57 pöördel). Seega on V.Z. i ütlused kooskõlas K.R. u ja C.M.R. u ütlustega, s.o V.Z. nägi kannatanut ja süüdistatavat esmakordselt enda ees paremapoolsel sõidurajal ja K.R. kirjeldas, et ta oli konflikti hetkel vastassuunavööndis. C.M.R. nägi esiaknast kannatanut ja süüdistatavat autost n-ö eespool.
6. Analüüsides nii K.R. u, C.M.R. u kui ka V.Z. i ütluseid, võis viimane neid kahe auto vahel näha hetkel, mil konflikt oli lõppenud ja V.Z. suundus tagasi enda auto suunas, kuid pööras kahel korral veel tagasi, et K.R. ule midagi agressiivset öelda. Seda on kinnitanud nii C.M.R. (I kd, tl 51) kui ka K.R. (I kd, tl-d 54 ja pöördel). K.R. u poolt tehtud fotodelt on näha, konflikti lõppedes oli V.Z. i auto võrdlemisi kohakuti U. Trei autoga ja võis neid tõepoolest kahe auto vahel näha, sest mingil hetkel pidid K.R. ja U. Trei jääma tema selja taha (I kd, tl 8).
7. Oluline on, et V.Z. tajus K.R. u ja U. Trei vahel agressiivset konflikti, mille ajal U. Trei ründas K.R. u. V.Z. kirjeldas seda, kui rünnakut, s.o tema sai juhtunust selliselt aru, et U. Trei ründas keset tänavat K.R. u, kes taganes n-ö ründe eest. Seega tajus V.Z. kogu intsidenti agressiivsena, tema jaoks oli ründajaks U. Trei ja ta ei soovinud vahele minna, sest ei soovinud enda eluga riskida (I kd, tl-d 58 ja pöördel). Kuigi V.Z. otseselt lööke pealt ei näinud, nägi ta pealt agressiivset konflikti.
8. Tunnistajana üle kuulatud J.K. , kes istus juhtunu ajal väidetavalt U. Trei sõidukis, mingisugust vägivalda ega noaga ähvardamist pealt ei näinud ja tema sõnul oli tegemist üksnes emotsionaalse vestlusega, mille käigus žestikuleeriti kätega (I kd, tl 62 pöördel kuni 65). Samas kinnitavad K.R. u ütlused kogumis V.Z. i ja C.M.R. u ütluste ning fikseeritud vigastustega üheselt süüdistuse versiooni, et U. Trei lõi K.R. u, mille tulemusena oli K.R. ul füüsiliselt valus ja löökide tagajärjel tekkis K.R. u vasakule õlavarrele punane laik, õlg muutus valusaks ja vasak kõrvalest hakkas õhetama. Pärast juhtunut läks K.R. koheselt Rakvere Haigla Erakorralise Meditsiiniosakonda, kus tal tuvastati süüdistuses kirjeldatud vigastused (II kd, tl 4). Asjaolu, et K.R. pidas vajalikuks koheselt pärast juhtunut minna haiglasse vigastusi fikseerima ja rääkis juba seal, et teda rünnati tundmatu isiku poolt, kes lõi teda korduvalt rusikaga vastu vasakut õla- ja kõrvapiirkonda, kinnitab veelkord tema ütluste usaldusväärsust. Ta sai aru U. Trei teo ebaõigsusest ja asus koheselt vastavalt sellele n-ö tegutsema.
9. Apellatsioonis üritatakse väita, et kõnealused vigastused võisid K.R. ul tekkida sellest, et ta sõitis eespool kirjeldatud liiklusintsidendi tagajärjel lumevalli. Ringkonnakohus sellega ei nõustu. Nagu juba üheselt tuvastamist on leidnud, koos K.R. uga viibis sõidukis ka tema õde, C.M.R. . Tema aga kõnealust liiklusintsidenti mingilgi moel tähele ei pannud (I kd, tl 50 pöördel). Seega ei olnud K.R. u poolt U. Trei poolt juhitavast Audist kiire möödasõit ja seejärel kerge lumevalli sõitmine midagi sellist, mis oleks C.M.R. u tähelepanu köitnud. Sellest tulenevalt on omakorda välistatud, et K.R. ul tekkisid nimetatud vigastused tingituna lumevalli sõitmisest. Vastasel korral oleks pidanud kokkupõrge lumevalliga olema kordades tugevam, et selliseid vigastusi tekitada ja seda oleks igal juhul C.M.R. pidanud märkama.
10. Pärast seda, kui U. Trei sai aru, et ei saa K.R. ust n-ö „rusikatega“ jagu, võttis ta rusikasse surutud noa, avas selle ning asus noaga ähvardavalt K.R. u ees vehkima, pannes seeläbi toime

§ 120lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kuna U. Trei oli vahetult enne seda K.R. u 6 rusikatega löönud, oli K.R. ul alust U. Trei poolset noaga vehkimist, kui ohtu enda elule ja tervisele, piisavalt tõsiselt võtta.

1. Mingi hetk sai U. Trei aru, et „asi läheb jamaks ära“ ja inimesed juba ümberringi vaatavad neid. Ta võttis maast oma kapuutsi, mis rüselemise käigus oli maha kukkunud ja läks ära oma autosse. Pöörates veel kahel korral tagasi K.R. u suunas, et teda solvata (I kd, tl 53 pöördel ja 54). Apellatsioonis üritatakse väita, et kuna noaga vehkimist kirjeldab vaid K.R. , ei vasta see üleüldse tõele. Kriminaalkolleegium ei nõustu ka sellegi väitega. Nimelt on juba üheselt tuvastamist leidnud, et U. Trei oli ründe hetkel C.M.R. u poole seljaga. Seega on igati loogiline, et ta ei näinudki U. Trei rusikas olevat nuga, millega ta K.R. u ähvardas. Ka V.Z. ei saanud U. Trei käes olevat nuga näha, sest konflikti esmakordselt tajudes ta sõitis autoga ja hiljem nägi „kätega vehkimist“, mida tõlgendas kui U. Trei poolset rünnakut K.R. u vastu. Kuna V.Z. on olukorra kirjeldamiseks kasutanud väljendit „oli kätega vehkimist“, on ilmselgelt raske näha selliselt ühe osapoole käes nuga. Mis aga ei tähenda, et U. Trei käes nuga ei olnud. Ringkonnakohtul puudub sarnaselt maakohtuga alus K.R. u ütlustes kahelda. Lisaks on ta noast rääkinud juba Rakvere Haiglas, kui käis enda vigastusi fikseerimas, s.o koheselt pärast juhtunut (II kd, tl 4).
2. Küll aga ei nõustu kriminaalkolleegium siinkohal maakohtuga, et U. Trei käitumine on seeläbi kvalifitseeritav

§ 263

lg 1 p 2 järgi ja nõustub apellatsioonis tooduga, et praegusel juhul ähvardati noaga üksnes K.R. u ja teised olid sellest lihtsalt häiritud. 28.

§ 263

lg 1 p 1 kontekstis asetub avaliku korra raskes rikkumises seisneva karistatava teo raskuskese oma olemuselt just teise inimese tervise kui individuaalse õigushüve kahjustamisele, kuna selliseks teoks saab olla üksnes kas teise inimese ähvardamine või kehaline väärkohtlemine

§ 120või § 121 tähenduses.

Mõistagi rünnatakse sel juhul ka avalikku korda, mis väljendub vägivallateo toimepanemises avalikus kohas ja asjasse mittepuutuva isiku häirimises või ohustamises (vt viidatud RKKKo nr 3-1-1-15-17, p 24). 29. Teise inimese ähvardamine ja kehaline väärkohtlemine kui vägivallateod võivad olla toime pandud mistahes viisil ja vahendiga. Seega langevad

§ 263

lg 1 p 1 alla vaieldamatult muu hulgas sellised kaasused, kus toime on pandud vägivald relva või relvana kasutatavat muud eset, lõhkeseadeldist või lõhkeainet kasutades. Teisiti väljendatuna hõlmab see säte juhtusid, mil üks neist vahenditest on vahetult kas konkreetse kannatanu ähvardamise või kehalise väärkohtlemise toimepanemise vahend (vt RKKKo nr 1-18-5540, p 16). 30. Samas

§ 263

lg 1 p 2 puhul on rünnatavaks õigushüveks üksnes avalik kord kui kollektiivne õigushüve. See punkt nimetab teo toimepanemise spetsiifilised vahendid, mis kujutavad endast juba abstraktset ohtu ümbritsevale ja ohustavad potentsiaalselt ühiskonna üldist turvalisust (vt ka RKKKo nr 1-17-9941/80, p 9). Kõnesolev punkt hõlmab vaid selliseid tegusid, mille puhul relva või relvana kasutatava muu eseme, lõhkeseadeldise või lõhkeainega ähvardamine on suunatud konkretiseerimata inimeste hulga vastu. Seega ei kätke

§ 263

lg 1 p 2 endas vägivallategu kui ähvardamist või kehalist väärkohtlemist

§ 120

või § 121 mõttes, vaid selle sättega on nimetatud vahendeid silmas pidades kuulutatud karistatavaks üksnes ja juba avalikkusele suunatud ähvardus, sõltumata sellest, kas sellega on kahjustatud lisaks avalikule korrale ka individuaalset õigushüve. Üldistatult öeldes on

§ 263

lg 1 p 2 alla langevate tegude puhul erinevalt sama lõike esimesest punktist avaliku korra rikkumise keskmes üldsuse ründamine kui selline. See eristab neid kahte punkti olemuslikult ja põhjendab ühtlasi seda, miks on esimese punkti kõrvale vaja eraldi ka teise punktiga sätestatud kuriteokoosseisu (vt RKKKo nr 1-18-5540, p-d 17-18). 31. Praeguses asjas on ilmne, et U. Trei vahetu rünne oli oma olemuselt suunatud vaid konkreetse kannatanu, K.R. u, vastu, keda ta lõi avalikus kohas ja kõrvaliste isikute nähes rusikaga kehaja peapiirkonda ning ähvardas noaga. Seetõttu on U. Trei tegevus kvalifitseeritav üksnes

7 § 263 lg 1 p 1 järgi ja ta tuleb

§ 263lg 1 p 2 alusel õigeks mõista.

32. Apellatsioonis leitakse, et isegi kui puudub alus U. Trei õigeksmõistmiseks, tuleks tegu ümber kvalifitseerida

§ 121

lg 1 järgi, sest

§ 263lg 1 p 1 koosseis ei ole täidetud.

Nimelt ollakse seisukohal, et C.M.R. , kui konflikti pealt näinud isik, ei ole koosseisu mõttes kõrvaline isik. Tema oli kannatanuga samas seltskonnas olev isik, kes istus sel ajal suletud ustega sõidukis ja nägi süüdistatavat vaid selja tagant. C.M.R. u turvatunnet ei ole rikutud sellisel määral, et lugeda ta

§ 263lg 1 p 1 tähenduses konflikti kaasatud kõrvaliseks isikuks.

C.M.R. u ütlustest ei ole võimalik järeldada, mis põhjusel sündmust pealt näinud naisterahvas oma lapse sülle võttis ja kui intensiivselt juhtunu teda mõjutas. V.Z. avaldas üleüldse, et teda juhtunu ei häirinud ja ta ennast ohustatuna ei tundnud. Oluline on seegi, et kannatanu ja süüdistatava vaheline konflikt sai alguse juba enne süüdistuses märgitud asjaolusid, nende vahel toimunud liiklusintsidendist. Sellel on seega piiritletud tekkelugu ja isikute ring. 33. Kriminaalkolleegiumi hinnangul U. Trei teo ümberkvalifitseerimiseks alust ei ole. 34. Isiku teo kvalifitseerimiseks

§ 263

järgi on nõutav teo toimepanek avalikus kohas, selle tuvastamine, kuidas või millega objektiivselt avalikku korda rikuti, selle asjasse mittepuutuva füüsilise isiku olemasolu, keda teoga häiriti või ohustati, ja samuti

§ 263

lg 1 p-s 1 või 2 nimetatud kvalifitseeriva koosseisutunnuse kindlakstegemist (vt RKKKo 3-1-1-15-17, p 24). Vaidlus puudub selles, et Rohuaia tänav, kus K.R. u ja U. Trei vaheline konflikt toimus, on avalik koht KorS § 54 tähenduses.

1. Keskne küsimus on praegusel juhul selles, et kas U. Trei poolt avalikus kohas K.R. u ründamine oli selline, mis häiris piisavalt intensiivselt seda pealt näinud isikute rahu ja turvatunnet (vt nt RKKKo 3-1-1-60-10, p 15.3, lisaks RKKKo 3-1-1-78-05, p 7.3 ja RKKKo 3-1-1-33-11, p 14).
2. Apellatsioonis üritatakse väita, et tegemist oli U. Trei ja K.R. u vahelise isiklikku laadi konfliktiga, mis sai alguse nendevahelisest liiklusintsidendist. Ei saa eitada, et antud sündmus sai tõepoolest alguse U. Trei ja K.R. u vahelisest liiklusalasest intsidendist, kuid U. Trei käitumine pärast seda oli raskelt avalikku korda rikkuv. U. Trei sõitis teda häirinud kaasliiklejale argipäeva õhtul kella 16.15 ajal järele ja andis talle tuledega peatumismärguande. Seega ei alustanud konflikti mitte K.R. , vaid U. Trei. K.R. võis küll esimesena autost väljuda, kuid ta tegi seda U. Trei märguandel. Autost välja astudes lähenes U. Trei agressiivselt K.R. ule, asus teda rusikatega peksma ja lõpuks ähvardas ka noaga. Nagu öeldud, toimus see kõik pärastlõunasel ajal keset Rakvere linna Rohuaia tänaval. Seega ei ole võimalik väita, et C.M.R. oli konflikti ühe osapoolega samas seltskonnas viibinud isik. Konflikti algatas U. Trei. Autos viibinud C.M.R. ei pannud ennast vabatahtlikult olukorda, kus ta pidi pealt vaatama, kuidas keset tänavat tullakse tema vennale n-ö kallale. Tal ei olnud võimalik ka sellest olukorrast mitte kuidagi pääseda. Seega oli C.M.R. antud situatsioonis igal juhul asjasse puutumatu isik, kelle nähes U. Trei tema venna kallal vägivallatses.
3. C.M.R. on sõnaselgelt avaldanud, et juhtunu ajal ta vaatas ringi ja lootis, et keegi läheb vennale appi. C.M.R. ul oli õudne olla, ta ei julgenud autost välja minna, sest arvas, et tema venda rünnanud isik teeb ka talle haiget (I kd, tl-d 50-52). Seega häiris ja ohustas U. Trei käitumine vägagi intensiivselt C.M.R. u rahu ja turvatunnet, ning ta kartis nii enda kui ka enda venna pärast. C.M.R. viitab enda ütlustes sündmust pealt näinud naisterahvale, kes seetõttu oma lapse sülle võttis. Kuna süüdistuses sündmust pealt näinud asjasse puutumatu isikuna kõnealust konkretiseerimata naisterahvast välja ei ole toodud, ei kuulu antud väide tõendamiseseme asjaolude hulka ja sellel ringkonnakohus ei peatu.
4. V.Z. i küll intsident ei häirinud, kuid ta avaldas, et ei „soovinud enda elu ja tervisega riskida“, mistõttu ei sekkunud konflikti (I kd, tl 58 pöördel). Seega tajus V.Z. konflikti piisavalt agressiivse ja intensiivsena, et sinna mitte vahele minna.

§ 263eeldab asjasse mittepuutuvat füüsilist isikut, keda teoga häiriti või ohustati.

Praegusel juhul saab öelda, et V.Z. 8 tundis ennast siiski ohustatuna, sest ta ei soovinud konflikti sekkuda, et mitte enda elu ja tervisega riskida. 39. Kokkuvõtvalt on tõendamist leidnud, et U. Trei on toime pannud avaliku korra raske rikkumise läbi vägivalla ja noaga ähvardamise, millega häiris oluliselt asjasse mittepuutuvaid füüsilisi isikuid. Tema käitumine on kvalifitseeritav

§ 263lg 1 p 1 järgi.

40. Kuigi ringkonnakohus mõistab U. Trei

§ 263

lg 1 p 2 järgi õigeks, ei kuulu ümberhindamisele tema süü suurus, sest läbi osalise õigeksmõistmise ei ole U. Treile ette heidetavate tegude maht vähenenud. Setõttu jääb ka talle mõistetud karistus muutmata.

1. Kuigi U. Trei on varasemalt kriminaalkorras karistamata, on tema süü keskmisest suurem. Nagu öeldud, U. Trei pani hilisel pärastlõunal avalikus kohas toime avaliku korra raske rikkumise läbi vägivalla ja noaga ähvardamise. U. Trei sõitis teda häirinud kaasliiklejale argipäeva õhtul kella 16.15 ajal järele ja andis talle tuledega peatumismärguande. Konflikt sai seega alguses U. Treist. Seejärel ründas U. Trei kannatanut agressiivselt rusikatega ja lõpuks ähvardas teda ka noaga. Seda kõike asjassepuutumatute isikute juuresolekul, kellest üks oli muuhulgas alaealine ja sellest kõigest väga häiritud.
2. Seetõttu, ja võttes arvesse ka karistuse üld- ja eripreventiivseid eesmärke, on temale rahalise karistuse mõistmine välistatud. U. Trei on toime pannud

§ 120

lg 1 ja § 121 lg 1 tunnustele vastavad kuriteod, aga sellistel raskendavatel asjaoludel, et need on kvalifitseeritavad erikoosseisu (

§ 263lg 1 p 1) järgi.

U. Trei poolt toime pandud tegu näitab, et viimane on äärmiselt impulsiivse käitumisega ja on suuteline vägagi kergekäeliselt vägivalda kasutama. Ja seda kõike tema jaoks täiesti tundmatute isikute suhtes. Lausa selliselt, et keeras sõiduauto pärast juhtunud liiklusalast intsidenti ümber, järgnes kannatanule, andis talle peatumismärguande ning ründas teda ootamatult keset tänavat. Muuhulgas võttis ta selleks kaasa noa, millega tegi kannatanu suunas ähvardavaid liigutusi ja mis oleks võinud kaasa tuua praegusest raskemaid tagajärgi. U. Trei süü suurusele vastab vangistus, mis mõjutab teda loodetavasti paremini tulevikus süütegude toime panemisest hoiduma ja kaitseb õiguskorra huvisid. 43.

§ 263

lg 1 p 1 näeb ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse avalikus kohas käitumise üldnõuete rikkumise eest, kui see on toime pandud vägivallaga. Kuigi tegemist oli avaliku korra raske rikkumisega, ei olnud kannatanu vigastused sedavõrd suured. Ka ei mõjuta U. Trei oma tegevusega suurt hulka kõrvalisi isikuid. Seetõttu on maakohus õigustatult karistanud teda 1 aasta ja 6 kuu pikkuse vangistusega, mis on alla sanktsiooni keskmist määra. See jäeti tingimisi täitmisele pööramata, kui U. Trei ei pane kahe aastasel katseajal toime uut tahtlikku kuritegu.

1. Viimasena lahendab ringkonnakohus apellatsioonimenetluse kuludega seonduva.
2. U. Trei kaitsja esitas apellatsioonimenetluses tekkinud kaitsjatasu hüvitamise taotluse 259,20 euro ulatuses (sealhulgas käibemaks 43,20). Taotluse kohaselt on kaitsja teinud 240 minutit tööd, mis sisaldab maakohtu otsusega tutvumist ja apellatsiooni koostamist. Kaitsja palub lugeda selle summa menetluskuluks ning soovib, et see hüvitatakse advokaadibüroole Vares ja Mõistlik. Ringkonnakohtu hinnangul on taotlus põhjendatud. Kuivõrd ringkonnakohus tühistab osaliselt maakohtu otsuse, s.o kuriteo kvalifikatsiooni osas, tuleb U. Treilt väljamõistetavaid menetluskulusid proportsioonis sellevõrra ka vähendada.
3. Kriminaalkolleegium peab mõistlikuks vähendada U. Treilt välja mõistetavaid menetluskulusid poole võrra. U. Trei õigeksmõistmine

§ 263

lg 1 p 2 järgi ei mõjuta vähimalgi määral ülejäänud kohtuotsuse sisu ja tema süüdi tunnistamist, mistõttu ei ole ringkonnakohtu hinnangul õigustatud temalt välja mõistetavate menetluskulude tervikuna riigi kanda jätmine. Sellest tulenevalt jätab ringkonnakohus KrMS § 185 lg 1 alusel riigi õigusabi kulu summas 9 129,60 eurot (sealhulgas käibemaks 21,60 eurot) Eesti Vabariigi kanda ja mõistab U. Treilt KrMS § 185 lg 2 esimese lause alusel Eesti Vabariigi kasuks välja 129,60 eurot (sealhulgas käibemaks 21,60). U. Trei peab selle raha maksma ära 30 päeva jooksul käesoleva otsuse jõustumisest arvates (KrMS § 423 ja § 417 lg 2). 47. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS §-st 337 lg 1 p-st 4, tühistab Tartu Ringkonnakohus osaliselt Viru Maakohtu 12. mai 2021. a otsuse ja rahuldab osaliselt apellatsiooni. (allkirjastatud digitaalselt) Aarne Sarjas, Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus 10